TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w15 15/5 dib. 9-13
  • Nuikale badimuke, Satana udi ukeba bua kunudia

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Nuikale badimuke, Satana udi ukeba bua kunudia
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2015
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • SATANA UDI NE BUKOLE
  • SATANA UDI NE LUONJI
  • SATANA MMUENA DISHIMA
  • Manya muena lukuna webe
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2018
  • Diabolo nnganyi?
    Ntshinyi tshidi Nzambi utulomba?
  • Baluishi ba Nzambi mbanganyi?
    Udi mua kulua mulunda wa Nzambi!
  • Bakokeshi mu miaba ya mu nyuma
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1995
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2015
w15 15/5 dib. 9-13
Mumanyishi uleja bantu balume babidi trakte; tshimfuanyi tshia ntambue udi ukungula ku luseke luabu

Nuikale badimuke, Satana udi ukeba bua kunudia

“Nuikale badimuke. Muena lukuna wenu Diabolo udi unyunguluka bu ntambue udi ukungula, ukeba bua kudia muntu.”​—1 PET. 5:8.

MMUNYI MUDI SATANA MULEJE NE:

  • udi ne bukole?

  • udi ne luonji?

  • mmuena dishima?

1. Umvuija muvua tshifukibua tshikuabu tshia mu nyuma tshilue Satana.

TSHIKONDO kampanda, tshifukibua tshikuabu tshia mu nyuma tshivua mu malanda mimpe ne Yehowa. Kadi, tshifukibua etshi tshiakatuadija kujinga bua bantu batshitendelele. Pamutu pa kumbushatshi dijinga dibi edi, tshiakadikolesha too ne muakaleladi bubi. (Yak. 1:14, 15) Tshifukibua etshi n’Satana, uvua ‘kayi muimane mu bulelela.’ Wakatombokela Yehowa, yeye kulua “tatu wa dishima.”​—Yone 8:44.

2, 3. Mêna aa: “Satana,” “Diabolo,” “nyoka,” ne “dragon” adi aleja tshinyi bua muena lukuna munene wa Yehowa?

2 Katshia Satana watombokela Yehowa, mmulue muena lukuna wende munene, ne ki mmulunda wa bantu to. Mêna adibu bapeshe Satana adi aleja mudiye munyanguke bikole. Dîna Satana didi diumvuija “Muluishi,” didi dileja ne: tshifukibua tshia mu nyuma tshibi etshi katshiena tshitua bumfumu bua Nzambi nyama ku mikolo to, kadi ntshibukine ne tshidi tshibuluisha bikole. Satana mmusue anu kumona bumfumu bua Yehowa butua ku tshibungubungu.

3 Anu mudi Buakabuluibua 12:9 uleja, badi babikila Satana ne: Diabolo, dîna didi diumvuija “Mushiminyinyanganyi wa malu.” Bualu ebu budi butuvuluija ne: Satana mmushiminyine Yehowa padiye wamba mudiye muena dishima. Tshiambilu tshia ne: “nyoka wa kale” tshidi tshituvuluija dituku divua Satana muenze mudimu ne nyoka mu budimu bua Edene bua kushima Eva. Tshiambilu tshia ne: “dragon munene” tshidi tshituvuluija tshifukibua tshidi tshienza buôwa ne ntshikumbanyine dijinga dibi didi nadi Satana dia kupangisha malu adi Yehowa mulongolole bua kaakumbanyi ne dia kubutula bantu bende.

4. Mmalu kayi atuamona mu tshiena-bualu etshi?

4 Bidi bimueneka patoke ne: Satana udi uluisha bikole muoyo wetu mutoke. Ke bualu kayi Bible udi utuambila ne: “Nulame meji enu, nuikale badimuke. Muena lukuna wenu Diabolo udi unyunguluka bu ntambue udi ukungula, ukeba bua kudia muntu.” (1 Pet. 5:8) Bilondeshile didimuija edi, tshiena-bualu etshi netshiakule bua ngikadilu isatu ya Satana idi itusaka bua kudimukila muena lukuna mubi wa Yehowa eu ne wa bantu bende.

SATANA UDI NE BUKOLE

5, 6. a) Fila bilejilu bidi bileja mudi banjelu ne ‘bukitu mu bukole buabu.’ b) Mmu ngumvuilu kayi mudi Satana ne “mushindu wa kukebesha lufu”?

5 Bifukibua bia mu nyuma bidibu babikila ne: banjelu, bidi ne ‘bukitu mu bukole buabi.’ (Mus. 103:20) Banjelu mbapite bantu, nunku badi ne meji a bungi ne bukole bua bungi. Bushuwa, banjelu ba lulamatu batu benza mudimu ne bukole buabu bua diakalenga dia bantu. Tshilejilu, umue musangu muanjelu wa Yehowa wakashipa basalayi ba bena Ashû 185 000 bavua baluishi ba bena Isalele, ditshimuna divuabu kabayi mua kukumbaja kudi muntu umue anyi tshiluilu tshijima tshia basalayi. (2 Bak. 19:35) Musangu mukuabu, muanjelu wakenza mudimu ne bukole buende ne meji bidi bipite bia bantu bua kupatula bapostolo ba Yezu mu buloko. Nansha muvua balami ba buloko bikalaku, kabavua bamone muvua muanjelu eu mukangule biibi, mupatule bapostolo, ne pashishe mukange kabidi biibi to.​—Bien. 5:18-23.

6 Misangu yonso idi banjelu ba lulamatu benza mudimu ne bukole buabu bua kuambuluisha bantu, Satana yeye udi wenza mudimu ne bukole buende bua kubenzela bibi. Udi bushuwa ne bukole ne buenzeji bua bungi. Bible udi umubikila ne: “mukokeshi wa buloba ebu” ne “nzambi wa ndongoluelu wa malu eu.” (Yone 12:31; 2 Kol. 4:4) Satana Diabolo udi mene ne “mushindu wa kukebesha lufu.” (Eb. 2:14) Bualu ebu kabuena bumvuija ne: Satana udi ushipa bantu bonso buludiludi to. Kadi lungenyi luende lua dishipangana ndutangalake pa buloba apa. Kabidi, bu muvua Eva muitabe mashimi a Satana ne Adama mubenge kutumikila Nzambi, bubi ne lufu biakakuata bantu bonso. (Lomo 5:12) Mu ngumvuilu eu ke mudi Diabolo ne “mushindu wa kukebesha lufu.” Ke bualu kayi Yezu wakamubikila ne: “mushipianganyi.” (Yone 8:44) Bushuwa, Satana mmuena lukuna wetu udi ne bukole.

7. Mmunyi mudi bademon baleje ne: badi ne bukole?

7 Patudi tukandamena Satana, tudi tubenga bua kuikala ku luseke luende ne lua bonso badi ku luseke luende mu tshilumbu tshia bumfumu butambe bunene bua Nzambi. Badi ku luseke luende aba ntshisumbu tshinene tshia banjelu bantomboji anyi bademon. (Buak. 12:3, 4) Misangu ne misangu, bademon mbaleje mudibu ne bukole bupite bua bantu, bakebesha tunyinganyinga tukole kudi bantu badiyi ikengesha. (Mat. 8:28-32; Mâko 5:1-5) Katuena mua kukeka bukole budi nabu banjelu babi aba anyi budi nabu “mfumu wa bademon” to. (Mat. 9:34) Yehowa yeye kayi mutuambuluishe, katuena mua kutshimuna mu mvita yetu ne Satana to.

SATANA UDI NE LUONJI

8. a) Satana udi ne tshipatshila kayi? (Tangila tshimfuanyi tshia ntuadijilu.) b) Bilondeshile malu aukadi mumone, mmunyi mudi ba pa buloba baleja luonji lua Satana?

8 Mupostolo Petelo wakafuanyikija Satana ne nyama wa “ntambue udi ukungula.” Bilondeshile mukanda kampanda, muaku wa mu tshiena Greke udibu bakudimune ne: “ukungula” udi umvuija “muadi mukole wa nyama udi ne nzala mikole.” Diumvuija edi didi dileja bimpe menemene luonji ludi nalu Satana. Nansha mukadi ba pa buloba bonso ku bukokeshi buende, udi amu ne nzala ya kudia bantu bakuabu. (1 Yone 5:19) Buende yeye, ba pa buloba badi anu bu bintu bidi bikebesha nzala. Bulelela, Satana udi ne dijinga dia kudia biakudia bia bujitu, mbuena kuamba ne: bela manyi batshidi pa buloba badibu bambuluisha kudi “mikoko mikuabu.” (Yone 10:16; Buak. 12:17) Satana udi ne dijinga dia kudia bantu ba Yehowa. Buluishi bua bungi budiye mukebele bayidi ba Yezu katshia mu bidimu lukama bia kumpala too ne mpindieu budi buleja luonji ludiye nawu.

9, 10. a) Mmunyi muvua Satana mutete kunyanga malu avua Nzambi mulongolole bua tshisamba tshia Isalele? (Fila bilejilu.) b) Mbua bualu kayi bunene buvua Satana mutumine ntema yende kudi tshisamba tshia Isalele wa kale? c) Buebe wewe, Satana udi umvua bishi padi mutendeledi wa Yehowa wenza mpekatu munene lelu?

9 Padi Satana wenza bua malu adi Yehowa mulongolole kaakumbanyi, udi uleja mudiye ne luonji mu mushindu mukuabu. Ntambue udi ne nzala mikole katu umvuila nyama idiye usua kudia luse to. Kena ne luse nansha lukese kumpala kua kushipa nyama anyi panyima pa yeye mumane kumudia to. Mu mushindu wa muomumue, Satana kena umvuila bantu badiye usua kudia luse to. Tshilejilu, ela meji bua bungi bua misangu ivua Satana Diabolo ne bua kuikala wenza malu mu mushindu musokome bua bena Isalele kukuluka mu mpekatu wa dienda masandi ne wa lukuka. Tshilejilu tshikuabu, paudi ubala bua bipeta bibi bivua bimueneke pavua Zimeli muende masandi anyi bua lukuka lua Gehazi, udiku mua kufuanyikija mudi ntambue udi ukungula usanka padiye mupete tshiakudia anyi?​—Nom. 25:6-8, 14, 15; 2 Bak. 5:20-27.

Muntu mulume utangila bimfuanyi bibi mu ordinatere wende butuku; tshimfuanyi tshia ntambue munene usanka tshimueneka mu nzubu

Satana udi usanka bikole padi mutendeledi wa Yehowa wenza mpekatu (Tangila tshikoso tshia 10)

10 Kudi bualu bunene buvua busake Satana bua kutuma ntema yende kudi tshisamba tshia Isalele wa kale. Mu tshisamba etshi ke muvua Masiya ne bua kupatukila, ne yeye ke uvua ne bua kulua kuzaza Satana ne kubingisha bumfumu bua Yehowa. (Gen. 3:15) Satana kavua musue bua tshisamba tshia Isalele tshidiunde to, uvua wenza muende muonso ne luonji bua kutshinyanga ne malu mabi. Kuedi meji ne: bivua bitonde Satana pavua Davidi muende masandi, anyi ne: uvua mumvuile muprofete Mose luse pavuaye kayi kabidi mukumbane bua kubuela mu Buloba bulaya. Kadi, Satana udi usanka bikole padi mutendeledi wa Nzambi wenza mpekatu munene. Bulelela, mishindu ya ditshimuna eyi idi munkatshi mua malu adi Diabolo upenda anyi uyobola nawu Yehowa.​—Nsu. 27:11.

11. Ntshinyi tshivua Satana ujinga mu tshilumbu tshia Sala?

11 Satana uvua mukine mêku avua ne bua kupatula Masiya. Tshilejilu, tukonkonone tshivua tshienzeke matuku makese Nzambi mumane kuambila Abalahama ne: uvua ne bua kulua “tshisamba tshinene.” (Gen. 12:1-3) Pavua Abalahama ne Sala mu Ejipitu, Palô wakabikidisha Sala ku nzubu kuende, pamuapa bua kuluaye mukaji wende. Kadi Yehowa wakela dîyi mu bualu abu ne kuepulaye Sala ku tshienzedi tshibi tshia masandi etshi. (Bala Genese 12:14-20.) Matuku makese kumpala kua kulelabu Izaka, bualu bua muomumue buakenzeka mu Gelâ. (Gen. 20:1-7) Satana ke uvua ukebesha malu onso aa anyi? Uvuaku muele meji ne: bu muvua Sala mushiye Ula, tshimenga tshia bubanji bua kuya kusomba mu ntenta, uvua mua kulonda buimpe bua dibalasa dia Palô ne dia Abimeleke anyi? Satana uvuaku muele meji ne: Sala uvua mua kuela bayende ne Yehowa mâyi ku makasa bua kubuela mu dibaka dia masandi anyi? Bible ki mmuleje bualu ebu to, kadi kudi bualu budi butusaka bua kuamba ne: Diabolo uvua ne bua kusanka bu yeye mupangishe Sala bua kulela muana wa mulayi. Satana kavua mua kumvua bibi bu dibaka dia mukaji muimpe eu, lumu luende ne malanda ende ne Yehowa binyanguke to. Bushuwa, Satana udi ne luonji lubi be!

12, 13. a) Mmunyi muvua Satana muleje luonji pavuabu balele Yezu? b) Satana udi umvua bishi bua bansonga badi banange Yehowa ne badi baditatshisha bua kumuenzela mudimu lelu?

12 Yezu wakaledibua bidimu nkama ya bungi Abalahama mumane kufua. Kuedi meji ne: Satana uvua wela meji ne: muana eu uvua muimpe kumona anyi wa mushinga mukole to. Bualu uvua mumanye ne: muana uvuabu balele eu uvua mua kukola ne kulua Masiya uvuabu balaye. Bushuwa, Yezu uvua tshitupa tshia kumpala tshia kankanunuina ka Abalahama kavua ne bua kulua “kubutula midimu ya Diabolo” pashishe. (1 Yone 3:8) Satana uvuaku muele meji ne: kushipa muana eu kuvua kubi menemene anyi? Satana kena ne mikenji ya bikadilu bimpe to. Wakatuadija diakamue kuluisha Yezu patshivuaye muana. Mushindu kayi?

13 Mukalenge Helode wakafiika munda bikole pavua bena lubuku lua mitoto bamuebeje bua ‘mukalenge wa bena Yuda uvuabu balele,’ wakangata dipangadika dia kumushipa. (Mat. 2:1-3, 13) Helode wakatuma dîyi bua bashipe bana ba balume bonso kumbukila ku ba bidimu bibidi kupueka, bavua mu Beteleheme ne ba mu nseke yende yonso bua kujadikaye ne: bavua bashipe muana au. (Bala Matayi 2:13-18.) Yezu wakapanduka ku dishipa dia bana dibi edi, kadi bualu ebu budi butuleja tshinyi bua muluishi wetu Satana? Bidi bimueneka patoke ne: kena wangata muoyo wa bantu ne mushinga to. Kena umvuila bana luse nansha lukese to. Satana udi bushuwa “ntambue udi ukungula.” Katuena mua kupepeja luonji ludiye nalu nansha kakese.

SATANA MMUENA DISHIMA

14, 15. Mmunyi mudi Satana “mufofomije mêsu a meji a badi kabayi bitabuja”?

14 Satana udi mua kupambuisha bantu kudi Yehowa Nzambi wa dinanga anu ne dishima. (1 Yone 4:8) Ku diambuluisha dia dishima, Satana udi upangisha bantu bua kujingululabu ne: “mbapele mu malu a mu nyuma.” (Mat. 5:3) Nunku, “mmufofomije mêsu a meji a badi kabayi bitabuja, bua butoke bua lumu luimpe lua butumbi lua Kristo udi tshimfuanyi tshia Nzambi kabubatokeshi.”​—2 Kol. 4:4.

15 Bitendelelu bia dishima ke umue wa ku mishindu minene idi Satana ushima nayi bantu. Udi usanka bikole padiye umona bantu batendelela bankambua babu, bifukibua anyi nyama, mmumue ne: batendelela muntu anyi tshintu kampanda pamutu pa kutendelela Yehowa udi ‘Nzambi wa mukawu.’ (Ekes. 20:5) Nansha bantu ba bungi badi bela meji ne: badi batendelela Nzambi mu mushindu muimpe badi babasaka bua kulonda malongesha a dishima ne mikiya ya patupu. Badi mu nsombelu mukuate luse, mufuanangane ne wa bantu bavua Yehowa muambile ne: ‘Mmunyi munudi nuidikijila bantu argent bua kusumba tshidi katshiyi bidia? Nudi nufila lupetu lua ku mudimu wenu bua kusumba tshidi katshiyi tshinukuatshisha munyi? Binuangumvuile bimpe, nenudie tshintu tshidi tshilengele, ne mitshima yenu neyisanke mu biakudia bidi ne manyi.’​—Yesh. 55:2.

16, 17. a) Bua tshinyi Yezu uvua muambile Petelo ne: “Pita panyima panyi, Satana”? b) Mmunyi mudi Satana mua kutushima mu tshilumbu tshia kuenza malu ne mitalu?

16 Satana udi mua kushima too ne batendeledi ba Yehowa ba tshisumi. Tshilejilu, tukonkonone tshivua tshienzeke pavua Yezu muambile bayidi bende ne: bavua ne bua kumushipa. Pamuapa mupostolo Petelo uvua ne meji mimpe pakamukokelaye ku luseke bua kumuambila ne: “Mukalenge, kuenaku udiumvuila luse! Bualu bua nunku kabuakukufikila nansha kakese.” Yezu wakatandisha Petelo wamba ne: “Pita panyima panyi, Satana!” (Mat. 16:22, 23) Bua tshinyi Yezu uvua mubikile Petelo ne: “Satana”? Bualu uvua mumanye bimpe tshikavua pa kuenzeka. Dîba dikavua disemene divuaye ne bua kufua bu mulambu udi upikula bantu ne kuleja ne: Satana mmuena dishima. Mu tshikondo tshikole atshi, kadivua dîba dia Yezu ‘kudiumvuila luse’ to. Bu yeye kayi mudimuke, uvua wenza tshivua Satana musue.

17 Bu mukadi nshikidilu wa ndongoluelu wa malu eu pabuipi, tuetu petu tudi mu bikondo bibi. Satana mmusue ne: tupete ditanaji, ‘tudiumvuile luse’ pa kukeba nsombelu muimpe pa buloba ebu bua tujimije lungenyi lua kuenza malu ne mitalu. Kanuitabi bua bualu bua mushindu eu bunufikile to. Kadi “nushale batabale.” (Mat. 24:42) Kanulondi mashimi adi Satana umuangalaja a ne: nshikidilu utshidi kule, anyi a ne: kakulua to.

18, 19. a) Mmunyi mudi Satana uteta mua kutushima bua mushindu utudi tudimona? b) Mmunyi mudi Yehowa utuambuluisha bua kulama meji etu ne kushala batabale?

18 Satana udi uteta kutushima mu mushindu mukuabu. Mmusue tuitabe ne: Nzambi ki mmutunange ne kena utubuikidila mpekatu yetu to. Aa ngamue a ku mashimi adi Satana umuangalaja. Tuanjibi kuamba, nnganyi menemene udi Yehowa kayi munange? Si n’Satana. Nnganyi menemene udiye kayi mua kufuila luse? Si nganu Satana. Kadi Bible udi utujadikila ne: “Nzambi ki mmupange buakane bua kupuaye mudimu wenu muoyo ne dinanga dinuvua baleje bua dîna diende.” (Eb. 6:10) Yehowa udi wanyisha mutudi tudienzeja bua kumusankisha, ne mudimu utudi tumuenzela kawena patupu. (Bala 1 Kolinto 15:58.) Nunku, katulekedi Satana utupambuisha ne mashimi adiye umuangalaja to.

19 Anu mutudi bamone, Satana udi ne bukole ne luonji ne mmuena dishima. Mmunyi mutudi mua kutshimuna mvita itudi tuluangana ne muena lukuna wetu udi wenza buôwa eu? Yehowa kena utulekela tshianana to. Dîyi diende didi dituleja mishindu idi Satana wenza nayi mudimu, ne “katuena bapange mayele ende to.” (2 Kol. 2:11) Patudi tumanya mayele a Satana, bidi bituambuluisha bua kulama meji etu ne kushala batabale. Kadi kumanya patupu mayele a Satana ki nkukumbane to. Bible udi wamba ne: “Nukandamene Diabolo ne yeye neanunyeme.” (Yak. 4:7) Mu tshiena-bualu tshidi tshilonda netumone mishindu isatu itudi mua kuluangana ne Satana ne kumutshimuna.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu