TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w96 15/8 dib. 15-20
  • Neupandishibue patumika Nzambi anyi?

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Neupandishibue patumika Nzambi anyi?
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1996
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Tshiakadianjila Yezu kumanyisha, ne tshiakenzeka
  • Mubidi mupandishibue​—Mmunyi?
  • Ntshinyi tshiakuenzekela mu matuku atshilualua?
  • “Malu aa adi ne bua kuenzeka”
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1999
  • Bapandishibue ne muoyo mu dikenga dinene
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1995
  • “Ntshinyi tshikala tshimanyinu tshia dikalaku diebe?”
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1994
  • Nkonko ya babadi
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1997
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1996
w96 15/8 dib. 15-20

Neupandishibue patumika Nzambi anyi?

“Bu matuku awu kaayi mipidijibue, mubidi nansha umue kawuvua mua kupandishibua; kadi anu bua basungula, matuku awu neipidijibue.”​—MATAYO 24:22, NW.

1, 2. (a) Bua tshinyi mbiakanyine bua kuditatshisha bua matuku etu atshilualua? (b) Diditatshisha dia pa tshibidilu didi mua kuikala difikishe ku nkonko kayi ya mushinga?

MMUNYI muudi uditatshisha buebe wewe muine? Bantu bavule lelu’eu badi banekesha mu diditatshisha buabu buobu bine, balua bena budisui. Pabi, Bible kêna upiisha diditatshisha diakanyine mu malu adi atutangila. (Efeso 5:33) Abi bidi bikonga diditatshisha bua matuku etu atshilualua. Nunku mbiakanyine bua kujinga mua kumanya tshiakuenzekela mu matuku atshilualua. Kabiena nanku anyi?

2 Tudi mua kushindika se: bapostolo ba Yezu bavua baditatshisha mushindu’au bua matuku abu atshivua alua. (Matayo 19:27) Pamu’apa ke tshiakafikisha banayi ba kudibu ku diyukila ne Yezu pa mukuna wa Olive. Bakakonka ne: ‘Malu aa nealue dituku kayi? Tshimanyinu tshia malu aa ne: akadi pa kulua ntshinyi?’ (Mâko 13:4) Yezu kavua mupange kumanya diditatshisha dia pa tshibidilu bua matuku atshilualua​—diditatshisha diabu ne dietu kabidi. Misangu ne misangu, wakazangika mushindu uvua malu atshivua kumpala mua kuikala ne buenzeji kudi bamulondi, ne mushindu uvuawu ne bua kutua ku ndekelu.

3. Bua tshinyi tudi tusuikakaja diandamuna dia Yezu ku tshikondo tshietu etshi?

3 Diandamuna dia Yezu diakenza mulayi udi ne dikumbana diawu dinene mu tshikondo tshietu etshi. Tudi mua kubimona nunku ku mvita ya buloba bujima ne mikuabu ya mu siekele wetu eu, bikumina bidi bijimija mioyo ya bantu bungi kabuyi kubala, dikepela dia biakudia didi dituala masama ne lufu, ne bipupu​—kumbukila ku tshipupu tshia gripe wa bena Espagne tshia mu 1918 too ne ku etshi tshia lelu tshia SIDA. Nansha nanku, tshitupa tshinene tshia diandamuna dia Yezu tshivua kabidi ne dikumbana diakafikisha too ne ku diangata dibutudibua dia Yeruzaleme kudi bena Roma mu 70 B.B. Yezu wakadimuija bayidi bende ne: “Nuadimuka nuenu bine. Nebanufile ku bilumbuluilu, nebanukumishe mikaba mu nzubu ya disambila. Nenuimane kumpala kua baludiki ba matunga ne bamfumu bualu buanyi, bua kubajadikila bumonyi.”​—Markuse 13:9, MMM.

Tshiakadianjila Yezu kumanyisha, ne tshiakenzeka

4. Ng’amue madimuija kayi adi mu diandamuna dia Yezu?

4 Yezu wakadianjila kumanyisha bivule kupita pa mushindu uvua bakuabu ne bua kuenzela bayidi bende. Wakabadimuija pa mushindu uvua buobu bine ne bua kuenza. Tshilejilu, wakamba ne: “Panuamona tshintu tshia muendi tshìdì tshikebesha kabutu tshiimane pa muaba uditshi katshiyi ne bua kuikala (mubadi atumike ne busunguluji), apu, aba bàdì mu Yudeya batuadije kunyemena ku mikuna.” (Mâko 13:14, NW) Muyuki wa muomumue mu Luka 21:20 udi wamba ne: “Panuamona tshimenga tshia Yeruzaleme tshijingila kudi biluilu bia mvita.” Mmunyi muakajadikibuabi mu dikumbana dia kumpala?

5. Ntshinyi tshiakenzeka munkatshi mua bena Yuda ba mu Yudeya mu 66 B.B.?

5 Tshibungu kampanda (The International Standard Bible Encyclopedia, 1982) tshidi tshituambila ne: “Bena Yuda bavua benda bakolela bukokeshi bua bena Roma ne bamfumu ba provense bavua benda balua bena tshinyangu, bena tshikisu, ne bapange bululame. Buntomboji bua patoke buakabudika mu [Tshidimu tshia Mukalenge wetu] A.D. 66. . . . Mvita yakatuadija pakalua ba-Zelote kukuata Masada ne pashishe, ku bulombodi bua Menahem, kuasabu luendu batangile ku Yeruzaleme. Amu pinapu bena Yuda ba mu tshimenga tshia ngovene tshia ku Césarée bakashipibua, ne lumu lua tshikisu etshi luakatangalaka mu ditunga dijima. Bakapatula bijanja bipiabipia bifunda ne: Tshidimu 1 too ne ku Tshidimu 5 tshia ditomboka.”

6. Ditomboka dia bena Yuda diakakebesha tshinyi kudi bena Roma?

6 Lejon wa Dikumi ne muibidi wa bena Roma mulombola kudi Cestius Gallus wakenda kumbukila ku Syrie, kubutulaye Ngalileya ne Yudeya, ne pashishe wakabundula tshimamuende wa bukalenge, kukuataye mene tshitupa tshia ku mutu tshia “Yeruzaleme, tshimenga tshinsantu.” (Nehemiya 11:1, NW; Matayo 4:5; 5:35; 27:53) Pa kulonda malu akenzeka mu tshikoso, volime wa mukanda kampanda (The Roman Siege of Jerusalem) udi wamba ne: “Munkatshi mua matuku atanu bena Roma bakateta bua kubanda tshimanu, biipatshibua misangu ne misangu. Ndekelu wa bionso, bakokeshibue kudi bia-lufu bipite bungi bivuabu bakupa, basungidi ba musoko bakashiikila. Benze testudo​—ngenzelu kampanda wa diluangana mvita pa kutuangaja ngabu pa mitu yabu bua kudikuba—​basalayi bena Roma bakabumbula tshimanu ne bakateta bua kuosha tshiibi tshinene. Buôwa bua dikema e kukuata basungidi ba musoko.” Bena nkristo bavua munda mua tshimenga bavua mua kuvuluka mêyi a Yezu ne kusunguluja ne: tshintu tshia muendi tshivua tshiimane mu muaba munsantu.a Kadi ne tshimenga tshinyungulula nunku, mmunyi muvua bena nkristo aba mua kunyema, bu mukavua Yezu mudimuije?

7. Pakavuabu pa kutshimuna mene mu 66 B.B., ntshinyi tshiakenza bena Roma?

7 Flavius Josèphe, mushikuluji wa malu a kale, udi ulonda ne: “Cestius [Gallus], kayi mumanye dipanga ditekemena dia bena mu tshimenga tshijingila anyi mene majinga abu, wakiimanyika diakamue bantu bende, kulekelaye tshipatshila tshia kutshimuna, nansha muvuaye kayi mutshimunyibue ne, kakuyi kabingila nansha kamue, kunyemaye mu Tshimenga.” (The Jewish War, II, 540 [xix, 7]) Bua tshinyi Gallus wakanyema? Nansha bikala bua kabingila kayi, dinyema diende diakapetesha bena nkristo mushindu wa kutumikila dîyi-dituma dia Yezu ne kunyemenabu ku mikuna bua kupeta bukubi.

8. Ntshinyi tshiakapatula madikolela a bena Roma a musangu muibidi bua kuluisha Yeruzaleme, ne mmalu kayi akenzekela bapanduki?

8 Butumike buakapandisha mioyo. Katupa kîpi pashishe, bena Roma bakalua bua kuzaza ditomboka edi. Kampanye kenza ku bulombodi bua Jenerale Titus kakafika ku nkomenu waku mu dijingila dia Yeruzaleme bituadijile mu Tshisanga too ne mu Tshimungu 70 B.B. Bidi bivuayija mubidi pa kubala diumvuija difunda kudi Josèphe pa mushindu wakakenga bena Yuda. Pa kumbusha aba bakashipibua mu diluangana ne bena Roma, bakuabu bena Yuda bakashipibua kudi bisumbu bifuilakanyi bia bena Yuda, ne dipangika dia biakudia diakafikisha bantu ku didiangana. Pakalua bena Roma kutshimuna, bena Yuda 1 100 000 bakavua bafue.b Ku bapanduki 97 000, bamue bakashipibua diakamue; bakuabu e kuya mu bupika. Josèphe udi wamba ne: “Aba bavua ne bidimu bipite pa dikumi ne muanda-mutekete bakasuikibua nkanu ya biamu ne kutumibua ku mudimu wa ku bukole mu Ejipitu, pavua eku bavule bakuabu bafidibua kudi Titus mu ma-provense bua kufua mu bipalu bia manaya ku muele anyi ku nyama ya luonji.” Nansha muakabenzelabu nunku, bena buloko 11 000 bakafua ne nzala.

9. Bua tshinyi malu akafikila bena Yuda kaakafikila bena nkristo, kadi nnkonko kayi idi mishale?

9 Bena nkristo bavua ne bua kuikala ne dianyisha bu muakatumikilabu didimuija dia Mukalenge ne bu muakanyemabu mu tshimenga kumpala kua tshiluilu tshia bena Roma kupinganatshi. Bakapandishibua nunku ku tshiakabikila Yezu bu ‘dikenga dinene, divua kadiyi dianji kuenzeka katshia ku ntuadijilu wa bukua-bantu too ne tshikondo atshi, ne divua kadiyi mua kuenzeka kabidi’ mu Yeruzaleme. (Matayo 24:21, NW) Yezu wakasakidila ne: “Bushuwa, bu matuku awu kaayi mipidijibue, mubidi nansha umue kawuvua mua kupandishibua; kadi anu bua basungula, matuku awu neipidijibue.” (Matayo 24:22, NW) Bivua biumvuija tshinyi tshikondo atshi, ne bidi biumvuija tshinyi mpindieu?

10. Mmunyi mutuvua tumvuija kumpala Matayo 24:22?

10 Ku kale diumvuija difila pa ‘mubidi udi ne bua kupandishibua’ divua ditela bena Yuda bakapanduka ku dikenga dia Yeruzaleme mu 70 B.B. Bena nkristo bakavua banyeme, nunku Nzambi uvua mua kulekela bua bena Roma batuale kabutu ne lukasa. Mu mêyi makuabu, bua bualu ebu se: “basungula” kabatshivua mu njiwu, matuku a dikenga avua mua kuipidijibua, pa kupetesha “mubidi” kampanda muena Yuda mushindu wa kupandishibua. Bivua biumvuika bu se: bena Yuda bakapanduka bavua tshimfuanyi tshia aba bapanduka ku dikenga dinene dialua mu matuku etu aa.​—Buakabuluibua 7:14.

11. Bua tshinyi bidi bimueneka se: diumvuija dia Matayo 24:22 didi ne bua kukonkononyibua tshiakabidi?

11 Kadi diumvuija adi didi mu diumvuangana ne tshiakenzeka mu 70 B.B. anyi? Yezu wakamba ne: “mubidi” wa muntu uvua ne bua “kupandishibua” ku dikenga edi. Udiku mua kutumika ne muaku “kupandishibua” bua kuakula bua bapanduki 97 000, pa kutangila bulelela bua se: bantu binunu ba kudibu bakafua ne nzala katupa kîpi pashishe, anyi bakashipibua mu tshipalu kampanda tshia manaya anyi? Josèphe udi wamba pa bidi bitangila tshimue tshia ku bipalu, mu Césarée ne: “Bungi bua aba bakafua mu diluangana ne nyama ya luonji anyi mu diluangana umue ne mukuabu anyi pa kuoshibua batshikale ne muoyo buakapita pa 2 500.” Nansha muvuabu kabayi bafue pavua tshimenga tshijingila, bushuwa kabavua ‘bapandishibue.’ Ne Yezu uvuaku mua kubangata bu badi mumue ne bapanduki ba diakalenga ba “dikenga dinene” ditshilualua anyi?

Mubidi mupandishibue​—Mmunyi?

12. Mbanganyi bavua “basungula” ba mu siekele wa kumpala bavua Nzambi utabalela?

12 Mu 70 B.B., Nzambi katshivua wangata kabidi bena Yuda ba ku tshilelelu bu tshisamba tshiende tshisungula. Yezu wakaleja ne: Nzambi ukavua muimanshe tshisamba atshi ne uvua ne bua kulekela bua tshimenga tshiatshi tshinene, ntempelo watshi, ne ndongoluelu watshi wa ntendelelu bitue ku ndekelu. (Matayo 23:37–24:2) Nzambi wakasungula tshisamba tshipiatshipia, Izalele wa mu nyuma. (Bienzedi 15:14; Lomo 2:28, 29; Galatia 6:16) Izalele eu uvua muenza kudi balume ne bakaji basungula ba mu matunga onso ne bela manyi a spiritu munsantu. (Matayo 22:14; Yone 15:19; Bienzedi 10:1, 2, 34, 35, 44, 45) Bidimu bungi kampanda kumpala kua dibundula dienza kudi Cestius Gallus, Petelo wakafundila “bantu basungula bilondeshile didianjila-kumanya dia Nzambi Tatu, pamue ne disantuishibua kudi spiritu.” Bantu bela manyi a spiritu aba bavua “tshisa tshisungula, buakuidi bua bukalenge, ditunga dinsantu.” (1 Petelo 1:1, 2; 2:9, NW) Nzambi uvua ne bua kuangata basungula aba mu diulu bua kukokeshabu pamue ne Yezu.​—Kolosai 1:1, 2; 3:12; Tito 1:1; Buakabuluibua 17:14.

13. Ndiumvuija kayi divua mêyi a Yezu mu Matayo 24:22 ne bua kuikala nadi?

13 Disunguluja dia basungula aba didi ne diambuluisha, bualu Yezu wakadianjila kuamba ne: matuku a dikenga adi avua ne bua kuipidijibua “anu bua basungula.” Muaku wa tshiena-Greke mukudimuna ne: “anu bua” udi kabidi mua kukudimunyibua ne: “bua” anyi “bua bualu bua.” (Markuse 2:27, MMM; Yone 12:30; 1 Kolinto 8:11; 9:10, 23; 11:9; 2 Timote 2:10; Buakabuluibua 2:3) Nunku Yezu uvua mua kuikala muambe ne: ‘Bu matuku awu kaayi mipidijibue, mubidi nansha umue kawuvua mua kupandishibua; kadi bua bualu bua basungula, matuku awu neipidijibue.’c (Matayo 24:22, NW) Kuakenzekaku bualu kampanda buvua buimpe anyi buvua ‘bua bualu bua’ bena nkristo basungula bavua bakuatshibue mu Yeruzaleme anyi?

14. Mmunyi muakapandishibua “mubidi” pakanyema mu tshimpitshimpi tshiluilu tshia bena Roma mu Yeruzaleme mu 66 B.B.?

14 Vuluka se: mu 66 B.B., bena Roma bakabuela mu ditunga, kukuata tshitupa tshia ku mutu tshia Yeruzaleme, ne kutuadija dibumbula tshimanu. Josèphe udi wela nseka ne: “Bu yeye munanukile amu kakese ne kujingila Tshimenga etshi, uvua mua kutshikuata tshionso musangu umue.” Udiebeje nkayebe: ‘Bua tshinyi tshiluilu etshi tshia bukole tshia bena Roma tshiakalekela diakamue kampanye aka “kakuyi kabingila nansha kamue” bua kunyema?’ Rupert Furneaux, mumanyi kampanda mu diumvuija dia malu a kale a busalayi, udi wela nseka eyi ne: “Kakuena mushikuluji wa malu a kale udi mukumbane mua kufila kabingila nansha kamue kakanyine ka dipangadika dia pa buadi ne dia kabutu diangata kudi Gallus.” Kabiyi pa kutangila kabingila nansha kamue, tshipeta tshivua se: dikenga adi diakipidijibua. Bena Roma bakanyema, ne bena Yuda benda bipatangana nabu pavuabu baya. Kadi netuambe munyi bua “basungula” bena nkristo bela manyi bavua bakuatshibue mu buteyi? Dilekela dijingila tshimenga diakumvuija ne: bakapandishibua ku dishipibua kayi dionso divua dibateke mu njiwu mu bule bua dikenga adi. Nunku’eu, bena nkristo abu bakababidila dipidijibua dia dikenga adi mu 66 B.B. bavua “mubidi” mupandishibue mutela mu Matayo 24:22, NW.

Ntshinyi tshiakuenzekela mu matuku atshilualua?

15. Bua tshinyi tudi mua kuamba ne: Matayo nshapita wa 24 udi ne bua kuikala ne diumvuija dia pa buadi mu matuku etu aa?

15 Muntu kampanda udi mua kudiebeja ne: ‘Bua tshinyi ndi ne bua kuditatshisha nangananga bua diumvuija ditokesha edi dia mêyi a Yezu?’ Ee, kudi kabingila kanene bua kukomesha ne: mulayi wa Yezu uvua ne bua kukumbana mu mushindu mutambe bunene, kupita tshiakenzeka kumpala kua 70 B.B. ne mu tshine tshidimu atshi.d (Fuanyikija ne Matayo 24:7; Luka 21:10, 11; Buakabuluibua 6:2-8.) Munkatshi mua makumi a bidimu, Bantemu ba Yehowa mbayishe ne: dikumbana dinene dìdì dimueneka mu tshikondo tshietu etshi didi dileja ne: tudi mua kutekemena “dikenga dinene” ditambe kualabala kumpala eku. Mmunyi muakumbana mêyi a mulayi adi mu Matayo 24:22 mu tshikondo tshia dikenga edi?

16. Mbualu kayi bukankamiji budi Buakabuluibua buleja pa bidi bitangila disemena dia dikenga dinene?

16 Bidimu bu makumi abidi kunyima kua dikenga adi pa Yeruzaleme, mupostolo Yone wakafunda mukanda wa Buakabuluibua. Mukanda eu wakashindika se: dikenga dinene ditshidi kumpala. Ne, pa kuditatshisha bua bìdì bitutangila tuetu nkayetu, tudi mua kupeta disulakana pa kumanya se: Buakabuluibua budi butujadikila mu mulayi se: bantu nebikale ne muoyo mu kupita kua dikenga edi dinene ditshilualua. Yone wakadianjila kuakula bua “musumba munene . . . wa mu matunga onso ne bisa bionso ne bisamba bionso ne miakulu yonso.” Mbanganyi abu? Dîyi difumine mu diulu didi diandamuna ne: “Ng’aba badi bafumina ku dikenga dinene.” (Buakabuluibua 7:9, 14, NW) Eyowa, nebikale bapanduki! Buakabuluibua budi kabidi butupetesha busunguluji mu mushindu wenzeka malu mu dikenga dinene ditshilualua ne pa mushindu wakumbana Matayo 24:22.

17. Tshitupa tshia kumpala tshia dikenga dinene netshikonge malu kayi?

17 Tshitupa tshia kumpala tshia dikenga edi netshikale dibundibua dia ndumba wa mu tshimfuanyi mubikila ne: “Babilone Munene.” (Buakabuluibua 14:8; 17:1, 2, NW) Udi uleja nsangilu wa bitendelelu bia dishima bia pa buloba bujima, ne Bukua-buena-nkristo buikale butambe kupia tshibawu. Bilondeshile mêyi adi mu Buakabuluibua 17:16-18, Nzambi neateke mu mutshima wa tshitupa tshia malu a tshididi meji a kubunda ndumba eu wa mu tshimfuanyi.e Ela meji mushindu wamueneka dibunda edi ku mêsu kua “basungula” bela manyi ba Nzambi ne kudi binabu, “musumba munene.” Padi dibunda edi dia kabutu pa bitendelelu ditungunuka, bidi mua kumueneka se: nedikupule malongolodi onso a malu a ntendelelu, pa kukonga ne tshisamba tshia Yehowa.

18. Bua tshinyi bidi mua kumueneka se: “mubidi” nansha umue kawakupandishibua mu tshitupa tshia kumpala tshia dikenga dinene?

18 Ke tshikondo tshiakumbana mêyi a Yezu adi mu Matayo 24:22 mu mushindu mualabale. Anu bu muvua basungula bavua mu Yeruzaleme bamueneka bu bavua mu njiwu, basadidi ba Yehowa badi mua kumueneka bu badi mu njiwu ya kulua kukupudibua mu dibundibua dia bitendelelu, bienza bu se: dibunda adi nedilue kukupula “mubidi” wonso wa bantu ba Nzambi. Kadi, katupu muoyo tshiakenzeka kale mu 66 B.B. Dikenga dikebesha kudi bena Roma diakipidijibua, pa kupetesha basungula bela manyi ba Nzambi mushindu mukumbanyine wa kunyema ne kushala ne muoyo. Nunku, tudi mua kushala ne dieyemena se: dibundibua dia kabutu dialuila bitendelelu kadiakulekedibua bua kushipadi tshisumbu tshia pa buloba bujima tshia batendeledi balelela. Nedienzeka ne lukasa luonso, bienze amu bu mu “dituku dimue.” Nansha nanku, mu mushindu kampanda, dibundibua edi nedipidijibue, kadiakulekedibua bua kukumbajadi tshipatshila tshiadi, bua bantu ba Nzambi bikale mua “kupandishibua.”​—Buakabuluibua 18:8.

19. (a) Kunyima kua tshitupa tshia kumpala tshia dikenga dinene, ntshinyi tshiamueneka patoke? (b) Ebi nebifikishe ku bualu kayi?

19 Bikuabu bitupa bia bulongolodi bua pa buloba bua Satana Diabolo nebianji kutungunuka bua mutantshi muîpi, bidila dijimija dia malanda abi ne ndumba wabi wa kale wa malu a ntendelelu. (Buakabuluibua 18:9-19) Mu tshikondo kampanda, nebilue kubambisha ne: basadidi balelela ba Nzambi mbashale, ‘basombe talalaa kabayi ne bualu, bonso buabu basombe mu bimenga bidi kabiyi ne bimana’ ne bamueneka bu tshia kupawula tshitekete. Mbualu kayipu bua dikema buikala bubindile! Pa kuandamuna ku dibundibua dilelela anyi dia mukanu dia basadidi bende, Nzambi neajuke bua kulumbuluisha baluishi bende mu tshitupa tshia ndekelu tshia dikenga dinene.​—Ezekiyele 38:10-12, 14, 18-23, MMM.

20. Bua tshinyi tshitupa tshibidi tshia dikenga dinene katshiakuteka bantu ba Nzambi mu njiwu?

20 Tshitupa etshi tshibidi tshia dikenga dinene netshifuanangane ne tshiakenzekela Yeruzaleme ne bantu bende mu dibundibua dia musangu muibidi kudi bena Roma mu 70 B.B. Nedikale bushuwa “dikenga dinene ditu kadiyi dianji kuenzeka katshia ku ntuadijilu wa bukua-bantu too ne [tshikondo atshi], tòo, kakuakuenzeka dia mushindu’au pashishe nansha.” (Matayo 24:21, NW) Kadi, nansha nanku, tudi mua kushala bashindike se: basungula ba Nzambi ne binabu kabakuikala mu muaba wa njiwu, bafuana kulua kushipibua. Ee, kabakunyemena ku muaba kampanda pa buloba. Bena nkristo ba mu siekele wa kumpala mu Yeruzaleme bavua mua kunyema mu tshimenga atshi bua kuya ku rejon wa mikuna, bu mudi Pella dia muamua dia musulu wa Yordane. Nansha nanku, mu matuku atshilualua, Bantemu ba lulamatu ba Nzambi nebikale pa buloba bujima, nunku dikubibua kadiakuikala bilondeshile muaba kampanda pa buloba.

21. Nnganyi waluangana mu mvita ya ndekelu, ne mbipeta kayi biamueneka?

21 Kabutu kakakuenjibua kudi biluilu bia Roma anyi kudi ndongoluelu kayi mukuabu wa bantu. Kadi, mukanda wa Buakabuluibua udi utuleja biluilu bialua kukakumbaja bu bidi bifumina mu diulu. Eyowa, tshitupa atshi tshia ndekelu tshia dikenga dinene netshikumbajibue, ki nkudi tshiluilu kampanda tshia bantu, kadi kudi “Dîyi dia Nzambi,” Mukalenge Yezu Kristo, muambuluisha kudi ‘biluilu bidi mu diulu,’ pa kukonga ne bena nkristo bela manyi babiishibue ku lufu. “Mukalenge wa bakalenge ne Mfumu wa bamfumu” neakumbaje dilumbuluisha kupita ne kule muakenza bena Roma mu 70 B.B. Nedibutule bantu bonso baluishi ba Nzambi​—bakalenge, tumanda tua basalayi, bantu badikadile ne bapika, bakese ne banene. Nansha malongolodi a bantu a mu bulongolodi ebu bua Satana neatue ku ndekelu.​—Buakabuluibua 2:26, 27; 17:14; 19:11-21, NW; 1 Yone 5:19.

22. Mmu ngumvuilu kayi mukuabu muapandishibua “mubidi”?

22 Vuluka se: “mubidi,” wa bashadile bela manyi ne wa “musumba munene,” newikale mumane kupandishibua padi Babilone Munene ukuluka diakamue ne bua kashidi mu tshitupa tshia kumpala tshia dikenga. Mbimueneke se: mu tshitupa tshia ndekelu tshia dikenga, “mubidi” wikala munyemene ku luseke lua Yehowa newupandishibue. Mmunyipu muashilanganabi ne tshiakavuila bena Yuda bantomboji mu 70 B.B.!

23. “Mubidi” wapanduka udi mua kutekemena tshinyi?

23 Pa kuela meji pa mishindu idiku bua matuku ebe atshilualua ne a banangibue bebe, bambisha tshidi tshilaya mu Buakabuluibua 7:16, 17 (NW): “Kabakuikala kabidi ne nzala ne kabakuikala kabidi ne nyota; dîba kadiakubuosha kabidi, peshi luya nansha lukese ludi luosha, bualu Muan’a mukoko, udi munkatshi mua nkuasa wa bumfumu, neabadiishe ne neabalombole ku mpokolo ya mâyi a muoyo. Ne Nzambi neakupule tshinsonji tshionso ku mêsu abu.” Bushuwa, abi nebikale ‘dipandishibua’ bulelela mu ngumvuilu wa dikema, wa kashidi.

[Mêyi adi kuinshi]

a Tangila Tshibumba tshia Nsentedi tshia mu dia 1 Kabalashipu 1996, mabeji 14-19.

b Josèphe udi wamba ne: “Pakabuela Titus mu tshimenga, wakakema bikole bua bukole buatshi . . . Wakakema ne dîyi dikole ne: ‘Nzambi uvua netu; Nzambi ke uvua mutulule bena Yuda kumbukila ku miaba-mikolesha eyi; bualu, ntshinyi mene tshivua bianza anyi bintu bia bantu mua kuenza bua kuluisha bibumba bia mushindu’eu?’”

c Tshidi tshikemesha, mifundu ya Shem-Tob ya Matayo 24:22 idi itumika ne muaku wa tshiena-Ebelu ʽa·vurʹ, udi umvuija “bua bualu bua, bua, bua se.”​—Tangila tshiena-bualu tshishale, dibeji dia 13.

d Tangila Tshibumba tshia Nsentedi tshia mu dia 15 Luishi 1994, mabeji 11 ne 12, ne tablo mu mabeji 14 ne 15, udi uleja mu milongo milondangane diandamuna dia mulayi dia Yezu didi mu Matayo nshapita wa 24, Mâko nshapita wa 13, ne Luka nshapita wa 21.

e Tangila Buakabuluibua​—Nkomenu wabu munene ukadi pabuipi!, mabeji 235-258, mupatula mu 1995 kudi Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc.

Mmunyi muwandamuna?

◻ Mbitupa kayi bibidi bivuaku mu dibundibua dia Yeruzaleme kudi tshiluilu tshia bena Roma?

◻ Bua tshinyi tudi mua kuamba se: bapanduki bena Yuda 97 000 mu 70 B.B. kabavua “mubidi” mutela mu Matayo 24:22?

◻ Mmunyi muakipidijibua matuku a dikenga dia Yeruzaleme, ne mmunyi muvua “mubidi” mupandishibue?

◻ Mu dikenga dinene didi dienda disemena, mmunyi muipidijibua matuku bua “mubidi” kupandishibuawu?

[Tshimfuanyi mu dibeji 16]

Bijanja bipatula kunyima kua ditomboka. Maleta a mu tshiena-Ebelu adi amba ne: “Tshidimu tshibidi,” mbuena kuamba ne: 67 B.B., tshidimu tshibidi tshia budikadidi buabu

[Mêyi a dianyisha]

Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.

[Tshimfuanyi mu dibeji 17]

Tshijanja tshia bena Roma tshipatula mu 71 B.B. Ku dia bakaji kudi musalayi muena Roma; ku dia balume, mukaji muena Yuda udila. Miaku “IVDAEA CAPTA” idi yumvuija “Yudeya mupika”

[Mêyi a dianyisha]

Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu