TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 41
Tudi tuenzela Nzambi udi “mubanji mu luse” mudimu
“Yehowa udi muimpe kudi bantu bonso, ne luse luende ludi lumuenekela mu midimu yende yonso.”—MIS. 145:9.
MUSAMBU WA 44 Kulomba kua muntu mupuekele
KADIOSHAa
1. Muena luse mmuntu wa mushindu kayi? Mmuyuki kayi uvuabu balonde wa muntu uvua mumvuilangane luse?
PADIBU bakula bua muena luse, tudi tumona muntu udi ne bulenga, udi ne meji mimpe, uditeka pa muaba wa bakuabu, ne mupeshanganyi wa bintu. Muyuki uvua Yezu mulonde wa muena Samaleya wa luse udi mua kutuluila mu lungenyi. Muntu wa tshisamba tshikuabu eu uvua muenzele muena Yuda uvua mumata mu bianza bia banyengi “malu ne luse.” Muena Samaleya au “wakumvuila” muena Yuda uvuabu batape mputa au luse, kumutabalelaye ne dinanga dionso. (Luka 10:29-37) Tshilejilu etshi tshidi tshileja patoke ngikadilu mulenga wa luse udi nende Nzambi wetu. Nzambi utu utumvuila luse bualu mmutunange, utu utumvuilalu mu mishindu ya bungi ku dituku ne ku dituku.
2. Mmushindu kayi mukuabu utudi mua kumvuila bantu luse?
2 Kudi mushindu mukuabu utudi mua kumvuila muntu luse. Nkubenga kupesha muntu dinyoka nansha padibi bilomba kuenza nanku. Eu ke mushindu udi Yehowa mutuenzele malu menemene. Mufundi wa Misambu wakamba ne: “Ki mmutuenzele malu bilondeshile mpekatu yetu” to. (Mis. 103:10) Kadi misangu mikuabu, Yehowa udi mua kupesha muntu udi muenze mpekatu dinyoka ne dîsu dikole.
3. Nnkonko kayi ituandamuna?
3 Mu tshiena-bualu etshi, netuandamune nkonko isatu eyi: Bua tshinyi Yehowa utu umvuilangana luse? Muntu udiku mua kupeshangana dinyoka ne dîsu dikole eku muikale muena luse anyi? Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kumvuila bantu luse? Tumonayi mudi Dîyi dia Nzambi diandamuna nkonko isatu eyi.
BUA TSHINYI YEHOWA UTU UMVUILA BANTU LUSE?
4. Bua tshinyi Yehowa utu umvuila bantu luse?
4 Yehowa utu musue kumvuilangana luse. Mupostolo Paulo wakafunda ku bukole bua nyuma muimpe ne: Nzambi ‘mmubanji mu luse.’ Muaba eu Paulo udi uleja mudi Nzambi ne luse bualu mmupeshe batendeledi bende bapange bupuangane badiye muele manyi ditekemena dia kupeta muoyo mu diulu. (Ef. 2:4-7) Kadi luse lua Yehowa ki ndushikile apu to. Muimbi wa misambu Davidi wakafunda ne: “Yehowa udi muimpe kudi bantu bonso, ne luse luende ludi lumuenekela mu midimu yende yonso.” (Mis. 145:9) Bu mudi Yehowa munange bantu, udi ubumvuila luse musangu wonso udiye umona ne: bidi bikengela kuenza nanku.
5. Mmunyi muvua Yezu mufike ku dimanya mudi Yehowa ne luse?
5 Yezu mmumanye bimpe menemene mudi Yehowa musue kufuilangana luse kupita muntu mukuabu kayi yonso. Yehowa ne Yezu bavua basombe pamue mu diulu munkatshi mua bidimu binunu ne binunu kumpala kua Yezu kuluaye pa buloba. (Nsu. 8:30, 31) Misangu ya bungi Yezu uvua umona muvua Tatuende ufuila bantu bena mpekatu luse. (Mis. 78:37-42) Pavua Yezu ulongesha bantu, uvua utamba kuakula bua ngikadilu mutambe buimpe wa Tatuende eu.
Tatu kavua mufuishe muanende uvua mujimine bundu to; wakamuanyishila bua apingane kumbelu (Tangila tshikoso 6)c
6. Mmunyi muvua Yezu mutuambuluishe bua kufika ku dimanya mudi Tatuende ne luse?
6 Anu mutuvua bamone mu tshiena-bualu tshishale, Yezu wakafila tshilejilu tshia muana mujimine bua kutuambuluisha bua kumvua mudi Yehowa musue kufuila bantu luse ne muoyo mujima. Muana wa mu tshilejilu etshi wakumbuka kuabu ne “wakanyangakaja bintu biende mu nsombelu wa buenzavi.” (Luka 15:13) Pashishe, wakanyingalala bua nsombelu wende mubi au, kudipuekeshaye ne kupinganaye kuabu. Ntshinyi tshiakenza tatuende? Muana au wakamona diakamue ne: tatuende uvua mumufuile luse. Yezu wakamba ne: ‘Patshivua muana kule, tatuende wakamumona, kumvuaye luse, kuyaye lubilu, kumupukila ne kumutuaye mishiku ne bulenga.’ Tatu kavua mufuishe muanende bundu to. Kadi wakamumvuila luse ne kumubuikidilaye, kumupingajaye kumbelu. Muana mujimine au uvua muenze mpekatu munene, kadi bu muvuaye munyingalale tatuende wakamufuila luse. Tatu wa luse wa mu tshilejilu etshi udi uleja Yehowa. Yezu wakaleja mu mushindu udi ulenga ku muoyo mudi Tatuende musue kubuikidila benji ba mpekatu badi banyingalala ne muoyo mujima.—Luka 15:17-24.
7. Bua tshinyi meji a Yehowa adi amuenekela mu mushindu udiye ufuilangana luse?
7 Yehowa udi ufuilangana luse bualu udi ne meji mapite bungi. Utu wangata mapangadika adi ambuluisha bifukibua biende misangu yonso. Bible udi wamba ne: “meji adi afumina muulu . . . mmuwule tente ne luse ne mamuma mimpe.” (Yak. 3:17) Anu bu tatu wa dinanga, Yehowa mmumanye ne: luse luende ludi luambuluisha bana bende. (Mis. 103:13; Yesh. 49:15) Luse lua Nzambi ludi lubapetesha ditekemena bua matuku atshilualua nansha mudibu bapange bupuangane. Nunku meji male a Yehowa ke adi amusaka bua kufuila bantu luse musangu wonso udibi bilomba kuenza nanku. Ku lukuabu luseke, luse lua Yehowa ludi ne mikalu. Bu mudiye ne meji, kena ufuila muntu luse padiye wela kalele mu malu mabi to.
8. Ntshinyi tshidi tshikengela kuenza imue misangu? Bua tshinyi?
8 Fuanyikija ne: mutendeledi wa Nzambi udi wenza mpekatu ku bukole. Tshia kuenza ntshinyi? Paulo wakafunda ku bukole bua nyuma muimpe bua ‘kulekela kusomba’ nende. (1 Kol. 5:11) Benji ba mpekatu badi kabayi banyingalala badi bipatshibua mu tshisumbu. Kuenza nunku kudi ne mushinga bua kukuba bena Kristo ba lulamatu ne kuleja mudi njila ya Yehowa mikezuke. Kadi bamue badi mua kumona bu ne: padibu bipata muntu mu tshisumbu, Nzambi ki mmumufuile luse to. Mmuomu anyi? Tumonayi.
KUIPATA MUNTU MU TSHISUMBU NKUMUMVUILA LUSE ANYI?
Mulami wa mikoko udi mua kuteka mukoko udi usama pa nkayawu, kadi utungunuka ne kuwutabalela (Tangila tshikoso 9-11)
9-10. Bilondeshile Ebelu 12:5, 6, bua tshinyi tudi mua kuamba ne: kuipata muenji wa mpekatu udi kayi unyingalala mu tshisumbu nkumuleja luse? Fila tshilejilu.
9 Patubu bamanyisha mu tshisumbu ne: muntu kampanda utudi banange “kena kabidi Ntemu wa Yehowa to,” bitu bitubungamija bikole. Tudi mua kudiebeja ni bivua bikengela bamuipate. Kuipata muntu mu tshisumbu nkumumvuila luse bulelela anyi? Eyowa. Kupesha muntu dinyoka didi dimuakanyine kudi kuleja mutudi ne meji, ne luse, ne dinanga. (Nsu. 13:24) Kuipata muenji wa mpekatu udi kayi unyingalala mu tshisumbu kudiku mua kumuambuluisha bua kushintuluka anyi? Eyowa. Bantu ba bungi bavua benze mpekatu munene mbafike ku dimona ne: mapangadika avua bakulu bangate ne dîsu dikole avua mabambuluishe bua kujingulula ne lukasa tshilema tshiabu, bua kushintuluka ne kupingana kudi Yehowa.—Bala Ebelu 12:5, 6.
10 Tuangate tshilejilu. Mulami wa mikoko udi umona ne: mukoko kampanda udi usama. Mmumanye ne: bua kuondopa disama didiwu nadi bidi bikengela kuwuteka pa nkayawu. Pabi mikoko itu misue kuikala mu tshisumbu. Idi mua kutuadija kukengakana padibu bayiteka pa nkayayi. Kadi abi bidiku biumvuija ne: mulami udi ne tshikisu padiye umbusha mukoko mu mikuabu bua kuwondopa anyi? Nansha kakese. Mmumanye ne: yeye muwulekele mu mikuabu, disama nediyitampakene. Padiye uwuteka pa nkayawu, udi ukuba tshisumbu tshijima tshia mikoko.—Fuanyikija ne Lewitiki 13:3, 4.
11. a) Mmushindu kayi udi muntu udi muipatshibue mu tshisumbu mufuanangane ne mukoko udi usama? b) Ntshinyi tshidi bantu badibu bipate mu tshisumbu mua kuenza? Ndiambuluisha kayi didibu bapeta?
11 Tudi mua kufuanyikija muena Kristo udi muipatshibue mu tshisumbu ne mukoko udi usama. Udi usama mu nyuma. (Yak. 5:14) Disama dia mu nyuma didi mua kuambulukila bakuabu ne lukasa anu mutubi bua masama makuabu a ku mubidi. Ke bualu kayi imue misangu bitu bimpe kumbusha muntu udi usama mu nyuma mu tshisumbu. Dinyoka edi didi dileja mudi Yehowa munange batendeledi bende ba lulamatu badi mu tshisumbu, ne didi mua kusaka muenji wa mpekatu ku dinyingalala. Muntu udi muipatshibue mu tshisumbu udi mua kutungunuka ne kubuela mu bisangilu bua kudishibua mu nyuma ne kukoleshibua. Yeye musue, udi mua kuangata mikanda bua kudibadila ne kudilongela, ne udi mua kulonda ndongamu ya ku TV wa JW. Padi bakulu bamona mashintuluka adiye wenza, badi mua kumupesha mibelu ne buludiki ku musangu ne ku musangu bua kumuambuluisha bua kupetulula makanda a mu nyuma bua alue tshiakabidi Ntemu wa Yehowa.b
12. Ntshinyi tshidi bakulu mua kuenzela muenji wa mpekatu udi kayi munyingalale bua kumuleja ne: mbamunange ne badi bamumvuila luse?
12 Manya ne: anu benji ba mpekatu badi babenga kunyingalala ke badibu bipata mu tshisumbu. Bakulu mbamanye ne: kuipata muntu ndipangadika dinene didibu kabayi mua kuangata bakange ku mêsu. Mbamanye ne: Yehowa utu unyoka “mu mushindu mukumbane” ne mmusue bua benze pabu bia muomumue. (Yel. 30:11) Mbanange bena Kristo nabu, ne ki mbasue kubenzela bualu budi mua kubanyangila malanda abu ne Yehowa to. Kadi imue misangu, bitu bilomba kumbusha muenji wa mpekatu mu tshisumbu bua lupolu kampanda bua kumuleja dinanga ne luse.
13. Bua tshinyi bivua bikengela kuipata muena Kristo kampanda wa mu Kolinto mu tshisumbu?
13 Mona tshivua mupostolo Paulo muenzele muenji wa mpekatu kampanda wa mu bidimu lukama bia kumpala uvua kayi unyingalala. Muena Kristo kampanda wa mu Kolinto uvua wenda masandi ne mukaji wa tatuende. Buvua bualu bua bundu be! Mu tshilumbu tshia nunku Yehowa uvua muambile bakulu ba mu Isalele ne: “Muntu udi ulala ne mukaji wa tatuende mmufuishe tatuende bundu. Badi ne bua kubashipa bonso babidi kakuyi mpata.” (Lew. 20:11) Mu bulelela, Paulo kavua mua kutuma dîyi bua bashipe muntu au to. Kadi wakalomba bena Kristo ba mu Kolinto bua kumuipatabu mu tshisumbu. Tshikadilu tshibi tshia muntu au tshivua tshienda tshinyanga bena mu tshisumbu bakuabu, bamue kabavua mene babumona bu bualu bua bundu to.—1 Kol. 5:1, 2, 13.
14. Ntshinyi tshivua Paulo muambe bua kuleja muvuaye mumvuile muntu uvuabu bipate mu tshisumbu tshia Kolinto luse? Bua tshinyi? (2 Kolinto 2:5-8, 11)
14 Pakapita matuku, Paulo wakumvua ne: muntu au uvua mushintuluke bikole. Muenji wa mpekatu au uvua munyingalale ne muoyo mujima. Nansha muvuaye mufuishe tshisumbu tshia bena Kristo bundu, Paulo wakambila bakulu bua kubenga ‘kuikala bena malu makole.’ Wakabalomba bua “kumufuila luse ne bulenga buonso ne kumukolesha.” Paulo wakaleja tshivuabu ne bua kuenzela nanku wamba ne: “Bua dibungama dipite bukole kadilu kumuzengeja.” Paulo wakumvuila muntu uvua munyingalale au luse. Kavua musue bua kanyinganyinga kavua muntu au umvua bua malu avuaye muenze kamuzengeje, kamutshibuile panshi, kamupangishe bua kukeba bua bamufuile luse to.—Bala 2 Kolinto 2:5-8, 11.
15. Mmunyi mudi bakulu mua kuleja ne: badi ne dîsu dikole eku bikale kabidi ne luse?
15 Anu bu Yehowa, bakulu batu basue kufuilangana luse. Batu bambulula dîsu padibi bikengela, kadi padiku mushindu batu baleja luse padibi bikengela kuenza nanku. Bobu kabayi bapesha benji ba mpekatu dinyoka, bidi bileja ne: kabena ne luse to. Kadi anu bakulu ke badi ne bua kufuilangana luse anyi?
TSHIDI MUA KUTUAMBULUISHA TUETU BONSO BUA KUFUILA BAKUABU LUSE
16. Bilondeshile Nsumuinu 21:13, ntshinyi tshidi Yehowa wenzela bantu badi babenga kufuilangana luse?
16 Muena Kristo yonso udi udienzeja bua kufuilangana luse anu bu Yehowa. Bua tshinyi? Bualu Yehowa kena uteleja bantu badi babenga kufuilangana luse to. (Bala Nsumuinu 21:13.) Tuetu bonso tutu basue bua Yehowa ateleje masambila etu, nunku tudi tudienzeja bua kubenga kupapisha muoyo. Pamutu pa kukoleshila muena Kristo netu udi mu lutatu muoyo, tudi ne bua kuikala badiakaje bua kuteleja “muadi wa muntu mupuekele.” Tudi kabidi ne bua kutumikila mubelu wa mu Bible wa ne: “Muntu udi kayi ufuilangana luse, nebamulumbuluishe kakuyi luse.” (Yak. 2:13) Tuetu bamanye ne: buonso buetu tutu basue bua bakuabu batufuile luse, netuikale petu mua kufuila bakuabu luse. Tudi ne bua kuenzela nangananga muenji wa mpekatu udi munyingalale malu ne luse padiye upingana mu tshisumbu.
17. Mmunyi muvua mukalenge Davidi mufuilangane luse ne muoyo mujima?
17 Bilejilu bia mu Bible bidi bituambuluisha bua kufuilangana luse ne kubenga kulaminangana munda. Tuangate tshilejilu tshia mukalenge Davidi. Misangu ya bungi uvua ufuilangana luse ne muoyo mujima. Nansha muvua Shaula ujinga kushipa Davidi, Davidi uvua umvuila mukalenge uvua Nzambi muele manyi eu luse, kayi udisombuela anyi umuenzela bibi to.—1 Sam. 24:9-12, 18, 19.
18-19. Mmisangu kayi ibidi ivua Davidi kayi mufuilangane luse?
18 Kadi Davidi kavua mufuilangane luse misangu yonso to. Tshilejilu, pavua Nabala uvua muntu wa tshikisu muambe Davidi mêyi a kapeja ne mubenge kumupesha yeye ne bantu bende biakudia, Davidi wakafiika munda ne kuangataye dipangadika dia kumushipa yeye ne bantu balume ba mu nzubu muende bonso. Diakalenga, Abigayila mukaji wa Nabala uvua ne muoyo mule. Nunku ne lukasa luonso wakenza tshienzedi tshivua tshiambuluishe Davidi bua kubenga kuela mashi panshi.—1 Sam. 25:9-22, 32-35.
19 Umue musangu, muprofete Natana wakalondela Davidi muyuki wa muntu mubanji uvua munyenge muntu kampanda mupele mukoko wende umue uvuaye nawu. Davidi wakamuambila ne tshiji ne: “Bushuwa, anu bu mudi Yehowa ne muoyo, muntu udi muenze bualu bua nunku mmukumbanyine lufu!” (2 Sam. 12:1-6) Davidi uvua mumanye bimpe Mikenji ya Mose. Muntu uvua wiba mukoko uvua ne bua kufuta mikoko inayi pa uvuaye muibe. (Ekes. 22:1) Bavuaku ne bua kumushipa anyi? Adi divua dipangadika dia tshikisu. Biakalua kumueneka ne: Natana uvua mulonde muyuki au bua kuambuluisha Davidi bua kumona ne: malu avuaye muenze avua mabi matambe! Yehowa wakaleja muvuaye mufuile Davidi luse lua bungi nansha muvuaye yeye kayi mufuile muivi wa mu tshilejilu tshia Natana au luse nansha lukese.—2 Sam. 12:7-13.
Mukalenge Davidi wakaleja muvuaye kayi mufuile muntu wa mu tshilejilu tshia Natana luse (Tangila tshikoso 19-20)d
20. Tshilejilu tshia Davidi tshidi tshitulongesha tshinyi?
20 Mona ne: pavua Davidi ne tshiji, wakamba muvua Nabala ne bantu ba balume ba mu dîku diende bakumbanyine lufu. Davidi wakalua kuamba kabidi ne: muntu wa mu tshilejilu tshia Natana uvua mukumbanyine lufu. Ntshinyi tshivua tshisake Davidi bua kuangata dipangadika dibi nunku pende uvua muntu uvua umvuilangana luse? Ela meji bua malu avua mamufikile. Tshikondo atshi kondo ka muoyo ka Davidi kavua kamupisha. Padi muntu wangatshila bakuabu mapangadika ne lukinu bidi bileja ne: kena mu malanda mimpe ne Yehowa to. Yezu wakadimuija bayidi bende bikole ne: “Lekelayi kulumbuluishangana bua kabanulumbuluishi penu; bualu nebanulumbuluishe ne dilumbuluisha dinudi nulumbuluisha nadi bakuabu.” (Mat. 7:1, 2) Nanku tudienzejayi bikole bua kumbusha lukinu ne kuikala “babanji mu luse” anu bu Nzambi wetu.
21-22. Mmu nsombelu kayi misunguluke mutudi mua kumvuila bantu luse?
21 Luse ki nganu mushindu utudi tudiumvua patupu to. Bushuwa luse “nkuikala ne bienzedi bidi bileja mutudi tuditeka pa muaba wa bakuabu.” Nunku tuetu bonso tudi ne bua kukeba bimpe bantu badi dijinga ne diambuluisha mu dîku dietu, mu tshisumbu, ne muaba utudi basombele. Bushuwa kudi mishindu ya bungi ya kuleja bantu luse! Kudiku muntu udi dijinga ne kumukolesha anyi? Tudiku mua kuambuluisha bantu pamuapa pa kubapesha biakudia anyi kubenzela malu kampanda adi mua kubambuluisha anyi? Kudiku muena Kristo kampanda udibu bapingaje mu tshisumbu udi dijinga ne balunda badi mua kumukolesha anyi? Tudiku mua kuyisha bantu lumu luimpe bua kubakolesha anyi? Eu ngumue wa ku mishindu mitambe buimpe ya kuleja muntu yonso utudi tutuilangana nende luse.—Yobo 29:12, 13; Lomo 10:14, 15; Yak. 1:27.
22 Tuetu bamanye ne: kudi muntu udi dijinga ne diambuluisha mu nsombelu eyi, netumone bualu ebu bu mpunga utudi bapete wa kuleja bantu luse. Patudi tuleja bantu luse, tudi tusankisha bushuwa Tatu wetu wa mu diulu udi “mubanji mu luse.”
MUSAMBU WA 43 Disambila dia kuela Nzambi tuasakidila
a Luse ngumue wa ku ngikadilu mitambe buimpe ya Yehowa. Nngikadilu udi yonso wa kutudi ne bua kuikala nende. Mu tshiena-bualu etshi, netumone bua tshinyi Yehowa utu umvuilangana luse, tshidi tshileja ne: utu unyokangana ne luse, ne tshitudi mua kuenza bua kuikala petu ne ngikadilu mulenga eu.
b Bua kumanya mudi bantu badibu bapingaja mu tshisumbu mua kuakaja malanda abu ne Nzambi ne mudi bakulu mua kubambuluisha, bala tshiena-bualu tshia ne: “Mua kupetulula bulunda buebe ne Yehowa” tshidi mu Tshibumba tshia Nsentedi etshi.
c DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Tatu pa musaka wa nzubu umona muanende mujimine upingana ku nzubu, udi uya lubilu bua kumuakidila.
d DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Didipisha diakasaka mukalenge Davidi bua kuandamuna Natana ne tshiji ne: badi ne bua kushipa muntu mubanji wa mu tshilejilu au.