-
Dilumbuluishibua dia ndumba mutambe bubiBuakabuluibua—Nkomenu wabu munene ukadi pabuipi!
-
-
Nshapita wa 33
Dilumbuluishibua dia ndumba mutambe bubi
Tshikena-kumona tshia 11—Buakabuluibua 17:1-18
Tshiena-bualu: Babilone Munene mmusombe pa nyama wa luonji wa dikala dikunze, wamutombokela ne kumushipa pashishe
Tshikondo tshia dikumbana: Bituadije ku 1919 too ne ku dikenga dinene
1. Ntshinyi tshidi umue wa ku banjelu muanda-mutekete usokoluela Yone mpindieu?
TSHIJI tshiakane tshia Yehowa tshidi ne bua kuitshikijibua tshionso, peshi tubakudi muanda-mutekete tua tshiji tshikole tshia Nzambi! Pakitshikija muanjelu muisambombo kabakudi kende muaba uvua Babilone wa kale, abi bivua tshimfuanyi tshijalame tshia dikenga didi dikuate Babilone Munene mu kulondangana kua mianda ne lukasa luonso bua kushikila ne mvita ya ndekelu ya Armagedon. (Buakabuluibua 16:1, 12, 16) Pamu’apa, muine muanjelu awu ke udi usokolola mpindieu bua tshinyi ne mushindu kayi udi Yehowa ukumbaja malumbuluisha ende makane. Yone udi ukema bua malu adiye umvua ne umona pashishe: “Ne umue wa ku banjelu muanda-mutekete bavua ne tubakudi muanda-mutekete wakalua ne wakakula nanyi, wamba ne: ‘Vua kunu, nenkuleje dilumbuluishibua dia ndumba munene udi musombe pa mâyi mavule, uvua bakalenge ba pa buloba bende nende masandi, eku aba badi bâse pa buloba bakuatshika ne mvinyo wa masandi ende.’”—Buakabuluibua 17:1, 2.
2. Ntshinyi tshidi tshileja ne: “ndumba munene” (a) ki n’Roma wa kale to? (b) ki mbungenda-mushinga bunene to? (c) mbulongolodi bua malu a Nzambi?
2 “Ndumba munene”! Bua tshinyi dîna dikuate bundu nunku? Nnganyi mene awu? Bamue bakafunkuna ndumba eu wa mu tshimfuanyi bu Roma wa kale. Kadi, Roma uvua bukokeshi bunene bua tshididi. Ndumba eu udi wenda masandi ne bakalenge ba pa buloba, kusangisha ne bakalenge ba ku Roma. Kabidi, mbambe ne: kunyima kua dibutudibua diende, “bakalenge ba pa buloba” nebamudile. Nenku, kêna mua kuikala bukokeshi kampanda bua tshididi to. (Buakabuluibua 18:9, 10) Bu mudibu bamudila kabidi kudi bangenda-mushinga ba buloba bujima, kêna mua kuikala tshimfuanyi tshia bungenda-mushinga bunene to. (Buakabuluibua 18:15, 16) Kadi, tudi tubala ne: ‘matunga wonso akapambuishibua ku bienzedi biende bia ditendelela ba-spiritu.’ (Buakabuluibua 18:23) Ke tshidi tshileja patoke ne: ndumba eu munene udi ne bua kuikala nsangilu kampanda wa malu a Nzambi wa pa buloba bujima.
3. (a) Bua tshinyi ndumba munene kêna ne bua kuleja amu Ekleziya Katolike wa ku Roma nkayende nansha bukua-buena-nkristo bujima? (b) Mmalongesha kayi a ku Babilone adi mu bitendelelu bivule bia kudi dîba dipatukila pamue ne mu tusumbusumbu tua mu bukua-buena-nkristo? (c) Ntshinyi tshivua kardinale John Henry Newman wa mu Ekleziya Katolike wa bena Roma muitabe pa bidi bitangila ntuadijilu wa malongesha mavule, mikiya ne bilele bia mu bukua-buena-nkristo? (Tangila note.)
3 Kadi, mbulongolodi kayi bua malu a Nzambi? Ng’Ekleziya Katolike wa ku Roma bu mudi bakuabu bamba anyi? Peshi, mbukua-buena-nkristo bujima? Tòo, budi ne bua kuikala bunene kupita apu bualu budi bupambuisha matunga wonso. Bulelela, nnsangilu wa pa buloba bujima wa bitendelelu bia dishima. Mmufumine ku malu masokome a ku Babilone, amu bu mudibi bileja patoke ku muanda udi utangila dimuangalaka dia malongesha mavule ne bilele bia ku Babilone mu bitendelelu bishilangane pa buloba. Tshilejilu, malongesha bu mudi dia anyima ukêna-ufua wa bantu, makenga a mu inferno ne dia busatu bua nzambi, mmamuangalake mu bitendelelu bivule bia kudi dîba dipatukila ne mu tusumbusumbu tua bukua-buena-nkristo. Ntendelelu wa dishima wakatuadijila ku tshimenga tshia kale tshia Babilone, kukadi bidimu bipite pa 4 000 wakadiundadiunda, ne kulua tshintu tshidi tshibikidibua lelu’eu ku dîna ditshiakanyine dia Babilone Munene.a Kadi, bua tshinyi udi ubikidibua ku dîna dikuate bundu dia “ndumba munene”?
4. (a) Mmu mishindu kayi muvua ditunga dia Izalele diende masandi? (b) Mmu mushindu kayi wa pa buawu uvua Babilone Munene muende pende masandi?
4 Babilone (peshi Babele, udi umvuija ne: “dikondakana”) wakafika mu tshikondo tshia bukole buende butumbe mu bukokeshi bua Nebukadnezare. Mu tshikondo atshi, Babilone uvua mushindame mu malu a tshididi pamue ne a ntendelelu; uvua ne ntempelo ne nzubu ya bitendelelu mipite pa tshinunu, ne bamfumu ba bitendelelu bavua ne bukokeshi bunene. Nansha muakajimina Babilone bu bukokeshi bua pa buloba bujima katshia ku kale, Babilonne Munene, nsangilu wa bukua-ntendelelu utshidi mutungunuke too ne lelu’eu, ne anu bu eu uvua tshimfuanyi tshiende ku kale, udi udikolesha bua kuikala ne buenzeji ne kulombola mianda ya tshididi bua kukumbajaye bipatshila biende. Kadi, Nzambi udi wanyisha dibuelakana dia bitendelelu mu mianda ya tshididi anyi? Mu Mifundu ya tshiena-Ebelu, badi bakulamu bua ditunga dia Izalele se: divua dienda masandi pa kukumbaja ntendelelu wa dishima ne pa kudia malanda ne matunga pamutu pa kueyemena Yehowa. (Yelemiya 3:6, 8, 9; Yehezekele 16:28-30) Babilone Munene udi pende wenda masandi. Udi wenza bionso bidi bimusankisha bua kuikala ne buenzeji ne kukokesha bakalenge ba pa buloba.—1 Timote 4:1.
5. (a) Mbutumbi bua mushindu kayi budi bamfumu ba bitendelelu banange? (b) Bua tshinyi dijinga dia kukenka mu bulongolodi ebu kadiena mu diumvuangana ne mêyi a Yezu Kristo?
5 Mu matuku etu aa, mbivue tshilele bua kumona bamfumu ba bitendelelu benza kampanye bua kupeta mianzu minene mu mbulamatadi, mu amue matunga, badi babuela mu mbulamatadi ne batekibua pa midimu bu ba-ministre. Mu 1988, ba-pastere babidi bamanyike bikole bakafila mpala bua kusungudibua bu muludiki wa ditunga dia Etats-Unis. Bamfumu ba Babilone Munene mbanange kuditemba bikole bua kubamonabo; misangu mivule, batu bamueneka mu foto mu bikandakanda ku luseke lua balombodi banene ba tshididi. Pabi, Yezu wakadikanda bua kubuelakana mu tshididi, ne kuamba bidi bilonda ebi bua balongi bende: “Kabena ba mu bulongolodi ebu, bu mundi meme tshiyi wa mu bulongolodi ebu.”—Yone 6:15; 17:16; Matayi 4:8-10; tangila kabidi Yakobo 4:4.
‘Bundumba’ buende lelu’eu
6, 7. (a) Mmunyi muvua tshisumbu tshia tshididi tshia bena Nazi tshia Hitler tshifike ku didia bukalenge? (b) Mmunyi muvua konkorda wa diumvuangana mutua biala pankatshi pa Vatican ne Allemagne wa bena Nazi muambuluishe Hitler mu dilubuluka diende bua kukokesha buloba bujima?
6 Bua didibueja ne kasuki mu mianda ya tshididi, ndumba eu munene mmukebele bantu makenga kaayi kuamba. Tshilejilu, tuangatayi malu avua mafikishe Hitler bua kudia bumfumu mu ditunga dia Allemagne—mmalu mabi matambe atu bamue bakeba kukupula mu mikanda ya mianda ya kale. Mu Lumungulu 1924, tshisumbu tshia tshididi tshia Nazi tshivua ne nkuasa 32 mu tshisangilu tshia ba-depité tshia Allemagne tshivuabo babikila ne: Reichstag. Mu Lumungulu 1928, tshiakashala amu ne nkuasa 12. Mu 1930 dikondakana dia mianda ya mpetu diakamueneka pa buloba bujima; ne ke tshikondo tshiakatabuluka bena Nazi ne kutuadijabu kudilongolola ne mitalu idi ikemesha, e kupetabo nkuasa 230 pa 608 mu masungula akenzeka ku Allemagne mu Kashipu 1932. Pashishe, Franz von Papen, ministre wa kumpala ukavua mumbusha mu nkuasa, ne uvua mpindieu mutangidi wa midimu mu nzubu wa pape, wakatuadila bena Nazi diambuluisha. Bilondeshile bashikuluji bafundi ba mianda ya kale, von Papen uvua upangadija bua kuenza bukalenge bupiabupia bualabale buvua ne bua kubikidibua ne: Ampire Munsantu wa bena Roma. Wakapanga kukumbaja tshipatshila tshiende etshi bualu kakanenga mu nkuasa bu ministre wa kumpala to ke bualu kayi, uvua utekemena kulua muntu munene ku diambuluisha dia bena Nazi. Mu Tshiongo 1933, wakitabijija bamfumu ba biapu ne matanda bua kutua Hitler nyama ku mikolo. Ne budimu buonso, wakenza mushindu wa Hitler kuluaye mfumu wa mbulamatadi wa ditunga mu dia 30 Tshiongo 1933. Yeye muine wakatekibua bu tshindondi tshia mfumu wa mbulamatadi. Hitler wakatumika nende bua rejon ya bena katolike ya mu Allemagne kumutuayi nyama ku mikolo. Pashishe, ngondo ibidi kayiyi mianji kukumbana kunyima kua didia bukalenge, Hitler ukavua mushipe tshisangilu tshia ba-depité, ne mueleshe balombodi ba bisumbu bikuabu bia tshididi mbombo ne binunu mu tumponya tua dienzejangana midimu mikole ne kuenzeja kampanye kakole ka patoke bua dikengesha bena Yuda.
7 Mu dia 20 Kashipu 1933, bamfumu ba Ekleziya katolike ba ku Vatican bakaleja patoke ne: bavua batekemene dikola dia mbulamatadi wa Nazi pavua kardinale Paceli (wakalua pashishe pape Pius XII), mutue konkordá tshiala ku Roma, mbuena kuamba ne: mukanda wa diumvuangana pankatshi pa bamfumu ba Ekleziya katolike ku Vatican ne ba Allemagne mukokesha kudi bena Nazi. Von Papen ke uvua mutue tshiala pa mukanda eu mu dîna dia Hitler, ne Paceli wakamupesha mindayi miende lumu ya kudi pape, idibo babikila ne: nkuruse-munene wa Bena Pius.b Mu mukanda wende wa Satan in Top Hat, Tibor Koeves udi umvuija muanda eu wamba ne: “Mukanda eu wa diumvuangana uvua ditshimuna dinene bua Hitler. Uvua umupetesha diambuluisha mu ngenzelu wa malu ditambe makuabu wonso avua afuma mu matunga menyi, bualu divua difuma ku muaba mutumbe bikole.” Mukanda eu uvua wenzeja bamfumu ba ku Vatican bua kuimanyika diambuluisha diabu kudi Parti wa Pankatshi wa bena Katolike bena Allemagne, nunku bavua banyisha bua Allemagne kuvuijibua “Ditunga dia buobumue” dilombola kudi tshisumbu tshia tshididi tshimuepele, etshi tshia Hitler.c Kabidi, kanungu ka 14 ka mukanda eu wa diumvuangana wa konkordá kavua kamba ne: “Ditekibua pa midimu dia ba-muarkepiskopo ne bepiskopo divua dianyishibua tshishiki anu pavua muena-mpala kampanda wa Reich (Ampire wa Allemagne) ufila dianyisha diende bua kumanya bikala ditekibua kadiyi mua kujula mpata pashishe mu mianda ya tshididi.” Pabuipi ne ndekelu wa tshidimu tshia 1933, (tshivua tshimanyisha bu “tshidimu tshinsantu” kudi Pape Pius XI), diambuluisha dia kudi Vatican diakalua tshintu tshia kumpala tshia kueyemena bua Hitler mu dilubuluka diende bua kukokesha buloba bujima.
8, 9. (a) Vatican, Ekleziya katolike ne bamfumu babu ba bitendelelu bavua ne mmuenenu kayi kudi bukalenge bua tshikokesha-nkaya bua bena Nazi? (b) Ndimanyisha kayi divua bepiskopo bena Allemagne bafile ku ntuadijilu kua mvita mibidi ya buloba bujima? (c) Diumvuangana edi pankatshi pa bitendelelu ne bisumbu bia tshididi diakapatula bipeta kayi?
8 Nansha muvua bansaserdose ne badiambike bakaji bungi bukese batontolole ngenzelu ya tshikisu ya Hitler—tshivua tshibapetesha mene makenga makole—Vatican ne Ekleziya katolike ne biluilu biende bia bamfumu ba bitendelelu bakatua bukalenge bua tshikokesha-nkaya bua bena Nazi nyama ku mikolo patoke peshi muinshi muinshi, buine ebu buvuabu bangata bu tshimana tshia kuimanyika natshi dimuangalaka dia nkokeshilu wa Kominizme pa buloba bujima. Bu muvuaye mushindame bikole ku Vatican, Pape Pius XII wakalekela batungunuka ne kushipa bena Yuda ne bakengesha ne tshikisu Bantemu ba Yehowa ne bantu bakuabu, kayi mua kubiela dîyi. Bivua bia tuseku bushuwa pa kumona se: Pape Jean Paul II, pakafikaye ku Allemagne mu ngondo wa Lumungulu 1987, wakela nsaserdose umuepele wakatombokela bukalenge bua bena Nazi ka-lumbandi. Nenku, binunu bia bamfumu ba bitendelelu bakuabu bena Allemagne bakenza tshinyi mu bukokeshi bua tshikisu bua Hitler? Mukanda kampanda wa balami mupatula kudi bepiskopo bena katolike ba ku Allemagne mu Kabitende 1939, pakabudika mvita mibidi ya buloba bujima, udi ufila butoke kampanda pa muanda eu. Udi wamba ne: “Mu tshikondo etshi tshikole tudi tusengelela basalayi betu bena katolike bua kukumbaja mudimu wabu pa kutumikila Führer ne pa kuikala badiakaje bua kulambula bumuntu buabu bujima mene. Tudi tulomba Muena lulamatu bua kudisangishaye mu masambila makole bua Disua dia Nzambi dilombole mvita eyi ku ditshimuna dibeneshibue.”
9 Ngenzelu eu wa dibuelakana mu mianda ya tshididi kudi Ekleziya katolike ntshilejilu tshilenga tshia bienzedi bia bundumba bua bitendelelu munkatshi mua bidimu 4 000 biashadi ebi, pa kulabidila bamfumu ba tshididi bua kupetela kudibu bukole ne masanka makuabu kabidi. Malanda aa pankatshi pa tshididi ne bitendelelu akapatuisha mvita, makengesha ne bupele mu bitupa bivule bia buloba. Bantu badi mua kusanka bu mukadi Yehowa pa kukumbaja dilumbuluisha diende pa ndumba eu munene. Dikumbajibue mene nansha mpindieu!
Mmusombe pa mâyi mavule
10. “Mâyi mavule” adi Babilone Munene mueyemene bua kudikuba nawu ntshinyi, kadi, ntshinyi tshidi tshiafikila?
10 Tshimenga tshia kale tshia Babilone tshivua tshisombe pa mâyi mavule—musulu wa Efrate ne mimbá mivule. Mâyi aa avua bukubi kudi tshimenga etshi ne avua atshiambuluisha bua kuenda mushinga uvua upetesha mfranga ya bungi, too ne muakuumawu mu butuku bumue. (Yelemiya 50:38; 51:9, 12, 13) Babilone Munene mmueyemene kabidi kudi “mâyi mavule” bua kudikuba ne kuneema. Mâyi aa a mu tshimfuanyi “mbisamba, misumba, matunga ne miakulu,” mbuena-kuamba ne: binunu bia miliyo ya bantu badiye mukokeshe ne badi bamuambuluisha ne bintu bia ku mubidi. Kadi, mâyi awu pawu adi enda uuma; adi enda alamuna dimuambuluisha didiwu amutuadila.—Buakabuluibua 17:15; fuanyikija ne Musambu wa 18:4; Yeshayi 8:7.
11. (a) Mmunyi muvua Babilone wa kale ‘mukuatshishe buloba bujima maluvu’? (b) Mmunyi mudi Babilone Munene ‘mukuatshishe buloba bujima maluvu’?
11 Ku luseke lukuabu, Babilone wa kale uvua mulejibue bu ‘lupanza lua ngolo mu tshianza tshia Yehowa, luvuaye ukuatshisha nalu buloba bujima ne maluvu.’ (Yelemiya 51:7) Babilone wakenzeja matunga mena mutumba ku bukole bua kupetawu makenga a tshiji tshia Yehowa pa kuakokesha ku bukole bua biluilu, kuavuija pawu matekete teketee bu bantu bakuatshike maluvu. Pa kuenza nenku, uvua utumika bu tshiamu tshia mudimu tshia Yehowa. Bia muomumue, Babilone Munene mmutshimune pende bia bungi, mufike too ne ku dilua nsangilu wa pa buloba bujima. Kadi, bushuwa, kêna tshiamu tshia mudimu tshia Nzambi nansha. Kadi, mmusadile “bakalenge ba pa buloba” badiye wenda nabu masandi mu malu a Nzambi. Mmusankishe bamfumu aba pa kutumika ne malongesha ende a dishima ne bilele biende bia dikuata nabi bantu ku bupika, bua kulama misumba ya bantu, “aba badi bâse pa buloba,” mu dilewuka amu bu bantu bakuatshike maluvu, mushindu wa kukokela babalombodi babo bu bapika.
12. (a) Mmushindu kayi uvua tshimue tshitupa tshia Babilone Munene ku Japon tshidipiishe dibanza dia dimuangaja mashi mavule mu mvita mibidi ya buloba bujima? (b) Ntshinyi tshivua tshiumishe “mâyi” avua atua Babilone Munene nyama ku mikolo ku Japon, ne kuakapatuka bipeta kayi?
12 Japon wa bena Shinto udi tshilejilu tshinene. Bua musalayi muena Japon udibo balongeshe ntendelelu eu, ndumu lunene bua kufila muoyo wende bua amperere—nzambi mupite yonso wa batendeledi ba Shinto. Mu mvita mibidi ya buloba bujima, basalayi bena Japon 1 500 000 bakafua, bua buonso anyi pabuipi ne buonso, bivua bundu bua bungi bua kudifila mu bianza bia baluishi. Kadi, pakatshimunabo Japon, amperere Hirohito wakadiumvua musakibue ku dilekela kudiamba nzambi. Bu tshipeta, “mâyi” avua akankamija ntendelelu wa Shinto wa Babilone Munene akakepela bikole—kadi, bivu’amu kunyima kua bena ntendelelu eu wa Shinto bamane kuanyisha diela dia mashi mavule mu mbuu wa Pacifique! Bu muakajimija ntendelelu wa Shinto buenzeji buende, bena Japon 200 000, bena bavule ba kudibo bavua batendeledi ba Shinto ne ba Buddha, mbalue basadidi ba Mfumu Mutambe bunene Yehowa bidimu bidi panshi ebi, baditshipe kudiye ne batambushibue.
Ndumba mmusombe pa nyama
13. Ntshikena-kumona kayi tshia dikema tshidi Yone umona padi muanjelu umuambula ku bukole bua spiritu too ne mu tshipela?
13 Mulayi udi utangila ndumba munene ne tshiamufikila udi utusokoluela kabidi tshinyi? Yone udi ulonda mpindieu muanda mukuabu wa dikema: “Ne yeye [muanjelu] wakangambula, ku bukole bua spiritu too ne mu tshipela. Ne meme kumona mukaji musombe pa nyama wa luonji wa dikala dikunze uvua muwule tente ne mêna a bipendu ne uvua ne mitu muanda-mutekete ne nsengu dikumi.”—Buakabuluibua 17:3.
14. Bua tshinyi mbiakanyine bua Yone kuambuibua too ne mu tshipela?
14 Bua tshinyi Yone uvua muambuibue too ne mu tshipela? Tshibawu kampanda tshitukadi batele tshifundila Babilone wa kale tshivua tshileja bu tshifundila “tshipela tshia mbuu.” (Yeshayi 21:1, 9) Bivua didimuija diakanyine bua kuleja ne: nansha muvuatshi tshipetela bukubi ku mâyi atshi wonso, tshimenga etshi tshia Babilone wa kale netshilue tshipela mudi kamuyi mushala tshifukibua tshia muoyo nansha tshimue. Nenku, mbiakanyine bua Yone kuambuibua mu tshikena-kumona too ne mu tshipela bua kumona malu ikala ne bua kuvuila Babilone Munene. Yeye pende udi ne bua kuvuijibua tshipela tshiatula. (Buakabuluibua 18:19, 22, 23) Kadi, Yone udi ukema bikole bua bidiye umona pashishe. Ndumba munene kêna nkayende to! Mmusombe pa nyama wa luonji wa tshidìka!
15. Mmashilangana kayi adi pankatshi pa nyama wa luonji wa mu Buakabuluibua 13:1 ne wa mu Buakabuluibua 17:3?
15 Nyama eu wa luonji udi ne mitu muanda-mutekete ne nsengu dikumi. Nenku, mmuine nyama wa luonji uvua Yone mumone kumpala uvua pende ne mitu muanda-mutekete ne nsengu dikumi anyi? (Buakabuluibua 13:1) Tòo, nyama eyi mmishilangane. Eu ng’wa dikala dikunze ne, bishilangane ne wa kumpala, ki mbambe ne: udi ne bikata bia lumu to. Kêna ne mêna a bipendu amu pa mitu yende muanda-mutekete to, “mmuwule tente ne mêna a kupenda nawu.” Kadi, kudi ne bua kuikala diumvuangana kampanda pankatshi pa nyama eu wa luonji mupiamupia ne wa kumpala; bushuwa, mmifuanangane ku malu mavule adi asaka ku diyangata bu nyama umue.
16. Nyama wa luonji wa dikala dikunze ntshinyi, ne ntshinyi tshidibo bambe pa bidi bitangila tshipatshila tshiende?
16 Nenku, nyama eu wa luonji mupiamupia ntshinyi? Udi ne bua kuikala tshimfuanyi tshia nyama wa luonji wakafika ku dikalaku ku buenzeji bua nyama wa luonji wa Anglo-Amerike, nyama wa nsengu ibidi bu kana ka mukoko. Kunyima kua bamane kuenza tshimfuanyi etshi tshia nyama wa luonji, bakapesha nyama wa nsengu ibidi bukenji bua kutshiela mupuya. (Buakabuluibua 13:14, 15) Yone udi umona mpindieu tshimfuanyi etshi ne muoyo, tshieyela. Tshimfuanyi etshi tshidi tshileja Nsangilu wa Matunga (Société des Nations) udi nyama wa luonji wa nsengu ibidi mufikishe ku dienjibua mu 1920. Wilson, mfumu wa ditunga dia Etats-Unis, uvua wangata Nsangilu wa Matunga bu “tshiakuidi tshia ndumbuluilu muakane bua diakalenga dia bantu buonso ne kujikija kashidi njiwu ya dibudika dia mvita tshiakabidi.” Pakamuenekaye kabidi kunyima kua mvita mibidi ya buloba bujima bu Bulongolodi bua Matunga masanga (O.N.U.), bilondeshile tshibungu tshiende tshia mêyi-makulu ne bipatshila bia kukumbaja, uvua ne tshipatshila tshia “kulama ditalala ne dikubibua mu bukua-matunga.”
17. (a) Mmu ngumvuilu kayi mudi nyama wa luonji wa mu tshimfuanyi wa dikala dikunze muwule tente ne mêna a bipendu? (b) Nnganyi udi musombe pa nyima pa nyama wa luonji wa dikala dikunze? (c) Mmushindu kayi uvua bitendelelu bifume ku Babilone bidisangishe ne Nsangilu wa Matunga katshia ku ntuadijilu, ne pashishe ne bulongolodi buakamupingana?
17 Mmu ngumvuilu kayi mudi nyama eu wa luonji wa mu tshimfuanyi muwule tente ne mêna a kupenda nawu Nzambi? Mmu ngumvuilu wa se: pa muaba mukumbanyine Bukalenge bua Nzambi bantu mbenze lupingu elu lua bukua-matunga ludibo batendelela pa muaba wa Bukalenge bua Nzambi—bua kukumbaja malu adi Nzambi wamba se: anu Bukalenge buende ke budi mua kuakumbaja. (Danyele 2:44; Matayi 12:18, 21) Kadi, tshidi tshitamba kukoka ntema mu tshikena-kumona tshia Yone, ntshia se: Babilone Munene mmusombe pa nyama wa luonji wa dikala dikunze. Mu diumvuangana ne mulayi, bitendelelu bifume ku Babilone, ne nangananga bukua-buena-nkristo, mbidisuike kudi Nsangilu wa Matunga, pashishe ne bulongolodi buakamupingana. Mu dia 18 Tshisua-munene 1918, tshisumbu tshimanyike lelu’eu ku dîna dia Nsangilu wa Ditunga wa Ekleziya ya Kristo mu Amerike tshiakangata dipangadika divua ne makuabu mêyi aa: “Nsangilu wa mushindu’eu kêna amu bua kulubuluja mianda ya tshididi to; kadi, ntshiamu tshia diendesha tshididi tshia Bukalenge bua Nzambi pa buloba. . . . Ekleziya ùdi mua kufila bukole bua dienza malu ne muoyo muimpe, ùdì Nsangilu wa Matunga nansha umue kayi mua kulubuluka musangu mule biawupangilaye. . . . Nsangilu wa Matunga udi ne bishimikidi biende mu Evanjeliyo. Amu bu Evanjeliyo, tshipatshila tshiende ‘nditalala pa buloba, muoyo muimpe kudi bantu.’”
18. Mmunyi muvua bamfumu ba bukua-buena-nkristo baleje ditua diabu dia Nsangilu wa Matunga nyama ku mikolo?
18 Mu dia 2 Tshiongo 1919, tshikandakanda tshia San Francisco Chronicle tshivua ne tshiena-bualu etshi pa dibeji dia kumpala: “Pape udi ulomba dianyishibua dia Nsangilu wa Matunga wa Wilson kudi bantu buonso.” Mu dia 16 Kasuamansense 1919, mukanda mutua biala kudi bamfumu 14 450 ba bitendelelu binene wakatumibua kudi Sénat wa bena Amerike bua kumulomba bua ‘kuanyisha dipangadika dia diumvuangana bua ditalala diangata ku Paris ne divua dipangadija dienza dia Nsangilu wa Matunga.’ Bena Sénat kabakanyisha dipangadika edi to, kadi bamfumu ba bukua-buena-nkristo bakatungunuka ne kuenza kampanye bua dienjibua dia Nsangilu wa Matunga. Mmunyi muakabanjijibua Nsangilu wa Matunga eu? Mu dia 15 Kasuabanga 1920, mukanda mufume ku ditunga dia Suisse uvua wamba ne: “Ekleziya yonso ya ku tshimenga tshia Genève ivua miele ngonga mu dinda emu pa dîba dia dikumi ne dimue bua kumanyisha dibuela dia tshisangilu tshia kumpala tshia Nsangilu wa Matunga.”
19. Bena mu kasumbu ka Yone bavua ne mmuenenu kayi pakamueneka nyama wa luonji wa dikala dikunze?
19 Kadi bena mu kasumbu ka Yone, tshisumbu tshimuepele pa buloba tshia bantu bavua banyisha ne mitalu Bukalenge bua Masiya bukadi pabuipi, bakadisangisha ne bukua-buena-nkristo bua kuambika nyama wa luonji wa dikala dikunze lumu anyi? Nansha kakese! Mu dia lumingu dia 7 Kabitende 1919, programme wa mpuilu wa basadidi ba Yehowa mulongolola ku Cedar Point, Ohio, (Etats-Unis) uvua ne muyuki wa patoke uvua ne tshiena-bualu tshia se: “Ditekemena bua bukua-bantu budi mu dibungama.” Pakatshiabu, tshikandakanda tshia Star-Journal tshia ku Sandusky tshiakamba ne: kumpala kua bateleji batue ku 7 000, J. F. Rutherford “wakamba ne: Nsangilu wa Matunga kakupeta dianyishibua nansha dikese ku mêsu kua Mukalenge . . . bualu, bamfumu ba bitendelelu—bena katolike ne bena mishonyi—badi bamba mudibu baleji-mpala ba Nzambi, bavua bimanshe dilongolola diende ne batua Nsangilu wa Matunga nyama ku mikolo, pa kumusekelela bu tshiamu tshia diendesha tshididi tshia Bukalenge bua Kristo pa buloba.”
20. Bua tshinyi bamfumu ba bitendelelu bavua bapenda Nzambi pavuabo batumbisha Nsangilu wa Matunga bu “tshiamu tshia diendesha tshididi tshia Bukalenge bua Nzambi pa buloba”?
20 Dipangila dikuate luse dia Nsangilu wa Matunga divua mua kuleja bamfumu ba bitendelelu ne: malongolodi a mushindu’eu menza kudi bantu kaena mu diumvuangana nansha dikese ne Bukalenge bua Nzambi pa buloba. Kuamba mêyi a mushindu’eu, ntshipendu kayipu kudi Nzambi! Bimueneka bu bidi biumvuija ne: Nzambi uvua pende ne muaba mu nsangilu eu wakapanga ne dipangila dipite bunene mu bionso. Kadi bua Yehowa, “midimu yende yonso idi mipuangane.” Bua kuteka ditalala ne kukumbaja disua diende pa buloba bu mudibi bienzeka mu diulu, neatumike ne Bukalenge bua Kristo bua mu diulu, kadi, ki nku diambuluisha dia nsangilu wa balombodi ba tshididi babule diumvuangana kashidi munkatshi muabu ne bena bavule ba kudibu badi bavila dikalaku dia Nzambi.—Dutelonome 32:4; Matayi 6:10.
21. Mmianda kayi idi ileja ne: ndumba munene udi utua Bulongolodi bua Matunga masanga, buakapingana pa bua kumpala, nyama ku mikolo ne ubuanyisha?
21 Mpindieu, netuambe tshinyi bua Bulongolodi bua Matunga masanga buakapingana pa muaba wa Nsangilu wa Matunga? Amu ku dienjibua diabu, ndumba munene wakasomba pa nyima pabu, uleja patoke mudiye mudisangishe kudibu ne wenza madikolela bua kubulombola mu mianda ivuabu bupangadije bua kuenza. Tshilejilu, mu Kabalashipu 1965, bua mufikilu wa makumi abidi wa O.N.U., baleji-mpala ba Ekleziya katolike, ba Ekleziya ortodokse wa kudi dîba dipatukila pamue ne bena mishonyi, bena Yuda, batendeledi ba Hindu, ba Buddha ne ba-mizilma—bavua badibala bu baleji-mpala ba bantu batue ku miliyare ibidi—bakadisangisha ku San Francisco bua kuenza tshibilu tshia ditua diabu dia bulongolodi ebu nyama ku mikolo ne dikatshila diabu. Pakayaye kukumbula tshilombuelu tshia O.N.U. mu Kasuamansense 1965, Pape Paul VI wakakula bua bulongolodi ebu bu “butambe bunene bua ku malongolodi wonso adi masange bukua-matunga” ne wakasakidila ne: “Bisamba bia pa buloba bidi bitangila kudi O.N.U. bu ditekemena dia ndekelu bua diumvuangana ne ditalala.” Pape mukuabu, Jean Paul II, mu dikumbula diende mu Kasuamansense 1979, wakamba bidi bilonda ebi mu tshisangilu tshinene tshia bena O.N.U. buonso: “Ndi mutekemene bua O.N.U. ashale amu tshiakuidi tshia ndekelu bua ditalala ne ndumbuluilu muakane.” Bualu bua dikema, pape uvua muakule anu kakese bua Yezu Kristo anyi bua Bukalenge bua Nzambi. Mu matuku akashalaye ku ditunga dia Etats-Unis mu Kabitende 1987, bilondeshile tshikandakanda tshia The New York Times, “Jean Paul II wakakula bikole pa mudimu udi O.N.U. wenza . . . bua ‘diambuluishangana dipiadipia pankatshi pa matunga a pa buloba bujima.’”
Dîna, bualu busokome
22. (a) Ndumba munene mmusungule bua kubanda nyama wa mushindu kayi pa nyima? (b) Mmu miaku kayi mudi Yone umvuija tshimuenekelu tshia ndumba wa mu tshimfuanyi, Babilone Munene?
22 Mupostolo Yone udi pa kujingulula mpindieu ne: ndumba munene mmusungule bua kubanda nyama mubi wa luonji pa nyima. Kadi, diambedi, ntema yende mmituma kudi muine Babilone Munene yeye muine. Mmuvuale bilamba bia mushinga mukole, kadi, mmushindu kayipu udiye mukuate muendi! “Ne mukaji uvua muvuale bilamba bikunzubile ne bikunze tetete, ne mulengeja ne bilenga bia ngolo, ne mabue a mushinga mukole ne busànga ne uvua ne lupanza lua ngolo mu tshianza luwule tente ne bintu bia bukoya ne bintu bipange bukezuke bia mu masandi ende. Ne pa mpala pende pavua pafunda dîna, bualu busokome: ‘Babilone Munene, mamuende wa bandumba ne wa bintu bia bukoya bia pa buloba.’ Ne meme kumona ne: mukaji uvua mukuatshike mashi a bansantu ne mashi a bantemu ba Yezu.”—Buakabuluibua 17:4-6a.
23. Dîna dijima dia Babilone Munene didi tshinyi, ne didi ne diumvuija kayi?
23 Anu bu muvuabi tshilele mu Roma wa kale, ndumba eu mmumanyike ku dîna didiye nadi pa mpala.d Ndîna dile ditambe: “Babilone Munene, mamuende wa bandumba ne wa bintu bia bukoya bia pa buloba.” Dîna edi kabidi “mbualu busokome,” ntshintu tshidibo basokoke ngumvuilu watshi. Kadi, pa tshikondo tshijadika kudi Nzambi, bualu busokome budi ne bua kusokolodibua. Nunku, muanjelu udi upesha Yone mamanyisha mavule bua kumona mua kuambuluisha basadidi ba Nzambi lelu’eu bua kusunguluja diumvuija dijima dia dîna edi divuluiji. Tudi bajingulule ne: Babilone Munene nnsangilu wa bitendelelu bionso bia dishima. Udi “mamu wa bandumba,” bualu bitendelelu bionso bia dishima pa buloba bujima, kusangisha ne tusumbusumbu tuvule tua mu bukua-buena-nkristo, tudi bu bana bende ba bakaji, badi bamuidikija pa kudifila mu bundumba bua mu nyuma. Udi kabidi mamu “wa bintu bia bukoya” mu ngumvuilu wa se: mmupatuishe malu mapite bubi adi atondesha bu mudi ditendelela dia mpingu, ditendelela ba-demon, ditempesha mbuku bua kumanyisha malu masokome ne atshivuavua, dimanyina malu mu mitoto, dimanya malu pa kulonga mishonyi ya mu bianza, dishipa dia bantu bu milambu, bundumba bua mu ntempelo, bunuavi bua kutumbisha banzambi ba dishima ne bilele bikuabu bivule bia bundu.
24. Bua tshinyi mbiakanyine bua Babilone Munene kulejibua muvuadika “bilamba bikunzubile ne bilamba bikunze tetete,” ne “mulengeja ne ngolo, mabue a mushinga mukole ne busànga”?
24 Babilone Munene mmuvuale “bilamba bikunzubile ne bilamba bikunze tetete,” bia mekala a bumfumu, ne “mmulengeja ne bilenga bia ngolo, mabue a mushinga mukole ne busànga.” Mbikumbanyine bushuwa! Elabi meji ku nzubu milengele, ku mpingu, tabló mizola ne bimfuanyi bia mushinga mukole, ku tubaya tusonga tua mushinga mukole tua ntendelelu, ku bubanji ne makuta bidi bitendelelu bia mu bulongolodi ebu bidiunguijile. Nansha ku Vatican, ku Etats-Unis kudi ba-pastere ba bena mishonyi batu balongeshila ku TV, nansha mu nzubu ya badiambike bena katolike ne mu ntempelo ya kudi dîba dipatukila, Babilone Munene mmunguije—ne pamu’apa mmujimije—bubanji kabuyi kuamba.
25. (a) “Lupanza lua ngolo luwule tente ne bintu bia bukoya” ntshimfuanyi tshia tshinyi? (b) Mmu ngumvuilu kayi mudi ndumba wa mu tshimfuanyi mukuatshike yeye muine?
25 Monayi mpindieu tshidi ndumba natshi mu tshianza. Yone wakakatshila pa kumona tshintu etshi: lupanza lua ngolo “luwule tente ne bintu bia bukoya ne bintu bipange bukezuke bia mu masandi ende”! Ndupanza ludi ne “mvinyo wa tshiji tshia masandi ende,” uvuaye munuishe ne mukuatshishishe matunga wonso. (Buakabuluibua 14:8; 17:4) Ndumueneke ku mêsu lua bubanji, kadi, bidimu mbikuate muenge ne mbipange bukezuke. (Fuanyikija ne Matayi 23:25, 26.) Mudi bilele bibi bionso ne mashimi wonso makuate muenge bidi ndumba munene mutumike nabi bua kulenduisha matunga ne kuateka ku bukole muinshi mua buenzeji buende. Bidi bitamba kutondesha kabidi, bualu Yone udi umona ne: ndumba yeye muine mmukuatshike, mukuatshike mashi a basadidi ba Nzambi! Tudi tubala pashishe ne: “bakasangana muende mashi a baprofete ne a bansantu ne a aba buonso bakakoshibua muminu pa buloba.” (Buakabuluibua 18:24) Mbantu musumba bunene kayipu bavua bashipibue!
26. Mmalu kayi adi aleja ne: Babilone Munene mmupongolole mashi?
26 Munkatshi mua siekele mivule, nsangilu wa pa buloba bujima wa bitendelelu bia dishima wakapongolola mbuu wa mashi mavule. Tshilejilu, ku Japon wa kale, ntempelo ya ku Kyoto yakakudimunyibua miaba-mikolesha ya basalayi-badiambike bavua, pa kubila “dîna dinsantu dia Buddha,” baluangana bikole munkatshi muabu, too ne muakunza misesu ne mashi mapongolola. Mu siekele wa 20, bena mu kasumbu ka bamfumu ba bitendelelu bia mu bukua-buena-nkristo bakalonda biluilu bia abu matunga mu nyima, biluilu biakashipangana nkayabi ne kukeba lufu lua bantu bapite pa miliyo lukama. Mu Kasuamansense 1987, Richard Nixon, mfumu wa kale wa ditunga dia Etats-Unis, wakamba ne: “Siekele wa 20 eu ke udi mutambe kuelesha mashi panshi kupita mikuabu mu miyuki ya bantu. Mvita ya mu siekele eu mmishipeshe bantu kupita mvita yonso ivua mienzeke kumpala kua ntuadijilu wa siekele eu.” Bitendelelu bia mu bulongolodi ebu mbifundila tshibawu kudi Nzambi bua mudibi bidibueje mu dishipangana edi; Yehowa udi ukina “bianza bidi bimatshisha mashi a badi kabayi ne tshilumbu hanshi.” (Nsumuinu 6:16, 17, Mukanda wa Nzambi) Kumpala, Yone uvua mumvue lubila elu lufumina ku tshilambuilu: “Mfumu Munene munsantu ne mulelela, udi udikanda too ne dîba kayi, bua kulumbuluisha ne kusombuela mashi etu kudi aba badi basombe pa buloba?” (Buakabuluibua 6:10) Nangananga Babilone Munene, mamuende wa bandumba ne wa bintu bia bukoya bia pa buloba, neikale mu tshilumbu pakumbana dîba dia kufila diandamuna ku lukonko elu.
[Mêyi adi kuinshi]
a Pa kuleja mudi mavule a ku malongesha, mafesto ne bilele bia butontolodi bia mu bukua-buena-nkristo kabiyi ne miji yabi mu buena nkristo, kardinale John Henry Newman wakafunda, mu siekele wa 19, bidi bilonda ebi mu mukanda wende wa Essay on the Development of Christian Doctrine: “Ditumika ne ntempelo, diyibanjija mu mêna a bamue bansantu bamanyike ne diyilengeja ne matamba a mitshi mu bimue bikondo; musenga wa kamonya, miendu ne tundeyi; milambu ya dibuikidila idi ifidibua kunyima kua diondopibua; mâyi mansantu; kuya kua mu tshijila; matuku a diikisha ne bikondo bia mafesto, ditumika ne kalandrié ka bansantu, luendu lua diela masambila ne dimba misambu, dibenesha madimi; bilamba bia bakuidi; dibeyangana mabala, kakanu ka ku munu bua bena dibaka, tshilele tshia kutangila kudi dîba dipatukila, bimfuanyi mu tshikondo kampanda tshiakalua kunyima, pamu’apa musambu wa ekleziya ne Kyrie Eleison [musambu wa “Mfumu, utufuile luse”], bu mudibi bifumina buonso buabi kudi bampangano, mbabivuije binsantu pa kubianyisha mu Ekleziya.”
Bu mudiye kayi mua kuvuija ditendelela mpingu dia mushindu’eu dinsantu, “Yehowa, Wa-Bukole-Buonso” udi usengelela bena nkristo nenku: “Patukayi munkatshi muabu, ne nutapuluke kudibu, . . . ne kanulengi kabidi tshintu tshipange bukezuke nansha.”—2 Kolinto 6:14-18.
b Mu mukanda wende wa miyuki ya kale, The Rise and Fall of the Third Reich (Dibanda ne dikuluka dia ampire muisatu), William L. Shirer udi ufunda ne: von Papen uvua “ne bujitu bunene kupita muena Allemagne mukuabu yonso mu muanda wa dipeta bukokeshi kudi Hitler.” Mu Tshiongo 1933, ministre wa kumpala wa kale muena Allemagne, von Schleicher wakamba bua von Papen ne: “Mmupangidianganyi munene, Yudase Iskaryote neikale munsantu bimanaye ku luseke luende.”
c Mu dia 14 Lumungulu 1929 pavuaye wakula ne balongi ba université wa Mondragone, Pape Pius XI wakajadika ne: neapunge dîyi ne Diabolo yeye muine pikala diakalenga dia anyima [ya bantu] dilomba kuenza nunku.
d Fuanyikija ne miaku ya Seneka, mufundi muena Roma ivuaye ufunkuna nayi muakuidi mukaji mupambuke (mitela kudi Swetona): “Udi musombe, nsongakaji we, mu nzubu wa tshiala buonso . . . dîna diebe ndifunda pa mpala webe; wakanyisha difutu bua didiupula diebe dia lumu.”—Controv. i, 2.
[Kazubu mu dibeji 237]
Churchill udi utandula ‘bundumba’
Mu mukanda wende wa The Gathering Storm (1948), Winston Churchill udi ulonda ne: Hitler wakateka Franz von Papen bu mulopo wa Allemagne ku tshimenga tshia Vienne bua “kutekesha bumfumu bua balombodi banene ba tshididi ba ku Autriche, peshi kubalobesha ne kubela kunyima bua kudituabu ku tshiabu.” Churchill udi utela miaku ya mulopo wa Amerike ku Vienne, pakambaye von Papen ne: “Ne tshikama ne kudisua kuonso, . . . Papen wakangambila . . . ne: uvua ne tshipatshila tshia kubabidila lumu ludibu bamuambika bu muena katolike wa dilambu bua kubambidika bamue bena Autriche bu mudi kardinale Innitzer.”
Kunyima kua Autriche mumane kupuekesha maboko ne basalayi ba Hitler bamane kubuela mu tshimenga tshia Vienne, kardinale Innitzer wakatuma dîyi bua ekleziya yonso mu Autriche ibandishe dibendele dia bena Nazi dia nkuruse wa swastika, yele ngonga yayi ne isambile bua Adolf Hitler bua kusankidila mufikilu wa kuledibua kuende.
[Kazubu/Tshimfuanyi mu dibeji 238]
Muinshi mua tshiena–bualu etshi, tudi mua kubala bidi bilonda ebi anu mu nimero wa kumpala wa tshikandakanda tshia The New York Times tshia mu dia 7 Tshisua–munene 1941:
‘DISAMBILA BUA MVITA’ DIENZA BUA BUKALENGE BUA NAZI
“Tshisangilu tshia bepiskopo ba katolike bena Allemagne ku Fulda badi balomba bua kuikala kuenjibua “disambila bua mvita,” disambila dia pa buadi didi ne bua kuenjibua ku ntuadijilu ne ku ndekelu wa misa yonso. Disambila divua disengelela Nzambi bua kubenesha bingoma bia bena Allemagne bua kutshimuna ne kulama ne muoyo basalayi ne makanda a mubidi. Bepiskopo bakatuma kabidi dîyi bua bansaserdose bikale bavuluka basalayi bena Allemagne bavua baluangana ‘pa buloba, mu mâyi ne mu kapepa,’ musangu nansha umue ku ngondo mu muyuki wa pa buawu mu dia lumingu.”
Bakabenga kupatula bualu ebu mu nimero yakalonda. Dia 7 Tshisua-munene 1941, Japon, uvua ku luseke lua Allemagne wa bena nazi, wakaluisha mazuwa a bena Amerike ku dibungu dia Pearl Harbor.
[Kazubu mu dibeji 244]
“Mêna a bipendu”
Pavua nyama wa luonji wa nsengu ibidi ukankamija dienjibua dia Nsangilu wa Matunga kunyima kua mvita ya kumpala ya buloba bujima, bakaji bende ba ndumba bena malu a Nzambi bakenza muabu muonso bua kufila diabu diambuluisha dia mu mianda ya ntendelelu bua dikumbana dia ndongoluelu eu. Ke bualu kayi bulongolodi bupiabupia buenza bua kuteka ditalala ‘buakuwula tente ne mêna a bipendu.’
“Buena-nkristo budi mua kutuadila Nsangilu [wa Matunga] muoyo muimpe ne bukole bukumbane, ne kuvuija tshintu etshi, tshienza ku diumvuangana difunda pa dibeji, tshiamu tshia mudimu tshia bukalenge bua Nzambi.”—The Christian Century, Etats-Unis, 19 Kabalashipu 1919, dibeji dia 15.
“Lungenyi lua kuenza Nsangilu wa Matunga ndialabaja dia ngumvuilu wa Bukalenge bua Nzambi mu malanda pankatshi pa matunga wonso bu bulongolodi bua pa buloba bujima bulombola kudi muoyo muimpe. . . . Ke tshidi bena nkristo buonso balomba padibo basambila ne: ‘Bukalenge buebe bulue.’”—The Christian Century, Etats-Unis, 25 Kabitende 1919, dibeji dia 7.
“Nshindamenu wa Nsangilu wa Matunga mmashi a Kristo.”—Frank Crane, pastere muena mishonyi, Etats-Unis.
“Kasumbu [ka ditunga] ka bafidi ba ngenyi [ka Ekleziya midikadile] nkanyishe Tshiovo [tshia Nsangilu wa Matunga], ne kadi katshiangata bu tshiamu tshia mudimu tshimuepele tshidiku mpindieu mu mianda ya tshididi bua Spiritu wa Yesu Kristo kutumika natshi mushindu mutambe kualabala bua kukumbaja mianda ya matunga.”—The Congregationalist and Advance, Etats-Unis, 6 Kasuabanga 1919, dibeji dia 642.
“Tshisangilu tshidi tshilomba bena ekleziya metodiste bua kuanyisha ne kulubuluija bikole ngenyi milenga [ya Nsangilu wa Matunga] mimanyisha kudi lungenyi lua Nzambi Tatu ne lua bana ba Nzambi ba pa buloba.”—Ekleziya wa bena metodiste, Grande-Bretagne.
“Patudi tukonkonona majinga, mishindu ne mapangadika a diumvuangana edi, tudi tumona ne: mudi lungenyi lujima lua dilongesha dia Yezu Kristo: Bukalenge bua Nzambi ne buakane buende. . . . Ke tshidibi menemene.”—Muyuki muenza kudi muarkepiskopo wa ku Canterbury ku ntuadijilu wa tshisangilu tshia Nsangilu wa Matunga ku Genève, mu dia 3 Tshisua-munene 1922.
“Tshisumbu tshia Nsangilu wa Matunga mu ditunga edi tshidi ne bukenji bua muomumue ne tshisumbu tshionso tshia diambuluisha bantu, bualu, mpindieu tshidi tshiamu tshia mudimu tshikumbanyine menemene tshikale ku bukokeshi bua Kristo mu mudimu wende wa Muana wa Mukalenge wa ditalala munkatshi mua matunga.”—M. Garvie, pastere wa bena tusumbu tudikadile (ba-congrégationaliste), Grande-Bretagne.
[Karte mu dibeji 236]
(Bua kumona malu bimpe, tangila mu mukanda)
Malongesha a dishima mitaba pa buloba bujima mmafume ku Babilone
Babilone
Busatu peshi nzambi umue mu basatu
Anyima wa muntu udi ushala ne muoyo kunyima kua lufu
Ntendelelu wa ba-demon—diyukidilangana ne “bafue”
Ditumika ne bimfuanyi mu ntendelelu
Dipolesha ba-demon ku mêyi a majimbu
Buludiki bua buakuidi bukole
[Tshimfuanyi mu dibeji 239]
Babilone wa kale uvua musombe pa mâyi mavule
[Tshimfuanyi mu dibeji 239]
Lelu’eu, ndumba munene mmusombe pende pa “mâyi mavule”
[Tshimfuanyi mu dibeji 241]
Babilone Munene mmusombe pa nyama mubi wa luonji
[Bimfuanyi mu dibeji 242]
Ndumba wa mu malu a Nzambi, mmuende masandi ne bakalenge ba pa buloba
[Bimfuanyi mu dibeji 245]
Mukaji “mmukuatshike mashi a bansantu”
-
-
Bualu busokome bukuate buôwa budi busokolodibuaBuakabuluibua—Nkomenu wabu munene ukadi pabuipi!
-
-
Nshapita wa 34
Bualu busokome bukuate buôwa budi busokolodibua
1. (a) Yone udi wenza tshinyi padiye umona ndumba munene ne nyama mukuate buôwa udiye mubande? (b) Bena mu kasumbu ka Yone badi benza tshinyi lelu’eu padibo bamona mianda ya pa buloba ikumbaja tshikena-kumona tshia buprofete?
YONE wakenza tshinyi pakamonaye ndumba munene ne nyama mukuate buôwa uvuaye mubande pa nyima? “Pabi, pangakamumona, ngakakema ne kukema kukole.” (Buakabuluibua 17:6b) Ne bukole buende nkayende bua diela meji, muntu nansha umue kêna mua kupeta lungenyi lua kufuanyikija tshimfuanyi tshia mushindu’eu to. Pabi—kule mu tshipela—ndumba wa bienzedi bia bukoya ny’awu mubande bushuwa pa nyama wa luonji mukuate buôwa wa dikala dikunze kunzuu! (Buakabuluibua 17:3) Lelu’eu, kasumbu ka Yone kadi paku kakema bikole bua dipitakana dia mianda idi ikumbaja tshikena-kumona tshia mulayi. Bu bantu buonso mua kumona tshikena-kumona etshi, bavua mua kukatshila ne: ‘Mbualu bua dikema!’ ne bamfumu pabo bavua kuela lubila ne: ‘Kabiena mua kuedibua meji to!’ Kadi, mbualu bulelela budi buenzeka mu matuku etu aa. Tshisamba tshia Nzambi tshikadi tshikumbaje amue malu mu mushindu wa dikema mu diumvuangana ne dikumbana dia tshikena-kumona, ke tshidi tshitshipetesha dishindika dia se: mulayi neutungunuke ne kukumbana too ne ku nkomenu wawu wa dikema.
2. (a) Pa kumona kukema kua Yone, ntshinyi tshiakamuambila muanjelu? (b) Ntshinyi tshivuabu basokoluele kasumbu ka Yone? Mmu mushindu kayi?
2 Muanjelu wamonyi kukema kua Yone. Yone udi utungunuka ne: “Pashishe, muanjelu wakangambila ne: ‘Udi ukema bua tshinyi? Nenkuambile bualu busokome bua mukaji ne bua nyama wa luonji udi mumuambule ne udi ne mitu muanda-mutekete ne nsengu dikumi.’” (Buakabuluibua 17:7) Ah, muanjelu neasokolole mpindieu bualu busokome! Udi umvuija Yone mutonone mêsu, bitupa bishilangane bia tshikena-kumona ne mianda ya dikema ikadi pa kuenzeka. Bia muomumue, bu mudibu basadila ku bulombodi bua banjelu lelu’eu, bena mu kasumbu ka Yone, badi bakenketa bikole, ke bakamona babasokoluela diumvuija dia mulayi. “Nzambi ki ng’udi ne bukokeshi bua kufila mumvuija anyi?” Amu bu Yozefe muena lulamatu, tudi ne dishindika edi. (Genese 40:8; fuanyikija ne Danyele 2:29, 30.) Mu ngumvuilu kampanda, basadidi ba Nzambi badi ne mudimu munene mu muanda eu bu mudi Yehowa ubapesha diumvuija dia tshikena-kumona ne buenzeji buatshi mu nsombelu yabu. (Musambu wa 25:14) Pakakumbana tshikondo tshivuaye musungule, wakunzulula lungenyi luabo bua kujingululabu bualu busokome bua mukaji ne bua nyama wa luonji.—Musambu wa 32:8.
3, 4. (a) Mmuyuki kayi wa patoke uvua N. H. Knorr muenze mu 1942, ne wakasokolola nyama wa luonji wa dikala dikunze bu tshinyi? (b) Mmiaku kayi ya muanjelu ivua Knorr mumvuije?
3 Bituadije dia 18 too ne dia 20 Kabitende 1942, mu bukole bua mvita mibidi ya buloba bujima, Bantemu ba Yehowa ba ku Etats-Unis bakenza mpuilu wabu wa Bukalenge bua bulongolodi bupiabupia. Tshimenga tshia Cleveland, Ohio, Etats-Unis, kuvua mpuilu muenzekele, tshivua tshisuikakaja ku telefone ne bimenga bikuabu 50 ne bungi busanga bua bateleji buvua bua bantu 129 699. Mpuilu mikale ne programe wa muomumue yakenjibua pa buloba bujima mu miaba ivua nsombelu mukumbanyine bu muvuaku mvita. Tshikondo atshi, basadidi bavule ba Yehowa bavua batekemene ne: mvita neyikole menemene bua kushikilayi ne Armagedon, mvita ya Nzambi; pine apu tshiena-bualu tshia muyuki wa patoke, “Ditalala—nedikale dia musangu mule anyi?” tshiakajudija dijinga dikole dia kumanya bia bungi dia bateleji. Mmunyi muvua N. H. Knorr, mulombodi mupiamupia wa Société Watch Tower, mua kuenza muyuki pa ditalala, pavua nsombelu mushilangane umueneka muindile matunga wonso?a Kabingila nka ne: bena mu kasumbu ka Yone ‘bavua bateya ntema kupita ya pa tshibidilu’ ku dîyi dia mulayi dia Nzambi.—Ebelu 2:1; 2 Petelo 1:19.
4 Muyuki eu “Ditalala—nedikale dia musangu mule anyi?” wakafila butoke kayi pa mulayi? Mumane kuleja patoke ne: nyama wa luonji wa dikala dikunze wa mu Buakabuluibua 17:3 udi Nsangilu wa Matunga, N. H. Knorr wakakula pashishe bua mudimu mukodiakaja kudi bimvundu wa nyama eu pa kushindamena pa mêyi adi alonda aa avua muanjelu muambile Yone: “Nyama wa luonji uwamonyi awu uvuaku, kadi, katshienaku to, ne ukadi mene pa kupatuka mu dijimba, ne udi ne bua kuya ku kabutu.”—Buakabuluibua 17:8a.
5. (a) Mmu ngumvuilu kayi mutudi mua kuamba ne: “nyama wa luonji . . . uvuaku” ne pashishe “katshienaku”? (b) Mmunyi muvua Mulombodi Knorr muandamune ku lukonko elu: “Nsangilu wa Matunga neashale kashidi mu dijimba anyi?”
5 “Nyama wa luonji . . . uvuaku.” Bushuwa, uvuaku, bituadije mu dia 10 Tshiongo 1920, bu Nsangilu wa Matunga, muenza ne matunga 63 mu tshikondo kampanda peshi kansanga. Kadi, ku dimue ku dimue, matunga aa: Japon, Allemagne ne Italie akadiumbukila, ne Union soviétique wa kale wakiipatshibua. Pashishe, mu Kabitende 1939, tshikokesha-nkaya muena Nazi wa ditunga dia Allemagne wakatuadija mvita mibidi ya buloba bujima.b Bu muakapangaye kukuba ditalala pa buloba, Nsangilu wa Matunga wakapona mu dijimba, kayi utumika kabidi. Mu 1942 bulongolodi ebu buakajimina. Kabiyi kumpala anyi kunyima—anu mu tshikondo etshi tshia ndululu mikole—ke muvua Yehowa mufile kudi tshisamba tshiende diumvuija dia tshikena-kumona mu buondoke buatshi buonso! Mu mpuilu wa teokrasi wa bulongolodi bupiabupia, mu diumvuangana ne mulayi, N. H. Knorr uvua mua kuamba ne: “Nyama wa luonji . . . katshienaku to.” Pashishe, wakela lukonko elu: “Nsangilu wa Matunga neashale tshiendelele mu dijimba anyi?” Pa kutela Buakabuluibua 17:8, wakandamuna ne: “Kudisangisha kua matunga a pa buloba nekumueneke tshiakabidi.” Ke tshiakenzeka menemene, bua kubingisha dîyi dia buprofete dia Yehowa.
Udi upatuka mu dijimba
6. (a) Ndîba kayi diakapatuka nyama wa luonji wa dikala dikunze mu dijimba, ne uvua ne dîna kayi dipiadipia? (b) Bua tshinyi O.N.U. udi’amu kuledibua tshiakabidi kua nyama wa luonji wa dikala dikunze?
6 Bushuwa, nyama wa luonji wa dikala dikunze wakapatuka mu dijimba. Mu dia 26 Kabalashipu 1945 ku San Francisco, Etats-Unis, ne mitoyi mikole ya tshisumbu tshia mpungi, matunga 50 akela tutshi ne kuanyisha tshibungu tshia mêyi ne mapangadika tshia Bulongolodi bua Matanga masanga. Buvua ne tshipatshila tshia “kulama ditalala ne dikubibua mu matunga wonso.” Kuvua diumvuangana mu malu mavule pankatshi pa Nsangilu wa Matunga ne O.N.U. Tshibungu tshia The World Book Encyclopedia tshidi tshiamba ne: “Mu bimue bitupa, O.N.U. mmufuane Nsangilu wa Matunga uvuabu benze kunyima kua Mvita ya Kumpala ya buloba bujima. . . . Matunga mavule avua menze O.N.U. ke avua menze kabidi S.D.N. Amu bu S.D.N., O.N.U. wakenjibua bua kuambuluisha bua kukuba ditalala pankatshi pa matunga. Malongolodi manene a O.N.U. mmafuanangane bikole ne a S.D.N.” Nenku, O.N.U. udi bushuwa diledibua tshiakabidi dia nyama wa luonji wa dikala dikunze. Udi ne matunga bungi bupite pa 190 kupita a S.D.N., avu’anu ne 63 patupu; mbudifundile kabidi midimu mivule kupita S.D.N.
7. (a) Mmu mushindu kayi muvua bantu badi basombe pa buloba bakeme ne bakatshile bua dipingajibua ku muoyo dia nyama wa luonji wa dikala dikunze? (b) Ntshipatshila kayi tshiakapangila O.N.U. kukumbaja, ne ntshinyi tshivua sekretere wende wa kumpala muambe pa bualu ebu?
7 Ku ntuadijilu, bantu bavua bâse matekemena manene pa O.N.U. Ke tshivua tshikumbaja miaku ya muanjelu idi ilonda eyi: “Ne pamonabu mushindu uvua nyama wa luonji muikaleku, kadi, katshiyiku, ne neavue mene ku dikalaku, aba badi basombe pa buloba nebakeme ne dikatshila, kadi, mêna abu kaavua mafunda mu muvungu wa muoyo katshia ku ntuadijilu wa bukua-bantu nansha.” (Buakabuluibua 17:8b) Bantu badi basombe pa buloba bakanyisha bikole nsangilu eu mupiamupia munene ne wa bukole bupitshidile udi utumika biangatshile ku tshilombuelu tshiende tshinene, ku muelelu wa musulu wa East River, ku New York. Kadi, ditalala ne dikubibua bia bushuwa kabiakutekibua ku bukokeshi bua O.N.U. nansha. Mu tshitupa tshinene tshia siekele wa 20 kuvua ditalala divua dikubibua pa buloba amu bua “dibutulangana dijadika”—didi difundibua mu tshikepeshilu ne: MAD mu muakulu wa anglais—ne difuilakana mu dienza bingoma didi’amu diya ditangile kumpala ne lubilu lukole. Kunyima kua bidimu bitue ku 40 bia madikolela menza kudi Bulongolodi bua Matunga masanga, sekretere wabu munene wa mu tshikondo atshi, Javier Pérez de Cuéllar, wakadiabila mu 1985 ne: “Tudi mu tshikondo tshipiatshipia tshia didianyisha dinekesha, ne katuena bamanye mua kudijikija.”
8, 9. (a) Bua tshinyi O.N.U. mmupange mua kujikija ntatu ya bukua-bantu buonso, ne, bilondeshile dipangadika dia Nzambi, ntshinyi tshiamufikila mu tshitupa tshîpi emu? (b) Bua tshinyi mêna a benji ne banyishi ba O.N.U. ki mmafunda mu “muvungu wa muoyo” wa Nzambi? (c) Ntshinyi tshiakumbaja Bukalenge bua Yehowa?
8 O.N.U. ki mmumanye tshia kuenza to. Ne mbua tshinyi? Bualu Eu udi upesha bantu buonso muoyo ki ng’udi muenze bulongolodi ebu to. Kabuakunenga to, bualu, bilondeshile dipangadika dia Nzambi, budi ne “bua kubutudibua.” Mêna a benji ne banyishi ba O.N.U. kaavua mafundibue mu muvungu wa muoyo wa Nzambi. Mmushindu kayi wikala bantu bena mpekatu ne bena kufua, ne bavule ba kudibo bikale baseki ba dîna dia Nzambi, ku diambuluisha dia O.N.U., mua kuenza muanda ukadi Yehowa Nzambi pa kukumbaja, bilondeshile mêyi ende nkayende, kabiyi ku diambuluisha dia bantu, kadi ku butuangaji bua Bukalenge bua Kristo wende?—Danyele 7:27; Buakabuluibua 11:15.
9 O.N.U. udi bushuwa tshintu tshia dipenda natshi Nzambi tshitentula pa Bukalenge bua Masiya bua Nzambi bupesha Muana wa mukalenge wende wa ditalala, Yezu Kristo—muena bukokeshi bua Muana wa mukalenge buikala kabuyi ndekelu. (Yeshayi 9:6, 7) Nansha biafika O.N.U. ku diteka ditalala dia tshitupa tshîpi, mvita kayakunenga bua kubudika kabidi to. Ng’umue muanda udi mulamate ku ngikadilu wa bantu bena mpekatu. “Mêna abu kaavua mafundibue mu muvungu wa muoyo katshia ku ntuadijilu wa [bukua-bantu].” Bukalenge bua Yehowa bulombola kudi Kristo kabuakuteka anu ditalala dia kashidi pa buloba, kadi, ku diambuluisha dia mulambu wa bupikudi wa Yezu, nebubiishe bafue, bantu bakane ne bapange buakane, badi Nzambi uvuluka mu lungenyi luende. (Yone 5:28, 29; Bienzedi 24:15) Munkatshi mua bantu aba mudi aba buonso bavua batantamene buluishi bua Satana ne bua dimiinu diende, ne bakuabu batshidi ne bua kuleja pabu butumike buabu. Kabiyi mpata, musangu nansha umue, mêna a bena kuitabuja bakena kululamija ba mu Babilone Munene nansha a aba badi batungunuka ne kutendelela nyama wa luonji kaakufundibua mu muvungu wa muoyo wa Nzambi to.—Ekesode 32:33; Musambu wa 86:8-10; Yone 17:3; Buakabuluibua 16:2; 17:5.
Ditalala ne dikubibua—Ditekemena dia patupu
10, 11. (a) Ntshinyi tshiakamanyisha O.N.U. mu 1986, ne kuakapatuka bipeta kayi? (b) “Mêku a bisumbu bia malu a Nzambi” avua madisangishe bungi munyi ku Assise, ku Italie, bua kusambila bua ditalala ne Nzambi wakandamuna ku masambila aa anyi? Umvuija.
10 Mu madikolela menza bua kukankamija bantu mu matekemena abu, O.N.U. wakakobola bua 1986 ikale “Tshidimu tshia ditalala pa buloba bujima,” ne tshiena-bualu tshia “Kukuba ditalala ne muoyo wa bukua-bantu mu matuku atshivuavua.” Bakalomba matunga avua mu mvita bua kuanji kuteka bingoma ku luseke munkatshi mua tshidimu bu tshijima. Ntshinyi tshiakenzawu? Bilondeshile luapolo lua Bulongolodi bua makebulula a kuteka ditalala pa buloba bujima, bantu batue ku miliyo itanu bakashipibua bua mvita mu tshidimu tshimuepele tshia 1986! Nansha muakenzabu makuta a biamu ne timbre bia kuvuluka nabi tshidimu etshi, matunga mavule kaakenza bua nsongo nansha bumue bua kukumbaja tshipatshila etshi tshia ditalala mu tshidimu atshi. Kadi, bitendelelu bia mu bulongolodi ebu—amu ne dijinga dikole dia kudia malanda malenga ne O.N.U.—biakenzeja kampanye kakole bua tshidimu etshi mu mishindu kabukabu. Nenku, mu dia 1 Tshiongo 1986, Pape Jean Paul II wakasamuna mudimu muenza kudi O.N.U. ne kujidila tshidimu tshipiatshipia bu tshidimu tshia ditalala. Pashishe, mu dia 27 Kasuamansense, ku Assise, ku Italie, wakasangisha bamfumu ba bitendelelu binene bivule bua kusambila bua ditalala.
11 Nzambi utu wandamuna ku masambila a mushindu’eu bua ditalala anyi? Tuanji kuamba mene, nNzambi kayi uvua bamfumu aba ba bitendelelu batumina masambila abu? Bu wewe mua kuebeja bena bisumbu kabukabu bia malu a Nzambi, bavua kukupesha mandamuna mashilangane. Kudiku ntempelo kampanda wa miliyo ya banzambi badi bumvua ne bandamuna ku malomba menza mishindu mishilangane nenku anyi? Bavule ba kudibo bakatendelela Busatu bua banzambi bua bena bukua-buena-nkristo.c Bena Buddha, bena Hindu ne bakuabu bakimbidija masambila matangija kudi banzambi kabayi kubala. Bionso bisanga, “mêku a bitendelelu bishilangane” 12 avua madisangishe ne avua maleja-mpala kudi bamfumu banene bu mudi muarkepiskopo wa bena anglikane wa ku Canterbury, Dalai Lama muena Buddha, muarkepiskopo wa Ekleziya ortodokse wa ku Russie, mulombodi wa tshisumbu tshia sanktuere wa bena Shinto ku Tokyo, bena Afrike batendeledi ba bintu pa kubiangata bu bantu badi ne anyima ne bena Inde babidi ba ku Amerike bâse bifulu biabu biasa nsala. Bivua tshisumbu tshia mekala mavule, tshiena-bualu tshia disanka tshia kubandila ku televizion bua bantu bavule. Tshimue tshia ku bisumbu ebi tshiakasambila munkatshi mua mêba dikumi ne abidi kabiyi kuikisha. (Fuanyikija ne Luka 20:45-47.) Kadi, dimue dia ku masambila aa diakabanda muulu kupita mavuba a mvula avua apitakana pa mitu ya aba bavua badisangishe anyi? Tòo, ne monayi tubingila:
12. Mbua tubingila kayi buvua Nzambi mubenge kuandamuna ku masambila bua ditalala menza kudi bamfumu ba bitendelelu bia mu bulongolodi ebu?
12 Bishilangane ne bantu badi ‘benda mu dîna dia Yehowa,’ nansha umue wa ku bamfumu aba ba bitendelelu kavua musambile Yehowa, Nzambi wa muoyo, muena dîna didi dimueneka misangu mitue ku 7 000 mu mifundu ya kale ya mu Bible. (Mika 4:5; Yeshayi 42:8, 12)d Buonso buabu, ki mbasemene kudi Nzambi mu dîna dia Yezu to, bualu bavule ba kudibo kabena mene bitabuja Yezu Kristo. (Yone 14:13; 15:16) Nansha umue wa kudibo kêna ukumbaja disua dia Nzambi bua tshikondo tshietu etshi: kumanyisha muavua Bukalenge bua Nzambi—ki ng’O.N.U.—kukokesha bifukibua bionso mu katupa kîpi emu, ke ditekemena dimuepele dia bukua-bantu. (Matayi 7:21-23; 24:14; Mako 13:10) Bivule bia ku bitendelelu bidibu bamfumu bitu bidibueja mu mvita idi mieleshe mashi panshi mu mianda ya bantu, pamue ne mu mvita ibidi ya pa buloba bujima ya mu bidimu bia 1900. Nzambi udi wambila bantu ba mushindu’eu ne: “Nansha binuenza masambila mavule menemene, tshiena nteleja to; bianza bienu mbiuwule tente ne mashi.”—Yeshayi 1:15; 59:1-3.
13. (a) Bua tshinyi kudisangisha kua bamfumu ba bitendelelu bia mu bulongolodi ebu ne O.N.U. bua kulomba ditalala kudi kusokolola bualu kampanda? (b) Bilondeshile mêyi mamanyisha kudi Nzambi, mbila ya kulomba ditalala neyishikile ne muanda kayi?
13 Ku lukuabu luseke, kudisangisha pamue kua bamfumu ba bitendelelu bia mu bulongolodi ebu ne Matunga masanga bua kulomba ditalala mu tshikondo tshietu etshi kudi kusokolola bualu kampanda. Bushuwa, mbasue kubambidika O.N.U. bua bapeteleku disanka kampanda, nangananga lelu’eu udi bena kuitabuja babu bavule bumuka mu bitendelelu biabu. Amu bu bamfumu bapange lulamatu ba mu Izalele wa kale, badi bela mbila mikole ne: “Ditalala didiku! Ditalala didiku! ditalala padi kadiyiku.” (Yelemiya 6:14) Kabiyi mpata, nebatungunuke ne kuela mbila bua ditalala, benda babingisha dimanyisha dia ndekelu dia mupostolo Paulo wakamanyisha mu mêyi a buprofete ne: “Dituku dia Yehowa didi dilua anu bu muibi menemene munkatshi mua butuku. Anu padibo bamba ne: ‘Ditalala ne dikubibua!’ ke padi kabutu ka tshimpitshimpi kadituta diakamue kudibo amu bu bisama bia kudinyenga kua mukaji wa dîmi, ne kabakupanduka nansha kakese.”—1 Tesalonike 5:2, 3.
14. Lubila lua “Ditalala ne dikubibua!” ludi mua kuedibua mushindu kayi, ne ntshinyi tshidi tshikengela kuenza bua kuepuka didingibua kudilu?
14 Mu bidimu bidi panshi ebi, bena tshididi badi bakula bua “ditalala ne dikubibua” padibu bakula bua malu a bungi adi bantu balongolole bua kuenza. Malu adi bena tshididi balongolole aa ke ntuadijilu wa dikumbana dia tshidi 1 Tesalonike 5:3 wamba anyi? Peshi Paulo uvua wakula bua bualu bua tshikuma buikala mua kukoka ntema ya bantu bonso? Bu mututu tulua kumvua bimpe malu adi Bible ulaya anu pakadiwu mamane kukumbana anyi padiwu enda akumbana, nebikengele bua kuindila bua kumona muenzekabi. Kadi bena nkristo mbamanye ne: nansha ditalala ne bupole bia mushindu kayi bidi matunga mua kumueneka bu mafile, mu bulelela kakuakuikala bualu bua nsongo buikala buenzeke to. Bualu nekuikale anu didinanga, lukinu, dienzelangana malu mabi, dinyanguka dia nsombelu mu mêku, tshiendenda, masama, tunyinganyinga ne lufu. Ke bualu kayi lubila kayi luonso lua “ditalala ne dikubibua” kaluena mua kukudinga to, wewe mushale mutabale ne wenda ukeba diumvuija dia mianda idi yenzeka pa buloba ne biwikala ulonda tshidi Dîyi dia Nzambi diamba padidi ditudimuija.—Mako 13:32-37; Luka 21:34-36.
[Mêyi adi kuinshi]
a N. H. Knorr wakapingana J. F. Rutherford, ufuile mu dia 8 Tshiongo 1942 bu mulombodi wa Société Watch Tower.
b Mu dia 20 Kasuabanga 1940, matunga aa: Allemagne, Italie, Japon ne Hongrie akatua biala pa mukanda wa diumvuangana bua “Nsangilu wa Matunga mupiamupia,” matuku anayi kunyima, Vatican wakenzeja misa ne masambila bimuangalaja ku tudiomba bua ditalala mu mianda ya malu a Nzambi ne bulongolodi bupiabupia bua malu. “Nsangilu eu mupiamupia” katu muanji kuenzeka bualu bulelela too ne lelu’eu.
c Dilongesha dia Busatu bua banzambi ndifumine ku Babilone wa kale kuvuabu batendelela nzambi umue muenza ne banzambi basatu: Shamash, nzambi-dîba, Sin, nzambi-ngondo, ne Ishtar, nzambi wa mitoto. Ejipitu wakalonda pende dikasa edi, pa kutendelela Osiris, Isis ne Horus. Asshur, nzambi munene wa bena Assyrie, mmuleja muikale ne mitu isatu. Bia muomumue, imue nzubu ya Nzambi ya Ekleziya Katolike idi ne bimfuanyi bia Nzambi muikale ne mitu isatu.
d Nkonga-miaku wa Webster’s Third International Dictionarywa mu 1993 udi ufila diumvuija edi bua Yehowa Nzambi “bu nzambi mutambe bunene udi mumanyike ne nzambi umuepele udi Bantemu ba Yehowa batendelela.”
[Kazubu mu dibeji 250]
“Ditalala” dibengangane
Nansha muvua 1986 mumanyishibue kudi O.N.U. bu Tshidimu tshia ditalala mu matunga wonso, difuilakana mu dienza bingoma bia lufu nditangile kumpala ne lubilu. Luapolo lufila mu mukanda wa World Military and Social Expenditures 1986 (Biakatulabu bua basalayi ne bua bantu mu 1986) ludi lumanyisha malu adi elesha meji bikole:
Mu 1986, mfranga mitula bua bingoma ne biluilu pa buloba bujima ivua mitue ku dolare miliyare 900.
Mfranga idi matunga wonso pa buloba atula ku dîba dimuepele bua biamvita ne biluilu ivua mua kuikala mikumbane bua kutua bantu miliyo 3 ne binunu 500 bisàlu bia diepula masama a tshiambu adi ashipa bantu tshidimu tshionso.
Pa buloba bujima, muntu umue pa batanu uvua mu nsombelu wa dipangila biakudia. Bavua mua kudiisha aba buonso bavua mu nzala munkatshi mua tshidimu tshijima ne makuta adi matunga matule mu matuku abidi bua kudikungijila bingoma.
Bukole bua bingoma bionso bia nikleere bisanga pa buloba bujima mbupite bukole bua bingoma biakabudika ku Tchernobyl misangu 160 000 000.
Bombe wa nikleere umuepele udi mua kutayika ne bukole bubutudi kupita bua bombe muela ku Hiroshima mu 1945 misangu 500.
Bibutshilu bia bingoma bia nikleere bivua ne bingoma bungi bupite ebi bivua ku Hiroshima misangu mipite pa muliyo mujima. Bivua ne bukole bupite bua bingoma bitumika nabi mu mvita mibidi ya buloba bujima misangu 2 700, ivua mishipe bantu miliyo 38.
Mvita ivua itamba kubudika mu tshikondo etshi ne ivua itamba kushipa bantu. Mu siekele wa 18, mvita yakashipa bantu miliyo 4 ne binunu 400; mu siekele wa 19, bantu miliyo 8 ne binunu 300, ne mu bidimu 86 bia kumpala bia siekele wa 20, mmishipe bantu miliyo 98 ne binunu 800. Bituadije mu siekele wa 18, bungi bua bantu bashipa mu mvita mbuvule lukasa lukasa misangu mipite pa isambombo kupita divulangana dia bungi bua bantu pa buloba. Bungi bua bantu bafue mu mvita mu siekele wa 20 buvua bupite bua ba mu siekele wa 19 misangu 10.
[Bimfuanyi mu dibeji 247]
Anu muvuabi bimanyisha mu mulayi udi utangila nyama wa luonji wa dikala dikunze, Nsangilu wa Matunga wakapona mu dijimba mu tshikondo tshia mvita mibidi ya buloba bujima, kadi, wakapingana ku muoyo bu Bulongolodi bua Matunga masanga
[Bimfuanyi mu dibeji 249]
Bua kutua “Tshidimu tshia ditalala” tshimanyisha kudi O.N.U. nyama ku mikolo, baleji-mpala ba bitendelelu bia mu bulongolodi ebu bakenza masambila mavule makodiakane ku Assise, ku Italie, kadi, nansha umue wa kudibo kavua musambile Nzambi udi ne muoyo, Yehowa
-
-
Dishipibua dia Babilone MuneneBuakabuluibua—Nkomenu wabu munene ukadi pabuipi!
-
-
Nshapita wa 35
Dishipibua dia Babilone Munene
1. Muanjelu udi umvuija tshinyi pa bidi bitangila nyama wa luonji wa dikala dikunze, ne bua kujingulula bimanyinu bia mu Buakabuluibua bidi bikengela meji a mushindu kayi?
PA KUTUNGUNUKA ne kufila diumvuija pa bidi bitangila nyama wa luonji wa dikala dikunze mutela mu Buakabuluibua 17:3, muanjelu udi wambila Yone ne: “Apa ke padi pakengela lungenyi ludi ne meji: Mitu muanda-mutekete idi ileja mikuna muanda-mutekete, padi mukaji musombele ku mutu. Ne kudi bakalenge muanda-mutekete: batanu bakadi bapone, umue udiku, mukuabu ki mmuanji kulua, kadi paluaye, udi ne bua kunenga tshikondo tshîpi.” (Buakabuluibua 17:9, 10) Apa, muanjelu udi umanyisha bua meji a mu diulu, meji amuepele adi mua kufila bujinguludi bua bimanyinu bia mu Buakabuluibua. (Yakobo 3:17) Meji aa adi akenkesha bena mu kasumbu ka Yone ne benzejanganyi nabo ba mudimu pa bidi bitangila bukole bua tshikondo tshitudi mpindieu. Adi ibaka mu mitshima miena kudifila dianyisha bua malumbuluisha a Yehowa, akadi pa kukumbana, ne abuejamu ditshina dia Nzambi dipeteshi dia lupandu. Anu bu mudi Nsumuinu 9:10 wamba ne: “Kutshina kua Yehowa ke ntuadijilu wa meji, ne kumanya kua Mutambe-Bunsantu, ke tshidi lungenyi.” Nenku, ntshinyi tshidi meji a Nzambi atusokoluela pa bidi bitangila nyama eu wa luonji?
2. Mitu muanda-mutekete ya nyama wa luonji wa dikala dikunze idi ileja tshinyi, ne mêyi aa: “Batanu bakadi bapone, umue udiku” adi umvuija tshinyi?
2 Mitu muanda-mutekete ya nyama eu wa luonji idi ileja “mikuna” muanda-mutekete anyi “bakalenge” muanda-mutekete. Mu Mifundu miaku eyi ibidi itu yambuluisha bua kufunkuna makokeshi a mbulamatadi. (Yelemiya 51:24, 25; Danyele 2:34, 35, 44, 45) Bible udi utela makokeshi asambombo a pa buloba bujima avua ne buenzeji mu miyuki ya tshisamba tshia Nzambi: Ejipitu, Assyrie, Babilone, Medo-Perse, Grèce ne Roma. Makalenge atanu akavua makokeshe ne mamane kujimina mu tshikondo tshiakapeta Yone Buakabuluibua, kadi, Roma utshivu’amu bukokeshi bua bukole kupita makuabu pa buloba bujima. Ebi mbiumvuangane bimpe ne miaku eyi: “Batanu bakadi bapone, umue udiku.” Kadi, mbukokeshi kayi “bukuabu” buvua ne bua kulua pashishe?
3. (a) Mmunyi muakafikabu ku diabanya Ampire wa Roma? (b) Mmianda kayi yakenzeka mu Ampire wa ku Ouest? (c) Mmushindu kayi muakanyine udi ukengedibua bua kuangata Ampire Munsantu wa bena Roma?
3 Ampire wa bena Roma wakanenga bikole ne kutungunuka ne kudiunda mu siekele yakalonda tshikondo tshia Yone. Mu 330 B.B., Amperere Constantin wakumbusha tshimamuende wa bukalenge ku Roma e kutshituma ku Byzance, tshimenga tshiakinyikaye dîna dipiadipia dia Constantinople. Mu 395 B.B., bakabanya Ampire wa bena Roma mu bitupa bibidi: Ampire wa ku Est ne Ampire wa ku Ouest. Mu 410 B.B., Roma wakapona mu bianza bia Alaric, mukalenge wa ba Visigoths (tshisa kampanda tshia bena Germanie tshiakitaba “buena-nkristo” bua ba Arien). Bisa bivule bia bena Germanie (bivua bianyishe pabi “buena nkristo”) biakanyenga ditunga dia Espagne ne tshitupa tshinene tshia buloba bua bena Roma ku Nord-Afrike. Bivua siekele ya dikondakana dia nsombelu, bimvundu ne mashintuluka ku Mputu. Mu Ampire wa ku Ouest kuakapatuka ba-Amperere bende lumu bu mudi Charlemagne wakadia tshiovo ne Pape Léon III mu siekele wa 9, ne Frédéric II wakakokesha mu siekele wa 13. Kadi, nansha muvuabo babikila teritware wabo ne: Ampire Munsantu wa bena Roma, uvua mukese mushadile ku eu wa Ampire wa bena Roma patshivuaye uvuma mu bukole buende. Pamutu pa kuikala Ampire mupiamupia, buvu’amu diasulula peshi ntungunukilu wa bukokeshi ebu bua kale.
4. Mmunyi muakalubuluka Ampire wa ku Sud, kadi, ntshinyi tshiakenzekela tshitupa tshinene tshia teritware ya kale ya Roma ku Nord-Afrike, ku Espagne ne ku Syrie?
4 Ampire wa bena Roma wa ku Est, uvua ne Constantinople bu tshimamuende wa bukalenge, wakanenga pende kadi pa kuikala mu ndululu ne Ampire wa ku Ouest. Mu siekele 6, Justinien I, amperere wa ku Est, wakanyenga tshiakabidi tshitupa tshinene tshia Nord-Afrike; wakanyenga kabidi buloba bua ditunga dia Espagne ne dia Italie. Mu siekele wa 7, Justinien II wakanyenga tshiakabidi teritware ya Macédoine ikavua mu bianza bia bisa bia ba-slave. Kadi, mu siekele wa 8, tshitupa tshinene tshia teritware ya kale ya Roma ku Nord-Afrike, ku Espagne ne ku Syrie yakatekibua muinshi mua ampire mupiamupia wa Islam mivua ituadije payi kumuangalaka, e kulamunyibuayi ku bukokeshi bua Constantinople ne bua Roma.
5. Nansha muvua tshimenga tshia Roma tshipone mu 410 B.B., bua tshinyi biakakengela siekele mivule kumpala kua bishadile bionso bia mianda ya tshididi bia Ampire wa bena Roma kujiminabi pa buloba?
5 Tshimenga tshine tshia Constantinople tshiakanenga kupita apu. Tshiakapanduka ku mvita mitshiela ku misangu ne ku misangu kudi bena Perse, ba-Arabe, ba-Bulgare ne bena Russie bua kuvuatshi kupona pashishe mu 1203—kabiyi mu bianza bia ba-mizilma kadi mu bia bena mvita baluatshi ba nkuruse bu tshimanyinu, bafume ku Ouest. Kadi, mu 1453, tshiakapita ku bukokeshi bua mfumu muena mizilma muena Ottoman, Mehmed II, ne matuku makese pashishe, tshiakavuijibua tshimamuende wa bukalenge tshia Ampire wa Ottoman peshi wa Turquie. Nenku, nansha muvua tshimenga tshia Roma tshipone mu 410 B.B., siekele mivule yakanji kupita kumpala kua bishadile bia mianda ya tshididi bia Ampire wa bena Roma kujiminabi pa buloba. Nansha kunyima kua dijimina diabi, buenzeji buende buvua butungunuke ku butuangaji bua nsangilu ya bitendelelu bivua bieyemene bumfumu bua ba-pape ba ku Roma peshi Ekleziya ortodokse ya ku Est.
6. Ng’Ampire kayi mipiamipia yakenjibua, ne ku yoyi yonso, ng’udi penyi wakapeta bipeta bilenga?
6 Kadi, mu siekele wa 15, amue matunga akakolesha ampire mipiamipia. Nansha muvua amue a ku makalenge aa mapiamapia a ba-amperere akokesha mu teritware ya kale ya Roma, kaavua ntungunukilu patupu wa Ampire wa bena Roma to. Portugal, Espagne, France ne Hollande mmatunga akadienzela Ampire minene, kadi Angleterre ke wakalubuluka bipitshidile; wakafika ku dikokesha ampire munene uvua ‘dîba kadiyi dianji kubuelela.’ Mu bikondo bishilangane bia miyuki yende, ampire eu wakalabala bikole pa kukongoloja tshitupa tshinene tshia Nord-Amerike, Afrike, Inde ne Azi wa ku sud-est, ne ku Sud-Pacifique.
7. Mmunyi muakenjibua bukokeshi bua pa buloba bujima buenza kudi makalenge abidi, ne bilondeshile mêyi a Yone ‘mutu’ wa muanda-mutekete, bukokeshi bua pa buloba bujima, budi ne bua kunenga mutantshi bule kayi?
7 Mu siekele wa 19, imue ya ku teritware ivua Angleterre mukokeshe ku Nord-Amerike ikavua mimane kushipa malanda ayi ne Grande-Bretagne ne mienze ditunga didikadile dia Etats-Unis d’Amérique. Mu tshididi, kuvua tshimvundu pankatshi pa ditunga edi dipiadipia ne Grande-Bretagne uvua mudikuate ku bupika. Nansha nanku, mvita ya kumpala ya buloba bujima yakasaka matunga aa abidi ku disuika dîyi dimue bua bipatshila bivua biasangishe ne ku didia malanda a pa buawu. Ke mushindu wakaledibua bukokeshi bua buloba bujima buenza kudi makalenge abidi, kudi Etats-Unis, ditunga dibanji kupita makuabu pa buloba, ne Grande-Bretagne, mukokeshi wa ampire munene kupita mikuabu pa buloba bujima. Nenku, eu ke ‘mutu’ wa muanda-mutekete, peshi bukokeshi bua pa buloba bujima, budi butungunuke ne kuikalaku too ne mu tshikondo tshia ku nshikidilu ne mu teritware yabu ke muvua Bantemu ba Yehowa ba mu tshikondo tshietu etshi batuadije mudimu wabu diambedi. Pa kuwufuanyikija ne muisambombo uvua munenge bikole, mutu wa muanda-mutekete udi ne bua kunenga amu “tshitupa tshîpi,” mbuena kuamba ne: too ne palua Bukalenge bua Nzambi kubutula mbulamatadi ya matunga wonso.
Mukalenge wa muanda-mukulu
8, 9. Mmunyi mudi muanjelu ubikila nyama wa luonji wa mu tshimfuanyi wa dikala dikunze, ne mmu ngumvuilu kayi mudi nyama eu mupatukile ku ya kumpala muanda-mutekete?
8 Muanjelu udi upesha Yone diumvuija edi dia pa mutu: “Ne nyama wa luonji uvuaku kadi katshiyiku kabidi, yeye muine udi mukalenge wa muanda-mukulu, kadi mmupatukile ku eyi muanda-mutekete ne udi uya ku kabutu.” (Buakabuluibua 17:11) Nyama wa luonji wa dikala dikunze “mmupatukile ku” mitu muanda-mutekete, mu ngumvuilu wa se: diledibua peshi dikalaku diende ndifume ku mitu ya ‘nyama wa luonji wa kumpala udi upatuka mu mbuu,’ nyama muena udiye tshimfuanyi. Mmushindu kayi? Mu 1919, bukokeshi bua Angleterre ne Etats-Unis ke mutu uvua ukokesha pa buloba. Mitu isambombo ya kumpala ikavu mipone, ne bukokeshi bua buloba bujima buakapita kudi mutu eu peshi bukokeshi bua bakalenge babidi. Mutu eu wa muanda-mutekete, muleji-mpala wa mulongolongo wa makokeshi a pa buloba bujima, ke uvua bukole buakajadika Nsangilu wa Matunga, ne too ne lelu’eu, wowu ke diboko dia bukole ne mufidi munene wa lupetu ludi lutungunuja midimu ya O.N.U. Nunku, mu tshimfuanyi, nyama wa luonji wa dikala dikunze—mukalenge wa muanda-mukulu—“mmupatukile ku” mitu muanda-mutekete ya kumpala. Mu ngumvuilu eu, miaku idi ileja ne: mmupatukile ku eyi muanda-mutekete, idi yumvuangane bimpe ne disokolola dishale dia se: nyama wa luonji wa nsengu ibidi bu kana ka mukoko (Bukokeshi bua Angleterre ne Etats-Unis, mutu wa muanda-mutekete wa nyama wa luonji wa kumpala) wakamba bua kuenza tshimfuanyi ne kutshipesha muoyo.—Buakabuluibua 13:1, 11, 14, 15.
9 Ku lukuabu luseke, ku matunga a kumpala avua enza Nsangilu wa Matunga, pa kumbusha Grande-Bretagne, kuvua aa avua mateke muinshi mua bukokeshi buawu teritware ya imue ya ku mitu ya kumpala, bu mudi: Grèce, Iran (Perse) ne Italie (Roma). Pashishe, matunga avua akokesha teritware ya makokeshi asambombo a kumpala a pa buloba bujima akafika ku dituadila tshimfuanyi tshia nyama wa luonji diambuluisha ne kudisangisha ku aa avua atshienza. Mu ngumvuilu eu kabidi, tudi mua kuamba ne: nyama eu wa luonji wa dikala dikunze uvua mupatukile ku makokeshi muanda-mutekete a pa buloba bujima.
10. (a) Mmu ngumvuilu kayi mutudi mua kuamba ne: nyama wa luonji wa dikala dikunze “udi yeye muine mukalenge wa muanda-mukulu”? (b) Mmushindu kayi uvua mulombodi kampanda muena matunga avua enza Union soviétique kale muleje ditua diende dia O.N.U. nyama ku mikolo?
10 Nyama wa luonji wa dikala dikunze “yeye muine udi mukalenge wa muanda-mukulu.” Nunku, mu matuku etu aa, O.N.U. mmulongolola mushindu wa kufuananganaye ne mbulamatadi kampanda. Mu imue nsombelu, bulongolodi ebu bukadiku buenze malu anu bu mbulamatadi menemene, pa kutuma biluilu biabu bua kukosesha mvita pankatshi pa matunga, tshilejilu mu ditunga dia Corée, mu tshitupa tshia buloba tshitambe kubuela mu mâyi tshia Sinaï, mu amue matunga a mu Afrike ne ku Liban. Kadi, budi’amu tshimfuanyi tshia mukalenge. Amu bu tshimfuanyi tshia malu a Nzambi, kabuena ne buenzeji bukuabu peshi bukokeshi bulelela amu ebu budibu babupeshe kudi aba bakabuenza ne badi babutendelela. Nyama eu wa luonji wa mu tshimfuanyi udi umueneka mufuba mu imue nsombelu; kadi, ki mbanji kumulekela nansha kakese kudi matunga a ba-tshikokesha-nkaya adi amutua nyama ku mikolo, dilekela diakaponesha Nsangilu wa Matunga mu dijimba. (Buakabuluibua 17:8) Mu 1987, mulombodi kampanda muena Union Soviétique wa kale muende lumu, uvua ne mmuenenu mishilangane bikole mu malu makuabu, wakalonda dikasa dia ba-pape ba ku Roma, pa kuleja dianyisha diende kudi O.N.U. Wakalomba kabidi bua “benze bulongolodi bujima bua dikuba bantu ba mu matunga wonso” bushindamene pa O.N.U. Anu bu mukadibu pa kubimanyisha Yone, tshikondo netshilue tshiapeta bulongolodi ebu bukole bua kutumika nabu bua bungi. Pashishe, pakumbana tshiabu tshikondo, ‘nebuye ku kabutu.’
Bakalenge dikumi bua dîba dimue
11. Muanjelu wa Yehowa udi wamba tshinyi pa bidi bitangila nsengu dikumi ya nyama wa luonji wa dikala dikunze wa mu tshimfuanyi?
11 Mu nshapita mushale wa Buakabuluibua, muanjelu muisambombo ne wa muanda-mutekete bakitshikija tubakudi tua tshiji tshia Nzambi. Nunku, bavua batudimuija ne: bakalenge ba pa buloba badi benda basangishibua bua mvita ya Nzambi ku Armagedon ne ‘Babilone Munene badi ne bua kumuvuluka ku mpala kua Nzambi.’ (Buakabuluibua 16:1, 14, 19) Mpindieu nebatumvuije malu mavule masulakaja pa mushindu wakumbajibua malumbuluisha a Nzambi kudibu. Telejayi tshiakabidi malu adi muanjelu wa Yehowa wambila Yone: “Ne nsengu dikumi iwamonyi idi ileja bakalenge dikumi, badi kabayi banji kupeta bukalenge, kadi badi bapeta bukokeshi bu bakalenge bua dîba dimue pamue ne nyama wa luonji. Bine aba badi’amu ne lungenyi lumue, nenku, badi bapesha nyama wa luonji bukole buabu ne bukokeshi buabu. Bine aba nebaluishe Muan’a mukoko, kadi, bualu yeye udi Mukalenge wa bakalenge ne Mfumu wa bamfumu Muan’a mukoko neabatshimune. Aba badiye mubikidibue nabu, basungula ne bena lulamatu nebenze pabu nunku.”—Buakabuluibua 17:12-14.
12. (a) Nsengu dikumi idi ileja tshinyi? (b) Bua tshinyi tudi mua kuamba ne: nsengu dikumi ‘kayivua mianji kupeta bukalenge’? (c) Mmu ngumvuilu kayi mudi nsengu dikumi ya mu tshimfuanyi mipete “bukalenge” mpindieu, ne neyitumike nabu too ne dîba kayi?
12 Nsengu dikumi idi ileja makole wonso a tshididi adi akokesha lelu’eu pa buloba bujima ne adi afila diambuluisha kudi tshimfuanyi tshia nyama wa luonji. Ku matunga wonso adiku lelu’eu, anu makese a kudiwu ke avua mamanyike mu tshikondo tshia Yone. Ne aa avuaku, bu mudi Ejipitu ne Perse (Iran), adi lelu’eu malongolola mu mianda ya tshididi mu mushindu mushilangane mu bionso. Ke bua tshinyi, mu siekele wa kumpala, ‘nsengu dikumi kayivua mianji kupeta bukalenge to.’ Kadi mpindieu, mu dituku dia Mukalenge, ikadi ne ‘bukalenge,’ peshi bukokeshi bua tshididi. Pakatuadija kupona ampire minene ivua mikuatangana ku bupika, nangananga bituadije ku tshikondo tshia mvita mibidi ya buloba bujima, matunga mavule mapiamapia akaledibua. Mine aa, pamue ne makole a kalekale, adi ne bua kukokesha pamue ne nyama wa luonji bua tshitupa tshîpi—“dîba dimue” patupu—kumpala kua Yehowa kubutula makokeshi wonso a tshididi a mu bulongolodi ebu ku Armagedon.
13. ‘Lungenyi lumue’ lua nsengu dikumi ludi tshinyi, nenku, neyikale ne mmuenenu kayi kudi Muan’a mukoko?
13 Mu matuku etu aa, dinanga dinekesha dia buena-ditunga mbumue bua ku makole a dikema adi asaka nsengu eyi dikumi mu bidiyo yenza. Idi ne “lungenyi lumue” lua kukuba bumfumu buayi budikadile ku mutu kua ditunga pamutu pa kukokela Bukalenge bua Nzambi. Etshi ke tshivua tshipatshila tshiayi tshia kumpala pakadisangishayi bua kuenza Nsangilu wa Matunga ne pashishe Bulongolodi bua Matunga masanga—kukuba ditalala pa buloba bujima ne kupandisha mioyo yabu popamue. Kabiyi mpata, mmuenenu eu udi ujadika ne: nsengu dikumi neyitombokele Muan’a mukoko, “Mukalenge wa bakalenge ne Mfumu wa bamfumu,” bualu Yehowa mmupangadije bua se: mu tshitupa tshîpi emu, Bukalenge buende bupesha Yezu Kristo bupingane pa muaba wa makalenge wonso a bantu.—Danyele 7:13, 14; Matayi 24:30; 25:31-33, 46.
14. Mmushindu kayi udi bamfumu ba mu bulongolodi ebu mua kuluisha Muan’a mukoko, ne mvita eyi neyijike ne bipeta kayi?
14 Bushuwa, bamfumu ba mu bulongolodi ebu kabena mua kuenza Yezu muine bualu bubi nansha bumue. Mmusombele mu diulu, muaba udibo kabayi mua kufika. Kadi, bana babu ne Yezu, bashadile ba dimiinu dia mukaji, batshidi’amu pa buloba ne mbena bumuntu budi mua kukengeshibua. (Buakabuluibua 12:17) Nsengu mivule ikadi mibakengeshe ne tshikisu tshikole, ne pa kuenza nunku idi iluisha Muan’a mukoko. (Matayi 25:40, 45) Kadi, kumpala eku, tshikondo netshilue tshikala Bukalenge bua Nzambi ne bua ‘kuzaza makalenge aa wonso ne kuashiikija.’ (Danyele 2:44) Nanku, anu bu mutuavua kubimona, bamfumu ba pa buloba nebaditue mu mvita mikole ne Muan’a mukoko. (Buakabuluibua 19:11-21) Kadi apa mêyi a Yone adi atumanyisha malu bungi bukumbmane bua kujingulula ne: matunga kaakutshimuna to. Nansha mudiwu ne “lungenyi lumue,” wowu mine, pamue ne nyama wa luonji wa dikala dikunze wa O.N.U., kaakutshimuna “Mukalenge wa bakalenge ne Mfumu wa bamfumu,” peshi “aba badiye mubikidibue nabu basungula ne bena lulamatu,” munkatshi muabu mudi bamulondi bende bela manyi batshidi ne muoyo pa buloba. Bine aba pabu nebikale bamane kutshimuna pa kushala ne muoyo mutoke mu mabandu wonso makuate muendi avua Satana mubashiminyine.—Lomo 8:37-39; Buakabuluibua 12:10, 11.
Dibutudibua dia ndumba
15. Muanjelu udi wamba tshinyi pa bidi bitangila ndumba, pa mmuenenu ne bienzedi bia nsengu dikumi ne bia nyama wa luonji kudiye?
15 Tshisamba tshia Nzambi katshiena nkayatshi ku dilabula tshiji tshia lukuna tshia nsengu dikumi nansha. Muanjelu udi ukoka tshiakabidi ntema ya Yone kudi ndumba. “Ne yeye kungambila ne: ‘Mâyi awamonyi, padi ndumba musombele, adi aleja bisamba ne misumba ne matunga ne miakulu. Ne nsengu dikumi iwamonyi, ne nyama wa luonji, mine eyi neyikine ndumba ne neyimubutule ne kumushiya butaka, ne neyidie mubidi wende ne neyimuoshe butubutu mu kapia.’”—Buakabuluibua 17:15, 16.
16. Bua tshinyi Babilone Munene neapange mua kupeta diambuluishibua ne dikubibua bia kudi mâyi ende pamukudimukila mbulamatadi ya tshididi?
16 Anu bu muvua Babilone wa kale mueyemene mâyi bua kudikuba, Babilone Munene mmueyemene diambuluisha didiye upeta mu tshikondo tshietu etshi kudi aba buonso bena diende badi bungi kabuyi kubala ba “bisamba ne misumba ne matunga ne miakulu.” Mu mushindu mukumbanyine, muanjelu udi ukoka ntema yetu pa musumba eu kumpala kua kuakulaye bua muanda mukuate buôwa: dipulumukila Babilone Munene dia tshikisu kudi mbulamatadi ya tshididi ya pa buloba ebu. Nenku, ntshinyi tshienza ‘bisamba ne misumba ne matunga ne miakulu’ mu tshikondo atshi? Bituadije ku mpindieu, basadidi ba Nzambi badi badimuija Babilone Munene ne: mâyi a Efrate neume. (Buakabuluibua 16:12) Ndekelu wa bionso, neakame menemene. Mâyi aa kaakutuadila ndumba eu mukulakaje mukuate muendi diambuluisha dikumbanyine mu tshikondo tshikalaye udikengela menemene to.—Yeshayi 44:27; Yelemiya 50:38; 51:36, 37.
17. (a) Bua tshinyi bubanji bua Babilone Munene kabuakumusungila? (b) Mmu ngumvuilu kayi muikala ndekelu wa Babilone Munene ne bua kuenzeka mu mushindu mukuate bundu? (c) Pa kumbusha nsengu dikumi, peshi matunga dimue ku dimue, ntshinyi tshikuabu tshiaditua patshi mu dibutula dia Babilone Munene?
17 Bubanji buvulavulayi bua ku mubidi budi Babilone Munene mudiunguijile kabuakumusungila mu bualu nansha bumue. Pamu’apa nebuambuluje mene kabutu kende, bualu tshikena-kumona tshidi tshisokolola ne: tshikondo tshialeja nsengu dikumi ne nyama wa luonji lukinu luayi patoke kudi mukaji eu wa ndumba, neyimuvuule bilamba biende bia bumfumu ne bilengejilu biende bionso. Neyipawule bubanji buende. “Nebamushiye . . . butaka,” yimufuisha bundu pa kutandula tshidiye menemene. Ndipawula kayipu! Kabidi, ndekelu wende neenzeke mushindu kawuyi wa lumu. Neyimubutule, “neyidie mubidi wende,” yimushiye mifuba patupu kayiyi muoyo. Ndekelu wa bionso, “neyimuoshe butubutu mu kapia.” Neyimuoshe amu bu muntu uvua ne disama dia tshiambu dishipianganyi ne kakujikibua ne lumu to! Ki ng’amu matunga nkayawu, maleja kudi nsengu dikumi, abutula ndumba munene, kadi ne “nyama wa luonji,” ke O.N.U. muine, neadisangishe kudiwu mu dibutula edi dipite bukole. Neanyishe dibutudibua dia bitendelelu bia dishima. Ku masungula awu, mavule a ku matunga mapite pa 190 adi enza O.N.U. akadi matuadije kuleja buluishi buawu kudi bitendelelu, nangananga bia bukua-buena-nkristo.
18. (a) Ntshinyi tshidi tshileja ne: matunga mmakumbane mua kukudimukila bitendelelu biakafuma ku Babilone? (b) Nkabingila kayi ka nshindamenu kasaka matunga bua kuluisha ndumba munene ne tshikisu tshikole?
18 Bua tshinyi matunga adi ne bua kukudimukila munanga wawu wa kale bua kumuenzela bibi? Miyuki ya mu tshikondo tshietu etshi idi ileja ne: matunga mmakumbane mua kukudimukila bitendelelu bifume ku Babilone. Mbulamatadi idi ileja patoke kumukina kuayi, ikadi mikepeshe menemene buenzeji bua bitendelelu mu matunga bu mudi aa Union Soviétique wa kale ne Chine. Mu matunga a ku Mputu mudi mishonyi mujame, dileja kadiwu ne mpata dia bantu bavule bua bitendelelu ndishiye ntempelo munda mutupu, bifuane kuamba ne: bitendelelu mbifue. Ampire mualabale wa Katolike mmupanduluke bua buntomboji ne dipanga kumvuangana bidi balombodi bende kayi ufika ku dijikija. Kadi, katupu muoyo se: dipulumukila Babilone Munene dia ndekelu ne dia tshikisu tshikole nediumvuije dikumbajibua dia dilumbuluisha dikena kushintulula divua Nzambi mufundile ndumba munene.
Badi bakumbaja lungenyi lua Nzambi
19. (a) Mmunyi mudi dilumbuluisha didi Yehowa mufundile ndumba munene dipetela dishindika ku tshilejilu tshia dilumbuluisha diakakumbajaye pa Yeruzaleme mutontolodi mu 607 K.B.B.? (b) Nsombelu wa Yeruzaleme pakabutudibuaye ne kushiyibua bitupu kayi bantu kunyima kua 607 K.B.B., uvua tshimfuanyi tshia tshinyi mu matuku etu aa?
19 Mmunyi mudi Yehowa ukumbaja dilumbuluisha edi? Tudi mua kushindika muanda eu pa kuangata tshilejilu tshia dinyoka divuaye mufundile tshisamba tshiende tshitontolodi ku kale, bua tshisamba etshi wakamba ne: “Ndi mumone malu mabi matambe kudi baprofete ba ku Yeruzaleme, kuenda masandi ne kuendela mu dishima; ne bakakolesha bianza bia benji ba malu mabi bua kabalekedi, muntu yonso bubi buende. Buonso buabu mbalue bu Sodomo ku mêsu kuanyi, ne bena mu tshimenga mbalue bu Gomore.” (Yelemiya 23:14) Mu 607 K.B.B., Yehowa wakatumika ne Nebukadnezare bua ‘kuvuula bilamba, kumbusha bintu biatshi bilengele, ne kushiya butaka ne tshitanduke’ tshimenga etshi tshivua tshienda masandi mu nyuma. (Yehezekele 23:4, 26, 29) Yeruzaleme wa mu tshikondo atshi uvua tshimfuanyi tshia bukua-buena-nkristo lelu’eu, ne, anu bu muvua Yone mubimone mu bikena-kumona bitukadi bakule bualu buabi, Yehowa neanyoke bukua-buena-nkristo ne bitendelelu bionso bia dishima mu mushindu wa muomumue. Mushindu wakabutudibua Yeruzaleme ne kushiyibua bitupu kayi bantu kunyima kua tshidimu tshia 607 K.B.B. udi uleja muikala bukua-buena-nkristo pikalabu bapawule bubanji buabu ne kubutandula tshidibu patoke bua kufuishibuabu bundu. Bua bitendelelu bikuabu bia Babilone Munene, kabiakutekemena disanka nansha kakese.
20. (a) Mmu miaku kayi mudi Yone uleja ne: Yehowa neatumike tshiakabidi ne bamfumu ba pa buloba bua kukumbaja dilumbuluisha diende? (b) “Lungenyi” lua Nzambi ludi tshinyi? (c) Mmu ngumvuilu kayi muakumbaja matunga ‘lungenyi luawu lumue,’ kadi, ndungenyi lua nganyi luakumbajibua bushuwa?
20 Yehowa udi utumika tshiakabidi ne bamfumu ba pa buloba bua kukumbaja dilumbuluisha diende. “Bualu Nzambi mmubuteke mu mitshima yabu bua kukumbajabu lungenyi luende, eyowa bua kukumbaja lungenyi luabu lumue pa kufila bukalenge buabu kudi nyama wa luonji, too ne pakumbajibua mêyi a Nzambi.” (Buakabuluibua 17:17) “Lungenyi” lua Nzambi ludi tshinyi? Ndua kusaka bashipi ba Babilone Munene ku didisuika tshintu tshimue bua kumubutula butubutu. Bushuwa, pa kumubunda mvita, bamfumu nebikale ne tshipatshila tshia kukumbaja “lungenyi luabu lumue.” Nebele meji ne: pa kukudimukila ndumba munene badi basadila bipatshila biabu bia buena-matunga. Nebafike pamu’apa ku dipeta mmuenenu wa ne: dikalaku musangu mule dia bitendelelu mu teritware idibo bakokesha didi diteka bumfumu buabu bukena mikalu mu njiwu. Kadi, pa kuamba bulelela, Yehowa ke walombola mianda muinshi muinshi; lungenyi luende ke luakumbajabo pa kubutula ku mukumu umuepele muena lukuna wende wa bidimu ne bitshia, muendi wa masandi.—Fuanyikija ne Yelemiya 7:8-11, 34.
21. Bu muatumikabu ne nyama wa luonji wa dikala dikunze bua kubutula Babilone Munene, mbimueneke ne: matunga neenzele O.N.U. tshinyi?
21 Eyowa, matunga neatumike ne nyama wa luonji wa dikala dikunze, O.N.U., bua kubutula Babilone Munene. Kaakudienzela ku bukole buawu nkayawu to, bualu Yehowa neateke bualu ebu mu mitshima yabo bua “kukumbajabu lungenyi luende, eyowa, bua kukumbaja lungenyi luabu lumue pa kufila bukalenge buabu kudi nyama wa luonji.” Pakumbana tshikondo tshijadika, mbimueneke se: matunga neamone dikengedibua dia kukolesha Matunga masanga menemene. Mu ngakuilu kampanda, neapeshe bulongolodi ebu mênu, pa kubuomekela bukokeshi buonso ne bukole buonso bidiwu nawu bua bumone mua kukudimukila bitendelelu bia dishima ne kuluangana nabi bua kubitshimuna “too ne pakumbana mêyi a Nzambi.” Ke mushindu wajimijibua menemene ndumba eu mukulakaje. Ndisulakana kayipu!
22. (a) Mushindu udi muanjelu ukomesha bujadiki buende mu Buakabuluibua 17:18 udi ufila dishindika kayi? (b) Ntshinyi tshidi Bantemu ba Yehowa benza mpindieu pa kumona disokolodibua dia bualu busokome?
22 Bienz’amu bu bua kushindika ne: dilumbuluisha dia Yehowa nedikumbajibue menemene pa nsangilu wa bitendelelu bia dishima pa buloba bujima, muanjelu udi ukomesha bijadiki biende pa kuamba ne: “Ne mukaji uwamonyi udi uleja tshimenga tshinene tshidi ne bukokeshi pa bakalenge ba pa buloba.” (Buakabuluibua 17:18) Anu bu Babilone wa mu tshikondo tshia Belshazare, Babilone Munene ‘wakapimibua pa tshipiminu, e kumusanganabo kayi mukumbane.’ (Danyele 5:27) Dishipibua diende nedikale dia lukasa luonso ne dia kashidi. Kadi, ntshinyi tshidi Bantemu ba Yehowa benza mpindieu pa kumona disokolodibua dia bualu busokome bua ndumba munene ne bua nyama wa luonji wa dikala dikunze? Ne mitalu yonso, badi bamanyisha dituku dia dilumbuluisha dia Yehowa ne bandamuna “ne musangelu” ku nkonko ya aba badi bakeba bulelela ne muoyo mujima. (Kolosai 4:5, 6; Buakabuluibua 17:3, 7) Anu bu muabileja nshapita udi ulonda, aba buonso badi bajinga kupanduka pashipibua ndumba munene eu badi ne bua kuenza bualu kampanda, ne kubuenza ne lukasa luonso!
[Bimfuanyi mu dibeji 252]
Dilondangana dia makokeshi muanda-mutekete a pa buloba bujima
EJIPITU
ASSYRIE
BABILONE
MEDO-PERSE
GRÈCE
ROMA
ANGLO-AMERIKE
[Bimfuanyi mu dibeji 254]
“Yeye muine udi mukalenge wa muanda-mukulu”
[Tshimfuanyi mu dibeji 255]
Pa kuela Muan’a mukoko nyima, “badi bapesha nyama wa luonji bukole buabu ne bukokeshi buabu”
[Tshimfuanyi mu dibeji 257]
Bukua-buena-nkristo, tshitupa tshia kumpala tshia Babilone Munene, nebufuanangane ne Yeruzaleme wa kale pa kubutudibua butubutu
-
-
Dibutudibua dia tshimenga tshineneBuakabuluibua—Nkomenu wabu munene ukadi pabuipi!
-
-
Nshapita wa 36
Dibutudibua dia tshimenga tshinene
Tshikena-kumona tshia 12—Buakabuluibua 18:1-19:10
Tshiena-bualu: Dikuluka ne dibutudibua bia Babilone Munene; dimanyisha dia dibaka dia Muan’a mukoko
Tshikondo tshia dikumbana: Bituadije mu 1919 too ne kunyima kua dikenga dinene
1. Mmuanda kayi wajadika ntuadijilu wa dikenga dinene?
DIA tshimpitshimpi, dikuate buôwa, dijima—ke muikala dibutudibua dia Babilone Munene! Nedikale umue wa ku mianda mituadi ya diakabi dinene mu miyuki ya bantu, wajadika ntuadijilu wa “dikenga dinene, ditu kadiyi dianji kuenzeka katshia ku ntuadijilu wa bukua-bantu too ne mpindieu, tòo, kakuakuenzeka dia mushindu’au pashishe nansha.”—Matayi 24:21.
2. Bishilangane ne ampire ya tshididi yakamueneka ne kujimina pashishe, ng’ampire kayi utu mushale too ne lelu?
2 Bitendelelu bia dishima biakatuadija kukadi tshikondo tshile. Biakatuadija katshia mu tshikondo tshia Nimerode, muedi munene wa mashi panshi wakatantamena Yehowa ne kusangisha bantu muaba umue bua kuibaka tshibumba tshia Babele. Pakakondakaja Yehowa miakulu ya bantomboji aba ne kubamuangalaja pa buloba, bakaya ne ntendelelu wabo wa dishima mufume ku Babilone. (Genese 10:8-10; 11:4-9) Bituadije ku tshikondo atshi, ampire ya tshididi itu mienjibue ne mijimine pashishe, kadi, ntendelelu mufume ku Babilone mmushale yeye too ne lelu’eu. Wakashintuluka mishindu kabukabu, e kuvuaye nsangilu wa bitendelelu bia dishima pa buloba bujima, nsangilu mumanyisha mu milayi bu Babilone Munene. Tshitupa tshiende tshinene mbukua-buena-nkristo, buakafuma ku ditutakaja dia malongesha a ku Babilone ne malongesha a “buena-nkristo” butontolodi. Pa kumona mudi Babilone Munene mushale munkatshi mua bikondo bivule kayi ujimina, bantu bavule badi ne lutatu lua kuitaba ne: neabutudibue dimue dituku.
3. Mmushindu kayi udi mukanda wa Buakabuluibua ujadika difutu didi dindile bitendelelu bia dishima?
3 Nenku, mbiakanyine bua mukanda wa Buakabuluibua kujadika dilumbuluishibua didi dindile bitendelelu bia dishima pa kutupesha mumvuija masulakaja abidi a dipona diabi ne mianda yafuma ku dipona edi, mine eyi yashikila ne dibutudibua diabi dijima. Bakavua batuleje bitendelelu bia dishima bu “ndumba munene” wakanyokabo pashishe kudi balume bende ba kale ba mu bundumba bena tshididi. (Buakabuluibua 17:1, 15, 16) Mpindieu, mu tshikena-kumona tshikuabu, nebatulejeye bu tshimenga, tshiakanangane lelu ne bulongolodi bua malu a Nzambi bua Babilone wa kale.
Dipona dia Babilone Munene
4. (a) Ntshikena-kumona kayi tshidi Yone umona mpindieu? (b) Mmunyi mutudi mua kusunguluja muanjelu, ne bua tshinyi mbiakanyine bua kuikalaye eu udi umanyisha dikuluka dia Babilone Munene?
4 Yone udi utungunuka ne muyuki wende mu miaku eyi: “Kunyima kua malu aa, meme kumona muanjelu mukuabu upueka mufume mu diulu, muikale ne bukokeshi bunene; ne buloba buakakenkeshibua ne butumbi buende. Ne wakela lubila ne dîyi dikole, wamba ne: ‘Wakuluki! Babilone munene wakuluki.’” (Buakabuluibua 18:1, 2a) Eu mmusangu muibidi udi Yone umvua miaku eyi ya muanjelu. (Tangila Buakabuluibua 14:8.) Kadi, bua musangu eu, mushinga wa dimanyisha edi mmuzangika kudi bulengele bua muanjelu wa mu diulu udi udimanyisha, bualu butumbi bua muine eu budi bukenkesha buloba bujima! Udi mua kuikala nganyi? Siekele mivule kumpala, pavuaye umvuija tshikena-kumona tshia mu diulu, muprofete Yehezekele wakamba ne: “buloba buine buvua bubalakana bua butumbi [bua Yehowa].” (Yehezekele 43:2) Muanjelu umuepele udi mua kubalakana ne butumbi bufuane bua Yehowa mMukalenge Yezu, udi ‘tshimuenekelu tshia butumbi bua Nzambi ne tshimfuanyi menemene tshia bumuntu Buende mene.’ (Ebelu 1:3) Mu 1914, bakateka Yezu Mukalenge mu diulu, ne katshia ku tshikondo atshi, udi ukokesha buloba bu Mukalenge ne Nzuji ku bulombodi bua Yehowa. Nenku, mbiakanyine bua yeye kuikala eu udi umanyisha dipona dia Babilone Munene.
5. (a) Muanjelu udi utumika ne banganyi bua kumanyisha dipona dia Babilone Munene? (b) Ndîba kayi diakatuadija dilumbuluisha dia aba badi bamba ne: badi benza “nzubu wa Nzambi,” ne ntshinyi tshiakafikila bukua-buena-nkristo?
5 Mbanganyi badi muanjelu eu udi ne bukokeshi bunene utumika nabo bua kumanyisha bantu lumu elu lua dikema? Bushuwa, ng’aba badi bapikudibua ku dipona dia Babilone Munene, bashadile ba ku bena nkristo bela manyi batshidi pa buloba, kasumbu ka Yone. Bituadije mu 1914 too ne mu 1918, bine aba bakakengeshibua bikole ku bianza bia Babilone Munene, kadi mu 1918 Mukalenge Yehowa ne “mutumibue wende wa tshiovo [tshia Abrahama],” Yezu Kristo, bakatuadijila mudimu wabo wa dilumbuluisha ku “nzubu wa Nzambi,” kudi aba badi bajadika se: mbena nkristo. Nenku, bukua-buena-nkristo butontolodi buakabuela mu dilumbuluisha. (Malaki 3:1; 1 Petelo 4:17) Dibanza dinene dia mashi divuabu bupie mu mvita ya kumpala ya buloba bujima, dibuelakana diabu mu dikengeshibua dia Bantemu bena lulamatu ba Yehowa ne malongesha abu mafume ku Babilone, bionso ebi biakamupiishisha mu kulumbuluishibua kuende; bikuabu bitupa bia Babilone Munene kabivua pabi bikumbanyine kupeta dianyishibua kudi Nzambi to.—Fuanyikija ne Yeshayi 13:1-9.
6. Bua tshinyi tudi mua kuamba ne: Babilone Munene wakapona mu 1919?
6 Pa nanku, Babilone Munene wakapona mu 1919, e kunzulula njila bua tshisamba tshia Nzambi kupikudibua ne kujadikibua tshiakabidi mu ditunga diatshi, amu bu mu dituku dimuepele, mbuena kuamba ne: mu nsombelu mulenga wa dilubuluka mu nyuma. (Yeshayi 66:8) Tshidimu atshi, Yehowa Nzambi ne Yezu Kristo, Darius Munene ne Cyrus Munene, bakalombola mianda muinshi muinshi mu mushindu wa se: bitendelelu bia dishima kabitungunuki ne kukuata tshisamba tshia Yehowa ku bupika. Kabivua kabidi mua kutshipumbisha bua kusadila Yehowa ne kumanyisha aba buonso bavua mua kubateleja ne: ndumba, Babilone Munene, ukavua mufundila kabutu, kabidi ne: mu tshitupa tshîpi emu, bumfumu bua Yehowa ku mutu kua bionso nebubingishibue!—Yeshayi 45:1-4; Danyele 5:30, 31.
7. (a) Nansha muvua Babilone Munene kayi mubutudibue mu 1919, Yehowa udi umuangata mushindu kayi? (b) Pakapona Babilone Munene mu 1919, kuakapatuka bipeta kayi bua tshisamba tshia Yehowa?
7 Bushuwa, Babilone Munene kavua mubutudibue mu 1919—anu bu muvua tshimenga tshia kale tshia Babilone katshiyi tshibutudibue mu 539 K.B.B. pakaponatshi mu bianza bia biluilu bilombola kudi Cyrus muena Perse. Kadi, ku mêsu kua Yehowa, bulongolodi ebu buvua bumane kupona. Bua dipiila bakabufundila tshibawu, buvua buindile dibutudibua diabu; nenku, bitendelelu bia dishima kabivua mua kutungunuka ne kukuata tshisamba tshia Yehowa ku bupika. (Fuanyikija ne Luka 9:59, 60.) Bine aba bakapikudibua bua kutumikabo bu mupika wa lulamatu ne wa budimu wa Mfumu bua kufila biakudia bia mu nyuma pa tshikondo tshiakane. Bakabingishibua ne dîyi dia “Nudi benze bimpe” ne kabidi kubapesha bukenji bua kudifila tshiakabidi mu mudimu wa Yehowa.—Matayi 24:45-47; 25:21, 23; Bienzedi 1:8.
8. Mmuanda kayi udibo bamanyisha kudi nsentedi wa mu Yeshayi 21:8, 9, ne muine nsentedi au udi tshimfuanyi tshia banganyi mu matuku etu aa?
8 Kukadi binunu bia bidimu, Yehowa wakatumika ne baprofete bakuabu bua kumanyisha muanda eu wa katshia ne katshia. Tshilejilu, Yeshayi wakakula bua nsentedi “wakela lubila bu lua ntambue ne: ‘Pa tshibumba tshia nsentedi, ô Yehowa, ndi muimane munya mujima, ne ndi pa muaba wanyi wa dikenketa mafuku wonso.’” Mmuanda kayi wakasunguluja nsentedi eu bua kuwumanyishaye ne dikima dionso bu ntambue? Ng’wowu eu: “Wakuluki! Babilone wakuluki, ne mpingu misonga yonso ya banzambi bende, [Yehowa] wayitayishi panshi!” (Yeshayi 21:8, 9) Nsentedi eu uvua tshimfuanyi menemene tshia bena mu kasumbu ka Yone ba mu tshikondo tshietu etshi, badi bashale batabale, padibu batumika ne tshibejibeji tshia Tshibumba tshia Nsentedi ne mikanda mikuabu idi yumvuija Bible bua kumanyisha mu miaba yonso ne: Babilone wakuluki.
Diteketa dia Babilone Munene
9, 10. (a) Ntshinyi tshidi tshileja ne: buenzeji bua bitendelelu bifumine ku Babilone budi buenda bukepela katshia ku mvita ya kumpala ya buloba bujima? (b) Mmu miaku kayi mudi muanjelu wa bukole umvuija nsombelu wa dikuluka dia Babilone Munene?
9 Dipona dia Babilone wa kale mu 539 K.B.B., divua ntuadijilu wa tshikondo tshile tshia diteketa diakashikila ne dibutudibua dia tshimenga etshi. Bia muomumue, katshia ku mvita ya kumpala ya buloba bujima, buenzeji bua bitendelelu bifume ku Babilone mbutambe kuteketa pa buloba bujima. Ku Japon, bakakandika ntendelelu wa Shinto wa diangata amperere bu nzambi kunyima kua mvita mibidi ya buloba bujima. Ku Chine, mbulamatadi wa ba-Koministe udi ukontolola diteka dia pa mianzu mu bitendelelu ne midimu yabi. Mu matunga a bena mishonyi a ku Mputu wa ku nord, bantu bavule bakadi balengulula malu a Nzambi. Ekleziya Katolike wa bena Roma mmutuadije kutekeshibua bua matapuluka ne dipanga kumvuangana dia benamu matuku adi panshi aa.—Fuanyikija ne Mako 3:24-26.
10 Kabiyi mpata, mianda yonso eyi idi ileja ‘kuuma kua musulu wa Efrate’ bua kulongolola diela Babilone Munene mvita kudi biluilu. Mu miaku mibubika, pape wakakula bua ‘diuma’ edi pakambaye mu Kasuamansense 1986 ne: Ekleziya udi ne bua “kulua tshiakabidi muena lulombo”—bua dikepela dikole dia mfranga. (Buakabuluibua 16:12) Bituadije nangananga mu 1919, Babilone Munene wakatandudibua bu muaba muatuke mu nyuma, mu diumvuangana ne bidi muanjelu wa bukole umanyisha mpindieu: “Ne wavu tshisombedi tshia ba-demon, tshisokomenu tshia dibungi dionso dipange bukezuke ne tshisokomenu tshia nyunyu wonso mupange bukezuke ne mukina!” (Buakabuluibua 18:2b) Mu tshitupa tshîpi etshi, neabutudibue dibutudibua diena dîna, bamushiye munda mutupu amu bu mudi makolo a Babilone, mu ditunga dia Irak lelu.—Tangila kabidi Yelemiya 50:25-28.
11. Mmu ngumvuilu kayi mudi Babilone Munene muvue “tshisombedi tshia ba-demon” ne ‘muaba wa mabungi mapange bukezuke ne nyunyu mipange bukezuke’?
11 Mbimueneke se: muaku “ba-demon” mutumika nawu apa udi ne diumvuija dimue ne udibo bakudimune ne: “demon mifuane mpumbu” (se‘i·rimʹ) mu diumvuija didi Yeshayi mufile bua Babilone kunyima kua dikuluka diende: “Ne kuaka nyama mibi ya ku tshipela neyilalemu, ne nzubu yabu neyuwule tente ne bipungulu. Muine amu ke muikala tshisombelu tshia nyunyu ya autruche, ne ba-demon bafuane mpumbu nebende batumpikamu.” (Yeshayi 13:21) Pamu’apa, muaku eu kawena uleja ba-demon bena dîna to, kadi, nyama ya mu tshipela ya miosa mile, ivua ne tshimuenekelu tshivua tshisaka aba bavua bayitangila ku divuluka ba-demon. Kutedibua mu tshimfuanyi kua nyama eyi, pamue ne kapepa kabi ka tshipuidiji (“mabungi mapange bukezuke”) ne nyunyu mipange bukezuke mu makolo a Babilone Munene, kudi kuleja lufu luende mu nyuma. Kêna ne ditekemena bua muoyo wa bantu mu matuku atshilualua nansha dimue.—Fuanyikija ne Efeso 2:1, 2.
12. Nku tshinyi kudi nsombelu wa Babilone Munene mukumbanangane ne mulayi wa mu Yelemiya nshapita wa 50?
12 Nsombelu wende mmuakanangane kabidi ne mulayi eu wa Yelemiya: “‘Kudi muele wa mvita bua kubutula bena Kaldé,’ aa mmêyi a Yehowa, ‘ne wa kubutula aba badi basombe ku Babilone, ne kubutula bana ba bakalenge bende ne kudi bena meji bende. . . . Kupawuka nkukuate mâyi ende, ne adi ne bua kuuma. Bualu nditunga dia mpingu misonga, ne bua bikena-kumona biabu bikuate buôwa, mbatungunuke ne kuenza malu a bupale. Nenku, nyama mibi ya ku miaba ikena-mâyi neyisombe pamue ne nyama idi ikungula, ne nyunyu ya autruche neyisombemu; bantu kabakuasamu, kakuikalaku bua bipungu ne bipungu.’” Kutendelela mpingu ne diamba ku muoyo dia masambila amue amue kabiakukuba Babilone Munene ku tshibawu tshidi tshivuluija dibutudibua dia Sodomo ne Gomore kudi Nzambi nansha.—Yelemiya 50:35-40.
Mvinyo mujudi-majinga
13. (a) Mmu miaku kayi mudi muanjelu wa bukole uzangika tshiendenda tshia masandi tshikole tshia Babilone Munene? (b) Ntshiendenda tshia masandi kayi tshivua tshitampakane mu Babilone wa kale tshidi tshisanganyibua kabidi mu Babilone Munene?
13 Mpindieu, muanjelu wa bukole udi uzangika tshiendenda tshia masandi tshikole tshia Babilone Munene, pa kumanyisha ne: “Bualu anu bua mvinyo mujudi-majinga wa masandi endea, matunga wonso mmapone, ne bakalenge ba pa buloba bakenda nende masandi, ne bangenda-mushinga bena ngendu ba pa buloba bakalua babanji ku bukole bua buneme buende bukena bundu.” (Buakabuluibua 18:3) Mmusesuishe matunga wonso ku bilele biende bibipe mu malu a Nzambi. Bilondeshile mushikuluji wa malu a kale muena Greke Hérodote, mu Babilone wa kale, nsongakaji wonso utshivua kamama uvua ne bua kunyanga bu-kamama buende mu bundumba bua mu ntempelo. Tudi mua kumona mpingu minyangakaja mu mvita, ileja bienzedi bibole bidi binyingalaja, lelu’eu kabidi, mu ntempelo wa ku Angkor Vat ku Kampuchea, ne mu ntempelo ya ku Khajuraho mu Inde, Vishnu, nzambi wa ba-Hindu mmuleja munyunguluka ne bimfuanyi bikuate bundu bia dienda masandi. Ku Etats-Unis, dileja patoke dia bienzedi bia tshiendenda tshia masandi diakasaluja balongeshi ba evanjeliyo ku televizion mu 1987, ne kabidi mu 1988, ne dia bilele bidi bitue mushimi bia dishala pamue dia mulume ne mulume munkatshi mua ba-ministre ba bitendelelu bidi bileja ne: bukua-buena-nkristo buine budi bulengulula bua bena kuitabuja babu kuendabu masandi mu mushindu mukuate bundu. Kadi, matunga wonso mmapone mu masandi makuabu mabi matambe.
14-16. (a) Mmalanda kayi mabi avua pankatshi pa bena tshididi ne bena malu a Nzambi mu Italie wa ba-fasciste? (b) Pakajingilabo ditunga dia Ethiopie kudi dia Italie, ntshinyi tshivua bepiskopo bena katolike bambe?
14 Tukadi bakule bua malanda mabi avua pankatshi pa bena tshididi ne bena malu a Nzambi, akafikisha Hitler ku diangata bukalenge mu Allemagne wa bena Nazi. Matunga makuabu pawu akakenga bikole bua dibuelakana dia bitendelelu mu malu adi kaayi a Nzambi. Tshilejilu: mu ditunga dia Italie wa ba-fasciste, mukanda wa diumvuangana mutua tshiala ku Latran kudi Mussolini ne kardinale Gasparri mu dia 11 Luishi 1929, wakavuija tshimenga tshia Vatican Ditunga didikadile. Pape Pius XI wakajadika muvuaye “mulambule Italie kudi Nzambi, ne Nzambi kudi Italie.” Bivua bia bushuwa anyi? Monayi tshiakenzeka bidimu bisambombo pashishe. Mu dia 3 Kasuamansense 1935, Italie wakajingila Ethiopie ne kumubunda mvita, wamba ne: “ditunga edi ki ndianji kushidimuka to, bualu batshidi bakuata bantu ku bupika.” Kadi, mu muanda eu, nditunga kayi menemene divua didileje kadiyi dishidimuke? Ekleziya Katolike wakapiisha buenzavi bua Mussolini anyi? Pavua pape wenda wamba mamanyisha makodiakane, bepiskopo bende bavua babenesha patoke biluilu bia “ditunga dibalela” diabu dia Italie. Mu mukanda wa The Vatican in the Age of the Dictators (Vatican mu tshikondo tshia ba-tshikokesha-nkaya), pa bualu ebu, Antony Rhodes udi wamba ne:
15 “Mu mukanda wende mutumina bena kuitabuja mu dia 19 Kasuamansense [1935], muepiskopo wa ku Udine [Italie] uvua ufunda ne: ‘Ki ndîba anyi ki mbimpe bua tuetu kuamba kubingisha peshi kupiisha mu tshilumbu etshi. Tuetu bena Italie, nangananga bu mutudi bena nkristo, butudi nabu mbua kuambuluisha biluilu bietu bua bitshimune.’ Ku luende luseke, muepiskopo wa ku Padoue, wakafunda mu dia 21 Kasuamansense ne: ‘Mu tshikondo etshi tshikole, tudi tunulomba bua kueyemena kudi balombodi betu ne kudi biluilu bietu.’ Mu dia 24 Kasuamansense, muepiskopo wa ku Crémone wakabenesha mabendele bungi kampanda a basalayi e kuamba ne: ‘Nzambi abeneshe basalayi aba badi baya ku maloba a Afrike bua kunyenga maloba mapiamapia ne a bufuke bua diakalenga dia Italie, ne kubatuadila nshidimukilu wa bena Roma ne wa bena nkristo. Tudi basue bua musangu eu kabidi, Italie ikale mulombodi wa bena nkristo buonso pa buloba bujima!’”
16 Nenku, ne dibenesha dia bamfumu ba Ekleziya katolike, basalayi bakabuela mu Ethiopie. Amu bu mupostolo Paulo, nnganyi wa kudibo uvua mua kuamba ne: uvua “mukezuke ku mashi a bantu buonso”?—Bienzedi 20:26.
17. Mmakenga kayi akakuata Espagne amu bualu bamfumu ba bitendelelu bena mu ditunga edi kabavua ‘bafule miele yabu ya nkanza bua kuyivuija nkasu ya kudima nayi’?
17 Pa kusakidila ku Allemagne, Italie ne Ethiopie, ditunga dikuabo kabidi diakenda masandi ne Babilone Munene—ke ditunga dia Espagne. Bumue bua ku malu avua majudije mvita mikole ivua mienzeke pankatshi pa bena mu ditunga edi mu 1936-39, mmapangadika mangata kudi mbulamatadi wa bena tshididi wa demokrasi bua kukepesha bukokeshi bupitshidile bua Ekleziya Katolike. Mu mvita eyi, Franco, mfumu wa ba-fasciste bena katolike wa biluilu bia batombokedi ba mbulamatadi, wakadiamba yeye muine bu “muena nkristo mulombodi wa basalayi ne bamfumu babu mu krwazade munsantu,” muanzu wakabengaye pashishe. Bena Espagne binunu nkama bakafua mu mvita. Ku lukuabu luseke, bilondeshile ditshinka dikumbanyine, ba-Nationaliste balombola kudi Franco bakashipa bena tshisumbu tshia Front Populaire 40 000, eku, aba pabu e kushipa bamfumu ba bitendelelu 8 000—balami, bakuidi, badiambike bakaji ne badiambike bapiabapia. Ebi ke bipeta bikuate buôwa bia mvita eyi ivua pankatshi pa bena ditunga, bidi bileja mudibi bia meji bua kulonda mubelu eu wa Yezu: “Pingaja muele webe wa nkanza pa muaba wawu, bualu aba buonso badi batula muele wa nkanza nebafue ku muele wa nkanza.” (Matayi 26:52) Mbundu kayipu bukuatshile bukua-buena-nkristo bua muvuabu buditue mu dishipangana bu nunku! Kabiyi mpata, bena mu kasumbu ka bamfumu babu ki mbanji kudiakaja bua ‘kufula miele yabo ya nkanza pa kuyivuija nkasu ya kudima nayi’ to!—Yeshayi 2:4.
Bangenda-mushinga bena ngendu
18. “Bangenda-mushinga bena ngendu ba pa buloba” mbanganyi?
18 “Bangenda-mushinga bena ngendu ba pa buloba” mbanganyi? Kabiyi mpata, lelu’eu badi mua kubikidibua ne: balombeshi ba bia bungenda ku matunga menyi, basumbishi banene ba mu mabumba peshi basumbi-basumbishi banene. Abi kabiena bisua kuamba ne: kuenda mushinga mu bululame buonso nkubi nansha. Bible udi mene upesha bangenda-mushinga mibelu ya meji, udi ubadimuija bua kuepuka dipanga bululame, lukuka ne bienzedi bikuabu bibi bia muomumue. (Nsumuinu 11:1; Zekayi 7:9, 10; Yakobo 5:1-5) Makasa a bungenda matambe bunene, “nditshina dia Nzambi ne tshikadilu tshia kusankila mu bidi nabi muntu.” (1 Timote 6:6, 17-19) Kadi, bulongolodi bua Satana kabutu bulonda mêyi-maludiki makane nansha. Dikosa mishiku nditue mushimi. Didi disanganyibua mu malu a Nzambi, mu mianda ya tshididi—ne mu bungenda-mushinga. Ku musangu ne ku musangu, tudiomba ne bikandakanda bitu bitandula malu mabi mavule, tshilejilu diiba mfranga kudi bamfumu ba mbulamatadi ne dienda mushinga wa bingoma.
19. Mbualu kayi mu mianda ya mabanji a pa buloba bujima budi buambuluisha bua kumvuija bua tshinyi Buakabuluibua udi wakula bua bangenda-mushinga ba pa buloba mu mêyi a kapeja?
19 Mfranga yonso mipeta munkatshi mua tshidimu tshimuepele mu disumbisha bingoma pa buloba bujima mmipite pa dolare miliyare 1 000, pabi, miliyo nkama ya bantu mbapangile bidi bikengedibua bua kuikala ne muoyo. Bidi bitonda bushuwa. Kadi mbimueneke se: disumbisha bingoma ng’umue wa ku nshindamenu ya mianda ya mabanji pa buloba bujima. Mu muanda eu, monayi tshitudi mua kubala mu tshikandakanda tshia ku Londres tshia Spectator tshia mu dia 11 Tshisanga 1987: “Biasua kubadibua anu nkumpanyi [ya disumbisha dia bingoma], idi mua kufila miaba ya kuangata bantu 400 000 ku mudimu ku Etats-Unis ne miaba 750 000 ku Mputu. Kadi, bualu bua dikema, padi dibueja mfranga ne dipetesha bantu midimu mu biapu bia dienza bingoma bienda biya kumpala, tshilumbu tshia kumanya bikala matunga mene menji a bingoma adikuba mmuanda udibo batabalela kakese.” Matunga aa adi apetela masanka manene ku disumbisha diawu dia bombe ne biamvita bikuabo bidiwu atuma mu matunga makuabu pa buloba bujima, too ne kudi aba badi mua kuandamuka baluishi babo. Kadi, dimue dituku, bombe eyi neyikale mua kukebesha mvita mikole yabutula bayisumbishi. Mmuanda kayipu kawuyi mutekemena! Ku bionso ebi, tudi kabidi mua kusakidila dibuejila, didi dimueneka kuonso mu biapu bia dienza bingoma. Amu ku Etats-Unis nkayaku, bilondeshile tshikandakanda tshia Spectator, “tshidimu tshionso, Nzubu wa banene balombodi ba basalayi utu ujimija dolare miliyo 900 mu musokoko bua bingoma ne bintu bikuabu bia busalayi.” Kabiena bikemesha padi mukanda wa Buakabuluibua wakula bua bangenda-mushinga ba pa buloba mu mêyi a kapeja!
20. Ntshilejilu kayi tshidi tshileja ne: bitendelelu mbibuelakane mu bungenda-mushinga bubipe?
20 Anu bu muvua muanjelu wa butumbi mudianjile kubimanyisha, bitendelelu bivua pabi bidibueje mu bungenda-mushinga bupange bululame. Tshilejilu, tutele dibuelakana dia Vatican mu dikuluka dia banke Ambrosiano mu 1982. Tshilumbu etshi tshiakanenga bikole mu bidimu bia 1980, bivua bikengela kumanya kuvua mfranga miye. Mu Luishi 1987, banzuji ba ku Milan bakatuma mikanda ya dikuata bamfumu basatu bena Katolike ba ku Vatican, umue wa kudibo uvua muarkepiskopo wa ku Amerike, uvuabu beyemejila bujitu bu umue wa ku bapatuishi ba mfranga ku banke mu mishindu mibi, kadi Vatican wakimansha mukanda wa dilomba dianyisha bua difikishibua diabu ku kabadi. Mu Kashipu 1987, mu tshimvundu tshikole tshia ditua nkanana, kabadi kanene ka Italie kakabenga kuanyisha mikanda ya dikuata bamfumu aba basatu pa kushindamena pa diumvuangana dienza ku kale pankatshi pa Vatican ne mbulamatadi wa Italie.
21. Mmunyi mutudi bamanye ne: Yezu kavua mubuelakane nansha kakese mu bungenda-mushinga bubipe bua mu tshikondo tshiende, kadi, ntshinyi tshitudi tumona lelu’eu kudi bitendelelu bifumine ku Babilone?
21 Yezu uvuaku mubuelakane mu bungenda-mushinga bubipe bua mu tshikondo tshiende anyi? Tòo. Kavua nansha ne katupa ka buloba ka pa nkayende, bualu kavua ne “pa kuladika mutu.” Wakapesha mene nsongalume kampanda mubanji mubelu eu: “Sumbisha bionso biudi nabi, wabanyine bapele, nenku newikale ne tshiuma mu diulu; pashishe, ulue bua kuikala mundondi.” Tshivua mubelu muimpe mutambe, bualu, bu nsongalume eu muwuteleje, uvua kupeta disulakana ku tunyinganyinga tuonso tudi tusuikakaja ku midimu ya bungenda-mushinga. (Luka 9:58; 18:22) Kadi, bitendelelu bifume ku Babilone bitu bidisuika biobi pa tshibidilu ne bangenda-mushinga banene. Tshilejilu, mu 1987, tshikandakanda tshia Albany Times Union tshiakamanyisha ne: mfumu mutangidi wa tshibutshilu tshia arshidiyoseze wa bena katolike wa ku Miami, Floride, Etas-Unis, wakitaba ne: Ekleziya udi ne mayeba a pa nkayende mu biapu bia bingoma bia nikleere, bia filme mifunda-X ne bia makanya.
“Patukayi munkatshi muende, tshisamba tshianyi”
22. (a) Dîyi difume mu diulu didi diamba tshinyi? (b) Ntshinyi tshivua tshipeteshe tshisamba tshia Nzambi disanka mu 537 K.B.B. ne mu 1919 B.B.?
22 Mpindieu, Yone udi uleja patoke dikumbana dikuabu dia mu tshimfuanyi: “Ne meme kumvua dîyi dikuabu difuma mu diulu diamba ne: ‘Patukayi munkatshi muende, tshisamba tshianyi, binuikala kanuyi basue kubuelakana nende mu mpekatu yende ne binuikala kanuyi basue kupeta tshitupa tshia ku bipupu biende.’” (Buakabuluibua 18:4) Milayi ya mu Mifundu ya tshiena-Ebelu idi itangila dipona dia Babilone wa kale idi imanyisha kabidi dîyi edi divua Yehowa mutumine tshisamba tshiende: “Nyemayi munkatshi mua Babilone.” (Yelemiya 50:8, 13) Bia muomumue, bilondeshile ditekemena dia kubutudibua kua Babilone Munene, basadidi ba Nzambi mbakankamijibue mpindieu bua kupatuka lubilu mu bulongolodi ebu. Mu 537 K.B.B., bena Izalele ba lulamatu bakasanka bikole bu muakanyemabu mu Babilone. Mushindu wa muomumue, basadidi ba Nzambi bakasanka bikole bu muakapikudibuabu ku bupika bua Babilone mu 1919. (Buakabuluibua 11:11, 12) Ne bituadije mu tshikondo etshi, miliyo mivule ya bantu bakuabu mbatumikile dîyi-dituma dia kupatuka mu Babilone Munene.
23. Mmu miaku kayi mudi dîyi difume mu diulu dizangika dikengedibua dia kunyema ne lukasa luonso mu Babilone Munene?
23 Bidi bia mushinga bua kuluishakaja bua kunyema mu Babilone Munene, kushipa malanda wonso ne bitendelelu bia mu bulongolodi ebu ne kuditapulula kudibi menemene anyi? Bidi nanku, bualu bidi bikengela bua tuetu kuikala ne mmuenenu wa muomumue ne wa Nzambi pa bidi bitangila bulongolodi ebu bunenanenayi ne bukulakaje bua malu a Nzambi, Babilone Munene. Kêna umuengeleka to, bualu udi umubikila ne: ndumba munene. Ke bua tshinyi dîyi didi difuma mu diulu didi diambila mpindieu Yone mamanyisha makuabu adi atangila ndumba eu: “Bualu, mpekatu yende mmiunguija mushiki too ne mu diulu, ne Nzambi wavuluki bienzedi biende bipange buakane. Mupingajilayi anu bu muvuaye mupingajilangane yeye muine, ne numuenzele misangu ibidi kupitshisha, eyowa, misangu ibidi bungi bua bintu biakenzaye; mu lupanza muvuaye mupongolole nsambakenu, mupongoluelayi nsambakenu awu misangu ibidi. Bilondeshile muvuaye uditumbisha ne nsombelu uvuaye nende wa buneme bukuate bundu, mupeshayi makenga ne madilu bilondeshile mushindu wa muomumue. Bualu, udi utungunuka ne kudiambila mu mutshima wende ne: ‘Ndi musombe bu mukalenge-mukaji, ne tshiena mukamba to, tshiakubuela mu madilu nansha kakese.’ Ke bua tshinyi bipupu biende nebivue anu mu dituku dimuepele, lufu, madilu, tshiyole tshia nzala, ne newoshibue ne kapia, abutuke butubutu, bualu, Yehowa Nzambi wakamulumbuluisha, udi ne bukole.”—Buakabuluibua 18:5-8.
24. (a) Basadidi ba Nzambi badi ne bua kunyema mu Babilone Munene bua kuepuka tshinyi? (b) Aba badi kabayi bapatuka mu Babilone Munene badi babuelakana nende mu mpekatu kayi?
24 Mmêyi kayipu makole! Nenku, bidi bikengela kuenza bualu kampanda. Ke tshivua Yelemiya mukankamije bena Izalele ba mu tshikondo tshiende bua kuenza: “Nyemayi munkatshi mua Babilone, . . . bualu, edi ndîba dia kudisombuela kua Yehowa. Udi umupingajila difutu diende. Patukayi munkatshi muende, ô tshisamba tshianyi, ne yonso wa kunudi apandishe anyima wende ku tshiji tshikole tshia Yehowa.” (Yelemiya 51:6, 45) Mushindu wa muomumue, dîyi difume mu diulu didi didimuija tshisamba tshia Nzambi lelu’eu bua kupatuka ne lukasa luonso mu Babilone Munene bua kubenga kupeta tshitupa tshia ku bipupu biende. Malumbuluisha mafuane bipupu adi Yehowa mufundile bulongolodi ebu, pamue ne Babilone Munene, adi amanyishibua mpindieu. (Buakabuluibua 8:1 too ne 9:21; 16:1-21) Basadidi ba Nzambi badi ne bua kutapulukangana ne bitendelelu bia dishima pikalabu basue kuepuka bipupu ebi anyi basue kuepuka dibutudibua pamue nabi. Kabidi, biashalabu mu bulongolodi abu, nebabuelakane nabu mu mpekatu yabu. Amu bu bitendelelu ebi, nebadivuije bena tshibawu bua dienda masandi a mu nyuma ne bua dipongolola mashi “a aba buonso bakakosabu muminu pa buloba.”—Buakabuluibua 18:24; fuanyikija ne Efeso 5:11; 1 Timote 5:22.
25. Mmu mishindu kayi muakapatuka tshisamba tshia Nzambi mu Babilone wa kale?
25 Kadi, mmushindu kayi udi tshisamba tshia Nzambi tshipatuka mu Babilone Munene? Bena Yuda bakapikudibua mu Babilone wa kale bakenza luendu luena-dîna bua kupingana ku Buloba bulaya. Kadi, kupita apu, bavua ne bua kuenza bukuabu bualu. Yeshayi uvua muambile bena Izalele mu mulayi ne: “Semenayi kule, semenayi kule, patukayimu, kanulengi tshintu nansha tshimue tshipange bukezuke; patukayi munkatshi muende, nudilame bakezuke, nuenu badi batuale malonga a Yehowa.” (Yeshayi 52:11) Bushuwa, bavua ne bua kulekela bilele bionso bipange bukezuke bia ntendelelu mufumine ku Babilone bivua mua kutundubisha ntendelelu wabu bua Yehowa.
26. Mmushindu kayi uvua bena nkristo ba ku Kolinto batumikile dîyi-dituma edi: ‘Patukayi munkatshi muabu ne kanulengi kabidi tshintu tshipange bukezuke’?
26 Mupostolo Paulo wakatela miaku ya Yeshayi mu mukanda wende mutumina bena Kolinto, wamba ne: “Kanudisuiki ku tshikokedi tshimue tshidi katshiyi tshiakanangane ne badi kabayi bena kuitabuja. Bushuwa, mmalanda kayi adi pankatshi pa buakane ne dishipa mikenji? Peshi, mbuobumue kayi budi pankatshi pa butoke ne mîdima? . . . ‘Ke bua tshinyi patukayi munkatshi muabu ne nuditapulule kudibu,’ ke mudi Yehowa wamba, ‘ne kanulengi kabidi tshintu tshipange bukezuke.’” Kabivua bikengela bua bena nkristo ba ku Kolinto kushiyabu tshimenga tshiabu bua kutumikila dîyi-dituma edi to. Kadi, ku mubidi, bavua ne bua kuepuka dibuela mu ntempelo mipange bukezuke ya bitendelelu bia dishima ne, mu nyuma, bivua bikengela kutapulukangana ne batendeledi ba mpingu pa kubenga kuenza midimu yabu mipange bukezuke. Ke mushindu uvua kabidi basadidi ba Nzambi batuadije kunyema ne lukasa luonso mu Babilone Munene mu 1919, pa kulekela malongesha wonso ne bilele bipange bukezuke bitshivuabu nabi. Nenku, kudisungulujabu pashishe bu tshisamba tshikezula tshia Nzambi bua kumusadila.—2 Kolinto 6:14-17; 1 Yone 3:3.
27. Mmafuanangana kayi adi pankatshi pa malumbuluisha mamanyisha bua Babilone wa kale ne aa adi bua Babilone Munene?
27 Dipona ne dibutudibua bia Babilone wa kale bivua dinyoka bua mpekatu yende. “Bualu, dilumbuluishibua diende diakafika too ne mu diulu.” (Yelemiya 51:9) Bia muomumue, mpekatu ya Babilone Munene “mmiimane mushiki too ne mu diulu,” mmifike too ne ku dikoka ntema ya Yehowa yeye muine. Babilone Munene mmudivuije muena tshibawu bua kansungasunga, ditendelela mpingu, tshiendenda, tshinyangu, buivi ne dishipangana. Kamue ka ku tubingila tua dipona dia Babilone wa kale mbua kusombuela bionso bivuaye muenzele ntempelo ne batendeledi balelela ba Yehowa. (Yelemiya 50:8, 14; 51:11, 35, 36) Bia muomumue, dipona ne dibutudibua dia kashikija bia Babilone Munene bidi biumvuija disombuela bua malu avuaye muenzele bakumbaji ba ntendelelu mulelela mu kupita kua siekele. Bushuwa, dibutudibua diende dia kashidi nedijadike ntuadijilu wa “dituku dia disombuela dia kudi Nzambi wetu.”—Yeshayi 34:8-10; 61:2; Yelemiya 50:28.
28. Ndîyi-dikulu kayi didi Yehowa utumika nadi bua Babilone Munene, ne mbua tshinyi?
28 Tshikondo tshia Mikenji ya Mozese, pavua muena Izalele kampanda wiba, uvua ne bua kupingaja bintu bivuaye muibe kuvudija misangu ibidi anyi kupita apu. (Ekesode 22:1, 4, 7, 9) Tshikondo tshia kubutudibua kua Babilone Munene, Yehowa neatumike ne dîyi-dikulu dia bulumbuluishi dia muomumue. Udi ne bua kupeta difutu diende pa kuvudija misangu ibidi malu wonso avuaye muenze. Luse nansha lukese kaluakuikalaku bualu Babilone Munene kavua muleje luse kudi aba bavuaye ukengesha. Wakapawula bisamba bia pa buloba bua kuikalaye ne “nsombelu wa buneme bukuate bundu.” Mpindieu, makenga ne madilu bikadi pa kumukuata. Babilone wa kale uvua wela meji ne: uvua mu dikubibua dijima; uvua wamba ne lutambishi luonso ne: “Tshiakusomba bu mukaji wa mu lufuila to, ne tshiakujimija bana to.” (Yeshayi 47:8, 9, 11) Babilone Munene udi kabidi udiumvua mu dikubibua. Kadi dibutudibua diende, dimufundila bu tshibawu kudi Yehowa udi “ne bukole,” nedivue mu tshita ne mu tshita, amu bu “mu dituku dimuepele”!
[Mêyi adi kuinshi]
a New World Translation Reference Bible, note kuinshi kua dibeji.
[Kazubu mu dibeji 263]
“Bakalenge . . . bakenda nende masandi”
Ku ntuadijilu wa bidimu bia 1800, bangenda-mushinga ba ku Mputu bavua babueja diamba mu musokoko mu ditunga dia Chine. Mu Luabanya 1839 bamfumu ba ditunga dia Chine bakakeba mua kuimanyika bungenda ebu bubengangane ne mikenji pa kunyenga tushete 20 000 tua diamba kudi bangenda-mushinga bena Grande-Bretagne. Ngenzelu eu wakajula ndululu pankatshi pa Grande-Bretagne ne Chine. Bu muvua malanda a matunga aa abidi enda atshipala, ba-misionere bena mishonyi bakakankamija Grande-Bretagne bua kuela mvita; bakamba mêyi bu aa:
“Matandu aa adi ansankisha bikole, bualu, ndi ngela meji se: adi ne kipatshila ka kujuula tshiji tshia mbulamatadi wa bena Grande-Bretagne, ne pashishe Nzambi, ku bukole buende, neikale mua kubumbula mikalu idi ipumbisha dibuela dia evanjeliyo wa Kristo mu Chine.”—Henrietta Shuck, misionere muena baptiste.
Ndekelu wa bionso, mvita yakabudika, mine idibo babikila lelu’eu ne: Mvita ya Opium. Ba-misionere bakakankamija Grande-Bretagne pa kuela nseke ne mêyi bu aa:
“Ndi muenzejibue bua kujingulula ku nsombelu eu ne: tshilumbu etshi katshiena tshitangila anu kusumbisha kua diamba peshi Angleterre patupu, apo kabidi dipangadika dinene dia Nzambi dia kuakaja malu mushindu wa se: ku muoyo mubi wa muntu, dilongolola Diende diuwule tente ne luse dikumbanyine Chine pa kuupula lumbu ludi lutapulula ditunga edi.”—Peter Parker, misionere wa bena mu tusumbu tudikadile tua ba congrégationaliste.
Misionere mukuabu wa bena mu tusumbu tudikadile tua ba congrégationaliste, Samuel W. Williams, wakasakidila ne: “Tshianza tshia Nzambi tshidi tshimueneka mu malu wonso adi menzeke mu mushindu wa dikema, ne katuena tuela mpata bua se: Eu udi muambe ne: Neavuije muele wa ntapa-kubidi pa buloba, mmulue bua kubutula ne lukasa luonso baluishi Bende ne kuteka bukalenge Buende. Neabutule amu kubutula too ne patekaye Mukalenge wa Ditalala.”
Pa bidi bitangila kushipangana kukuata buôwa kua bena ditunga dia Chine, misionere J. Lewis Shuck mmufunde ne: “Ndi ngangata mianda eyi . . . bu mishindu mishilangane idi Mukalenge utumika nayi bua kujimija bukoya buonso budi bupumbisha dilubuluka dia Bulelela bua Nzambi.”
Misionere wa bena mu tusumbu tudikadile tua ba congrégationaliste Elijah C. Bridgman wakasakidila ne: “Misangu mivule, Nzambi utu utumika ne tshiluilu tshikole tshia badi kabayi bena kuitabuja bua kulongoluela bukalenge Buende njila. . . . Mu tshikondo etshi tshikole, tshiamu tshia mudimu mbantu, kadi, bukole mbua Nzambi. Nguvernere udi ku mutu kua matunga wonso udi utumika ne Angleterre bua kunyoka ne kufuisha ditunga dia Chine bundu.”—Miaku miangatshila mu tshiena-bualu tshia: “Ends and Means” (Bipatshila ne mua kubikumbaja) tshifunda kudi Stuart Creighton Miller, mipatula mu anglais mu 1974 mu mukanda wa The Missionary Enterprise in China and America (dilonga dienza kudi Harvard ne dipatula kudi John K. Fairbank).
[Kazubu mu dibeji 264]
“Bangenda-mushinga bena ngendu . . . bakanema”
“Pankatshi pa 1929 ne mvita mibidi ya buloba bujima, [Bernadino] Nogara [mfumu mutangidi wa bibutshilu bia Vatican] wakabueja mfranga (ne bantu bende) mu midimu mishilangane ya dibueja mpetu ku Italie bua kuvudija bubanji bua Vatican, nangananga mu midimu ya nzembu, dimuangalaja ngumu, banke, disombeshangana mfranga, biro bikese bia njila ya njanja, bidiminu, biapu bia sima ne kumpanyi ya bilamba. Mivule ya ku midimu eyi yakamupetesha mfranga mivule. Eu wa dienza bilamba wakalubuluka mushindu eu:
“Nogara wakasangisha kumpanyi bu mudi La Società Italiana della Viscosa, La Supertessile, La Società Meridionale Industrie Tessili ne La Cisaraion, e kuyivuija kumpanyi umuepele: CISA-Viscosa, wakatekaye bu muludiki baron Francesco Maria Oddasso, umue wa ku bantu ba kueyemenyibua mutambe kuanyishibua ku Vatican. Pashishe, Nogara wakatumika mushindu wa kusangisha kumpanyi eu mupiamupia ne kumpanyi munene wa ku Italie wa dienza bilamba, SNIA-Viscosa. Ndekelu wa bionso, Vatican wakatuadija kutabalela SNIA-Viscosa bikole, e kumuteka muinshi mua bulombodi buende, anu bu muakamuenekabi patoke pashishe ku ditekibua dia Oddasso bu mulombodi-tshindondi wa kumpanyi eu.
“Nogara wakadifinya ku ngenzelu eu mu kumpanyi ya dienza bilamba. Kadi, wakadifinya kabidi mu biapu bikuabu bivule mu mishindu kabukabu. Bu muvuaye muena mbabi ne budimu bukole. Muntu eu muena kalolo . . . wakenza malu pamu’apa kupita ne bangenda-mushinga bakuabu buonso bua kulubuluja tshiakabidi mianda ya mabanji mu ditunga dia Italie. . . . Nansha muvua Benito Mussolini kayi mukumbane mua kuenza ampire uvuaye ulotakana, kadi, wakambuluisha Vatican ne Bernadino Nogara bua kuenza bukokeshi bua mushindu mukuabu.”—The Vatican Empire, mufunda kudi Nino Lo Bello, mabeji 71-73.
Etshi ntshilejilu tshimuepele tshia dieleshangana dikole dia diboko pankatshi pa bangenda-mushinga ba pa buloba ne Babilone Munene. Kabiena bikemesha bua kumanya se: bangenda-mushinga aba nebadile pajimina muena diabo ngenda-mushinga!
[Tshimfuanyi mu dibeji 259]
Pakatangalaka bantu pa buloba bujima, bakaya ne ntendelelu wa ku Babilone
[Bimfuanyi mu dibeji 261]
Kasumbu ka Yone, amu bu nsentedi, kadi kamanyisha ne: Babilone wakuluki
[Tshimfuanyi mu dibeji 266]
Bishadile bia dikolo dia Babilone wa kale bidi bivuluija kabutu katshilualua ka Babilone Munene
-
-
Madilu ne disanka ku nshikidilu wa BabiloneBuakabuluibua—Nkomenu wabu munene ukadi pabuipi!
-
-
Nshapita wa 37
Madilu ne disanka ku nshikidilu wa Babilone
1. Mmunyi muenza “bakalenge ba pa buloba” pabutudibua Babilone Munene mu tshimpitshimpi?
KUBUTUKA kua Babilone Munene ndumu luimpe bua tshisamba tshia Yehowa, kadi kudi ne buenzeji kayi kudi matunga? Yone udi utuambila ne: “Ne bakalenge ba pa buloba bavua benda nende masandi ne bavua ne nsombelu wa buneme bukuate buôwa nebadile ne nebaditute pa tshiadi ne kanyinganyinga bualu buende, patangilabo muîshi wa kuosheka kuende, eku bimanyine pa bule bua ditshina dia kukengakana kuende, bamba ne: ‘Ndiakabi kayipu, ndiakabi kayipu tshimenga tshinene we, Babilone wewe tshimenga tshikole, bualu dilumbuluishibua diebe diafiki anu mu dîba dimue!’”—Buakabuluibua 18:9, 10.
2. (a) Bu mudi nsengu dikumi ya mu tshimfuanyi ya nyama wa luonji wa dikala dikunze ibutula Babilone Munene, bua tshinyi “bakalenge ba pa buloba” badi badila dijimina diende? (b) Bua tshinyi bakalenge, ne kanyinganyinga kakole mu mutshima, mbimanyine kule ne tshimenga tshifundila tshibawu?
2 Kudila kua matunga kudi mua kukemesha bualu nsengu dikumi ya mu tshimfuanyi ya nyama wa luonji wa dikala dikunze ke idi mibutule Babilone. (Buakabuluibua 17:16) Kadi, mpindieu bu mudi Babilone katshiyiku, “bamfumu ba pa buloba” nebajingulule bushuwa muvuaye ne dikuatshisha kudibo bua kukuba bupole ne dikokela kudi bakokeshibue babo. Bamfumu ba bitendelelu bavua batumbisha mvita, basadila bu babueji ba bantu ku busalayi, ne ku miyuki yabo ya patoke, bakankamija bansongalume bua kudifila bu bena mvita. Bitendelelu bivua bilamika bamfumu banyanguke bunsantu buvuabo badisokoka kunyima kuabu bua kusuya bantu. (Fuanyikija ne Yelemiya 5:30, 31; Matayi 23:27, 28.) Kadi, tutabalele bua se: ne dibungama dikole, bakalenge aba mbimanyine mpindieu kule ne tshimenga tshifundila tshibawu. Kabena bapita kusemena pabuipi natshi bua kutshituadila diambuluisha nansha. Badi ne dibungama pa kumona mudibu batshibutule, kadi ki ndikole menemene to, bua kabavu kudibueja mu njiwu bua bualu buende.
Bangenda-mushinga badi badilae bakuata madilu
3. Mbanganyi bakuabu badi banyingalala bua dijimina dia Babilone Munene, ne mbua tubingila kayi tudi Yone ufila?
3 Ki ng’amu bakalenge ba pa buloba badi banyingalala bua dijimina dia Babilone Munene nansha. “Ne bangenda-mushinga bena ngendu ba pa buloba badi badila ne bakuata madilu bua bualu buende, bualu kakuena muntu udi usumba kabidi bintu biabu bidi biuwule tente mu bibutshilu, bidi biuwule ne ngolo ne argent ne mabue a mushinga mukole ne busanga ne bilamba bia lin muimpe ne bikunzubile ne bia soie ne bikunzubile; ne bintu bia mishindu yonso bienza ne mitshi ya dipembu, ne bintu bia mishindu yonso bisonga bia mibanga ne bintu bia mishindu yonso bia mabaya a mushinga mukole ne bia mutaku, ne bia tshiamu tshifike ne bia tshikalabua; ne sinamome ne mutshi wa amome ne kamonya, ne manyi a manananshi, ne oliban, ne mvinyo, ne manyi a olive, ne bukula butoke bufinuke, ne blé, ne ngombe, ne mikoko; ne tubalu, ne vwatire, ne bapika, ne anyima ya bantu. Eyowa, tshimuma tshimpe tshivua anyima webe ujinga tshiakumbuka kuudi [Babilone Munene], ne bintu bionso bia mushinga muneme ne bintu bionso bilengele biakabutuka nebe, ne kabakubisangana kabidi kashidi.”—Buakabuluibua 18:11-14.
4. Bua tshinyi “bangenda-mushinga bena ngendu” badi badila Babilone Munene ne bakuata madilu bualu buende kunyima kua dibutuka diende?
4 Bushuwa, Babilone Munene uvua mulunda wa pa muoyo ne musumbi munene wa bintu bia bangenda-mushinga bena bintu bungi bu mvula. Tshilejilu, nzubu ya badiambike balume ne badiambike bakaji, ne ekleziya ya bukua-buena-nkristo mmilengeja ne bungi buvule bua ngolo, argent, mabue ne mabaya bia mushinga mukole, ne bintu bikuabu bia mushinga mukole, mu kupita kua siekele. Kabidi, bitendelelu bitu bibenesha nsumbilu ukena kudikanda wa bintu ne bukuatshiki bua maluvu mu matuku a difesto dia Noël didi dipuekesha Kristo milongo, ne makuabu matuku adibu babala mudiwu mansantu. Ba-misionere ba bukua-buena-nkristo bakaya ku misoko ya kulekule, e kunzululaku bisalu bipiabipia bua “bangenda-mushinga bena ngendu” ba mu bulongolodi ebu. Mu siekele wa 17 ku Japon, bena Katolike bakafika ne bangenda balombeshi ba bia bungenda ku matunga menyi, bakabuela mu mvita ya difuila maloba. Tshibungu tshia The Encyclopædia Britannica tshidi tshiamba bua mvita ya kashikija yakenzeka muinshi mua lumbu lua Osaka ne: “Biluilu bia Tokugawa biakatuilangana ne muluishi muambule mabendele mafunda tshimanyinu tshia nkuruse ne bimfuanyi bia Mupandishi ne Munsantu Yakobo, Munsantu mukubi wa Espagne.” Biluilu bitshimunyi biakakengesha ne kujima buena Katolike mu ditunga edi. Bia muomumue, Ekleziya kakupeta disanka nansha dimue mu didibueja diende mu midimu ya bulongolodi ebu.
5. (a) Bilondeshile dîyi difume mu diulu, mmu mushindu kayi mudi “bangenda-mushinga bena ngendu” bâse madilu? (b) Bua tshinyi bangenda-mushinga pabu ‘mbimanyine pa bule’?
5 Dîyi difumina mu diulu didi diamba kabidi nunku: “Bangenda-mushinga bena ngendu ba bintu ebi, bakanemena kudiye, nebimanyine pa bule bua ditshina dia kukengakana kuende ne nebadile ne bakuate madilu, bamba ne: ‘Ndiakabi kayipu, ndiakabi kayipu—tshimenga tshinene we, tshivuadika bilamba bia lin, ne bikunzubile ne bikunze kunzuu, tshilengeja menemene ne bilengejilu bia ngolo, ne mabue a mushinga mukole ne busanga, bualu anu mu dîba dimue bubanji bunene nunku buakapawudibua!’” (Buakabuluibua 18:15-17a) Babilone Munene mumana kubutudibua, “bangenda-mushinga” badi badila dijimija dia ngenda eu muena diabo. Bushuwa, “ndiakabi kayipu, ndiakabi kayipu” buabu buobo! Kadi, tabalelayi bua se: mbâse madilu bua bipatshila biabu bia buîminyi menemene ne—anu bu bakalenge—‘mbimanyine pa bule.’ Kabena bapita kusemena pabuipi ne Babilone Munene bua kumutuadila diambuluisha kampanda to.
6. Bilondeshile dîyi difume mu diulu, mmunyi mudi tupitene ne bendeshi ba mazuwa bakuate madilu, ne bua tshinyi badi badila?
6 Muyuki udi utungunuka nunku: “Ne kapitene yonso wa mazuwa ne muntu yonso muena ngendu pa mâyi, ne bendeshi ba mazuwa ne aba buonso badi badiila ku mudimu wa ku mbuu, bakimanyina pa bule ne bela mbila pa kutangila muîshi wa kuoshibua kuende ne bamba ne: ‘Ntshimenga kayi tshidi bu tshimenga tshinene?’ Ne bakadiela lupuishi pa mitu yabo ne bakela mbila, badila ne bakuata madilu, bamba ne: ‘Ndiakabi kayipu, ndiakabi kayipu—tshimenga tshinene, muvua aba buonso bavua ne mazuwa pa mbuu balua babanji ku diambuluisha dia bungi bua bubanji buatshi, bualu mu dîba dimue tshiakabutudibua!’” (Buakabuluibua 18:17b-19) Babilone wa kale uvua tshimenga tshia bungenda tshivua ne mazuwa mavule. Bia muomumue, Babilone Munene udi wenda mushinga bikole ku diambuluisha dia “mâyi a bungi” peshi bantu bende. Ebi bidi bipetesha bena kuitabuja bende ba bungi midimu kabukabu. Nkujimija kayipu kuenzeka buabu buobo mu midimu ya dibueja mfranga pabutudibua Babilone Munene! Kabakupeta kabidi mpokolo wa didiila bu eu nansha kakese.
Bakuabu badi basanka bua dibutuka diende
7, 8. Mmushindu kayi udi dîyi difume mu diulu dimanyisha nkomenu wa mukenji wadi udi utangila Babilone Munene, ne mbanganyi bandamuna ku miaku eyi?
7 Pakashimbulabu Babilone wa kale kudi bena Mède ne bena Perse, Yelemiya wakamanyisha mu mulayi ne: “Diulu ne buloba ne bintu bionso bidimu nebimbe misambu ya disanka bua kubutuka kua Babilone.” (Yelemiya 51:48, Mukanda wa Nzambi) Padi Babilone Munene ubutudibua, dîyi difume mu diulu didi dimanyisha nkomenu wa mukenji wadi mu miaku eyi: “Sankayi bualu buende, O diulu, ne nuenu penu bansantu buonso, nuenu bapostolo ne nuenu baprofete, bualu Nzambi wakumuvuijila tshibawu tshia bulumbuluishi bua bualu buenu!” (Buakabuluibua 18:20) Yehowa ne banjelu nebasanke pamonabu dibutuka dia muluishi wa kalekale wa Nzambi, ke muenza kabidi bapostolo ne baprofete bena nkristo ba kumpala, bakadi babiishibue katataka ne bamane kuangata miaba yabo ya kutumika munkatshi mua bakulu 24.—Fuanyikija ne Musambu wa 97:8-12.
8 Kabiyi mpata, “bansantu” buonso—nansha bakadi babiishibue ku lufu baye mu diulu anyi batshidi ne muoyo pa buloba—nebele mbila ya disanka, bia muomumue ne musumba munene wa mikoko mikuabu udi ku luseke luabu. Pakumbana tshikondo, bantu buonso ba lulamatu ba kale nebabiishibue ku lufu mu bulongolodi bupiabupia, buobo pabo nebasanke. Tshisamba tshia Nzambi katshitu tshianji kuteta mua kudisombuela pa bena mu bitendelelu bia dishima bavua babakengesha. Badi bavuluka miaku eyi ya Yehowa: “Disombuela ndianyi, meme ke wafila difutu, ke mudi Yehowa wamba.” (Lomo 12:19; Dutelonome 32:35, 41-43) Yehowa wafidi difutu mpindieu. Mashi wonso mapongolola kudi Babilone Munene neikale mamane kusombodibua.
Kuedibua kua dibue dinene dia mpelu mu mbuu
9, 10. (a) Ntshinyi tshidi muanjelu kampanda wa bukole wamba ne wenza mpindieu? (b) Mbualu kayi bufuane budi muanjelu wa bukole ukumbaja bilondeshile Buakabuluibua 18:21 buakenjibua mu tshikondo tshia Yelemiya, ne buvua bujadika tshinyi? (c) Bualu budi muanjelu wa bukole wenza ku mêsu kua Yone budi bujadika tshinyi?
9 Muanda udi Yone umona pashishe udi ujadika ne: dilumbuluishibua dia Babilone Munene kudi Yehowa ndia kashidi: “Ne muanjelu kampanda wa bukole wakambula dibue difuane dibue dinene dia mpelu ne wakadikupa mu mbuu, wamba ne: ‘Ku dikupa dikole ke muimanshibua Babilone tshimenga tshinene, ne katshiakusanganyibua kabidi kashidi!’” (Buakabuluibua 18:21) Muanda wa muomumue, muikale ne diumvuija dia bukole dia buprofete, wakakumbajibua mu tshikondo tshia Yelemiya. Ku buenzeji bua spiritu wa Nzambi, Yelemiya wakafunda mu mukanda “dikenga dionso divua ne bua kukuata Babilone.” Wakafila mukanda eu kudi Serayá ne kumuambila bua kuya ku Babilone. Kuineku, pa kulonda mêyi a Yelemiya, Serayá wakabala dimanyisha dia diakabi bua tshimenga: “O Yehowa, wewe nkayebe wakamba mêyi a difundila muaba eu tshibawu, bua kuwubutula bua kamusanganyibu kabidi mumusombi, nansha muntu anyi tshimuna, kadi bua uvue dikolo dia munda mutupu bua bidimu kabiyi bijadika.” Pashishe, Serayá wakasuika dibue ku mukanda ne kuwukupa mu musulu wa Efrate, wamba ne: “Ke mushindu wadiina Babilone ne kayi mua kutundubuka kashidi, bua diakabi dindi mmutumina.”—Yelemiya 51:59-64.
10 Disuika dia mukanda ku dibue ne dikupibua diawu mu musulu, bivua bishindika se: Babilone neakupuke mu lungenyi, kakupingana mu nsombelu wende wa diambedi kashidi. Bia muomumue, bualu bufuane ebu budi muanjelu wa bukole ukumbaja ku mêsu kua Yone budi bujadika ne: dilongolola dia Yehowa bua bidi bitangila Babilone Munene nedikumbane. Nsombelu wa dibutuka dijima udi Babilone wa kale usanganyibua lelu’eu ntshijadiki tshikole tshia diakabi dijima diafikila bitendelelu bia dishima mu tshitupa tshîpi emu.
11, 12. (a) Mmiaku kayi idi muanjelu wa bukole wambila mpindieu Babilone Munene? (b) Ntshinyi tshiakamanyisha Yelemiya mu mulayi bua Yeruzaleme mutontolodi, ne mmunyi muakumbana miaku eyi mu matuku etu aa?
11 Muanjelu wa bukole udi umanyisha Babilone Munene mêyi aa mpindieu: “Ne dîyi dia tungimba tudi tuimba ne lunzenze ne dia bimbi ba mijiki ne dia bedi ba nshiba ne ba mpungi kashidi kabakudiumvua kabidi muebe, ne nsenda wa mudimu kayi wonso kabakumusangana kabidi muebe, ne mutoyi wa dibue dia mpelu kashidi kabakudiumvua kabidi muebe, ne butoke bua muendu kashidi kabuakukenka kabidi muebe, ne dîyi dia musedi ne dia musedibue kashidi kabakudiumvua kabidi muebe; bualu bangenda-mushinga bebe bena ngendu bavua bantu banene ba pa buloba, bualu ku bienzedi biebe bia ditendelela ba-spiritu matunga wonso akapambushibua.”—Buakabuluibua 18:22, 23.
12 Mu miaku ya muomumue, Yelemiya wakafila mulayi bua Yeruzaleme mutontolodi ne: “Muabu nembutule dîyi dia ditshionkomoka ne dîyi dia disanka, dîyi dia musedi ne dîyi dia musedibue, tshiona tshia tshipeleshedi tshia ku tshianza ne butoke bua muendu. Ne ditunga edi dijima didi ne bua kulua muaba mubutuke, tshintu tshidi tshikemesha.” (Yelemiya 25:10, 11) Bu mudibu tshitupa tshia kumpala tshia Babilone Munene, bukua-buena-nkristo nebuvuijibue dikolo dikena diasa kudi muntu, anu bu muvuabi bileja mu tshimfuanyi mu mushindu wa dikema kudi nsombelu wa kabutu uvua mu Yeruzaleme kunyima kua 607 K.B.B. Bukua-buena-nkristo buvua butshionkomoka ne buvua buenda madiunda mu mutoyi wa ku dituku ne ku dituku nebudimone butshimuna ne bulekelela.
13. Nshintulukilu kayi wa nsombelu mu tshimpitshimpi wenzekela Babilone Munene, ne ebi nebituadile “bangenda-mushinga bena ngendu” tshipeta kayi tshibi?
13 Bushuwa, anu bu mudi muanjelu wambila Yone apa, Babilone Munene yonso mujima kakuikala kabidi ampire wa bukole, wa pa buloba bujima bualu nealue dikolo ditamuke, difuane tshipela. Mu “bangenda-mushinga bena ngendu” bende, mudi banene ba-miliyonere, bakatumika ne ntendelelu wende bua disanka diabu nkayabu, peshi bu tshintu tshia kudijika natshi. Bua bamfumu ba bitendelelu, buobo pabu bakasanka bua kuditeka nabu mu butumbi bua muomumue. Kadi bangenda-mushinga abu kabakuikala kabidi ne Babilone Munene bu muena diabu nansha. Muine eu kakufofomisha kabidi matunga a pa buloba ku bienzedi biende bia ntendelelu wa majimbu nansha.
Tshibawu tshia mashi tshikuate buôwa
14. Bilondeshile muanjelu wa bukole, mbua kabingila kayi budi Yehowa ulumbuluisha Babilone ne tshibawu tshikole, ne mmiaku kayi ya muomumue yakamba Yezu pavuaye pa buloba?
14 Mu nkomenu, muanjelu wa bukole udi umvuija bua tshinyi Yehowa udi ulumbuluisha Babilone Munene ne tshibawu tshikole. “Eyowa,” ke mudi muanjelu wamba, “muende bakasangana mashi a baprofete ne a bansantu ne a buonso bakakoshibua muminu pa buloba.” (Buakabuluibua 18:24) Pavuaye pa buloba, Yezu wakambila bamfumu ba bitendelelu ba mu Yeruzaleme ne: nebikale ne bua kulumbulula kudi Nzambi bua “mashi wonso a bakane atu mamuangalaja pa buloba, bituadije ku mashi a muakane Abele” kupita ne apu. Mu diumvuangana ne miaku eyi, bantu ba tshipungu atshi tshibi bakabutudibua mu 70 B.B. (Matayi 23:35-38) Lelu’eu, tshipungu tshikuabu tshia bamfumu ba bitendelelu ntshipiile bua dimuangalaja mashi pa kukengesha basadidi ba Nzambi.
15. Mu Allemagne wa bena Nazi, mmunyi muvua Ekleziya Katolike mupie dibanza dia mashi mu mishindu ibidi?
15 Mu mukanda wende wa The Catholic Church and Nazi Germany, Guenter Lewy mmufunde ne: “Pakakandikabu Bantemu ba Yehowa mu tshimenga tshia Bavière mu dia 13 Tshisanga [1933], Ekleziya wakitaba too ne bua kupeshibua bukenji kudi Tshibambalu tshia mianda ya Ndongeshilu ne ya Ntendelelu bua kumanyisha dîna dia muena mu kasumbu kakandika utshivua utungunuka ne kutendelela.” Nunku, Ekleziya Katolike udi ne bujitu pa makaya bua ditumibua dia Bantemu binunu bivule mu tumponya tua dienzejangana midimu mikole; bianza biende mbikunze kunzuu ne mashi a nkama ya Bantemu bakashipibua. Kunyima kua bansonga Bantemu, bu mudi Wilhelm Kusserow, bamane kuleja patoke bukitu buabu bua kuakama lufu kumpala kua basalayi bashipianganyi, Hitler wakamba ne: alu ndufu lua lumu lunene bua bena bupidia bateleji ba kuondo kabu ka muoyo; ke bualu kayi Wolfgang, muanabu ne Wilhelm wa balume, wakakoshibua mutu pavuaye ne bidimu 20. Mu tshikondo tshine atshi, Ekleziya Katolike uvua ukankamija bansonga bena Katolike bena Allemagne bua kufua mu mvita bua ditunga diabu. Mbimueneke patoke se: Ekleziya mmupiile bua diela mashi panshi.
16, 17. (a) Babilone Munene mmupie tshibawu bua diela mashi a banganyi panshi, ne bua tshinyi Vatican mmupie dibanza dia dishipa dia Bena Yuda kudi bena Nazi bakabatudila muele? (b) Mushindu wa kumpala udi bitendelelu bia dishima bipie dibanza bua lufu lua miliyo mivule ya bantu mu mvita nkama itu mienzeke anu mu matuku etu aa mmushindu kayi?
16 Kadi, mulayi udi wamba ne: Babilone Munene mmuomekela bujitu bua diela panshi dia mashi a “buonso bakakoshibua muminu pa buloba.” Mbia bushuwa menemene lelu’eu. Tshilejilu, bu muvua Ekleziya Katolike, pa kutumika muinshi muinshi, muambuluishe Hitler bua kudia bumfumu mu Allemagne, Vatican udi ne tshibawu tshinene tshia bena Yuda miliyo isambombo bakafua pavua bena Nazi babatudile muele. Kabidi, anu mu matuku etu aa, bantu bapite pa miliyo 100 mbafue mu mvita mitue ku nkama. Bitendelelu bia dishima mbiakanyine kuedibua tshilumbu pambidi bua bionso ebi anyi? Eyowa, bidi nanku mu mishindu ibidi.
17 Mushindu wa kumpala: mvita ya bungi mmisuikakaja ku matapuluka pankatshi pa bitendelelu. Tshilejilu, ndululu yakajuka ku Inde pankatshi pa ba-mizilma ne bena Hindu, kutuadija mu 1946-48 yakajudibua bua bitendelelu. Bantu binunu nkama bakafua. Mu bidimu biakatuadija mu 1980, mvita yakajuka pankatshi pa Iran ne Irak mmisuikakaja ku bilumbu pankatshi pa bitendelelu, bantu binunu nkama bakafua. Ku Irlande wa ku Nord, ndululu ivua pankatshi pa bena Katolike ne bena Mishonyi yakashipesha bantu binunu nkama. Mvita ya munanunanu ya ku Liban idi’anu mijula kudi bitendelelu. Pa kukonkonona tshilumbu etshi, C. L. Sulzberger wakamba mu 1976 ne: “Ndiakabi bushuwa pa kumona se: pamu’apa tshia-bibidi anyi kupita apu tshia mvita idi ibudika lelu’eu pa buloba bujima idi ifumina kabiyi mpata ku bilumbu bidi bitapulula bitendelelu anyi mmisuikakaja ku matandu adi pankatshi pa bitendelelu.” Bushuwa, miyuki yonso ya Babilone Munene itu’anu miuwule tente ne ndululu ne mvita.
18. Mushindu muibidi udi mufikishe bitendelelu bia mu bulongolodi ebu ku dipia dibanza dia mashi mmushindu kayi?
18 Mushindu muibidi udi munyi? Ku mêsu kua Yehowa, bitendelelu bia mu bulongolodi ebu mbipie tshibawu tshia mashi bualu ki mbilongeshe bena kuitabuja babi bulelela mu mushindu wa kubitabijija malu adi Yehowa ulomba kudi basadidi bende. Ki mbilongeshe bantu mushindu wa kubatuishisha ne: batendeledi balelela ba Nzambi badi ne bua kuidikija Yezu Kristo ne kuleja dinanga kudi bantu nabo, nansha bikale ba mu ditunga kayi. (Mika 4:3, 5; Yone 13:34, 35; Bienzedi 10:34, 35; 1 Yone 3:10-12) Bitendelelu bidi bienza Babilone Munene ki mbilongeshe malu aa, nenku bena kuitabuja babi mbaditue mu lunsuya lua mvita ya bukua-matunga.Muanda eu wakamueneka patoke mu mvita ibidi ya buloba bujima yakabudika mu bidimu makumi atanu bia kumpala bia bidimu bia 1900, yonso ibidi yakabudikila mu matunga a bukua-buena-nkristo ne kufikishayi bena kuitabuja ba mu bitendelelu bimue ku dishipangana buobo nkayabu! Bu aba buonso bavua badiamba muvuabu bena nkristo batumikile mêyi-maludiki a mu Bible, mvita eyi kayivua mua kuenzeka nansha kakese.
19. Bua tshinyi tudi mua kuamba ne: Babilone Munene mmupongolole mashi mavule?
19 Ku mêsu kua Yehowa, Babilone Munene mmupie dibanza dia mashi aa wonso atu medibue panshi. Bu bamfumu ba bitendelelu, nangananga ba mu bukua-buena-nkristo, balongeshe bena kuitabuja babu bulelela bua mu Bible, dishipa bantu edi mabumbu mabumbu kadivua mua kuikala dienzeke to. Nunku, bushuwa, nansha bikale buludiludi peshi mu mushindu mukuabu kampanda, Babilone Munene—Ndumba munene ne nsangilu wa bitendelelu bia dishima—udi ne bua kulumbulula kudi Yehowa ki ng’amu bua “mashi a baprofete ne a bansantu” bakakengeshaye ne kushipa kadi ne bua mashi a “aba buonso bakakoshibua muminu pa buloba.” Babilone Munene bushuwa mmupie tshibawu tshikuata buôwa tshia mashi. Ndisulakana kayipu pabutudibuaye tshiendelele!
[Kazubu mu dibeji 270]
Difutu dia diumvuangana
Mu mukanda wende wa The Catholic Church and Nazi Germany, Guenter Lewy udi ufunda ne: “Bu bena Katolike ba ku Allemagne batantamene Hitler ku ntuadijilu, mianda ya pa buloba bujima ivua mua kuikala mipitakane mu mushindu mukuabu. Nansha bu madikolela awu a dimutantamena mapangile, nansha bu wowo kaayi mapumbishe buenzavi buonso bua bena Nazi, kadi, avuaku mua kuikala mavudijile Ekleziya lumu lua dinemekejija nsombelu wa tshitembu. Kabiyi mpata, ditantamena adi divua mua kukebesha lufu lua bantu bavule; kadi milambu eyi [ya bantu] ivua mua kufidibua bua kipatshila kanene kupita tukuabu tuonso. Ne dielakana bua bungi bukese bua badi batue ku tshiende, pamu’apa Hitler kavua mua kuteta bua kudifila mu mvita, ne bantu miliyo mivule bavua kusungidibua. . . . Pavua binunu bivule bia bena Allemagne babengi ba tshididi tshia bena Nazi bakengeshibua bia lufu mu tumponya tua dienzejangana midimu mikole, pavua bamanyi ba mukanda bena ditunga dia Pologne bashipibua, pavua bena Russie binunu ne binunu bashipibua bualu bavua Untermenschen [tupumbe], ne pavua bantu 6 000 000 bashipibue bualu kabavua “ba Arien,” bamfumu ba Ekleziya Katolike ku Allemagne bakatua mbulamatadi uvua wenza malu aa mabi nyama ku mikolo. Pape wa ku Roma, mfumu wa Ekleziya mu nyuma ne mulongeshi wa kumpala wa nsombelu wa tshitembu muena Ekleziya Katolike wa ku Roma, wakashala mupuwe.”—Mabeji 320, 341.
[Tshimfuanyi mu dibeji 268]
Bamfumu badi bakatshila ne: “Ndiakabi kayipu, ndiakabi kayipu!”
[Tshimfuanyi mu dibeji 268]
Bangenda-mushinga badi bakatshila ne: “Ndiakabi kayipu, ndiakabi kayipu!”
-