Ngondo wa 11
Disambombo dia 1/11
Wewe udi mupatule butumbi mukana mua bana ne mua bana batshidi bamua mabele.—Mat. 21:16.
Biwikala muledi, ambuluisha bana bebe bua bikale balongolola mandamuna bilondeshile bukole buabu. Imue misangu, mu dilonga badi mua kuikala bakula bua ntatu ya mu dibaka anyi bua malu a bikadilu; kadi nekuikale nansha tshikoso tshimue anyi bibidi bidi muana mua kuandamuna. Bualu bukuabu, umvuija bana bebe bua tshinyi kabakubasungula pamuapa misangu yonso idibu bela tshianza kuulu. Dîba adi nebibambuluishe bua kabafiiki munda bobu kabayi babasungule to. (1 Tim. 6:18) Tuetu bonso tudi mua kulongolola mandamuna adi akankamija bena Kristo netu ne atumbisha Yehowa. (Nsu. 25:11) Imue misangu tudi mua kulondela bantu bualu budi butufikile, kadi tuepuke kuakula bikole bua malu etu. (Nsu. 27:2; 2 Kol. 10:18) Kadi tudienzeje bua kuakula bua Yehowa, bua Dîyi diende, ne bua bantu bende bonso.—Buak. 4:11. w23.04 24-25 §17, 18
Dia lumingu dia 2/11
Katuladi bu mudi bantu bakuabu bonso benza, kadi tushale batabale ne tulame bieledi bietu bia meji.—1 Tes. 5:6.
Dinanga didi ne mushinga bua kushala batabale ne kulama bieledi bietu bia meji. (Mat. 22:37-39) Tudi tutungunuka ne kuyisha nansha ntatu ya mushindu kayi mua kutufikila bualu tudi banange Nzambi. (2 Tim. 1:7, 8) Bu mutudi banange bantu badi kabayi batendelela Yehowa, tudi tutungunuka ne kuyisha bantu ku telefone ne mu mikanda itudi tubafundila. Tudi batekemene ne muoyo mujima ne: dimue dituku bantu nebashintuluke ne kutuadijabu kuenza malu makane. (Yeh. 18:27, 28) Tutu kabidi banange bena Kristo netu. Tudi tuleja dinanga dia mushindu eu patudi ‘tukankamijangana ne tukoleshangana.’ (1 Tes. 5:11) Anu bu mutu basalayi bambuluishangana mu mvita, tutu petu tukankamijangana. Katuena mua kuenzela bena Kristo netu bibi ku bukole anyi kubapingajila bubi ku bubi to. (1 Tes. 5:13, 15) Tudi tuleja kabidi mutudi banange bana betu badi batulombola mu tshisumbu patudi tubanemeka.—1 Tes. 5:12. w23.06 10 §6; 11 §10, 11
Dimue dia 3/11
Padi [Yehowa] wamba bualu kampanda, kakubuenza anyi?—Nom. 23:19.
Umue mushindu utudi mua kukolesha ditabuja dietu nkuelangana meji a mulambu wa tshia kupikulangana natshi. Mulambu eu ntshijadiki tshia ne: milayi ya Nzambi neyikumbane. Tuetu bele meji a tshivuabu bafidile mulambu eu ne tshivua tshikengela kuenza bua kuwufila, netukoleshe ditabuja dietu dia ne: mulayi wa Nzambi wa kutupesha muoyo wa kashidi mu bulongolodi bupiabupia newukumbane bushuwa. Bua tshinyi tudi tuamba nanku? Bivua bilomba tshinyi bua kufila mulambu wa tshia kupikulangana natshi? Yehowa wakatuma Muanende muanabute uvuaye munange bikole, mulunda wende wa pa muoyo, bua kuledibua pa buloba muikale muntu mupuangane. Yezu wakatantamena ntatu ya mishindu yonso pavuaye buloba. Pashishe wakakenga ne kufuaye lufu lubi menemene. Udi mumone tshivua Yehowa muitabe bua tshienzeke bua mulambu eu kufidibua anyi? Tatu wetu wa dinanga kavua mua kuanyisha bua Muanende akenge ne afue bua kupetesha anu bantu nsombelu muimpe kadi wa tshitupa tshîpi to. (Yone 3:16; 1 Pet. 1:18, 19) Bu muvua Yehowa muitabe bua Yezu kufua, neenze bua tuikale ne muoyo wa kashidi mu bulongolodi bupiabupia. w23.04 27 §8, 9
Dibidi dia 4/11
Wewe Lufu, tulonda tuebe tudi penyi?—Hosh. 13:14.
Yehowa utu ne dijinga dia kubisha bantu ku lufu anyi? Eyowa, udi nadi. Wakasaka bafundi ba Bible ba bungi ku bukole bua nyuma bua kufunda mulayi wende wa dibishibua dia bantu ku lufu dienzeka kumpala eku. (Yesh. 26:19; Buak. 20:11-13) Patu Yehowa ulaya bualu, utu anu ubukumbaja. (Yosh. 23:14) Mu bulelela, udi uzuka bua kubisha bantu ku lufu. Elabi meji a tshivua Yobo muambe. Uvua mutuishibue ne: nansha yeye mufue, Yehowa neajinge bua kumumona kabidi ne muoyo. (Yobo 14:14, 15, dim.) Ke mudiye kabidi umvua bua batendeledi bende bonso bakadi bafue. Udi uzuka bua kubabisha ku lufu, bikale ne disanka ne makanda a mubidi mimpe. Kadi netuambe tshinyi bua bantu badi bafue bungi bu ntunta ne ngenena bavua kabayi bapete diakalenga dia kulonga bulelela budi bumutangila? Nzambi wetu wa dinanga mmusue kubabisha pabu. (Bien. 24:15) Mmusue bua bapete pabu diakalenga dia kulua balunda bende ne kuikala ne muoyo wa kashidi.—Yone 3:16. w23.04 9 §5, 6
Disatu dia 5/11
Netupetele bukole kudi Nzambi.—Mis. 108:13.
Mona tshia kuenza bua kukolesha ditekemena diebe. Biwikala ne ditekemena dia kupeta muoyo pa buloba, bala mvese idi ileja muikala nsombelu mu Mparadizu ne uyelele meji. (Yesh. 25:8; 32:16-18) Ela meji a muikala nsombelu mu bulongolodi bupiabupia, udifuanyikijile ukadimu. Wewe mulame ditekemena dia bulongolodi bupiabupia bimpe mu meji ebe, ntatu yebe neikale ya ‘tshitupa tshîpi ne mipepele.’ (2 Kol. 4:17) Yehowa neakukoleshe kupitshila ku ditekemena didiye mukupeshe. Ukadi mutupeshe bionso bidi bikengela bua tupete bukole bua kudiye. Nanku wewe dijinga ne diambuluisha bua kukumbaja mudimu udibu bakupeshe, bua kunanukila mu lutatu, anyi bua kulama disanka diebe, sambila ne muoyo mujima ne wenze makebulula. Lekela bena Kristo nebe bakukankamije. Ikala welangana meji a malu audi mutekemene. Dîba adi, ‘neukoleshibue ne bukole buonso bilondeshile bukole [bua Nzambi] bua butumbi bua umone mua kunanukila tshishiki ne lutulu ne disanka.’—Kolos. 1:11. w23.10 17 §19, 20
Dinayi dia 6/11
Nuele tuasakidila bua malu onso.—1 Tes. 5:18.
Kudi malu a bungi adi atusaka bua kuela Yehowa tuasakidila mu disambila. Tudi mua kumuela tuasakidila bua bintu bimpe bitudi nabi, bualu dipa dionso dimpe didi difumina kudiye. (Yak. 1:17) Tshilejilu, tudi mua kumuela tuasakidila bua mudiye mufuke buloba bulenga ne bintu bikuabu bimpe. Tudi kabidi mua kumuela tuasakidila bua muoyo udiye mutupeshe, bua bena mu dîku dietu, balunda betu, ne bua ditekemena ditudi nadi. Tudi basue kumuela tuasakidila bua mudiye mutuanyishile bua kudia nende malanda mimpe. Pamuapa mbimpe yonso wa kutudi adienzeje bikole bua kuela meji bua malu adi amusaka bua kuleja Yehowa dianyisha. Bantu ba bungi lelu ki mbena dianyisha to. Badi badifila bikole ku malu adibu basue pamutu pa kudifila ku malu adibu ne bua kuenza bua kuleja dianyisha bua bintu bidibu nabi. Tshikadilu atshi tshiotshi tshitulamate, masambila etu neikale anu a dilomba bintu. Bua kuepuka bualu ebu, mbimpe tudienzeje bua kuikala ne dianyisha ne kudileja Yehowa bua bionso bidiye utuenzela.—Luka 6:45. w23.05 4 §8, 9
Ditanu dia 7/11
Alombe ne ditabuja, kayi welakana nansha kakese.—Yak. 1:6.
Bu mudi Yehowa Tatu wetu mutunange, katu musue kutumona tukenga to. (Yesh. 63:9) Nansha nanku, katu utuepula ku ntatu yonso idi mua kutufikila idi bu misulu anyi ndimi ya kapia to. (Yesh. 43:2) Kadi mmulaye bua kutuambuluisha bua ‘tupitshilamu bimpe.’ Kakulekela ntatu ayi itutshibuila panshi bua kashidi to. Utu utupesha kabidi nyuma wende muimpe bua tumone mua kunanukila. (Luka 11:13; Filip. 4:13) Nanku, tuikale batuishibue ne: neatupeshe bionso bitudi tukengela bua tumone mua kunanukila ne kushala bamulamate. Yehowa udi utulomba bua tumueyemene. (Eb. 11:6) Imue misangu tudi mua kumona bu ne: katuena mua kunanukila mu ntatu itudi nayi to. Tudi mene mua kutuadija kuelakana bikala Yehowa mua kutuambuluisha. Kadi Bible udi utuambila ne: ku diambuluisha dia bukole bua Nzambi tudi mua “kubanda pa tshimanu.” (Mis. 18:29) Nanku pamutu pa tuetu kushala tuelakana, mbimpe tuikale tusambila batuishibue ne: Yehowa neandamune masambila etu.—Yak. 1:6, 7. w23.11 22 §8, 9
Disambombo dia 8/11
Ndimi [ya dinanga] idi kapia kadi kalakuka, ludimi lua kapia ka Yah. Mâyi a mavuala makole kaena mua kujima dinanga, nansha misulu kayena mua kudipuekesha to.—Msol. 8:6, 7.
Eu mmushindu mulenga wa dikema udibu bumvuije dinanga dilelela! Mêyi adi mu mvese eu adi akankamija bena dibaka bikole, abaleja ne: badi ne mushindu wa kunangangana bikole. Bena dibaka badi ne bua kudienzeja bikole bua kunangangana matuku abu onso a muoyo. Tuangate tshilejilu etshi. Bua kapia kutungunuka ne kutema, muntu udi ne bua kutungunuka ne kuelaku nkunyi, tshianana nekajime. Bia muomumue, bua mulume ne mukaji kushalabu banangangane kashidi, badi ne bua kukolesha malanda adi pankatshi pabu. Kudi misangu idi bena dibaka mua kumona ne: dinanga diabu didi dienda dikepela, nangananga padibu ne ntatu ya makuta, masama, anyi padibu ne ntatu ya mua kukolesha bana. Mulume ne mukajende badi ne bua kudienzeja bua kuikala mu malanda makole ne Yehowa, dîba adi “ludimi lua kapia ka Yah” alu nelushale lukole. w23.05 20-21 §1-3
Dia lumingu dia 9/11
Kutshinyi to.—Dan. 10:19.
Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza bua kupeta dikima? Pamuapa baledi betu batu batukankamija bua kuikala ne dikima. Kadi nansha bobu nadi, kabena mua kutusambulujiladi to. Kupeta dikima kudi anu bu kulonga mudimu. Umue mushindu wa kuwumanya ngua kujoja muntu udi muwupepeje padiye uwenza ne kumuidikija. Tuetu petu tudi tupeta dikima patudi tujoja bantu badi nadi ne tubidikija. Anu bu Danyele, tudi petu ne bua kumanya Dîyi dia Nzambi bimpe. Tudi ne bua kuikala tuambila Yehowa malu etu bua kukolesha bulunda buetu nende. Tudi kabidi ne bua kumueyemena batuishibue ne: neatuambuluishe. Dîba adi, netuikale ne dikima kumpala kua lutatu kayi luonso. Bantu badi ne dikima nebikale babanemeka. Badi mene mua kufikisha bamue ba kudibu ku dimanya Yehowa. Bushuwa, tudi ne malu a bungi adi atusaka bua kuikala ne dikima. w23.08 2 §2; 4 §8, 9
Dimue dia 10/11
Nukonkonone malu onso.—1 Tes. 5:21.
Muaku wa mu tshiena Greke udibu bakudimune ne: “nukonkonone” bavua bawutela pavuabu bateta biamu bia mushinga mukole bua kumanya ni bivua biobi menemene. Nunku, mbimpe tutete malu atudi tuteleja anyi atudi tubala bua kumanya ni mmalelela. Nebikale ne mushinga wa bungi kutudi bu mudi dikenga dinene dienda disemena. Pamutu pa kuitaba tshianana tshianana malu adi bakuabu bamba, tudi tukuata mudimu ne bieledi bietu bia meji bua kufuanyikija malu atudi tubala anyi atudi tuteleja ne tshidi Bible anyi bulongolodi bua Yehowa biamba. Tuetu tuenza nanku, katuakudingibua ku mashimi a bademon to. (Nsu. 14:15; 1 Tim. 4:1) Tudi bamanye ne: bantu ba Yehowa mu tshibungi nepanduke ku dikenga dinene. Nansha nanku, katuena bamanye tshiafikila yonso wa kutudi malaba to. (Yak. 4:14) Kadi nansha tuetu bafue kumpala kua dikenga dinene anyi nansha diodi ditusangane ne muoyo, nebatufute muoyo wa tshiendelele tuetu bashale ne lulamatu. Tuetu bonso tutumayiku meji ku ditekemena dietu dilenga ne tuikale badilongolole bua dituku dia Yehowa! w23.06 13 §15, 16
Dibidi dia 11/11
Mmusokolole bualu buende busokoka kudi bena mudimu bende.—Amo. 3:7.
Katuena bamanye muakumbana amue mêyi a buprofete a mu Bible to. (Dan. 12:8, 9) Kadi kupanga kumanya muakumbana dîyi dia buprofete kampanda kakuena kumvuija ne: kadiakukumbana to. Kadi tuikalayi batuishibue ne: Yehowa neatumanyishe malu adi akengela mu tshikondo tshiakanyine anu bu muvuaye muenze ku kale. Bantu nebele lubila lua ne: “Ditalala, ne kakuena bualu bua kutshina!” (1 Tes. 5:3) Paluelabu, bamfumu ba tshididi nebabutule bitendelelu bia dishima. (Buak. 17:16, 17) Pashishe, nebalue bua kuluisha bantu ba Nzambi. (Yeh. 38:18, 19) Adi ke dîba diatuadija mvita ya Armagedone. (Buak. 16:14, 16) Malu onso aa akadi pa kuenzeka. Mu dindila tshikondo tshienzekawu, tutungunukayi ne kuteya ntema ku mêyi a buprofete a mu Bible ne tuambuluishe bantu bakuabu bua kuenza bia muomumue bua kuleja mutudi ne dianyisha kudi Tatuetu wa mu diulu udi mutunange. w23.08 13 §19, 20
Disatu dia 12/11
Tutungunukayi ne kunangangana, bualu dinanga didi difumina kudi Nzambi.—1 Yone 4:7.
Pavua mupostolo Paulo wakula bua ditabuja, ditekemena, ne dinanga, wakamba ne: ‘Dinanga ke didi dipite ngikadilu yonso eyi.’ (1 Kol. 13:13) Mmuambe nanku bualu kumpala eku katuakuikala dijinga ne kuitabuja milayi ya Nzambi ya bulongolodi bupiabupia to. Bualu milayi ituvua batekemene munkatshi mua bidimu bia bungi ayi, neyikale ikadi mikumbane. Kadi kunanga Yehowa ne bantu netu kakuakuikala ne ndekelu to. Mu kuamba kuimpe, netutungunuke ne kubananga bikole bua kashidi. Dinanga ntshimanyinu tshia bena Kristo balelela. Yezu wakambila bapostolo bende ne: “Bua bualu ebu bantu bonso nebamanye ne: nudi bayidi banyi, binuikala ne dinanga munkatshi muenu.” (Yone 13:35) Kupita apu, tuetu banangangane netuikale mu buobumue. Paulo wakamba ne: “[Dinanga] didi tshisuikidi tshipuangane tshia buobumue.” (Kolos. 3:14) Mupostolo Yone wakafundila bena Kristo nende ne: “Muntu yonso udi munange Nzambi udi kabidi ne bua kunanga muanabu.” (1 Yone 4:21) Tuetu banange bena Kristo netu, tudi tuleja mutudi banange Nzambi. w23.11 8 §1, 3
Dinayi dia 13/11
Tumbushayi . . . kabidi bujitu buonso.—Eb. 12:1.
Bible udi ufuanyikija nsombelu wetu wa buena Kristo ne manaya a mbilu. Muntu udi unyema too ne ku mushonyi wa ndekelu neapete muoyo wa tshiendelele. (2 Tim. 4:7, 8) Mbimpe tudienzeje bua kutungunuka ne kunyema, nangananga bualu tukadi pabuipi ne mushonyi wa ndekelu. Mupostolo Paulo mmutuleje malu a kuenza bua tufike petu ku mushonyi wa ndekelu. Mmutuambile bua kumbusha ‘bujitu buonso ne kunyema lubilu ludi luteka kumpala kuetu ne dinanukila.’ Paulo uvuaku usua kuamba ne: muena Kristo kena ne bujitu bua kuambula anyi? Tòo, uvua usua kuamba ne: tumbushe bujitu buonso budi kabuyi ne mushinga, bualu budi mua kutekesha lubilu luetu ne kututshiokesha. Bua tuetu kunanukila mu lubilu luetu, mbimpe tujingulule bujitu budi kabuyi ne mushinga budi mua kututshiokesha ne tubumbushe ne lukasa. Kadi katuena ne bua kumbusha bujitu butudi ne bua kuambula to. Tshianana netuleje mutudi katuyi bakumbane bua kutungunuka ne kunyema.—2 Tim. 2:5. w23.08 26 §1, 2
Ditanu dia 14/11
Didilengeja dienu kadikadi dia pambelu.—1 Pet. 3:3.
Netunemeke mmuenenu wa bakuabu tuetu katuyi ne malu makole to. Tshilejilu, bamue bana betu ba bakaji batu basue kudilengeja, bakuabu kabatu basue to. Kudi bena Kristo batu basue kunua maluvu makole pa nnuinu, bakuabu bobu kabatu basue nansha kualabula to. Bena Kristo bonso mbasue kuondopibua, kadi bonso kabatu basue ngondopilu wa muomumue to. Tuetu tusumisha bua bana betu balonde anu tshitudi basue, tudi mua kubalenduisha ne kukebesha matapuluka mu tshisumbu. (1 Kol. 8:9; 10:23, 24) Tshilejilu, Yehowa ki mmutuelele mikenji ya mua kuvuala to, kadi mutupeshe mêyi manene a kulonda. Tudi ne bua kuvuala mu mushindu udi upesha Nzambi lumu, bikale ne bupuekele, ne “meji majalame.” (1 Tim. 2:9, 10) Bua bualu abu, katuena ne bua kukoka ntema ya bantu ku mvuadilu wetu to. Mêyi manene au adi kabidi ne bua kuambuluisha bakulu bua kubenga kuelela bana betu mikenji ya mua kuvuala ne kulengeja nsuki. w23.07 23-24 §13, 14
Disambombo dia 15/11
Ntelejayi bimpe, ne diayi tshintu tshidi tshimpe, ne nenupete disanka dia bungi mu tshintu tshidi bushuwa tshikuatshisha menemene.—Yesh. 55:2.
Yehowa mmutuleje tshiakuenza bua kuikala ne disanka kumpala eku. Bantu badi bitaba dibikila dia “mukaji mutshimbakane” mbanange anu malu a masandi. Bienzedi biabu nebiye nabu “mu ndondo ya Lukita.” (Nsu. 9:13, 17, 18) Kadi atshi katshiakufikila bantu badi bitaba dibikila dia kudi “meji malelela” nansha! (Nsu. 9:1) Tudi tulonga bua kunanga malu adi Yehowa munange ne tukina adiye mukine. (Mis. 97:10) Tudi ne disanka bua mutudi tubikila bantu bakuabu bua bapete pabu “meji malelela.” Mbienze anu bu ne: tudiku bua “kuelela lubila pa miaba mitumbuke ya tshimenga ne: ‘Muntu udi kayi ne dimanya, abuele munemu.’” Masanka atudi tupeta tuetu ne bantu badi bitaba dibikila adi ki nga tshitupa tshîpi to. Masanka au adi anuku, atuambuluisha bua ‘kuikala’ ne muoyo wa kashidi patudi ‘tuya batangile kumpala mu njila wa dijingulula dia malu.’—Nsu. 9:3, 4, 6. w23.06 24 §17, 18
Dia lumingu dia 16/11
Muntu udi kayi ukuata tshiji lubilu mmupite tshilobo, ne muntu udi ukanda tshilunji tshiende mmupite muntu udi utshimuna tshimenga.—Nsu. 16:32.
Mmunyi muutu umvua patu muena mudimu nebe anyi mulongi wenu ukuela nkonko ya malu a mu Bible? Utu umvua buôwa anyi? Ba bungi ba kutudi batu babumvua. Nkonko ya nanku idi mua kukuambuluisha bua kumanya tshidi mu meji a udi ukuelaye ne kukupepejila malu bua kumuyisha. Kadi kudi misangu idi muntu mua kukuela nkonko ayi anu bua nukokangane nende. Kabitukemeshi to. Mu bulelela, mbambile bamue bantu malu a mafi adi atangila malongesha etu. (Bien. 28:22) Kupita apu, tudi mu “matuku a ku nshikidilu” adi bantu ba bungi “kabayi ne lungenyi lua kumvuangana” ne bikale mene “bena luonji.” (2 Tim. 3:1, 3) Udi mua kudiebeja ne: ‘Mmunyi mundi mua kushala muena malu malenga padi muntu ungela nkonko ya malu a mu Bible ne meji a kukokangana nende?’ Bupole ke buakuambuluisha. Muena bupole utu ushala mutukije padibu bamubunda anyi padiye kayi ne diandamuna dia kufila. w23.09 14 §1, 2
Dimue dia 17/11
Neubateke bu bakokeshi pa buloba bujima.—Mis. 45:16.
Kudi misangu idibu batubela bua kubenga kunanga bintu bia ku mubidi anyi kuenza midimu idi mua kutufikisha ku dishipa mikenji ya Nzambi. Tuetu tulonda mibelu eyi, netupete mabenesha. (Yesh. 48:17, 18; 1 Tim. 6:9, 10) Kakuyi mpata, Yehowa neatungunuke ne kuenza mudimu ne baleji mpala bende bua kutupesha buludiki mu dikenga dinene ne mu Bukokeshi bua bidimu tshinunu bua Kristo. Netutungunuke ne kulonda buludiki abu anyi? Mushindu utudi tulonda buludiki bua Yehowa lelu, ke udi uleja mutuabulonda tshikondo atshi. Nunku, tulondayi anu buludiki bua kudi Yehowa budiye utupeshila kudi bantu badiye muteke bua kutulombola. (Yesh. 32:1, 2; Eb. 13:17) Tuetu tuenza nanku, netueyemene Yehowa mulombodi wetu, udi utuepula ku malu onso adi mua kunyanga malanda etu nende, udi utufikisha mu bulongolodi bupiabupia mutuapeta muoyo wa tshiendelele. w24.02 25 §17-18
Dibidi dia 18/11
Nudi bapandishibue ku ngasa.—Ef. 2:5.
Mupostolo Paulo uvua ne disanka bua muvuaye wenzela Yehowa mudimu, kadi uvua ne ntatu ya bungi ivuaye ne bua kutantamena. Misangu ya bungi uvua wenza ngendu mile, ne tshikondo atshi kabivua bipepele bua kuyenza to. Pavuaye mu ngendu ayi, kuvua misangu ivuaye “mu njiwu pa misulu” ne “mu njiwu ya kudi banyengianganyi ba bintu.” Kuvua kabidi misangu ivuabu bamukuma kudi baluishi. (2 Kol. 11:23-27) Bena Kristo nende kabavua bamuleja dianyisha misangu yonso bua malu avuaye ubenzela to. (2 Kol. 10:10; Filip. 4:15) Ntshinyi tshiakambuluisha Paulo bua kutungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu? Paulo uvua mulonge malu a bungi adi atangila ngikadilu ya Yehowa. Uvua mualonge mu Mifundu minsantu ne ku malu avua mamufikile. Wakatuishibua ne: Yehowa uvua mumunange. (Lomo 8:38, 39; Ef. 2:4, 5) Yeye kunanga pende Yehowa bikole. Kulejaye muvuaye mumunange “pa kukuatshila bansantu mudimu ne pa kutungunuka ne kubakuatshilawu.”—Eb. 6:10. w23.07 9 §5, 6
Disatu dia 19/11
Kokela bakokeshi badi ku mutu.—Lomo 13:1.
Bantu ba bungi mbamone mushinga udi nawu mbulamatadi. Kadi badi bamba ne: kabena ne bua kutumikila mikenji yonso idi “bakokeshi badi ku mutu” bela to. Kabena batumikila mikenji idi kayiyi ibasankisha to. Bible udi wamba mudi mbulamatadi ikebela bantu makenga, mikale ku bukokeshi bua Satana, ne muabutudibuayi mu katupa kîpi emu. (Mis. 110:5, 6; Muam. 8:9; Luka 4:5, 6) Udi wamba kabidi ne: “Muntu udi uluisha bukokeshi udi ubenga tshidi Nzambi mulongolole.” Yehowa mmuanji kulekela bua mbulamatadi ikokeshe bua kuikale bulongame. Mmusue bua tuyitumikile. Nunku tudi ne bua ‘kupesha bantu bonso bintu biabu.’ Mu bintu abi mudi: difuta bitadi, kanemu, ne ditumikila. (Lomo 13:1-7) Bidi mua kutukolela bua kutumikila mukenji udi mbulamatadi muele. Kadi tudi ne bua kuwutumikila bualu ke tshidi Yehowa utulomba padiwu kawuyi ushipa mikenji yende.—Bien. 5:29. w23.10 8 §9, 10
Dinayi dia 20/11
Nyuma wa Yehowa wakamupesha bukole.—Bal. 15:14.
Pavuabu balele Shimishona, bena Peleshete bavua bakuate bena Isalele ku bupika. (Bal. 13:1) Nkokeshilu wabu wa tshikisu uvua mukebele bena Isalele ntatu ya bungi. Yehowa wakasungula Shimishona bua ikale “kumpala mu dipandisha Isalele mu tshianza tshia bena Peleshete.” (Bal. 13:5) Kadi bua Shimishona kukumbaja mudimu au, bivua bikengela eyemene Yehowa. Basalayi bena Peleshete bavua balue bua kukuata Shimishona umue musangu ku Lehi, uvua pamuapa mu Yudaya. Bu muvua bena Yuda ne buôwa, bakafila Shimishona mu tshianza tshia bena lukuna babu. Bena Isalele nkayabu bakamusuika bimpe menemene ne mionji ibidi mipiamipia kumufilabu kudi bena Peleshete. (Bal. 15:9-13) Kadi “nyuma wa Yehowa wakamupesha bukole,” mionji ivuabu bamusuike kukutulukayi. Pashishe yeye “kupeta mufuba mubishi wa ku lubanga lua mpunda mulume,” kuwambulaye, kushipaye nawu bena Peleshete 1 000!—Bal. 15:14-16. w23.09 2 §3, 4
Ditanu dia 21/11
Mbienzeke nunku bilondeshile bualu bua tshiendelele buvuaye mulongolole mu diumvuangana ne Kristo Yezu Mukalenge wetu.—Ef. 3:11.
Yehowa mmutumvuije “bualu bua tshiendelele buvuaye mulongolole” mu Bible. Yehowa udi mua kusungula mishindu mishilashilangane ya kukumbaja dijinga diende. Utu anu udikumbaja bualu “mmuenze tshintu tshionso bua kukumbaja disua diende.” (Nsu. 16:4) Bipeta bia malu adiye wenza nebishale kashidi. Yehowa udi ne dijinga kayi? Mmalu kayi adiye muakaje bua kudikumbaja? Nzambi wakambila Adama ne Eva tshivuaye mubafukile. Bavua ne bua ‘kulelangana, kuvulangana, kuwuja buloba tente, kubukokesha, ne kukokesha . . . bifukibua bionso bidi ne muoyo pa buloba.’ (Gen. 1:28) Kadi nansha muvuabu bamutombokele ne babueje mpekatu mu bantu, ki mbamupangishe bua kukumbaja dijinga diende to. Mmushintulule mushindu wa kudikumbaja. Wakajadika diakamue Bukalenge mu diulu buakumbaja dijinga diende adi.—Mat. 25:34. w23.10 20 §6, 7
Disambombo dia 22/11
Bu Yehowa kayi muikale muambuluishi wanyi, mvua mua kuikala mufue lukasa.—Mis. 94:17.
Yehowa udi mua kutupesha bukole bua kunanukila. Kabiakuikala bipepele bua kushala ne lulamatu, nangananga biobi ne: kukadi bidimu bia bungi bitudi tuenda tuluangana bua kulekela tshilele tshibi kampanda. Kudi misangu itudi mua kumona ne: bilema bietu bidi bitutshiokesha bikole kupita muvua bia mupostolo Petelo bimutshiokeshe. Kadi Yehowa udi mua kutupesha bukole bua kabitupuidi panshi to. (Mis. 94:18, 19) Tshilejilu, muanetu wa balume mukuabu uvua ulala ne bantu ba mubidi umue nende kumpala kua kuluaye Ntemu. Kadi wakalua kulekela tshilele atshi ne muoyo mujima. Nansha nanku, kuvua misangu ivuaye uluangana ne meji mabi au. Tshiakamuambuluisha ntshinyi? Udi wamba ne: “Yehowa utu umpesha bukole. Ndi mufike ku dimona ne: meme ne nyuma wa Yehowa . . . , ndi mua [kutungunuka] ne kuenza malu mudi Yehowa musue . . . Bu mudi nyuma wa Yehowa utuambuluisha, ndi mufike ku dimona ne: mbipepele bua kuenza malu adi Yehowa musue. Yehowa udi anu ukuata nanyi mudimu. Nansha muntu ngenza bilema udi anu utungunuka ne kumpesha bukole.” w23.09 23 §12
Dia lumingu dia 23/11
Tshipeta tshia didipuekesha ne ditshina dia Yehowa mbiuma ne butumbi ne muoyo.—Nsu. 22:4.
Nuenu bansongalume, kulua bena Kristo bashindame mu nyuma kakutu kuenzeka ku mpukampuka to. Bikengela nuidikije bantu badi bilejilu bimpe, nuikale ne bukokeshi bua kunana lungenyi, nuikale bantu ba kueyemena, nupete mamanya kampanda anuambuluisha, ne nudilongolole bua midimu inuenza. Paudi wela meji a midimu yonso idi mikuindile, imue misangu bidi mua kukutekesha mu mikolo. Kadi udi mua kuenza midimu ayi. Manya ne: Yehowa udi uzuka bua kukuambuluisha. (Yesh. 41:10, 13) Kakuyi mpata, bena Kristo ba mu tshisumbu tshienu nebakuambuluishe pabu. Wewe mulue muena Kristo mushindame mu nyuma, nsombelu webe neikale muimpe wa disanka. Nuenu bansongalume, tudi banunange bikole! Yehowa anubeneshaku panudi nudienzeja bua kulua bena Kristo bashindame mu nyuma! w23.12 29 §19, 20
Dimue dia 24/11
[Lengulula] tshilema.—Nsu. 19:11.
Fuanyikijabi ne: Udi mu difesto ne bena Kristo nebe, nudi nudikuata bonso foto umue, nulua nudikuata mikuabu ibidi bua nansha wa kumpala au mupatuke bibi nushale ne ibidi ayi. Kadi mu foto yonso isatu ayi, udi umona ne: mu umue mudi muanetu udi kayi mutue mimuemue to. Neumukupule bualu mu mikuabu ibidi mudi bantu bonso batua mimuemue too ne muanetu au. Pa tshibidilu tutu tuvuluka bikondo bimpe bitutu bapitshishe ne bana betu. Kadi tuelabi meji ne: mu tshimue tshia ku bikondo abi kuvua muena Kristo netu mutuenzele tshilema. Tshia kuenza ntshinyi ne tshilema atshi? Mbimpe tuetu kutshilengulula anu bu mutuvua bakupule foto umue uvua kayi mupatuke bimpe au. (Ef. 4:32) Mbimpe tupue muoyo bualu tudi tuvuluka bikondo bimpe bia bungi bitudi bapitshishe nende. Abi ke bikondo bimpe bitudi ne bua kushala kuvuluka. w23.11 12-13 §16, 17
Dibidi dia 25/11
Bakaji badilengeje ne mvuadilu udi mukumbane, . . . mu mushindu udi mukumbanyine bakaji badi bamba mudibu balamate Nzambi.—1 Tim. 2:9, 10.
Miaku ya mu tshiena Greke idi Paulo mutele muaba eu idi ileja ne: mukaji udi ne bua kuvuala mu mushindu muimpe udi uleja ne: udi unemeka bakuabu. Tudi tudiumvua bua bualu buenu nuenu bana betu ba bakaji badi batumikila mubelu eu! Bua bana betu ba bakaji kushindama mu nyuma, bidi bikengela bikale ne: busunguluji. Busunguluji budi bumvuija kumanya tshidi tshimpe ne tshidi tshibi, ne kusungula bua kuenza tshidi tshimpe. Tuakulabi bua Abigayila. Bayende uvua muenze tshilema tshivua mua kukebela bena mu dîku diabu bonso lutatu. Busunguluji buakasaka Abigayila bua kuenza malu ne lukasa, kusungilaye ba mu nzubu muende. (1 Sam. 25:14-23, 32-35) Tuetu ne busunguluji netumanye dîba dia kuakula ne dia kushala bapuwe. Netumanye kabidi mua kuambuluisha bakuabu katuyi tubuelakana mu malu abu.—1 Tes. 4:11. w23.12 20 §8, 9
Disatu dia 26/11
Tusanke bashindamene mu ditekemena dia butumbi bua Nzambi.—Lomo 5:2.
Mupostolo Paulo uvua mufundile bena mu tshisumbu tshia mu Lomo mêyi aa. Bana betu ba mu tshisumbu atshi bakavua bamanye malu a Yehowa ne a Yezu, baleje ditabuja, ne balue bena Kristo. Ke Nzambi “kubabala bakane bua ditabuja,” kubelaye ne manyi a nyuma, bobu kupeta ditekemena dilenga dia dikema! (Lomo 5:1) Paulo wakafundila bena Kristo bela manyi ba mu Efeso bua ditekemena divuabu bababikidile. Ditekemena adi divua dia kupeta “bumpianyi bua bansantu.” (Ef. 1:18) Paulo wakaleja kabidi bena mu Kolosayi muaba uvuabu ne bua kupetela difutu diabu. Wakabikila difutu adi ne: “Ditekemena didibu banulamine mu diulu.” (Kolos. 1:4, 5) Ditekemena dia bena Kristo bela manyi ndia ne: nebabishibue bua kupeta muoyo wa tshiendelele mu diulu muakokeshabu ne Kristo.—1 Tes. 4:13-17; Buak. 20:6. w23.12 9 §4, 5
Dinayi dia 27/11
Ditalala dia Nzambi didi dipite dijingulula dionso dia malu nedilame mioyo yenu ne bieledi bienu bia meji.—Filip. 4:7.
Muaku wa mu tshiena Greke udibu bakudimune ne: “kulama,” mmuaku uvuabu batamba kutela bua kuleja basalayi bavua balama tshimenga, batshikuba pavuabu balua kutshiela mvita. Bantu ba mu tshimenga tshivuabu balama, bavua balala mu ditalala bamanye ne: bisumbu bia basalayi bivua bilama ku biibi. Bia muomumue, padi ditalala dia Nzambi dilama mioyo yetu ne meji etu, tudi tudiumvua batukije bamanye ne: tudi mu bukubi. (Mis. 4:8) Nsombelu wetu yeye kayi mushintuluke diakamue anu bu muvuabi bifikile Hana, tudi anu mua kuikala ne ditalala. (1 Sam. 1:16-18) Patutu tutukija nanku, tutu tumona ne: mbipepele bua kuela meji bimpe ne kuangata mapangadika a meji. Tshitudi ne bua kuenza ntshinyi? Paudi mu lutatu, bikila mulami. Mmushindu kayi uudi mua kumubikila? Sambila too ne pawapeta ditalala dia Nzambi. (Luka 11:9; 1 Tes. 5:17) Wewe mutuilangane ne lutatu, suminyina mu disambila, dîba adi neupete ditalala dia Yehowa dialama muoyo webe ne meji ebe.—Lomo 12:12. w24.01 21 §5-6
Ditanu dia 28/11
Tatu wetu udi mu diulu, dîna diebe dijidibue.—Mat. 6:9.
Bua Yezu kujidila dîna dia Tatuende, wakananukila mu makenga a mishindu yonso, mu bipendu ne mu malu a dishima avuabu bamuamba. Uvua mumanye ne: uvua mutumikile Tatuende mu malu onso, ne kavua ne bualu bua kumvuila bundu to. (Eb. 12:2) Uvua mumanye kabidi ne: Satana uvua umubunda buludiludi mu bikondo bikole abi. (Luka 22:2-4; 23:33, 34) Satana uvua mutekemene ne: neanyange lulamatu lua Yezu; kadi wakapangila bibi bia dikema! Yezu wakaleja mudi Satana muena dishima wa kalanda musenga, kulejaye ne: Yehowa udi ne batendeledi bende ba lulamatu badi bashala ne muoyo mutoke nansha mu ntatu mikole. Udi musue kusankisha Mukalenge webe udi ukokesha anyi? Tungunuka ne kutumbisha dîna dia Yehowa, ambuluisha bakuabu bua bamanye tshidi Nzambi bimpe. Wewe wenza nanku, udi ulonda mu makasa a Yezu. (1 Pet. 2:21) Anu bu Yezu, udi usankisha Yehowa, uleja mudi Satana muluishi wende muena dishima! w24.02 11-12 §11-13
Disambombo dia 29/11
Nempingajile Yehowa tshinyi bua malu mimpe onso adiye mungenzele?—Mis. 116:12.
Bidimu bitanu bishale ebi, bantu bapite pa muliyo mujima mbabatijibue balue Bantemu ba Yehowa. Paudi udilambula kudi Yehowa, udi witaba bua kulua muyidi wa Yezu Kristo ne udifila bikole mu dienza dia disua dia Nzambi. Kudilambula kudi kulomba kuenza tshinyi? Yezu wakamba ne: “Biasua muntu kundonda, adibenge.” (Mat. 16:24) Muaku wa tshiena Greke udibu bakudimune ne: “adibenge,” udi mua kumvuija kabidi ne: “kikadi kabidi ne muoyo buende nkayende to.” Paudi udilambula kudi Yehowa, nebikulombe bua kulekela malu onso adi kaayi amusankisha to. (2 Kol. 5:14, 15) Tuambe ne: udi ne bua kulekela “malu a mubidi,” bu mudi masandi. (Gal. 5:19-21; 1 Kol. 6:18) Kutumikila mikenji eyi nekukusombeshe kasekeseke anyi? Tòo, kayakukusombesha kasekeseke to biwikala munange Yehowa ne mutuishibue ne: mikenji yende idiku bua diakalenga diebe.—Mis. 119:97; Yesh. 48:17, 18. w24.03 2 §1; 3 §4
Dia lumingu dia 30/11
Ndi mukuanyishe.—Luka 3:22.
Yehowa udi upesha bantu badiye wanyisha nyuma muimpe. (Mat. 12:18) Tudiebeje ne: ‘Ndi ne ngikadilu ya dimuma dia nyuma muimpe anyi?’ Ukadiku lutulu ne bantu mpindieu kupita pauvua kuyi muanji kulua Ntemu anyi? Neutuishibue bikole ne: Yehowa udi ukuanyisha paudi wenda upeta ngikadilu ya dimuma dia nyuma wende! Yehowa udi ufuila bantu badiye wanyisha luse ku diambuluisha dia tshia kupikulangana natshi. (1 Tim. 2:5, 6) Kadi ntshinyi tshitudi ne bua kuenza bituikala tumona ne: Yehowa kena utuanyisha tuetu bamane kuleja ditabuja mu mulambu wa Yezu ne babatijibue? Tuvuluke ne: ki mbimpe kueyemena muoyo wetu misangu yonso to, tueyemene Yehowa. Udi umona bantu badi ne ditabuja mu tshia kupikulangana natshi bu bakane ne mmulaye bua kubabenesha.—Mis. 5:12; Lomo 3:26. w24.03 30 §15; 31 §17