Ngondo wa 12
Dimue dia 1/12
Bafue badi bajudibua.—Luka 20:37.
Yehowa utu ne bukole bua kubisha bantu ku lufu anyi? Eyowa udi nabu! Yeye udi “Wa Bukole Buonso.” (Buak. 1:8) Bua bukole budiye nabu, mmukumbane bua kutshimuna muluishi kayi yonso, nansha lufu. (1 Kol. 15:26) Bualu bukuabu budi butuleja ne: Nzambi udi ne bukole bua kubisha bafue mbua ne: utu ukuata malu kayi utshioka to. Utu ubikila mutoto wonso mu dîna diawu. (Yesh. 40:26) Mmumanye kabidi bantu bonso bakadi bafue. (Yobo 14:13; Luka 20:38) Mbipepele bua yeye kuvuluka kalu ne kalu konso kadi katangila bantu babishaye ku lufu, kabidi ne bimfuanyi biabu ne bumuntu buabu, uvuluka ne malu avua mabafikile, ne avuabu nawu mu meji. Mbimueneke bimpe ne: mbimpe tuitabuje mulayi wa Yehowa wa kubisha bafue bualu tudi bamanye ne: udi ne dijinga ne bukole bua kuwukumbaja. Mona bualu bukuabu budi butusaka bua kuitabuja mulayi wa Nzambi wa dibishibua dia bantu ku lufu: Yehowa ukadi mujule bafue. Ku kale, wakapesha Yezu ne bamue bantu ba lulamatu bukole bua kubisha bafue. w23.04 9-10 §7-9
Dibidi dia 2/12
Mêyi enu ikale mashême misangu yonso, mela mukele.—Kolos. 4:6.
Tuetu tuakula ne bantu ne bukalanga ne bupole, badi mua kututeleja ne kuitaba bua tutungunuke ne muyuki. Kadi muntu yeye ujinga kukokangana netu anyi kusendeka bitudi tuamba, mbimpe tuimanyike muyuki. (Nsu. 26:4) Mu bulelela, ki mbantu bonso benza nanku to, ba bungi nebatuteleje. Mbimueneke patoke ne: tuetu tudienzeja bua kuikala ne bupole, nebituambuluishe bikole. Nanku sambila bua Yehowa akupeshe bukole bua wikale anu muena bupole paudi wandamuna nkonko mikole peshi paudi uleja muntu ne: bidiye mumvue bua Bantemu ba Yehowa mbia dishima. Vuluka ne: muena bupole kena mua kukokangana ne muntu udi ne mmuenenu mushilangane ne wende to. Kuandamunangana ne kanemu ne bupole nekusake bamue badi bakuteleja bua batuadije kutumona mu mushindu muimpe ne kuitaba malongesha adi mu Bible. Ikala ‘mudiakaje misangu yonso’ bua kuakuila malongesha adi mu Bible, kadi ‘wenza nanku ne bupole ne kanemu kakole.’ (1 Pet. 3:15) Eyowa, enza bua bupole buikale bukole buebe! w23.09 19 §18, 19
Disatu dia 3/12
Vualayi . . . lutulu.—Kolos. 3:12.
Tuanjayi kuakula bua malu 4 aa bua lutulu. Bua kumpala, muntu udi ne lutulu kena ukuata tshiji lukasa to. Udi udienzeja bua kushala mutukije ne udikanda bua kualujilangana bubi ku bubi. Yeye muine kena wenzelangana malu mu mushindu mubi padiye ne malu mamutonde to. (Ekes. 34:6) Bualu buibidi, muntu udi ne lutulu udi ushala muindile tshintu mutukije. Udi udienzeja bua kubenga kulujimija anyi kufiika munda padi tshintu tshidiye muindile tshinenga bikole. (Mat. 18:26, 27) Bualu buisatu, muntu udi ne lutulu kena ulubakana ne malu to. Padi muntu udi ne lutulu ne mudimu wa mushinga wa kuenza, kena ulubakana bua kuwutuadija anyi bua kuwujikija to. Kadi udi udienzeja bua kuikala ne dîba dikumbane dia kulongolola mua kuwenza. Pashishe udi wangata dîba dionso bua kuwenza. Bualu buinayi, muntu udi ne lutulu udi udienzeja bua kunanukila mu ntatu kayi udiabakena. Udi wenza muende muonso bua kutungunuka ne kunanukila mu lutatu muikale anu ne mmuenenu muimpe wa malu. (Kolos. 1:11) Bu mutudi bena Kristo, mbimpe tuleje lutulu mu malu onso anayi aa. w23.08 20-21 §3-6
Dinayi dia 4/12
Yehowa udi mukonkononyi wa mioyo.—Nsu. 17:3.
Bualu bua mushinga budi butusaka bua kukuba muoyo wetu wa mu tshimfuanyi budi ne: Yehowa utu uwukonkonona. Bidi biumvuija ne: utu umona tshidi bantu kabayi mua kumona ne mmumanye tshitudi munda muetu menemene. Tuetu tutungunuka ne kuelangana meji a mibelu yende idi ifila muoyo, neatunange. (Yone 4:14) Dîba adi bikadilu bibi ne mashimi a Satana ne bantu babi ba mu bulongolodi bubi ebu kabakutuenzela bibi nansha kakese. (1 Yone 5:18, 19) Tuetu basemene pabuipi ne Yehowa, netumunange bikole ne netumunemeke kabidi bikole. Bu mutudi katuyi basue kunyingalaja Tatuetu, netukine too ne meji onso a kuenza mpekatu. Muanetu mukuabu wa mu Croatie, diende Marta, uvuabu basaka bua kuenda masandi, wakafunda ne: “Biakankolela bua kuela meji bimpe ne bua kulekela dijinga dia kumvua disanka dia tshitupa tshîpi dia mpekatu. Kadi ditshina dia Yehowa diakankuba.” Divua dimukube bishi? Udi wamba muvuaye muelangane meji a bipeta bibi bivua mua kumueneka yeye muangate dipangadika dibi. Tudi petu mua kumuidikija. w23.06 20-21 §3, 4
Ditanu dia 5/12
“Bisamba nebifike ku dimanya ne: meme ndi Yehowa,” ke mudi Mukalenge Mutambe Bunene Yehowa wamba, “pandi ndileja wa tshijila munkatshi muenu ku mêsu kuabi.”—Yeh. 36:23.
Yezu uvua mumanye ne: tshipatshila tshinene tshia Yehowa ntshia kujidila dîna diende, kudikezula ku malu onso a dishima adibu bamba buadi. Ke bualu kayi, mfumuetu wakalongesha bayidi bende bua kusambila ne: “Tatu wetu udi mu diulu, dîna diebe dijidibue.” (Mat. 6:9) Yezu wakafika ku dimanya ne: ke bualu bunene buvua bifukibua bionso ne bua kuenza. Kakuena tshifukibua tshia meji nansha tshimue mu diulu anyi pa buloba tshikadi tshijidile dîna dia Yehowa kupita Yezu to. Kadi pakakuatabu Yezu, mbualu kayi bubi buvua bena lukuna bende bamubande nabu? Mupendi wa Nzambi! Yezu uvua mumanye bimpe ne: kuakula bibi bua dîna dia tshijila dia Tatuende anyi kudipenda kuvua mpekatu mubi menemene. Wakumvua bibi bualu bavua bamubande ne bamupishe bua bualu abu. Ke tshivua mua kuikala bualu bunene buvua bupeteshe Yezu “kanyinganyinga kakole” mêba ndambu kumpala kua kumukuatabu.—Luka 22:41-44. w24.02 11 §11
Disambombo dia 6/12
Ku meji nzubu udi wibakibua.—Nsu. 24:3.
Mu lubilu luetu lua kupeta muoyo, tudi ne bua kunanga Yehowa ne Yezu bikole kupita mulela wetu kayi yonso. (Mat. 10:37) Kadi kabiena biumvuija ne: tudi ne bua kulengulula malu atudi ne bua kukumbaja mu dîku, bienze bu ne: adi atupangisha bua kusankisha Nzambi ne Kristo to. Tumanye ne: bua Nzambi ne Kristo kutuanyisha, tudi ne bua kukumbaja mudimu udibu batupeshe mu dîku. (1 Tim. 5:4, 8) Tuetu bawukumbaje, netuikale ne disanka. Mu kuamba kuimpe, Yehowa mmumanye ne: bua bena mu dîku kuikala ne disanka, mulume ne mukajende badi ne bua kunangangana ne kunemekangana, baledi badi ne bua kunanga bana babu ne kubalongesha, bana pabu badi ne bua kutumikila baledi babu. (Ef. 5:33; 6:1, 4) Nansha wewe mulume anyi mukaji peshi muana, tumikila mikenji ya meji idi mu Bible. Kuenji patupu malu audi wewe umona ne: mmimpe, anyi adi bantu ba muaba uudi benza, peshi adi bamanyi bapiluke bakuambila bua kuenza to. Ikala ubala mikanda yetu bua umanye mua kutumikila mêyi manene a mu Bible. w23.08 28 §6, 7
Dia lumingu dia 7/12
Kuwubala ne dîyi dia panshi panshi munya ne butuku, bua utumikile ne muoyo mujima malu onso adibu bafundamu; bualu dîba adi malu ebe neende bimpe, ne dîba adi newenze malu ne meji.—Yosh. 1:8.
Mbimpe mukaji muena Kristo amanye malu adi mua kumuambuluisha. Malu adi muntu mukaji ulonga patshidiye muana neamuambuluishe mu nsombelu wende mujima. Tshilejilu, longa mua kubala ne kufunda. Mu imue miaba bantu kabatu bamona ne: mbia mushinga bua bantu bakaji kumanya kufunda ne kubala to. Kadi mu bulelela, mbualu bua mushinga kudi muena Kristo yonso. (1 Tim. 4:13) Nanku kulekedi tshintu nansha tshimue tshikupangisha bua kulonga mua kubala ne kufunda to. Mmunyi muakuambuluisha malu aa? Neakuambuluishe bua kupeta mudimu ne kuwulama. Neulue mulongi muimpe ne mulongeshi muimpe wa Dîyi dia Nzambi. Kupita apu, neusemene pabuipi menemene ne Yehowa wewe ubala Dîyi diende ne welangana meji a biudi ubalamu.—1 Tim. 4:15. w23.12 20 §10, 11
Dimue dia 8/12
Yehowa mmumanye mua kusungila bantu badi balamate Nzambi mu diteta.—2 Pet. 2:9.
Lomba Yehowa diambuluisha bua kukandamena diteta. Bu mutudi bapange bupuangane, tutu tudienzeja misangu yonso bua kukandamena diteta dia kuenza malu mabi. Satana udi wenza muende muonso bua bitukolele bua kukandamena diteta. Umue mushindu udiye udienzeja bua kunyanga meji etu mpadiye utusaka bua kujikija lutetuku ne malu a masandi. Dijikija lutetuku dia nunku didi mua kuwuja meji etu ne ngenyi mibi idi mua kutuvuija bakoya ku mêsu kua Yehowa ne kutusaka bua kuenza mpekatu. (Mâko 7:21-23; Yak. 1:14, 15) Bidi bikengela ne: Yehowa atuambuluishe bua kukandamena diteta dia kuenza malu mabi. Yezu wakatela kabidi malu adi alonda aa mu disambila dia tshilejilu: “Kutubueji mu ditetshibua, kadi utusungile kudi mubi.” (Mat. 6:13) Yehowa mmusue kutuambuluisha, kadi tudi ne bua kumulomba diambuluisha. Tudi ne bua kuenza kabidi malu mu diumvuangana ne masambila etu. w23.05 6-7 §15-17
Dibidi dia 9/12
Kabena mua kukosa lukasa muonji muluka ne nshinga isatu to.—Muam. 4:12.
Padi bena dibaka bangata bulunda buabu ne Tatuabu wa mu diulu ne mushinga, badi bitaba bua kutumikila mibelu yende. Kuenza nanku kudi kubambuluisha bua kuepuka ntatu idi mua kuenza bua dinanga diabu dikepele ne kuyitantamena. Bantu badi mu malanda makole ne Yehowa badi kabidi badienzeja bua kumuidikija ne kuikala ne ngikadilu yende, bu mudi bulenga, lutulu, ne difuilangana luse. (Ef. 4:32–5:1) Bena dibaka bobu ne ngikadilu eyi, mbipepele bua kunanganganabu bikole. Muanetu wa bakaji mukuabu, diende Lena, udi mu dibaka kukadi bidimu bipite pa 25 udi wamba ne: “Mbipepele bua kunanga muntu mukole mu nyuma ne kumunemeka.” Tuakulayi bua tshilejilu tshia mu Bible. Pavua Yehowa ukeba bena dibaka bavua mua kulua baledi ba Masiya, wakasungula Jozefe ne Mariya munkatshi mua ndelanganyi ya bungi ya Davidi. Bua tshinyi? Bualu yonso wa kudibu uvua nende mu malanda a nsungansunga, ne Yehowa muine uvua mumanye ne: bavua ne bua kumuteka pa muaba wa kumpala mu dibaka diabu. w23.05 21 §3, 4
Disatu dia 10/12
Nutumikile bantu badi balombola munkatshi muenu ne nubakokele.—Eb. 13:17.
Nansha mudi Yezu Mulombodi wetu mupuangane, bantu badiye muteke bua kutulombola mbapange bupuangane. Bidi mua kutukolela bua kubatumikila, nangananga bobu bafile bulombodi budi kabuyi butusankisha. Tuakulabi bua Petelo. Pavua muanjelu mumutumine dîyi bua kudia nyama ivua kayiyi mikumbane bilondeshile Mikenji ya Mose, Petelo wakanji kubenga; kabiyi nansha musangu umue to, kadi misangu isatu mijima! (Bien. 10:9-16) Wakabenga, bualu buende yeye, buludiki bupiabupia abu kabuvua ne mutu to. Ku luseke lukuabu, mupostolo Paulo wakatumikila pavua bakulu bena Kristo bavua ku Yelushalema bamutumine dîyi bua aye ne bantu balume banayi ku ntempelo ne adilengeje bilondeshile mikenji ayi bua kuleja ne: uvua uyitumikila. Paulo uvua mumanye ne: bena Kristo kabatshivua ku Mikenji ya Mose, ne kavua ne bualu bubi buvuaye muenze to. “Dituku diakalonda, Paulo wakaya ne bantu abu, kudilengejaye pamue nabu bilondeshile mikenji.” (Bien. 21:23, 24, 26) Bu muvuaye mutumikile bulombodi abu, biakavudija buobumue munkatshi muabu.—Lomo 14:19, 21. w23.10 10 §15, 16
Dinayi dia 11/12
Bulunda bukole ne Yehowa mbua badi bamutshina.—Mis. 25:14.
Pamuapa udi mua kuamba ne: ditshina ki nngikadilu wa mushinga bua kuikala balunda bimpe to. Kadi bantu badi basue kudia bulunda bukole ne Yehowa badi ne bua ‘kumutshina.’ Nansha tuetu tuenzela Yehowa mudimu kukadi bidimu bungi kayi, mbimpe yonso wa kutudi ikale ne ditshina dimpe kudiye. Kadi kutshina Nzambi kudi kumvuija tshinyi? Muntu udi munange Nzambi ne kayi wenza bualu budi mua kunyanga malanda ende nende, muntu au udi ne ditshina dimpe kudiye. Yezu uvua ne ‘ditshina dia Nzambi’ dia mushindu eu. (Eb. 5:7) Kavua umvua Yehowa buôwa wamba kufua to. (Yesh. 11:2, 3) Kadi uvua mumunange bikole ne musue kumutumikila. (Yone 14:21, 31) Tudi petu tunemeka Yehowa bikole menemene anu bu Yezu bualu udi ne dinanga, meji, buakane, ne bukole. Tudi bamanye kabidi ne: Yehowa mmutunange, ne patuye utulongesha, utu ushala muindile bua kumona tshitudi tuenza. Tuetu tumutumikila, udi usanka; tuetu katuyi tumutumikila, udi unyingalala.—Mis. 78:41; Nsu. 27:11. w23.06 14 §1, 2; 15 §5
Ditanu dia 12/12
Pakaluaye ne bukole, muoyo wende wakadibandisha kumufikishabi ku dibutuka, ne wakapanga lulamatu kudi Yehowa.—2 Kul. 26:16.
Pakalua mukalenge Uziya ne bukole, katshivua uvuluka ne: Yehowa ke uvua mumupeshabu ne uvua muenze bua atante to. Muaba eu padi dilongesha. Tudi ne bua kuvuluka ne: Yehowa ke udi utuenzela malu onso mimpe atudi tupeta mu nsombelu wetu ne mu mudimu wende. Katuikadi tuditumbisha bua malu atudi tuenza to, kadi tuikale tuela Yehowa tuasakidila bualu yeye ke udi utupesha bukole bua kuenza. (1 Kol. 4:7) Tudi ne bua kudipuekesha ne kuitaba ne: tudi bapange bupuangane ne tudi dijinga ne mibelu. Muanetu mukuabu wa balume udi ne bidimu bu 60 mmufunde ne: “Ntu ndienzeja bua kubenga kufiika munda anyi kuteketa mu mikolo padi bakuabu bandeja bilema bianyi. Bobu bambela bua malu a buana andi muenze, ntu ngakaja malu ne ntungunuka ne kupesha Yehowa tshidi tshitambe buimpe.” Tuetu tutumikila Yehowa ne tushala ne budipuekeshi, nsombelu wetu nealengele.—Nsu. 22:4. w23.09 10 §10, 11
Disambombo dia 13/12
Nudi dijinga ne dinanukila, bua ne: nuenu bamane kuenza disua dia Nzambi, nuangate dikumbana dia mulayi.—Eb. 10:36.
Bivua bilomba bena Kristo ba kumpala bua kunanukila. Pa kumbusha ntatu ivuabu nayi itu ikuata bantu bonso, bakapeta mikuabu. Bavua bakengesha ba bungi ba kudibu kudi bena mu mêku abu, kudi bamfumu ba ntendelelu wa bena Yuda, ne kudi bakokeshi bena Lomo. (Mat. 10:21) Bavua kabidi baluangana bua malongesha a dishima a batontolodi bavua mu tshisumbu kaabatapuludi. (Bien. 20:29, 30) Nansha nanku, bena Kristo abu bakananukila. (Buak. 2:3) Mushindu kayi? Bakelangana meji a bilejilu bia mu Bible bia bantu bavua bananukile mu ntatu, bu mudi tshia Yobo. (Yak. 5:10, 11) Bakasambila bua kupeta bukole. (Bien. 4:29-31) Bavua kabidi bimanyina pa malu mimpe avuabu mua kupeta bua dinanukila diabu. (Bien. 5:41) Tudi petu mua kunanukila tuetu ne tshibidilu tshia kudilongela bilejilu bia bantu bavua bananukile bidi mu Dîyi dia Nzambi ne mu mikanda yetu ne tuelangana meji. w23.07 3 §5, 6
Dia lumingu dia 14/12
Nunku, tungunukayi ne kukeba tshia kumpala Bukalenge ne buakane buende, ne nebanusakidile bintu bikuabu bionso ebi.—Mat. 6:33.
Yehowa ne Yezu kabakutulekela to. Mupostolo Petelo mumane kuvila Yezu, wakadimona kumpala kua dipangadika dinene: dia kuteketa mu mikolo anyi kushala muyidi wende. Yezu ukavua musambile bua ditabuja dia Petelo kaditeketshi to. Wakambila Petelo bua disambila adi, kumulejaye muvuaye mutuishibue ne: nealue kabidi kukolesha bana babu. (Luka 22:31, 32) Pakalua Petelo kuvuluka mêyi a Yezu au, biakamukolesha. Patudi kumpala kua dipangadika dinene, Yehowa udi mua kutuma bakulu bua batukankamije bua tushale anu ne lulamatu. (Ef. 4:8, 11) Anu muvua Yehowa mukumbaje majinga a Petelo ne a bapostolo bakuabu, neakumbaje etu petu tuetu badifile bikole mu mudimu wa diyisha. w23.09 24-25 §14, 15
Dimue dia 15/12
Muntu udi uleja mupuekele luse udi usombesha Yehowa bintu, ne Yeye neamufute bua malu adiye wenza.—Nsu. 19:17.
Yehowa udi umona tumalu tuimpe nansha tukese tutudi tuenzela bakuabu. Udi umona tumalu atu bu mulambu wa mushinga mukole ne bu dibanza diafutaye. Biwikala uvua musadidi wa mudimu anyi mukulu, Yehowa udi uvuluka mudimu uuvua wenza ne dinanga divua dikusaka bua kuwenza. (1 Kol. 15:58) Udi kabidi umona muudi utungunuka ne kunanga bakuabu. Yehowa mmusue bua tumunange yeye ne bantu bakuabu bikole. Tuetu tubala Dîyi diende, tuelangana meji a malu adimu, ne bikale ne tshibidilu tshia kusambila, netumunange bikole. Tuetu tuenza malu kampanda bua kuambuluisha bena Kristo netu, netufike ku dibananga bikole. Padi dinanga dietu dikola, netusemene pabuipi menemene ne Yehowa ne bena Kristo netu, ne netushale balunda bua kashidi! w23.07 10 §11; 11 §13; 13 §18
Dibidi dia 16/12
Muntu yonso neadiambuile bujitu buende.—Gal. 6:5.
Muena Kristo yonso udi ne bua kudisunguila ngondopilu. Tuetu tukeba ngondopilu, tudi ne bua kutumikila mukenji udi mu Bible wa kuepuka mashi ne malu a mîdima. (Bien. 15:20; Gal. 5:19, 20) Bua bidi bitangila ngondopilu mikuabu, muntu ne muntu udi ne bua kudisunguila. Nansha tuetu bamone ne: ngondopilu eu mmuimpe anyi udi ne njiwu, tudi ne bua kunemeka udi bakuabu basungule. Bua bualu abu, tudi ne bua kuvuluka malu anayi aa: 1) Anu Bukalenge bua Nzambi ke buajikija masama etu. (Yesh. 33:24) 2) Muena Kristo yonso udi ne bua ‘kuikala mutuishibue bimpe’ ne ngondopilu udiye musungule. (Lomo 14:5) 3) Katulumbuluishi bana betu bua mapangadika adibu bangata mu tshilumbu etshi anyi katubalenduishi to. (Lomo 14:13) 4) Bena Kristo mbanangangane, kabena bajinga kuenza tshidibu basue paditshi tshifuane kunyanga buobumue bua tshisumbu to.—Lomo 14:15, 19, 20. w23.07 24 §15
Disatu dia 17/12
Ngua tshijila kudi Yehowa matuku onso a Bunazi buende.—Nom. 6:8.
Utu wangata bulunda buebe ne Yehowa ne mushinga wa bungi anyi? Tudi batuishibue ne: bidi nanku. Katshia ku kale, bantu ba bungi bavua pabu babuangate ne mushinga. (Mis. 104:33, 34) Bantu ba bungi mbadipangishe amue malu bua kutendelela Yehowa, ke tshivua Banazi anyi balambula ba mu Isalele benze. Muaku eu uvua uleja bena Isalele bavua ne tshisumi, bavua badipangisha malu bua kuenzela Yehowa mudimu wa pa buawu. Mikenji ya Mose ivua yanyishila muntu mulume anyi muntu mukaji bua kuenza mutshipu wa pa buawu kudi Yehowa bua kushala Munazi bua tshikondo kampanda. (Nom. 6:1, 2) Mutshipu anyi dilaya adi divua dilomba kutumikila amue malu avua bena Isalele bakuabu kabayi ne bua kutumikila to. Ntshinyi tshivua tshisaka muena Isalele bua kushala Munazi? Mmushindu uvuaye munange Yehowa bikole ne dianyisha divuaye nadi bua bintu bia bungi bivua Yehowa mumupeshe.—Dut. 6:5; 16:17. w24.02 14 §1-2
Dinayi dia 18/12
Yehowa . . . [udi] uleja dinanga dia lulamatu kudi badi bamunange ne balama mêyi ende.—Dan. 9:4.
Bible utu upita kuakula bua “lulamatu” anyi bua “dinanga dia lulamatu” didi nadi Nzambi bua batendeledi bende. Utu kabidi wakula bua lulamatu ludi batendeledi bende nalu kudi umue ne mukuabu. (2 Sam. 9:6, 7) Lulamatu luetu ludi mua kukola mu kupita kua matuku. Tumonayi muvua Danyele mukoleshe lulamatu luende. Danyele uvua mutuilangane ne ntatu ya bungi ivua mimulombe bua adienzeje bikole bua kushala ne lulamatu kudi Yehowa. Lumue lutatu lukole menemene luakamukuata pavuaye ne bidimu bipite pa 90. Bantu bakuabu bavua ne bukokeshi mu bukalenge bua Dayawesha kabavua banange Danyele ne kabavua banemeka Nzambi wende to. Bakela tshifufu bua kushipa Danyele. Bakasaka mukalenge bua atue tshiala pa mukenji uvua ulomba Danyele bua kuleja ni uvua mua kushala ne lulamatu kudi Nzambi anyi kudi mukalenge. Tshionso tshivua Danyele ne bua kuenza bua kuleja ne: uvua ne lulamatu kudi mukalenge tshivua tshia kulekela kusambila munkatshi mua matuku 30. Kadi wakabenga kutumikila mukenji au.—Dan. 6:12-15, 20-22. w23.08 5 §10-12
Ditanu dia 19/12
Tutungunukayi ne kunangangana.—1 Yone 4:7.
Yehowa mmusue bua tutungunuke ne kunanga bena Kristo netu. Muanetu yeye mutuenzele katshilema, tudiambile ne: utu anu musue kutumikila Nzambi, kadi apa mmutuenzelaku ku mpukampuka. (Nsu. 12:18) Nzambi mmutunange nansha mutudi bena bilema. Utu anu mulunda wetu nansha patudi tumuenzela bilema, kayi utulamina munda to. (Mis. 103:9) Mbia mushinga bua tuetu petu kumuidikija. (Ef. 4:32–5:1) Tuvuluke kabidi ne: bu mudi nshikidilu wenda usemena, mbimpe tuikale pabuipi ne bena Kristo netu. Tudi bamanye ne: nebatukengeshe bikole kumpala eku. Badi mene mua kutuela mu buloko bua ditabuja dietu. Biobi bienzeke nanku, netuikale dijinga ne bena Kristo netu bikole.—Nsu. 17:17. w24.03 15-16 §6-7
Disambombo dia 20/12
Yehowa ke udi uludika makasa a muntu.—Nsu. 20:24.
Bible udi wakula bua bansonga bavua basemene pabuipi ne Yehowa, yeye kubanyisha, ne kuluabu kupeta nsombelu mulenga. Tshilejilu, Davidi wakadia bulunda ne Nzambi patshivuaye muana, kuluaye mukalenge uvua ne lulamatu. (1 Bak. 3:6; 9:4, 5; 14:8) Wewe ulonga malu a Davidi, neakuambuluishe bua kushala ne lulamatu kudi Yehowa. Peshi udi mua kulonga malu a Mâko anyi a Timote. Bakatuadija kuenzela Yehowa mudimu katshia ku buana, yeye kubanyisha. Malu audi wenza lelu ke adi aleja tshikala nsombelu webe. Yehowa neakuambuluishe bua kuangata mapangadika a meji wewe umueyemena pamutu pa kueyemena dijingulula diebe dia malu. Udi mua kupeta nsombelu muimpe wa disanka. Vuluka ne: Yehowa udi wangata tshionso tshiudi umuenzela ne mushinga. Kakuena nsombelu mukuabu muimpe uudi mua kupeta kupita wa kuenzela Tatuetu wa mu diulu mudimu to. w23.09 13 §18, 19
Dia lumingu dia 21/12
Nutungunuke ne . . . kufuilangana luse ne muoyo mujima.—Kolos. 3:13.
Mupostolo Paulo uvua mumanye ne: bena Kristo nende bavua bapange bupuangane. Tshilejilu, bamue bena mu tshisumbu tshia ku Yelushalema batshivua bamutshina. (Bien. 9:26) Pashishe, bakuabu bavua bamupetula bua bantu kabamueyemenyi to. (2 Kol. 10:10) Paulo uvua mumone mukulu mukuabu wenza tshilema tshivua mua kulenduisha bakuabu. (Gal. 2:11, 12) Mâko, mulunda wa pa muoyo wa Paulo, wakamunyingalaja bikole. (Bien. 15:37, 38) Paulo uvua mua kulekela kudisangisha nabu bua malu au. Kadi uvua ubangata anu ne mushinga ne utungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu. Tshivua tshimuambuluishe ntshinyi? Paulo uvua munange bena Kristo nende. Ke bualu kayi wakimanyina pa ngikadilu yabu mimpe kayi wimanyina pa bilema biabu to. Dinanga adi diakamusaka bua kufunda kabidi bualu budiye muleje mu mvese wa lelu ebu. w24.03 15 §4-5
Dimue dia 22/12
Mupika wa Mukalenge kena ne bua kuluangana to, kadi udi ne bua kuikala muena bupole kudi bantu bonso.—2 Tim. 2:24.
Bible udi uleja mushinga wa kuikala bena bupole. Tuakulabi bua Izaka. Pavuaye musombele mu Gelâ mu buloba bua bena Peleshete, benamu bavua bamumvuila mukawu bakajibikila bina bia mâyi bivua bena mudimu ba tatuende bumbule. Kadi kakakokangana nabu to, wakamuangala ne dîku diende kuyaye muaba wa kule wakayaye kumbula bîna bikuabu bia mâyi. (Gen. 26:12-18) Kadi bena Peleshete kutuadija kabidi kuamba ne: bina bia mâyi bivua muaba au bivua kabidi biabu. Izaka wakumbukaku kabidi bua kulama ditalala. (Gen. 26:19-25) Ntshinyi tshivua tshienze bua enze malu ne bupole nansha muvua bantu abu badisuike anu bua kumukeba bilumbu? Pamuapa uvua mumone muvua tatuende Abalahama ukeba ditalala ne bakuabu ne muvua mamuende Sala ne “meji a ditalala ne mapole.”—1 Pet. 3:4-6; Gen. 21:22-34. w23.09 15 §4
Dibidi dia 23/12
Ndi mubulongolole, ne nembukumbaje kabidi.—Yesh. 46:11.
Yehowa wakatuma Muanende muanabute pa buloba bua kulongesha bantu malu a Bukalenge buende ne kubafuila bua kubapikula ku mpekatu ne ku lufu. Yehowa wakamubisha ku lufu, kumupingajaye mu diulu mukadiye Mukalenge wa Bukalenge buende. Bualu bunene budi Bible utamba kuakuila budi ne: dîna dia Yehowa dibingishibue pakumbajaye dijinga diende bua bantu ku diambuluisha dia Bukalenge buende budi Kristo ukokesha. Kakuena muntu udi mua kupangisha dijinga diende adi bua kukumbana to. Mmutujadikile ne: neadikumbaje. (Yesh. 46:10, dim.; Eb. 6:17, 18) Buloba nebuvuijibue Mparadizu. Bana bapuangane ba Adama ne Eva ‘nebikalamu ne muoyo bua kashidi.’ (Mis. 22:26) Atshi ki ntshionso tshienza Yehowa to. Dijinga diende dinene ndia kusangisha batendeledi bende bonso ba lulamatu mu buobumue, ba mu diulu ne ba pa buloba. Bantu bikala ne muoyo tshikondo atshi nebamutumikile bu Mukalenge wabu. (Ef. 1:8-11) Mushindu mulenga wakumbaja Yehowa dijinga diende adi kawenaku ukusankisha anyi? w23.10 20 §7, 8
Disatu dia 24/12
“Ikalayi ne bukole, . . . bualu ndi nenu,” ke mudi Yehowa wa biluilu wamba.—Hag. 2:4.
Pakafika bena Yuda bavua bumbuke mu Babilona mu Yelushalema, bakapeta lutatu lua malu a makuta, lua malu a makalenge, ne buluishi bua bisamba bivua bibanyunguluke. Ke bualu kayi bivua bikolele bamue ba kudibu bua kudifila bikole mu dibakulula ntempelo wa Yehowa. Yehowa wakatuma muprofete Hagai ne Zekâya bua kuambuluisha bantu bende bua bapete tshisumi tshia kuenza mudimu. (Hag. 1:1; Zek. 1:1) Bidimu bitue ku 50 pashishe, bivua bikengela kukankamija kabidi bena Yuda abu. Ezela uvua mutentudi mupiluke wa mikenji ya Mose wakumbuka mu Babilona kuluaye ku Yelushalema bua kukankamija bantu ba Nzambi bua bateke malu a ntendelelu mulelela pa muaba wa kumpala. (Eze. 7:1, 6) Anu bu muvua mêyi a buprofete a Hagai ne Zekâya mambuluishe bantu ba Nzambi kale bua kutungunuka ne kueyemena Yehowa pavuaku buluishi, adi atuambuluisha petu lelu bua kuikala bashindike ne: Yehowa neatukuatshishe nansha patudi mu ntatu.—Nsu. 22:19. w23.11 14-15 §2, 3
Dinayi dia 25/12
Nuvuale dinanga, bualu didi tshisuikidi tshipuangane tshia buobumue.—Kolos. 3:14.
Mmunyi mutudi tuleja ne: tudi banange bena Kristo netu? Umue mushindu utudi tuleja nanku mpatudi tubasamba. Tuetu tumvuilangana luse, ‘netutungunuke ne kusambangana.’ (1 Tes. 4:18) Mmunyi mutudi mua kushala banangangane bikole? Mpatudi tudienzeja bua kufuilangana luse. Bua tshinyi bidi bikengela tunangangane bikole lelu? Mbua tshidi Petelo muambe etshi: “Nshikidilu wa malu onso ukadi musemene pabuipi. Nunku, . . . nunangangane bikole.” (1 Pet. 4:7, 8) Mudi nshikidilu wenda usemena pabuipi, mmalu kayi adi mua kutuenzekela? Yezu mmuleje lutatu lutuatuilangana nalu ne: “Bisamba bionso nebinukine bua dîna dianyi.” (Mat. 24:9) Tudi ne bua kushala mu buobumue bua kunanukila mu lutatu alu. Tuetu bashale mu buobumue, Diabolo neapange mua kutupandulula, bualu netuikale basuikakaja pamue kudi dinanga.—Filip. 2:1, 2. w23.11 13 §18, 19
Ditanu dia 26/12
Tudi benzejanganyi ba mudimu ne Nzambi.—1 Kol. 3:9.
Bulelela bua mu Dîyi dia Nzambi budi ne bukole bua dikema. Patudi tulongesha bantu malu a Yehowa ne tshidiye menemene, tudi tupeta bipeta bimpe. Bantu badi batabuluka ku mashimi a Satana, batuadija kumona Tatuetu wa dinanga anu bu tuetu. Badi batuadija kumunemeka bua mudiye ne bukole budi kabuyi ne mikalu. (Yesh. 40:26) Badi batuadija kumueyemena bua buakane buende. (Dut. 32:4) Meji ende adi abalongesha malu a bungi. (Yesh. 55:9; Lomo 11:33) Bidi bibakankamija padibu bamanya ne: yeye muine udi dinanga. (1 Yone 4:8) Padibu basemena pabuipi ne Yehowa, ditekemena diabu dia kushala ne muoyo kashidi bu bana bende didi dikola. Tudi ne diakalenga dia dikema dia kuambuluisha bantu bua kusemena pabuipi ne Yehowa! Patudi tubambuluisha nanku, Yehowa udi utuangata bu ‘benzejanganyi nende ba mudimu.’—1 Kol. 3:5, 9. w24.02 12 §15
Disambombo dia 27/12
Mbimpe wewe kubenga kuditshipa pamutu pa kuditshipa kadi kubenga kukumbaja.—Muam. 5:5.
Biwikala mulongi wa Bible anyi baledi bebe bikale Bantemu ba Yehowa, udi musue kubatijibue anyi? Ke tshipatshila tshitambe buimpe atshi. Kadi kumpala kua wewe kubatijibua, udi ne bua kudilambula kudi Yehowa. Mmushindu kayi uudi mua kudilambula kudi Yehowa? Udi wenza disambila umulaya ne: neumutendelele anu yeye ne newikale wenza anu disua diende. Pashishe udi umulaya ne: neutungunuke ne kumunanga “ne muoyo webe wonso ne anyima webe yonso ne lungenyi luebe luonso ne bukole buebe buonso.” (Mâko 12:30) Udi udilambula kudi Yehowa pa nkayebe; kadi udi ulua kubatijibua ku mêsu kua bantu bua kubaleja ne: ukavua mudilambule. Didilambula diebe kudi Yehowa ki mmutshipu wa bilele to. Udi ne bua kuwukumbaja bualu mmusue bua uwukumbaje.—Muam. 5:4. w24.03 2 §2; 3 §5
Dia lumingu dia 28/12
Yonso wa kunudi udi ne bua kunanga mukajende bu mudiye mudinange; mukaji pende udi ne bua kuikala ne kanemu kakole kudi bayende.—Ef. 5:33.
Ntatu itu mu mabaka onso. Bible mmuleje patoke ne: bantu badi baselangana nebikale ne “makenga mu mubidi wabu.” (1 Kol. 7:28) Bidi nanku bualu dibaka didi dituangaja bantu babidi bapange bupuangane ba ngikadilu ne nkoleshilu mishilangane. Umue wa kudibu udi mua kumona ngikadilu mibi ya mukuabu ivuaye kayi mumone pavuabu batantshilangana to. Malu au adi mua kujula bilumbu. Pamutu pa yonso wa kudibu kumona biende bilema ne kudienzeja bua kubiakaja, badi mua kutuadija kuelangana bilumbu pambidi. Badi mua kumona ne: bua kujikija bimpe malu au, mbimpe babulukangane anyi bashipe dibaka. Kadi kushipa dibaka ke kumana bualu anyi? Tòo. Yehowa mmulombe bena dibaka bua banemeke mitshipu ya dibaka nansha muena dibaka nabu yeye muena malu makole. w24.03 16 §8; 17 §11
Dimue dia 29/12
Ditekemena kadiena dielangana mâyi ku makasa.—Lomo 5:5.
Nansha muukavua mudilambule ne mubatijibue, ditekemena diebe dia kushala ne muoyo kashidi mu Mparadizu divua anu dienda dikola pauvua utungunuka ne kulonga malu a bungi ne kukola mu nyuma. (Eb. 5:13–6:1) Pamuapa udi mudimuenene mudi mêyi adi mu Lomo 5:2-4 makukumbene. Uvua mupete buluishi bua mishindu ne mishindu, kadi bu muuvua mubunanukile, Nzambi mmukuanyishe. Bu muudi mumanye ne: Yehowa mmukunange ne udi ukuanyisha, udi mpindieu mutuishibue bikole ne: malu adiye mulaye neakumbane. Ditekemena diebe ndilue dikole kupita ne kumpala. Ndilue bualu bulelela kuudi. Udi udiangata ne mushinga wa bungi menemene. Didi dikuambuluisha mu malu onso a mu nsombelu webe, dishintulula mushindu uudi wenzela bena mu dîku diebe malu, muudi wangata mapangadika, ne muudi wenza malu ne dîba diebe. Mupostolo Paulo udi usakidila bualu bukuabu bua mushinga budi butangila ditekemena diudi nadi panyima pa Nzambi mumane kukuanyisha. Udi utujadikila ne: malu atudi batekemene neakumbane.—Lomo 15:13. w23.12 12-13 §16-19
Dibidi dia 30/12
[Yehowa] udi dishindama dia bikondo biebe.—Yesh. 33:6.
Patudi mu lutatu, katuakuikala tudiumvua bu konso eku to, tuela meji anyi tuenza malu bu pa tshibidilu to. Dîba dia nanku, tunyinganyinga tudi mua kutupita bungi. Mmunyi mudi Yehowa utuambuluisha padi tunyinganyinga tututshibuila panshi? Mmulaye bua kutujalamija. Patu tshipepele tshikole tshituadija, mazuwa atu atuadija kutenkakana bibi menemene. Mazuwa a bungi atu menze ne biamu ku nseke bitu biajalamija patuku tshipepele. Biamu abi bitu biambuluisha bua kaikadi atenkakana to. Dîba adi, bantu badi mu mazuwa nebikale mu bukubi, luendu ludibu benza kaluakubatonda to. Kadi bua biobi kufika ku diajalamija, bidi bikengela mazuwa ikale mu lubilu. Bia muomumue, Yehowa neatujalamije tuetu tutungunuka ne kumuenzela mudimu ne lulamatu patudi mu ntatu. w24.01 22 §7-8
Disatu dia 31/12
Ndi ngeyemena Nzambi; tshiena ntshina to.—Mis. 56:4.
Paudi umvua buôwa, diebeja ne: ‘Ntshinyi tshikadi Yehowa muenze?’ Ela meji a bidiye mufuke. Tshilejilu, patudi ‘tutangila bimpe’ mudi Yehowa utabalela nyunyi ne bilongo bidi kabiyi nansha bifukibue mu tshimfuanyi tshiende, bidi kabiyi nansha mua kumutendelela, netumueyemene bikole batuishibue ne: neatutabalele petu. (Mat. 6:25-32) Konkonona kabidi malu akadi Yehowa muenzele batendeledi bende. Pamuapa udi mua kulonga bilejilu bia mu Bible bia bantu bavua ne ditabuja dikole anyi udi mua kubala malu a batendeledi ba Yehowa ba lelu. Bualu bukuabu, elangana meji a mukadi Yehowa mukuambuluishe wewe muine. Mmunyi muvua Yehowa mukukoke mu bulelela? (Yone 6:44) Mmunyi muvuaye muandamune masambila ebe? (1 Yone 5:14) Mulambu wa muanende munanga uvuaye mufile udi ukupetesha malu kayi mimpe dituku dionso edi?—Ef. 1:7; Eb. 4:14-16. w24.01 4 §6; 7 §17