TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w94 15/2 dib. 16-21
  • “Utuambile: malu aa neenzeke dîba kayi?”

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • “Utuambile: malu aa neenzeke dîba kayi?”
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1994
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Dikenga ne bipupu bia mu diulu
  • Ndikenga kayi dienzeka kumpala kua bipupu bia mu diulu?
  • Ntshinyi tshiavua kuenzeka?
  • “Ntshinyi tshikala tshimanyinu tshia dikalaku diebe?”
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1994
  • “Utuambile, malu aa neenzeke dîba kayi?”
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2013
  • Neupandishibue patumika Nzambi anyi?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1996
  • “Malu aa adi ne bua kuenzeka”
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1999
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1994
w94 15/2 dib. 16-21

“Utuambile: malu aa neenzeke dîba kayi?”

“Ndi ngamba patoke malu mapiamapia. Diambedi kaayi manji kutuadija kupatuka, ndi nnufikisha, nuenu bantu, ku diateleja.”​—YESHAYI 42:9.

1, 2. (a) Ntshinyi tshiakebeja bapostolo ba Yezu pa bidi bitangila malu atshilualua? (b) Mmunyi muakakumbana diandamuna dia Yezu pa bidi bitangila tshimanyinu tshivua tshienza mianda mivule?

DILONGESHA dia Nzambi didi difuma kudi Yehowa Nzambi, “Eu utu usokolola nshikidilu biangatshile ku ntuadijilu.” (Yeshayi 46:10) Anu bu mukadi tshiena-malu tshishale tshimane kubileja, bapostolo bakakeba dilongesha dia mushindu’eu kudi Yezu, pa kumuebeja ne: “Utuambile: Ndîba kayi dienzeka malu aa, ne tshimanyinu netshikale tshinyi pikala malu aa wonso ne bua kufika ku nkomenu wawu?”​—Mako 13:4.

2 Yezu wakabandamuna pa kumvuija tshimanyinu tshienza ne mianda mivule ivua ne bua kumanyisha disemena pabuipi dia nshikidilu wa bulongolodi bua malu bua bena Yuda. Nshikidilu eu wakafika pakabutudibua Yeruzaleme mu 70 B.B. Kadi, mulayi wa Yezu uvua ne bua kupeta dikumbana dinene menemene kunyima kua tshikondo tshile. Kunyima kua “bikondo bijadika bia matunga” bimane kufika ku nshikidilu wabi mu 1914, tshimanyinu tshisunguluke tshidi tshimueneka mu bualabale bupitshidile tshivua ne bua kuleja patoke ne: bulongolodi ebu bubi nebutue ku tshibungubungu mu tshitupa tshîpi emu ku “dikenga dinene.”a (Luka 21:24) Bantu miliyo mivule badi ne muoyo lelu’eu badi mua kujadika se: tshimanyinu etshi tshiakakumbana ne mvita ibidi ya buloba bujima ne mianda mikuabu mikuate buôwa itu mienzeke mu siekele eu wa 20. Mianda eyi idi yenza payi dikumbana dinene dia mulayi wa Yezu, ne eyi yakenzeka biangatshile mu 33 too ne mu 70 ivua bu tshilejilu tshiayi.

3. Mu diakula bua tshimanyinu tshikuabo, malu masakidila kayi avua Yezu mudianjile kumanyisha?

3 Kunyima kua Luka mumane kutela bikondo bijadika bia matunga, badi balonda mulongolongo wa malu makuabo adi mafuanangane ne aa adi mu Matayi, Mako ne Luka mikale bu tshimanyinu tshisakidila ku ‘tshimanyinu tshia nkomenu wa bulongolodi ebu bua malu’ tshienza ne mianda mivule. (Matayi 24:3) (Mu dibeji dia 15, tshitupa etshi tshia muyuki ntshilejibue ku mishonyi ibidi ya tutobatutoba.) Matayi udi wamba ne: “Diakamue kunyima kua dikenga dia matuku awu, dîba nedifikuluke, ne ngondo kakufila butoke buende to, ne mitoto neyipone ifumina mu diulu, ne makole a mu mawulu neanyukuke. Ne pashishe tshimanyinu tshia Muana wa muntu netshimueneke mu diulu, ne pashishe bisa bionso bia pa buloba nebiditute pa tshiadi ne kuabakana, ne nebimone Muana wa muntu ulua pa matutu a mu diulu ne bukole ne butumbi bunene. Ne neatume banjelu bende ku muadi wa mpungi munene, ne nebasangishe basungula bende, mpepele inayi, biangatshile ku luseke lumue lua mawulu too ne ku luseke lukuabu.”​—Matayi 24:29-31.

Dikenga ne bipupu bia mu diulu

4. Nkonko kayi idi yedibua pa bidi bitangila bipupu bia mu diulu bitela kudi Yezu?

4 Miaku eyi neyikumbane dîba kayi? Evanjeliyo yonso isatu idi yakula bua etshi tshitudi mua kubikila ne: bipupu bia tshimpitshimpi bia mu diulu: difikuluka dia dîba ne dia ngondo, ne dipona dia mitoto. Yezu wakamba ne: mianda eyi neyenzeke kunyima kua “dikenga.” Yezu uvua mutume lungenyi ku dikenga diakafika mu tshitupa tshiadi tshikole mu 70 B.B., peshi uvua wakula bua dikenga dinene divua ne bua kulua kunyima mu tshikondo tshietu etshi?​—Matayi 24:29; Mako 13:24.

5. Ntshinyi tshivua tshitabujibua ku kale pa bidi bitangila dikenga mu bikondo bietu ebi?

5 Kubangila ku ndekelu wa bikondo bijadika bia matunga, mu 1914, tshisamba tshia Nzambi tshidi tshitamba kuakula bua “dikenga dinene.” (Buakabuluibua 7:14) Munkatshi mua bidimu, bakela meji se: dikenga dinene dia mu tshikondo etshi divua ne ntuadijilu wadi mu malu a tshikondo tshia Mvita ya Kumpala ya buloba bujima, pashishe, mu lupolo kampanda, ndekelu wa bionso, ku tshitupa tshia nkomenu, “mvita ya dituku dinene dia Nzambi Wa-Bukole-Buonso.” Bu bikalebi nenku, ntshinyi tshivua mua kuenzeka mu bidimu bia kumpala kua “nkomenu wa bulongolodi ebu”?​—Buakabuluibua 16:14; Matayi 13:39; 24:3; 28:20.

6. Ntshinyi tshivuabo bela meji se: tshivua tshikumbaja mulayi wa Yezu udi utangila bipupu bia mu diulu?

6 Mbimpe, bakela meji se: munkatshi mua lupolo elu lua bidimu, bavua mua kumona tshimanyinu tshiawu tshienza ne mianda mivule, pamue ne dimanyisha dia lumu luimpe kudi bena tshisamba tshia Nzambi bakungijibua. Biakamueneka kabidi ne: bipupu bia diulu bidianjila kumanyisha bivua bitekemenyibue munkatshi mua lupolo, kunyima kua tshitupa tshiakunzulula mianda mu 1914-1918. (Matayi 24:29; Mako 13:24, 25; Luka 21:25) Bakafila ntema ku bintu biena-dîna bia mu mawulu​—diteta bintu mu tshibuashibuashi, fizé anyi ndeka ya mu tshibuashibuashi, bukenke ne nzembu bia mu tshibuashibuashi, diya kuikila anyi diasa mu ngondo.

7. Ndiumvuija kayi dipiadipia pa bidi bitangila dikenga dinene diakafidibua?

7 Kadi, Tshibumba tshia Nsentedi tshia mu dia mu 15 Lumungulu 1970, tshiakakonkonona tshiakabidi mulayi wa Yezu, nangananga dikenga dinene ditshilualua. Tshiakaleja se: bilondeshile mianda yakenzeka mu siekele wa kumpala, tshitupa tshia ndekelu tshia dikenga dinene dia mu tshikondo tshietu etshi kadivua mua kutuadija mu 1914-1918, lupolo lua makumi a bidimu, ne pashishe kutuadijilula. Tshibejibeji etshi tshiakafila nkomenu ne: “‘Dikenga dinene’ dia mushindu’eu diabenga kuenzeka kabidi ditshidi kumpala, bualu didi diumvuija dibutudibua dia nsangilu wa pa buloba bujima wa bitendelelu bia dishima (kusangisha ne bukua-buena-nkristo) dialondabo kudi ‘mvita ya dituku dinene dia Nzambi Wa-Bukole-Buonso’ ku Armagedon.”

8. Ne mmuenenu mupiamupia wa dikenga dinene mu tshikondo etshi, mmunyi muakumvuijabo Matayi 24:29?

8 Pabi, bilondeshile Matayi 24:29, bipupu bia mu diulu bidi bienzeka “diakamue kunyima kua dikenga.” Mmunyi mudibi mua kuikala nanku? Tshibumba tshia Nsentedi tshia mu dia 1 Tshimungu 1975 tshivua tshifile lungenyi elu: “dikenga” didibo batele mu mvese eu ng’edi diakafika mu tshitupa tshiadi tshikole mu 70. Kadi, mmunyi mutudi mua kuamba ne: mu tshikondo tshietu etshi, bipupu bia mu tshimpitshimpi bia mu diulu mbienzeke “diakamue” kunyima kua muanda wakenzeka mu 70 B.B.? Bakalonda ngelelu wa meji wa se: ku mêsu kua Nzambi, siekele ya pankatshi ivua ne bua kuikala mitambe buîpi. (Lomo 16:20; 2 Petelo 3:8) Kadi, dikonkonona diondoke dia mulayi eu, nangananga dia Matayi 24:29-31, didi disaka ku difila diumvuija dikuabu dishilangane. Ebi bidi bileja mushindu udi bukenke buenda butoke “ku kakese ku kakese too ne patamba munya kujalama.” (Nsumuinu 4:18)b Tutangilayi bua tshinyi diumvuija dipiadipia, anyi dishintulula ndikumbanyine.

9. Mmunyi mudi Mifundu ya tshiena-Ebelu itokesha miaku ya Yezu idi yakula bua dienzeka dia malu a mu diulu?

9 Mulayi wende udi wamba ne: ‘dîba nedifikuluke, ngondo kakufila kabidi butoke buende ne mitoto neyipone,’ Yezu wakawupesha banayi ba ku bapostolo bende. Bu muvuabo bena Yuda, bavua mua kujingulula ngakuilu wa mushindu’eu wa mu Mifindu ya tshiena-Ebelu. Tshilejilu: mu Sefanya 1:15, tshikondo tshia Nzambi tshia dilumbuluisha tshidi tshibikidibua ne: “ndituku dia mvunde ne dia kabutu, ndituku dia mîdima ne mufitu, ndituku dia mavuba ne dia kabundubundu.” Baprofete kabukabu ba bena Ebelu bavua pabo bumvuije ne: dîba nedifikuluke, ngondo kakukenkesha kabidi, ne mitoto kayakufila kabidi butoke buayi. Neusangane ngakuilu wa mushindu’eu mu mikenji ya dilumbuluisha ivua Nzambi mutumine Babilone, Edome, Ejipitu ne bukalenge bua Izalele bua ku nord.​—Yeshayi 13:9, 10; 34:4, 5; Yelemiya 4:28; Yehezekele 32:2, 6-8; Amosa 5:20; 8:2, 9.

10, 11. (a) Ntshinyi tshiakalaya Yoele bua bipupu bia mu mawulu? (b) Mbitupa kayi bia mulayi wa Yoele biakakumbana mu 33 B.B., mbiepi bivua kabiyi bikumbane?

10 Pakumvuabo bivua Yezu muambe, mbimueneke ne: Petelo ne bapostolo bakuabu basatu bakavuluka kabidi mulayi udi mu Yoele 2:28-31 ne 3:15. Udi wamba nunku: “Nemmuangalaje spiritu wanyi pa mubidi wa mushindu wonso, kabiyi mpata, bana benu ba balume ne bana benu ba bakaji nebamanyishe malu anyi. . . . Nemfile bimanyinu mu mawulu ne pa buloba, mashi, kapia ne milanjilanji ya muîshi. Dîba dine nedikudimunyibue mîdima, ngondo neavue mashi, kumpala kua dituku dia Yehowa, dituku dinene ne didi dikuatshisha buôwa kuluadi.” “Dîba ne ngondo mene nebifikuluke, ne mitoto kayakufila kabidi bukenke buayi.”

11 Anu bu mudibi biamba mu Bienzedi 2:1-4 ne 14-21, mu dia Pentekoste wa tshidimu tshia 33 B.B., Nzambi wakamuangalaja spiritu munsantu pa balongi 120, balume ne bakaji. Mupostolo Petelo wakumvuija pashishe ne: ebi bivua bikumbaja mianda ivua Yoele mudianjila kumanyisha. Kadi, netuambe tshinyi bua miaku ya Yoele pa bidi bitangila ‘dikudimunyibua dia dîba mîdima, dia ngondo mashi, ne dibenga kufila kabidi bukenke dia mitoto’? Kakuena tshintu nansha tshimue tshidi tshileja ne: ebi biakakumbana mu 33 B.B. peshi munkatshi mua bidimu bipite pa 30 biakanenga nkomenu wa bulongolodi bua malu bua bena Yuda to.

12, 13. Mmunyi muvua malu adi atangila bipupu bia mu diulu avua Yoele mudianjile kumanyisha makumbane?

12 Mbimueneke patoke se: tshitupa tshikuabu etshi tshia mulayi wa Yoele tshivua tshisuikakaje bikole menemene ku “dilua dia dituku dia Yehowa, dituku dinene ne didi dikuatshisha buôwa,”​—kabutu ka Yeruzaleme. Tshibumba tshia Nsentedi tshia mu dia 15 Luishi 1967 tshivua tshimanyisha bidi bilonda ebi pa bidi bitangila dikenga diakadituta pa Yeruzaleme mu tshidimu tshia 70: “Bivua bushuwa ‘dituku dia Yehowa’ bua Yeruzaleme ne bana bende. Ne mu diumvuangana ne dituku adi, kuvua bushuwa ‘mashi, kapia ne milanjilanji ya muîshi,’ dîba kadivua dikenkesha mîdima ivua mibuikile tshimenga munda munya, ne ngondo mukunze bu mashi mitshikija, kavua ufila nansha kakese bukenke buende butalale ne butu buengelela butuku.”c

13 Bushuwa, anu bu bipupu bia tshimpitshimpi bia mu diulu bimanyisha mu milayi mikuabu itukadi bakule bualu buayi, ebi bivua Yoele mumanyishe pende biakenzeka pakakumbana dilumbuluisha dia Yehowa. Difikuluka dia dîba, dia ngondo ne dia mitoto kadivua dienzeka mu bule buonso bua tshikondo tshia nkomenu wa bulongolodi bua malu bua bena Yuda to, kadi diakenzeka anu pakabuela biluilu bikumbaji bia dilumbuluisha edi bua kuluisha Yeruzaleme. Ne tubingila tujalame, tudi mua kutekemena dikumbana dinene menemene dia tshitupa etshi tshia mulayi wa Yoele ku ntuadijilu wa dibutudibua dia bulongolodi ebu kudi Nzambi.

Ndikenga kayi dienzeka kumpala kua bipupu bia mu diulu?

14, 15. Ndiambuluisha kayi didi mulayi wa Yoele muikale nadi bua dijingulula dietu dia Matayi 24:29?

14 Dikumbana dia mulayi wa Yoele (mu diumvuangana ne milayi mikuabu idi itumika ne ngakuilu wa muomumue) didi dituambuluisha bua kujingulula miaku idi mu Matayi 24:29. Mbimueneke patoke se: pa kuamba se: ‘dîba nedifikuluke, ngondo kakufila butoke ne mitoto neyipone,’ Yezu kavua wakula bua nsombelu idi mimueneke mu makumi mavule a bidimu bia nkomenu wa bulongolodi ebu bua malu, bu mudi fizé kabukabu idibo bateke mu tshibuashibuashi, ngendu ya kuya ku ngondo ne bintu bikuabu bia muomumue. Tòo, kadi uvua ufunkuna mianda idi misuikakaja ku “dituku dia Yehowa, dituku dinene ne didi dikuatshisha buôwa,” mbuena-kuamba ne: kabutu katshivuavua kumpala eku.

15 Ebi bidi bituambuluisha bua kujingulula bimpe bitampe mushindu wikala bipupu bia mu diulu ne bua kuenzeka “diakamue kunyima kua dikenga.” Yezu kavua wakula bua dikenga diakafika mu tshitupa tshiadi tshikole mu tshidimu tshia 70 to. Apo, uvua wakula bua ntuadijilu wa dikenga dinene diadituta pa bulongolodi bua pa buloba bujima mu matuku atshilualua, dine edi mene nedikale muanda wa katshia ne katshia [mu tshikondo tshia] “dikalaku” diende dilaya. (Matayi 24:3) Dikenga edi ditshidi bua matuku atshilualua kumpala kuetu.

16. Mâko 13:24 uvua ufunkuna dikenga kayi, ne mbua tshinyi tudi tuamba nunku?

16 Netuambe tshinyi bua miaku eyi idi mu Mako 13:24: “Mu matuku awu, kunyima kua dikenga adi, dîba nedifikuluke, ne ngondo kakufila kabidi butoke buende”? Apa, miaku “awu” ne “adi” ng’imue mishindu ya muaku wa tshiena-Greke e·keiʹnos, mupinganyi mufunkunyi udi ufunkuna tshintu kampanda tshidi kule mu tshikondo kampanda. E·keiʹnos udi mua kuambuluisha bua kufunkuna tshintu kampanda tshia kale menemene (peshi tshitela kunyima kua tshikuabu), anyi tshintu kansanga tshidi kule menemene bua matuku atshilualua. (Matayi 3:1; 7:22; 10:19; 24:38; Mako 13:11, 17, 32; 14:25; Luka 10:12; 2 Tesalonike 1:10) Nunku, kabena bakula mu Mako 13:24 bua “dikenga adi,” divua dikebesha kudi bena Roma, apo, bua tshienzedi tshia bukole tshiakumbaja Yehowa ku nshikidilu wa bulongolodi ebu.

17, 18. Ditokeshibua kayi didi Buakabuluibua ufila bua mushindu walua dikenga dinene kuenzeka?

17 Nshapita wa 17 too ne ku wa 19 ya Buakabuluibua idi mu diumvuangana ne ngumvuilu eu mupiamupia wa Matayi 24:29-31, Mako 13:24-27 ne Luka 21:25-28. Mmushindu kayi? Evanjeliyo idi ileja ne: dikenga dinene edi kadiakutuadija ne kujika diakamue nansha; kunyima kua diodi dimane kutuadija, bamue bantu bapange butumike nebikale anu ne muoyo bua kumonabo “tshimanyinu tshia Muana wa muntu” ne kuandamuna​—pa kudilakana ne, anu mutudi tubibala mu Luka 21:26, “kuminyina ne ditshina ne bua dindila dia bintu bidi bilua [kuenzeka] pa buloba.” Nebumvue buôwa ebu budi bufila kanyinganyinga bualu nebamone “tshimanyinu” tshidi tshimanyisha se: kabutu kabu nkamane kulembelela.

18 Muanda udi mu Buakabuluibua udi uleja se: dikenga dinene ditshivuavua nedituadije pikala “nsengu” ya biluilu bia “nyama wa luonji” wa bukua-matunga pa buloba bujima mikudimukile “ndumba munene,” Babilone Munene.d (Buakabuluibua 17:1, 10-16). Kadi, bantu bavule nebashale, bualu bakalenge, bangenda-mushinga, tupitene tua mazuwa, ne bakuabu nebadilakane bua kubutudibua kua bitendelelu bia dishima. Kakuyi mpata, bavule nebajingulule ne: kulumbulushibua kuabo nekuenzeke pashishe.​—Buakabuluibua 18:9-19.

Ntshinyi tshiavua kuenzeka?

19. Ntshinyi tshitudi mua kutekemena patuadija dikenga dinene?

19 Mvese ya mu Evanjeliyo mifunda kudi Matayi, Mako ne Luka, pamue ne Buakabuluibua 17 too ne 19 idi ifila butoke bupitshidile pa malu alua kuenzeka mu tshitupa tshîpi emu. Pakumbana tshikondo tshijadika kudi Nzambi, dikenga dinene nedituadije ne diluisha nsangilu wa pa buloba bujima wa bitendelelu bia dishima (Babilone Munene). Diluisha edi nedisuye mu mushindu wa pa buawu bukua-buena-nkristo, budi buakanangane ne Yeruzaleme mubule lulamatu. “Diakamue kunyima” kua tshitupa etshi tshia dikenga, “nekuikale bimanyinu mu dîba, mu ngondo, mu mitoto ne pa buloba, kanyinganyinga [kakena kufuanyikija] ka matunga.”​—Matayi 24:29; Luka 21:25.

20. Mbipupu kayi bia mu diulu bitudi mua kutekemena?

20 Mmu ngumvuilu kayi ‘muafikuluka dîba, ngondo kupanga kufila kabidi butoke buende, mitoto kupona biangatshile mu diulu ne makole a mu mawulu kunyungakana’? Kabiyi mpata, mu tshitupa tshia kumpala tshia dikenga dinene, “bikenkeshi” bivule​—mbuena-kuamba ne: bamfumu ba bitendelelu badi ne mianzu minene mu mianda ya ntendelelu pa buloba bujima—​nebatandudibue tshidibo menemene ne kubutudibua kudi “nsengu dikumi” mitela mu Buakabuluibua 17:16. Nansha makole a tshididi pawu, neatenkakajibue bushuwa. Nekumueneke kabidi mianda idi ikuatshisha buôwa mu mawulu mena-dîna anyi? Bidi pamu’apa bimueneka nanku menemene, ne mianda mene idi ikuatshisha buôwa kupita eyi ivua mienzeke lupolo lukese kumpala kua nshikidilu wa bulongolodi bua bena Yuda, anu bu mudi Josèphe mufunde. Tudi bamanye se: ku kale, Nzambi wakatumika ne bukole buende bua kukebesha dikondakaja dia mianda dia mushindu’eu, ne udi mua kuenza kabidi nanku​—Ekesode 10:21-23; Yoshua 10:12-14; Balumbuluishi 5:20; Luka 23:44, 45.

21. Mmunyi muenzeka “tshimanyinu” tshitshivuavua?

21 Pafikilebo pa tshitupa etshi, bafundi ba Evanjeliyo buonso basatu batukadi batele badi batumika ne muaku wa tshiena-Greke toʹte (pashishe) bua kufunkuna muanda udi ulonda kunyima. “Pashishe tshimanyinu tshia Muana wa muntu netshimueneke mu diulu.” (Matayi 24:30; Mako 13:26; Luka 21:27) Katshia ku Mvita ya Kumpala ya buloba bujima, bishilangane ne bantu bavule, balongi balelela ba Yezu mbasunguluje tshimanyinu tshienza ne mianda mivule tshia dikalaku diende dikena dimueneka. Kadi, Matayi 24:30 udi umanyisha dimueneka dia “tshimanyinu” tshikuabu, tshia “Muana wa muntu,” tshimanyinu tshikala matunga wonso ne bua kuenzejibua bua kutshitaba. Yezu paluaye ne matutu adi [tshimfuanyi] tshia dibenga kumueneka, baluishi badi pa buloba bujima nebafike ku ditaba “dilua” edi (er·khoʹme·non mu tshiena-Greke) bua dimueneshibua dia dikema dia bukole buende bua bukalenge.​—Buakabuluibua 1:7.

22. Tshienzeka ntshinyi pamonabo “tshimanyinu” tshidi tshifunda mu Matayi 24:30?

22 Mu Matayi 24:30, mbatumike tshiakabidi ne muaku toʹte bua kuleja mianda yalua pashishe. Bu muafika matunga ku disunguluja tshintu tshikala pabuipi ne kubenzekela, nebaditute pa tshiadi ne nebadilakane. Nebajingulule pamu’apa se: kabutu kabu kamanyi kulembelela. Ndishilangana kayipu ne basadidi ba Nzambi, bualu netukumbane mua kubandisha mitu yetu, bamanye se: disungidibua dikadi pabuipi! (Luka 21:28) Buakabuluibua 19:1-6 udi uleja kabidi batendeledi balelela mu diulu ne pa buloba basanka bua kubutudibua kua ndumba munene.

23. (a) Ntshinyi tshienza Yezu bua basungula? (b) Ntshinyi tshitudi mua kuamba bua diya dia bashadile mu diulu?

23 Mulayi wa Yezu udi utungunuka mu Mako 13:27 nunku: “Pashishe [toʹte], neatume banjelu ne neasangishe basungula bende, biangatshile ku mpepele inayi, biangatshile ku mfudilu kua buloba too ne ku mfudilu kua diulu.” Apa, Yezu udi wakula bua bashadile ba ku “basungula” 144 000 batshidi ne muoyo pa buloba. Ku ntuadijilu wa nkomenu wa bulongolodi ebu bua malu, balongi ba Yezu aba bela manyi a mu nyuma bakasangishibua mu buobumue bua teokrasi. Nansha bikale nanku, bilondeshile dilondangana dia mianda didibo baleje mu Mako 13:27 ne Matayi 24:31, badi bakula bua bualu bukuabu mu mvese eyi. “Ku muadi wa mpungi munene,” bashadile ba ku bela manyi “basungula,” nebasangishibue biangatshile ku mfudilu ya buloba. Mmunyi muasangishibuabu? Kabiyi mpata, “nebatuibue tshitampi” ne kuanyishibua menemene kudi Yehowa bu ba munkatshi mua “aba badi babikidibue, basungula, ne bena lulamatu.” Pakumbana tshikondo tshijadika kudi Nzambi, nebasangishibue mu diulu bua kuikalabo bakalenge ne bakuidi.e Abi nebibatuadile buobo bine disanka ne benzejanganyi nabo ba mudimu bena lulamatu, “musumba munene,” bafundibue pabo tshimanyinu bualu ‘nebafumine ku dikenga dinene’ bua kulabula masanka mu mparadizu pa buloba.​—Matayi 24:22; Buakabuluibua 7:3, 4, 9-17; 17:14; 20:6; Yehezekele 9:4, 6.

24. Matayi 24:29-31 udi usokolola tshinyi pa bidi bitangila dilondangana dia malu avua kuenzeka?

24 Pakamba bapostolo ne: “Utuambile: . . . ,” Yezu wakabapesha diandamuna divuabo kabayi mua kupima anyi kusunguluja bualabale ne mushinga wadi wonso. Kadi, mu kupita kua matuku abu a muoyo, bakasanka pa kumona dikumbana dia tshilejilu dia mulayi wende. Dikonkonona dietu dia diandamuna dia Yezu divua dishindamene pa tshitupa tshia mulayi wende tshiakumbana mu matuku akadi pabuipi kumpala eku. (Matayi 24:29-31; Mako 13:24-27; Luka 21:25-28) Bituadije ku mpindieu, tudi mua kusunguluja diakamue se: disungidibua dietu diasemenyi pabuipi. Tudi kabidi mua kutekemena ntuadijilu wa dikenga dinene, pashishe tshimanyinu tshia Muana wa muntu, ne pashishe disangishibua dia basungula dia Nzambi. Ndekelu wa bionso, Mukalenge-Muluanganyi wa mvita, Yezu mubanjija, “neajikije kutshimuna kuende” bu Mukumbaji wa malumbuluisha a Yehowa ku Armagedon. (Buakabuluibua 6:2) Dituku adi dia Yehowa, padisombuelaye, nedikale bu tshienzedi tshinene tshia ndekelu, tshia butumbi, tshia nkomenu wa bulongolodi ebu bua malu, tshidi tshisunguluja dituku dia Mukalenge Yezu katshia ku 1914.

25. Mmunyi mutudi mua kubuela mu dikumbana ditshivuavua dia Luka 21:28?

25 Udiku mua kutungunuka ne kubabidila wewe muine dilongesha dia Nzambi, bua kumona mua kuandamuna ku lubila elu ludi luedibue: “Patuadija malu aa kuenzeka, nubanduluke ne nujule mitu yenu, bualu dipikudibua dienu dikadi pabuipi.” (Luka 21:28) Bushuwa, nsombelu kayipu mulenga mu matuku atshivuavua udi muindile basungula ne musumba munene mu tshikondo tshidi Yehowa ukuata mudimu bua kutumbisha dîna diende!

[Mêyi adi kuinshi]

a Bantemu ba Yehowa badi basanka bua kujadika bualu ebu, bikale baleja mushindu udi malu adi apitakana mu matuku etu aa mikale akumbaja mulayi wa mu Bible.

b Mifundu mikuabo ivua mu mabeji 288-316 a mukanda wa Le Royaume millénaire de Dieu s’est approché, mupatula mu 1975 mu français kudi Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc., ne mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia mu dia 15 Tshisua-munene 1982, mabeji 16-21.

c Josèphe wakafunda bidi bilonda ebi pa bidi bitangila dibunda Yeruzaleme dia kumpala kudi bena Roma (66 B.B.) ne kabutu kende: “Butuku, tshipepele tshikole tshia mbutula tshiakatuta; mvunde mukole, mvula muvule, mipenya mivulavulayi, makubakuba makole, dizakala dia buloba pamue ne biona bikole. Tshipupu tshia mbutula bantu tshivua tshilejibue kudi dibumbuka dia bintu bionso, ne muntu nansha umue kavua mua kushala kayi witaba ne: bivua bimanyinu bia tshipupu tshikena kufuanyikija.”

d Tshiakamba Yezu bua “dikenga dinene” ne “dikenga” mu dienzeka diadi dia kumpala divua dibutudibua dia bulongolodi bua bena Yuda. Kadi mu mvese idi miakanyine matuku etu aa, wakatumika ne kanungu, wamba ne: “dikenga.” (Matayi 24:21, 29; Mako 13:19, 24) Buakabuluibua 7:14 wakabikila muanda eu utshilualua ne: “dikenga dinene,” ku muaku ku muaku “dinene dikenga.”

e Tangila “Nkonko ya babadi” mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia mu dia 15 Tshimungu 1990.

Udi uvuluka anyi?

◻ Mmunyi muvua bitupa bikuabo bia Yoele 2:28-31 ne 3:15 bikumbane mu siekele wa kumpala?

◻ Ndikenga kayi didi Matayi 24:29 uleja, ne mbua tshinyi tudi tufika ku nkomenu eu?

◻ Matayi 24:29 udi utela bipupu kayi bia mu diulu, ne mmunyi mudibi mua kuikala diakamue kunyima kua dikenga?

◻ Mmunyi muakumbana Luka 21:26, 28 mu matuku atshivuavua?

[Tshimfuanyi mu mabeji 16, 17]

Lubanza lua ntempelo

[Mêyi a dianyisha]

Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu