Yehowa udi ulombola bantu bende mu njila wa muoyo
‘Njila nyeye eu, endelamu.’—YESHAYA 30:21.
1, 2. a) Ndidimuija kayi didi dipandishe mioyo ya bantu ba bungi? (Tangila tshimfuanyi tshia ntuadijilu wa tshiena-bualu.) b) Mbuludiki kayi budi bantu ba Nzambi bapete budi mua kusungila mioyo yabu?
“IMANA, TANGILA, TELEJA.” Bavua bafunde mêyi aa pa dilata dinene pa masangu a njila wa kawulu ne wa mashinyi ku Nord kua Amerike kukadi bidimu bipite pa 100. Bua tshinyi? Bivua bua kawulu kadi mu lubilu lukole kakatutshi mashinyi padiku kapita pa masangu aa to. Bantu ba bungi mbasungile mioyo yabu pavuabu batuma ntema ku mêyi aa.
2 Yehowa udi wenza bualu kampanda buimpe kupita kufila didimuija difunda pa dilata bua kukuba bantu. Udi ulombola bantu bende bua bapete muoyo wa tshiendelele ne bua bepuke njiwu. Yehowa udi bu mulami muimpe wa mikoko udi ulombola mikoko yende ne uyidimuija bua kayilondi njila udi ne njiwu.—Bala Yeshaya 30:20, 21.
YEHOWA UTU ULOMBOLA BATENDELEDI BENDE MISANGU YONSO
3. Mmunyi muvua bantu bafike ku dikala mu njila udi ufikisha ku lufu?
3 Katshia ku ntuadijilu, Yehowa mmuambile bantu malu masunguluke a kulonda. Tshilejilu, mu budimi bua Edene, Yehowa wakambila bantu malu masunguluke a kulonda avua mua kubapetesha masanka ne muoyo wa tshiendelele. (Genese 2:15-17) Kadi Adama ne Eva bakabenga buludiki bua Tatuabu wa dinanga. Eva wakateleja mibelu ivua imueneka bu ivua ifumina kudi nyoka, pashishe Adama wakateleja mukajende. Mbipeta kayi biakamueneka? Bakapeta ntatu ne bakafua kabayi ne ditekemena. Bualu bukuabu, bu muvuabu babenge kutumikila, bakafikisha bantu bonso mu njila udi ufikisha ku lufu.
4. a) Bua tshinyi bantu bavua dijinga ne buludiki bukuabu panyima pa Mvula wa kabutu? b) Mmunyi muvua dishintuluka dia nsombelu wa bantu dileje muvua Nzambi umona muoyo?
4 Nzambi wakapesha Noa buludiki buvua busungile mioyo ya bantu. Panyima pa Mvula wa kabutu, Yehowa wakambila bantu bua kubenga kudia mashi anyi kuanua. Bua tshinyi? Bualu Yehowa uvua ne bua kuanyishila bantu bua kudia munyinyi. Bu muvua nsombelu wabu mushintuluke, bavua dijinga ne buludiki bupiabupia ebu: “Kanudi muoyo wa munyinyi wonso, mmashi mene mene.” (Genese 9:1-4) Ku diambuluisha dia dîyi edi, tudi tumanya mudi Nzambi umona muoyo udi ufumina kudiye. Yeye ke Mufuki ne mutupeshi wa muoyo, nunku udi ne bukenji bua kuela mikenji bua tshilumbu tshia muoyo. Tshilejilu, uvua muele mukenji bua bantu kabashipianganyi. Nzambi udi umona muoyo ne mashi bu bintu bia tshijila, ne neanyoke muntu yonso udi wenza nabi mudimu bibi.—Genese 9:5, 6.
5. Ntshinyi tshituakonkonona mpindieu? Bua tshinyi?
5 Matuku a Noa mamane kupita, Nzambi wakatungunuka ne kulombola bantu bende. Mu tshiena-bualu etshi, netumone bilejilu bikese bia muvuaye mubalombole. Dikonkonona malu aa nedikoleshe dipangadika dietu dia kulonda buludiki bua Yehowa too ne mu bulongolodi bupiabupia.
TSHISAMBA TSHIPIATSHIPIA, BULUDIKI BUPIABUPIA
6. a) Bua tshinyi bivua ne mushinga bua bantu ba Nzambi kutumikila mikenji ivuaye mubapeshe ku butuangaji bua Mose? b) Ntshinyi tshivua bena Isalele ne bua kuenza?
6 Mu matuku a Mose, Yehowa wakambila bantu bende malu masunguluke a kulonda pa bidi bitangila bienzedi biabu ne ntendelelu wabu. Bua tshinyi? Bualu nsombelu wabu pabu uvua mushintuluke. Munkatshi mua bidimu bipite pa 200, bena Isalele bavua bapika mu Ejipitu muvuabu banyunguluka kudi bantu bavua batendelela bafue, bakukuila mpingu ne benza malu makuabu a bungi avua apendeshisha Nzambi. Pavua Nzambi mupikule bantu bende mu bupika mu Ejipitu, bavua dijinga ne buludiki bupiabupia. Bavua ne bua kulua tshisamba tshivua tshitumikila anu Mikenji ya Yehowa. Imue mikanda idi yamba ne: muaku wa mu tshiena Ebelu udibu bakudimuna ne: “mukenji” udi upetangana ne muaku udi umvuija “buludiki, bulombodi, mêyi a kulonda.” Mikenji ivua ikuba bena Isalele ku malu a tshiendenda ne ku ntendelelu wa dishima wa mu bisamba bivua bibanyunguluke. Pavua bena Isalele batumikila Nzambi, uvua ubabenesha. Pavuabu babenga kumutumikila, bavua bakenga bibi be.—Bala Dutelonome 28:1, 2, 15.
7. a) Leja bua tshinyi Yehowa uvua mupeshe bantu bende buludiki. b) Mmu ngumvuilu kayi muvua Mikenji mikale ndeji kudi bena Isalele?
7 Bena Isalele bavua dijinga ne buludiki bupiabupia bua bualu bukuabu. Mikenji ivua ilongolola bena Isalele bua bualu bua mushinga buvua mu malu avua Yehowa mulongolole, mmumue ne: dilua dia Masiya Yezu Kristo. Mikenji ivua ivuluija bena Isalele ne: bavua bapange bupuangane. Ivua ibambuluisha kabidi bua kujingululabu ne: bavua dijinga ne tshia kupikula natshi, mmumue ne: mulambu mupuangane uvua ne bua kujimija mibi ya bantu bua kashidi. (Galatiya 3:19; Ebelu 10:1-10) Bualu bukuabu, Mikenji ivua ikuba ndelanganyi ya mu dîku divua Masiya ne bua kupatukila ne ivua miambuluishe bena Isalele bua kumumanya pakamuenekaye. Eyowa, Mikenji ivua anu bu mulombodi bua tshitupa tshîpi anyi “ndeji” uvua ufikisha kudi Kristo.—Galatiya 3:23, 24.
8. Bua tshinyi mbimpe bua mêyi manene a mu Mikenji ya Mose atulombole?
8 Bu mutudi bena Kristo, buludiki buvua Yehowa mupeshe bena Isalele ku butuangaji bua Mikenji budi mua kutuambuluisha petu. Mushindu kayi? Tudi mua kuimana ne kutangila mêyi manene adi nshindamenu wa Mikenji eyi. Nansha mutudi katuyi muinshi mua mikenji eyi, tudi anu mua kueyemena ya bungi ya kudiyi bua itulombole mu nsombelu wetu wa ku dituku ne ku dituku ne mu ntendelelu wetu wa Yehowa. Nzambi mmufundishe mikenji eyi mu Bible bua itulongeshe, itulombole ku diambuluisha dia mêyi manene ayi ne bua tuikale ne dianyisha bua muvua Yezu mutulongeshe bualu bunene budi bupite Mikenji. Teleja tshivua Yezu muambe etshi: “Nuakumvua tshivuabu bambe ne: ‘Kuena ne bua kuenda masandi.’ Kadi meme ndi nnuambila ne: muntu yonso udi utungunuka ne kutangila mukaji mu mushindu wa kumvua dijinga dia kusangila nende, ukadi muende nende masandi mu muoyo wende.” Nunku katuena anu ne bua kuepuka bua kuenda masandi to, kadi tudi kabidi ne bua kulekela meji ne majinga a malu a masandi.—Matayi 5:27, 28.
9. Nnsombelu kayi mupiamupia uvua muenze bua Nzambi afile buludiki bupiabupia?
9 Yezu Masiya mumane kulua, Yehowa wakafila buludiki bupiabupia ne kutokeshaye malu avuaye mulongolole. Bua tshinyi bivua ne mushinga? Bualu mu tshidimu tshia 33, Yehowa wakabenga tshisamba tshia Isalele ne kusungula tshisumbu tshia bena Kristo bua bikale bantu bende. Nunku, nsombelu wa bantu ba Nzambi wakashintuluka kabidi.
BULUDIKI BUDIBU BAPESHE ISALELE WA MU NYUMA
10. a) Bua tshinyi bavua bapeshe tshisumbu tshia bena Kristo mikenji mipiamipia? b) Mmunyi muvua mikenji eyi mishilangane ne ivuabu bapeshe bena Isalele?
10 Yehowa uvua mupeshe bena Isalele Mikenji ya Mose bua kubalongesha mushindu uvuabu ne bua kuenza malu mu nsombelu wabu ne kumutendelela. Katshi mu bidimu lukama bia kumpala, bantu ba Nzambi kabavua kabidi ba mu tshisamba tshimue to, kadi bavua bafumina mu bisamba bia bungi ne miaba mishilangane, ne bavua bababikila ne: Isalele wa mu nyuma. Bakenza tshisumbu tshia bena Kristo ne bavua mu tshipungidi tshipiatshipia. Yehowa wakabambila malu mapiamapia a kulonda bua mushindu uvuabu ne bua kuenza malu mu nsombelu wabu ne kumutendelela. Bulelela, “Nzambi kena ne kansungasunga to, kadi udi witaba muntu wa mu tshisamba tshionso udi umutshina, udi wenza malu makane.” (Bienzedi 10:34, 35) Bavua batumikila “mukenji wa Kristo” uvua muimanyine nangananga pa mêyi manene avua mafunda mu mioyo yabu, kadi ki mpa dibue to. Mukenji eu uvua ne bua kulombola bena Kristo ne kubambuluisha muaba wonso uvuabu ne bua kuikala.—Galatiya 6:2.
11. Mmalu kayi abidi a mu nsombelu wa bena Kristo adi mu “mukenji wa Kristo”?
11 Buludiki buvua Yehowa mufile ku butuangaji bua Yezu buvua buambuluishe Isalele wa mu nyuma bikole menemene. Kumpala kua Yezu kuakulaye bua tshipungidi tshipiatshipia, wakabatumina mêyi abidi a mushinga a kulonda. Dîyi dia kumpala divua dia kuyisha. Dibidi divua ditangila mushindu uvua bena Kristo ne bua kuenza malu ne muvuabu ne bua kuenzela bena Kristo nabu malu. Mêyi aa avua matumina bena Kristo bonso, nunku adi atutangila tuetu bonso lelu nansha tuetu ne ditekemena dia kupeta muoyo wa tshiendelele mu diulu anyi pa buloba.
12. Mbualu kayi bupiabupia buvua butangila mudimu wa diyisha?
12 Ku kale, bua kutendelela Yehowa, bantu ba bisamba bikuabu bavua ne bua kulua mu Isalele. (1 Bakelenge 8:41-43) Kadi pashishe Yezu wakatuma dîyi didi mu Matayi 28:19, 20. (Bala.) Yezu wakambila bayidi bende bua ‘kuya’ kudi bantu bonso. Mu Pentekoste wa mu tshidimu tshia 33, Yehowa wakaleja ne: uvua musue bua bayishe lumu luimpe pa buloba bujima. Dituku adi, bantu batue ku 120 ba mu tshisumbu tshipiatshipia bakuwujibua tente ne nyuma muimpe ne kutuadijabu kuambila bena Yuda ne bantu ba bisamba bikuabu malu mu miakulu mishilashilangane. (Bienzedi 2:4-11) Panyima pa mutuku, teritware wakadiunda kuya too ne mu Samaleya. Pashishe mu 36, teritware wakadiunda kabidi bikole kuya too ne mu bisamba bia bantu bavua kabayi batengula. Ebi bidi bileja ne: bena Kristo bavua ne bua kuyisha pa buloba bujima.
13, 14. a) Mbualu kayi budi mu “mukenji mupiamupia” wa Yezu? b) Tshilejilu tshia Yezu tshidi tshitulongesha tshinyi?
13 Yezu wakafila kabidi “mukenji mupiamupia” bua mutudi ne bua kuenzela bena Kristo netu malu. (Bala Yone 13:34, 35.) Tudi ne bua kubaleja dinanga dituku dionso, ne tudi kabidi ne bua kuitaba bua kufila muoyo wetu bua bualu buabu. Ebu mbualu buvua kabuyi mu Mikenji ya Mose.—Matayi 22:39; 1 Yone 3:16.
14 Yezu udi tshilejilu tshitambe bunene bua muvuaye muleje dinanga dia mushindu eu. Uvua munange bayidi bende bikole, kuitabaye ne bua kubafuila. Uvua mutekemene bua bayidi bende bonso benze bia muomumue. Nunku, tudi ne bua kuitaba bua kutantamena ntatu anyi mene kuitaba bua kufua bua bena Kristo netu.—1 Tesalonike 2:8.
BULUDIKI BUDI BUTUAMBULUISHA LELU NE MU MATUKU ATSHILUALUA
15, 16. a) Nnsombelu kayi mupiamupia utudi nende mpindielu? b) Mmunyi mudi Nzambi utulombola?
15 Yezu mmuteke ‘mupika wa lulamatu udi mudimuke’ bua kupesha bayidi bende ‘biakudia bia mu nyuma pa dîba diabi.’ (Matayi 24:45-47) Mu biakudia ebi mudi buludiki bua mushinga budi Nzambi upesha bantu bende padi nsombelu ushintuluka. Nsombelu wetu mmushintuluke mushindu kayi?
16 Tudi mu “matuku a ku nshikidilu” ne mu katupa kîpi emu, nekuikale dikenga ditu katshia kadiyi dianji kuenzeka. (2 Timote 3:1; Mâko 13:19) Bavua kabidi bipate Satana ne bademon bende mu diulu babele pa buloba, ne badi bakebesha ntatu ya bungi mu bantu. (Buakabuluibua 12:9, 12) Bualu bukuabu, tudi tutumikila dîyi dituma dia Yezu patudi tuyisha bantu ba bungi pa buloba bujima ne mu miakulu ya bungi kupita ne kumpala.
17, 18. Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza bua buludiki budibu batupesha?
17 Bulongolodi bua Nzambi budi butupesha bintu bia bungi bidi bituambuluisha bua kuyisha. Utuku wenza nabi mudimu anyi? Mu bisangilu bietu, tutu tupeta mibelu ya mua kuenza mudimu ne bintu ebi mu mushindu muimpe. Utuku umona mibelu eyi bu buludiki bua kudi Nzambi anyi?
18 Bua tuetu kupeta masanka a kudi Nzambi, tudi ne bua kutuma ntema ku mibelu yonso idiye utupesha ku diambuluisha dia tshisumbu tshia bena Kristo. Tuetu tutumikila lelu, nebikale bipepele bua kulonda buludiki butuapeta mu tshikondo tshia “dikenga dinene” pabutulabu bulongolodi bubi buonso bua Satana. (Matayi 24:21) Pashishe, netuikale dijinga ne buludiki bupiabupia bua nsombelu utuikala nende mu bulongolodi bupiabupia bua buakane buikala kabuyi ku bukokeshi bua Satana.
Mu bulongolodi bupiabupia, netupete mikanda idi ne buludiki bupiabupia bua nsombelu utuikala nende mu Mparadizu (Tangila tshikoso tshia 19 ne tshia 20)
19, 20. a) Mmikanda kayi yabululabu? b) Neyitupeteshe tshinyi?
19 Mu matuku a Mose, tshisamba tshia Isalele tshivua dijinga ne buludiki bupiabupia, ke bualu kayi Nzambi wakatshipesha Mikenji. Panyima pa matuku, tshisumbu tshia bena Kristo tshivua ne bua kutumikila “mukenji wa Kristo.” Bia muomumue, Bible udi utuambila ne: mu bulongolodi bupiabupia netupete mikanda yikala ne buludiki bupiabupia. (Bala Buakabuluibua 20:12.) Pamuapa mikanda eyi neyumvuije malu alomba Yehowa bantu bua kuenza tshikondo atshi. Palonga bantu bonso ne aba babishibua ku lufu malu aa, nebafike ku dimanya malu adi Nzambi musue bua benze. Mikanda eyi neyituambuluishe bua kumanya malu a bungi a mutu Yehowa umona malu. Netumvue kabidi Bible bimpe, nunku mu Mparadizu netuenzele bakuabu malu ne dinanga ne kanemu ne bunême. (Yeshaya 26:9) Ela meji bungi bua malu atualonga ne atualongesha bantu bakuabu bikala ku bulombodi bua Mukalenge Yezu Kristo!
20 Dîba adi tuetu balonde buludiki budi mu malu adi ‘mafunda mu mikanda’ ayi ne bashale ne lulamatu kudi Yehowa mu tshikondo tshia diteta dia ndekelu, neafunde mêna etu mu “mukanda wa muoyo” bua kashidi. Netupete muoyo wa tshiendelele. Nunku, tudi ne bua KUIMANA, mmumue ne: kubala malu adi mu Bible; KUTANGILA, mmumue ne: kujingulula mushinga udiwu nawu kutudi ne KUTELEJA, mmumue ne: kulonda buludiki bua Nzambi lelu. Tuetu benze malu aa, netupanduke ku dikenga dinene ne netulonge malu adi atangila Yehowa Nzambi wetu wa meji ne dinanga bua kashidi.—Muambi 3:11; Lomo 11:33.