TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w97 1/4 dib. 27-29
  • Nkonko ya babadi

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Nkonko ya babadi
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1997
  • Bintu bia muomumue
  • Udi muvuluke anyi?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1997
  • Dipingajila Kezare bintu bia Kezare
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1996
  • Mikenji ivua Nzambi muelele bena Isalele ivua miakane ne mikumbane anyi?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2014
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1997
w97 1/4 dib. 27-29

Nkonko ya babadi

Ntshinyi tshidi muena nkristo ne bua kuenza padiye mubikidibue mu tshipangu tshia bena mutshipu?

Mu amue matunga, ndongoluelu wa dilumbuluisha udi utumika ne bipangu bia bena mutshipu basungula mu bena ditunga. Muaba udi ndongoluelu eu utumika, muena nkristo udi ne bua kuangata dipangadika pa mushindu wa kuandamuna padiye musungudibue bua kuenza mudimu mu tshipangu etshi. Bena nkristo bavule, mu kuondo ka muoyo katoke, mbakomeshe ne: mêyi-maludiki a mu Bible kaena akandika diya kuitaba, bu muvua mene Shadrake, Meshake, ne Abednego batumikile buludiki bua mbulamatadi wa bena Babilone bua kuya kuitaba mu mpata wa Dura ne bu muvua Yozefe ne Mariya baye ku Beteleme ku buludiki bua bakokeshi bena Roma. (Danyele 3:1-12; Luka 2:1-4) Kadi, kudi malu adi bena nkristo ba muoyo umue mua kutabalela.

Ditumika ne bipangu bia bena mutshipu kadiena miaba yonso nansha. Mu amue matunga, bilumbu bia bena ditunga ne bia babundi ba bibawu badi babikosa kudi nzuji mupiluke peshi kasumbu ka banzuji. Miaba mikuabu, tshitubu bamanye bu mukenji wa bantu bonso ke tshidi tshitumika, ne bipangu bia bena mutshipu bidi tshitupa tshia malu a bandumbulula. Kabidi, bantu bavule badi anu ne dimanya dikese dia mushindu udi bena mutshipu basungudibua ne dia tshidibu benza. Nenku dipeta mmuenenu wa pa mutu nedikale diambuluishi biwikala mua kubenga anyi kuitaba dikala mu tshipangu tshia bena mutshipu.

Bantu ba Nzambi badi bangata Yehowa bu Nzuji Mukulu. (Yeshaya 33:22) Mu Izalele wa kale, balume bamonamona malu bavua bakumbane ne kabayi ne kansungasunga bavua basadila bu banzuji bua kujikija ndululu ne kukosa bilumbu bia mikenji. (Ekesode 18:13-22; Lewitiki 19:15; Dutelonome 21:18-21) Mu tshikondo tshivua Yezu pa buloba, mudimu wa dilumbuluisha uvua wenjibua kudi Sanhedrin, kabadi kanene ka bena Yuda. (Mâko 15:1; Bienzedi 5:27-34) Kakuvua ndongoluelu nansha umue bua muena Yuda mushadile kuikalaye mu tshipangu etshi tshia bena mutshipu bena ditunga.

Amue matunga avua atumika ne bipangu bia bena mutshipu bienza ne bena ditunga. Bakalumbuluisha Socrate kudi tshipangu tshia bena mutshipu 501. Dilumbuluisha dienza kudi tshipangu tshia bena mutshipu divuaku kabidi mu Roma, nansha muakafua tshilele etshi muinshi mua bukokeshi bua ba-amperere. Pashishe, Mukalenge Henry III wa mu Angleterre wakalongolola bua mufundibue kulumbuluishibuaye kudi bena mutumba nende. Bakumvua ne: bu muvuabu bamanye mufundibue, dilumbuluisha diabu divua mua kuikala dijalame kupita mishindu ya dilumbulula ivua mufundibue uteta bua kushindika dibinga diende pa kuluangana anyi pa kupanduka ku tshimue tshipapa kampanda. Mu bungi bua matuku, ndongoluelu wa bena mutshipu wakakudimuka mu dilongolola muvua kasumbu ka bena ditunga kikale ne bua kuteleja tshilumbu ne kufika ku dipangadika diashila pa tshijadiki. Nzuji kampanda mupiluke uvua ubalombola bilondeshile tshijadiki.

Kudi dishilangana mu mishindu ya bena mutshipu, bungi buabu, ne tshidi tshilombibue bua kufika ku dipangadika kampanda. Tshilejilu, mu États-Unis, tshipangu tshinene tshia bena mutshipu tshienza ne bantu 12 too ne ku 23 tshidi tshiangata dipangadika bikalaku tshijadiki tshikumbane bua muntu kampanda kupishibuaye bua dibunda dia tshibawu; katshiena tshijadika dipila anyi dibinga. Bia muomumue, mu tshipangu tshia mfumu mutumibue wa tubadi (tshipangu tshia dikonkoloja), benamu badi bakonkonona tshijadiki bua kuangata dipangadika bikalaku kuvua tshibawu tshienza.

Padi bantu bavule bela meji bua tshipangu tshia bena mutshipu, mu lungenyi luabu badi ne kasumbu kampanda ka bena mu ditunga 12 badi ku dilumbuluisha​—bikalabi bua dikokangana dia bena mu ditunga anyi tshilumbu tshia tshibawu—​badi bateleja bujadiki bua kumona mua kuangata dipangadika dia dipila anyi dia dibinga. Etshi ntshipangu tshikese tshia bena mutshipu, tshishilangane ne tshipangu tshinene tshia bena mutshipu. Pa tshibidilu, kabadi kadi katumina bantu basungula pa liste ya bedi ba tukanda, ba-kanyemesha badi ne mapoloma, peshi bakuabu ba muomumue bua kulua kuitaba bua mudimu wa bulumbuluishi. Bamue badi mua kubengibua diakamue, bu mudi aba badibu basangane benze tshibawu kampanda ne badi ne lungenyi lushadile. Bilondeshile mikenji ya muaba udibu, bakuabu​—bu mudi ba-doktere, bamfumu ba bitendelelu, balumbuluidi, anyi bangenda ba bintu bikese—​badi pamu’apa mua kulomba bua kulekedibua. (Badi mua kulekela bamue bualu badi ne tubingila tukole ne tua muoyo umue babenga mudimu wa bulumbuluishi.) Kadi, bakokeshi badi mu mushindu mubandile benda bashipa malomba a dilekedibua bua se: bantu bonso bikale benzejibue bua kuitaba mudimu wa tshipangu tshia bena mutshipu, pamu’apa misangu mivule mu bidimu bia bungi.

Ki mbonso badi badileja bua mudimu wa bena mutshipu badi anu batumika bu bena tshipangu etshi mu dilumbuluisha nansha. Mu tshisumbu kampanda tshia bantu babikila bua mudimu eu, bamue badi basungudibua ku mpukapuka bu badi mua kulua bena mutshipu bua tshilumbu tshisunguluke. Pashishe nzuji udi usunguluja bena tshilumbu ne babalumbuluidi ne udi umvuija muji wa tshilumbu. Yeye ne balumbuluidianganyi badi bakonkonona yonso udi mua kulua muena mu tshipangu tshia bena mutshipu. Etshi ke tshikondo tshia kuakula patoke bikala muntu kampanda muikale ne kabingila kashindame bua kubenga kuenza mudimu eu bua muji wa tshilumbu atshi.

Kasumbu aka kadi kakengela kukakepesha mu bungi bua bantu bikala bushuwa mua kushikama bua kulumbuluisha tshilumbu atshi. Nzuji neipate eu yonso udi mufuanyike kuikala ne kansungasunga bua ditabalela kampanda didiye nadi mu tshilumbu etshi. Kabidi, balumbuluidianganyi ba nseke yonso badi ne bukenji bua kuipata ndambu wa bena mutshipu. Aba bonso badi bipatshibue mu kasumbu aka ka bena mutshipu badi balukila mu tshisumbu tshia bena mutshipu bua kuindila disungudibua dia mu mpukapuka bua bikuabu bilumbu. Bamue bena nkristo mu nsombelu eu mbatumike ne dîba diabu bua kufila bumanyishi bua mu mpukapuka. Panyima pa matuku bungi kampanda, mudimu wa tshipangu tshia bena mutshipu wa muntu kansanga udi ujika, né uvua bushuwa mushikame bu muena mutshipu anyi kayi muenze nanku.

Bena nkristo badi baditatshisha ‘bua kuenza malu abu nkayabu,’ kabayi badibueja mu “malu a bantu bakuabo.” (1 Tesalonike 4:11; 1 Petelo 4:15) Pavua muena Yuda kampanda mulombe Yezu bua kujikija tshilumbu tshivua tshitangila bumpianyi, Yezu wakandamuna ne: “Muntu, nganyi udi munteke bua kunulumbuluisha nansha bua kuabanya bintu bienu?” (Lukase 12:13, 14, MMM) Yezu wakalua bua kumanyisha lumu luimpe lua Bukalenge, ki mbua kukosa bilumbu bia bukenji nansha. (Luka 4:18, 43) Diandamuna dia Yezu divua mua kuikala disake muntu eu bua kutumika ne mushindu kampanda wa kujikija ndululu udi mulejibue mu Mikenji ya Nzambi. (Dutelonome 1:16, 17) Nansha mudi malu aa mikale a mushinga, diandamuna ku dîyi bua kuitaba mudimu wa muena mutshipu ndishilangane ne didibueja mu malu a banga bantu. Mbifuanangane bikole ne nsombelu wa balunda basatu ba Danyele. Mbulamatadi wa bena Babilone wakabatumina dîyi bua kuya kudileja mu mpata wa Dura, ne dienza diabu nenku kadiakashipa Mikenji ya Nzambi nansha. Tshiakenzabu pashishe tshivua muanda mukuabu, bu mudi Bible uleja.​—Danyele 3:16-18.

Panyima pa bantu ba Nzambi bamane kulekela dikala muinshi mua Mikenji ya Mozese, bavua ne bua kutangila ku tubadi tua panu tudi mu matunga kabukabu. Mupostolo Paulo wakabela ‘bansantu’ ba mu Kolinto bua kujikijilabu bilumbu mu tshisumbu. Pavuaye wakula bua ndumbulushilu wa tubadi tua panu bu “bantu babi,” Paulo kakapidia se: tubadi bu etu tuvua ne bukenji mu dijikija bilumbu bia panu. (1 Kolinto 6:1) Wakadilumbuluila nkayende kumpala kua tshilumbuluidi tshia bena Roma, kufikishaye mene tshilumbu tshiende kudi Kezare. Kabiena bu se: tubadi tua panu tudi mu mishindu yonso tubi nansha.​—Bienzedi 24:10; 25:10, 11.

Tubadi tua panu mmudimu wa “bakokeshi badi ku mutu.” Buobu aba “mbatekibue mu miaba yabu bamue ne bakuabu kudi Nzambi,” ne badi benza mikenji ne bayitumikisha. Paulo wakafunda ne: “Mmusadidi wa Nzambi kuudi bua bimpe biebe. Kadi biwikala wenza tshidi tshibi, wikale mu ditshina: bualu ki mpatupu padiye muambule muele; bualu mmusadidi wa Nzambi, musombuedi bua kuleja tshiji kudi eu utu wenzenza tshidi tshibi.” Bena nkristo kabena ‘batombokela bukokeshi’ bualu budi bukumbaja midimu miakane bu eyi, bualu ki mbasue bua ‘kubutuila nkanana’ ne kupeta dilumbuluisha.​—Lomo 13:1-4, NW; Tito 3:1.

Mu dipima malu manene, bena nkristo badi ne bua kutabalela né badi mua kutumikila ku amue malomba menza kudi Kezare. Paulo wakabela ne: “Nupingajile muntu yonso [bakokeshi badi ku mutu] tshidi tshimuakanyine: nulambule mulambo kudi balambuishi ba milambo; nufute tshitadi kudi balambuishi ba bitadi; nutshine bantu ba kutshina.” (Bena Roma 13:7, MMM) Muanda eu udi utangila tshitadi tshifuta ku mfranga. (Matayo 22:17-21) Biamba Kezare ne: bena ditunga badi ne bua kufila dîba ne makanda biabu bua kulongolola njila anyi kuenza mudimu mukuabu udi mu midimu ya Kezare, muena nkristo yonso udi ne bua kupangadija bua kukokela mu mishindu yonso.​—Matayo 5:41.

Bamue bena nkristo mbamone mudimu wa tshipangu tshia bena mutshipu bu dipingajila Kezare tshidi tshia Kezare. (Luka 20:25) Mu mudimu wa bena mutshipu, tshilumbu ntshia kuteleja tshijadiki ne kufila mmuenenu mululame bilondeshile malu malelela anyi mikenji. Tshilejilu, mu tshipangu tshinene tshia bena mutshipu, bena mutshipu badi bangata dipangadika bikala tshijadiki tshishindika bua kufikisha muntu kampanda ku dilumbuluishibua; kabena bajadika dipila to. Netuambe tshinyi bua dilumbuluisha dia pa tshibidilu? Mu tshilumbu tshia muena ditunga, tshipangu tshia bena mutshipu tshidi ne bua kulomba mfranga ya dilongolola bunyangi anyi tshinga tshintu tshia mushinga umue. Mu tshilumbu tshia tshibawu kampanda, badi ne bua kushindika bikala tshijadiki tshibingisha diangata dipangadika dia dipila. Imue misangu batu babatuila tshibawu tshileja kudi mikenji tshidibu ne bua kutumika natshi. Pashishe mbulamatadi udi utumika ne bukokeshi buende “bua kuleja tshiji kudi eu utu wenzenza tshidi tshibi,” anyi “bua kudisombuela kudi benji ba malu mabi.”​—1 Petelo 2:14.

Netuambe tshinyi bikala muena nkristo kayi umvua se: kuondo kende ka muoyo kadi kamuanyishila bua kutumika mu tshipangu tshisunguluke tshia bena mutshipu? Bible kêna wakula bua mudimu wa buena mutshipu nansha, nenku kêna mua kuamba ne: ‘Mbibengangane ne tshitendelelu tshianyi bua kuenza mudimu mu tshipangu kayi tshionso tshia bena mutshipu.’ Bilondeshile tshilumbu, udi ne bua kuamba ne: dienza mudimu bu muena mutshipu bua tshilumbu kampanda tshisunguluke ndibengangane ne kuondo ka muoyo kende nkayende. Bidi ne bua kuikala nanku bikala tshilumbu tshitangila tshiendenda tshia masandi, ditula dia difu, dishipangana, anyi tshinga tshilumbu tshidi ngelelu wende wa meji muikale mutuisha kudi dimanya dia mu Bible, ki nkudi mikenji ya panu ya patupu nansha. Kadi, mu bulelela buonso, bidi mua kuenzeka ne: dilumbuluisha didibu bamusunguile kadiena ne bilumbu bia nunku.

Muena nkristo mupie udi kabidi mua kuela meji bikalaye mua kuambula bujitu kayi buonso bua tshibawu tshitua kudi banzuji. (Fuanyikija ne Genese 39:17-20; 1 Timote 5:22.) Biatupakanabu mu diangata dipangadika dia dipila ne kufundilabu muntu tshibawu tshia lufu, muena nkristo udi mu tshipangu tshia bena mutshipu neambule dibanza dia diela mashi panshi anyi? (Ekesode 22:2; Dutelonome 21:8; 22:8; Yelemiya 2:34; Matayo 23:35; Bienzedi 18:6) Mu dilumbuluishibua dia Yezu, Pilato wakasua kuikala ‘kayi ne mashi a muntu muakane eu bualu.’ Bena Yuda ne budisuile buonso bakamba ne: ‘Mashi ende ikale pambidi petu ne pa bana betu.’​—Matayo 27:24, 25.

Bikala muena nkristo uvua muitabe mudimu wa muena mutshipu, bu mudibi bilomba kudi mbulamatadi, kadi bua kuondo ka muoyo kende nkayende kubengaye bua kutumika mu tshilumbu kampanda tshisunguluke nansha bikala nzuji musuminyine, muena nkristo udi ne bua kuikala mudilongolole bua kuitaba bipeta​—bikalatshi tshibawu anyi diedibua mu buloko.​—1 Petelo 2:19.

Mu dikonkonona dia ndekelu, muena nkristo yonso udi mutuilangane ne mudimu wa mu tshipangu tshia bena mutshipu udi ne bua kujadika njila wa kulonda, mushindamene pa ngumvuilu wende wa Bible ne pa kuondo ka muoyo kende yeye nkayende. Bamue bena nkristo mbanyishe mudimu wa muena mutshipu ne mbatumike mu amue malumbuluisha. Bakuabu bakadiumvua benzejibue bua kuubenga nansha kumpala kua dinyoka. Muena nkristo yonso udi ne bua kupangadija yeye nkayende tshikalaye mua kuenza, ne bakuabu kabena ne bua kutobolola dipangadika diende nansha.​—Galatia 6:5.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu