TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • fy nshap. 12 dib. 142-152
  • Udi mua kutshimuna ntatu idi inyanga dîku

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Udi mua kutshimuna ntatu idi inyanga dîku
  • Nsapi wa disanka mu dîku
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • TSHINYANGU TSHIKEBESHA KUDI BUNUAVI
  • NTSHINYI TSHIDI DÎKU MUA KUENZA?
  • TSHINYANGU TSHIKEBESHA KUDI TSHIKISU TSHIA MU DÎKU
  • MUSHINDU WA KUEPUKA TSHIKISU TSHIA MU DÎKU
  • KUTAPULUKANGANA ANYI KUSHALA PAMUE?
  • NDEKELU WA MALU A TSHINYANGU
  • Ditshimuna bukuatshiki bua maluvu
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1993
Nsapi wa disanka mu dîku
fy nshap. 12 dib. 142-152

NSHAPITA WA DIKUMI NE MUIBIDI

Udi mua kutshimuna ntatu idi inyanga dîku

1. Mmalu masokome kayi atu mu amue mêku?

BATSHIDI bafuma ku disukula ne dipenta mashinyi a kale. Bua eu udi upita ne njila adi amueneka akenka, pa kuamba mapiamapia. Kadi muinshi mua mukubu pa dilata, dimoma didi dienda didia mashinyi. Bidi bia mumue mu amue mêku. Nansha mmuenekelu ya pa mutu mikale imueneka milenga, mimuemue pa mpala itu isokoka buôwa ne lutatu. Malu muoneshi a kumbelu akena amueneka kudi badi kabayi bena dîku atu apangisha ditalala mu dîku. Bunuavi ne tshikisu mmalu abidi adi mua kuikala ne tshinyangu tshia nunku.

TSHINYANGU TSHIKEBESHA KUDI BUNUAVI

2. (a) Mmuenenu wa Bible udi tshinyi pa dinua maluvu adi akuata? (b) Bunuavi ntshinyi?

2 Bible kêna ubenga dinua dikumbanyine dia maluvu atu akuata, kadi udi ubenga dikuatshika dia maluvu. (Nsumuinu 23:20, 21; 1 Kolinto 6:9, 10; 1 Timote 5:23; Tito 2:2, 3) Kadi bunuavi kabuena anu dikuatshika dia maluvu; ndiditatshisha dîba dionso bua mala adi akuata ne ndipanga didikanda mu dianua. Banuavi badi mua kuikala bakulumpe. Bia dibungama, badi mua kuikala kabidi bansonga.

3, 4. Umvuija buenzeji bua bunuavi kudi muena dibaka wa munuavi ne kudi bana.

3 Bible wakaleja katshia ku kale ne: dinua dibi dia maluvu adi akuata didi mua kunyanga ditalala mu dîku. (Dutelonome 21:18-21) Buenzeji bubi bua bunuavi butu butatshisha dîku dijima. Inabanza udi mua kudina ne kasuki mu dienza madikolela bua kuimanyika dinua dia munuavi peshi mu diakama bienzedi biende bikena bidianze kumanyika.a Udi uteta kusokoka maluvu makole, ku-imansha, kusokoka mfranga, ne kumuelesha meji pa dinanga diende bua dîku, bua muoyo, ne bua Nzambi mene​—kadi munuavi udi anu unua. Bu mudi madikolela ende bua kukepesha dinua diende apangila anu kupangila, udi udiumvua mutekeshibue mu maboko ne kayi mukumbanyine. Udi mua kutuadija kumvua buôwa, tshiji, didipiisha, bumfika munda, disumpakana dia lungenyi, ne didiangata ne mushinga mukese.

4 Bana ki mbepula ku bipeta bibi bia bunuavi bua muledi. Bamue badi babundibua ku mubidi. Bakuabu mbabambidika bua masandi. Badi mene mua kudipiisha bua bunuavi bua muledi. Pa tshibidilu dieyemena diabu kudi bakuabu didi dinyanguka bua ngikadilu mubuelakane wa munuavi. Bu mudibu kabayi mua kuakula pa bidi bienzeka kumbelu kuabu, bana badi mua kulonga mua kusokoka tshidibu bumvua munda, ebi bitu bituala bipeta bibi ku mubidi misangu mivule. (Nsumuinu 17:22) Bana ba mushindu’eu badi mua kushala babule didieyemena peshi didinemeka too ne ku buntu bukole.

NTSHINYI TSHIDI DÎKU MUA KUENZA?

5. Mmushindu kayi uudi mua kupita ne bunuavi, ne bua tshinyi bidi bualu bukole?

5 Nansha mudi bamanyi bapiluke bavule bamba ne: bunuavi kabuena mua kuondapibua, bavule kupita badi bitaba ne: disulakana ndambu didi mua kupeteka ku diambuluisha dia programe wa didikanda dia menemene. (Fuanyikija ne Matayo 5:29.) Nansha nanku, mbitekete bua kuakula pa bidi bitangila kuambuluisha munuavi kupita dimuambuluisha dine, bualu pa tshibidilu utu wamba ne: tshiena ne bualu. Tshidibi, padi bena dîku baditua mu ditantamena buenzeji bubi bua bunuavi kudibu, munuavi udi mua kutuadija kujingulula ne: udi ne bualu. Munganga mupiluke mu diambuluisha dia banuavi ne mêku udi wamba ne: “Ndi ngela meji se: bualu bua mushinga mukole budi se: bena dîku batungunuke amu ne kuenza midimu yabu ya ku dituku dionso mu mushindu mutambe bulenga udibu mua kukumbana kuenza nunku. Munuavi udi ujingulula ku kakese ku kakese bunene bua dishilangana didiku pankatshi pende ne bena dîku bakuabu.”

6. Mpokolo mutambe bulenga wa mibelu bua mêku adi ne munuavi ntshinyi?

6 Bikalaku munuavi mu dîku diebe, mibelu mifundisha ku spiritu ya mu Bible idi mua kukukuatshisha bua wikale ne nsombelu mutambe bulenga. (Yeshaya 48:17; 2 Timote 3:16, 17) Tangila amue mêyi-maludiki adi mambuluisha mêku mavule bua kulubuluka mu diakama bunuavi.

7. Bikala muena dîku kampanda munuavi, tshilema ntshia nnganyi?

7 Lekela kuambula bujitu buonso bua tshilema. Bible udi wamba ne: ‘Muntu ne muntu neadiambuile bujitu buende,’ ne, ‘buonso buetu, muntu ne muntu neabadile Nzambi malu ende.’ (Galatia 6:5; Lomo 14:12) Munuavi udi mua kuteta kufila lungenyi lua se: bena dîku ke badi bamusaka ku dinua. Tshilejilu, udi mua kuamba ne: “Bu nuenu nanyi bimpe, tshivua kuikala nnua to.” Bikala bena dîku bakuabu bamueneka bu badi batue ku tshiende, badi bamukankamija bua kutungunuka ne kunua. Kadi nansha bituikala tukenga bua malu adi atuenzekela anyi bua bantu bakuabu, tuetu buonso​—pamue ne banuavi bine​—tudi tuambula bujitu bua bitudi tuenza.​—Fuanyikija ne Filipoi 2:12.

8. Mmu mishindu kayi mudi munuavi mua kuambuluishibua bua kuakamaye bipeta bia tshilele tshiende?

8 Kuedi meji ne: udi misangu yonso ne bua kuepula munuavi ku bipeta bia dinua diende. Lusumuinu lua mu Bible ludi lutangila muena tshiji ludi mua kulamikibua kabidi munuavi: ‘Biwamupandisha kumpala, neumuenzele nunku tshiakabidi.’ (Nsumuinu 19:19) Lekela munuavi akamangane ne bipeta bia dinua diende. Umulekele akaje bivuaye munyange anyi ela mfumuende wa mudimu nshinga mu dinda didi dilonda dinua diende.

Tshimfuanyi mu dibeji 146

Bakulu bena nkristo badi mua kuikala mpokolo munene wa diambuluisha mu dijikija ntatu ya mu dîku

9, 10. Bua tshinyi mêku a banuavi adi ne bua kuitaba diambuluisha, ne ndiambuluisha dia banganyi didibu ne bua kukeba nangananga?

9 Itaba diambuluisha dia kudi bakuabu. Nsumuinu 17:17 (NW) udi wamba ne: “Mulunda mulelela udi unanga dîba dionso, ne udi muanetu mulela bua padiku dikenga.” Padiku munuavi mu dîku diebe, kudi dikenga. Udi ukengela diambuluisha. Kuelakanyi bua kueyemena ‘balunda balelela’ bua kupeta dikuatshisha. (Nsumuinu 18:24) Kuyukila ne bakuabu badi bajingulule lutatu elu peshi bakadi bapetangane ne nsombelu wa mumue kudi mua kukupetesha ngenyi mikuatshishi pa tshia kuenza ne tshia kubenga kuenza. Ikala ne mmuenenu muakanyine. Yukila ne bantu bautu weyemena, aba balama “malu masokoka.”​—Nsumuinu 11:13.

10 Umanye kueyemena bakulu bena nkristo. Bakulu ba mu tshisumbu tshia bena nkristo badi mua kuikala mpokolo munene wa diambuluisha. Balume aba bapie mbashidimuna mu Dîyi dia Nzambi ne badi ne dimonamona malu mu ditumika ne mêyi-maludiki adimu. Badi mua kudileja bu “muaba wa kupengama diba dia tshipepele; bu muaba wa kusokomena diba dia mvula wa tshipupu, bu tusulu tua mayi tupueka mu buloba buume, bu dileji dia dibue dinene mu ditunga didi ne tshipela.” (Yeshaya 32:2, MMM) Bakulu bena nkristo kabena anu bakuba tshisumbu mu kabujima ku buenzeji bubi kadi badi kabidi basamba, bakankamija, ne batabalela mu mushindu wa pa buawu bantu badi ne ntatu. Ubabidile menemene diambuluisha diabu.

11, 12. Nnganyi udi upetesha diambuluisha ditambe bunene bua mêku a banuavi, ne mmunyi mudi dikuatshisha adi difidibua?

11 Kupita bionso, upetele bukole kudi Yehowa. Bible udi utushindikila ne musangelu ne: ‘Yehowa udi pabuipi ne bantu badi ne mitshima idi itamba kunyingalala, udi usungila badi ne mitshima ya majiya.’ (Musambu wa 34:18) Biwikala udiumvua musunsuke mu mutshima peshi mukosolokangane mu lungenyi bua ntatu ya disomba pamue ne muena dîku munuavi, ushale mumanye ne: ‘Yehowa udi pabuipi.’ Mmujingulule mudi nsombelu mukole mu dîku dienu.​—1 Petelo 5:6, 7.

12 Kuitabuja tshidi Yehowa wamba mu Dîyi diende kudi mua kukuambuluisha bua kutantamena disumpakana dia mu lungenyi. (Musambu wa 130:3, 4; Matayo 6:25-34; 1 Yone 3:19, 20) Kulonga Dîyi dia Nzambi ne kutumikila mêyi-maludiki adimu kudi kukupesha mushindu wa kupeta diambuluisha dia spiritu munsantu wa Nzambi, udi mua kukukumbajila “bukole budi bupite bua pa tshibidilu,” bua ushale mutantamane ku dituku ne ku dituku.​—2 Kolinto 4:7.b

13. Mbualu kayi buibidi budi bunyanga mêku mavule?

13 Bunuavi budi mua kufikisha ku bualu bukuabu budi bunyanga mêku mavule​—tshikisu tshia mu dîku.

TSHINYANGU TSHIKEBESHA KUDI TSHIKISU TSHIA MU DÎKU

14. Tshikisu tshia mu dîku tshiakatuadija tshikondo kayi, ne nsombelu udi munyi lelu’eu?

14 Tshienzedi tshia kumpala tshia tshikisu mu miyuki ya bantu tshivua muanda wa tshikisu tshia mu dîku uvua utangila bana ba muntu babidi, Kayina ne Abele. (Genese 4:8) Katshia ku tshikondo atshi, bukua-bantu budi bukenga mu mishindu yonso bua tshikisu tshia mu dîku. Kudi balume badi batuta bakaji, bakaji badi baluisha balume, baledi badi bakuma bana babu bakese ne luonji, ne bana bakadi bakole badi bakengesha baledi babu bakulakaje.

15. Mmunyi mudi tshikisu tshia ku nzubu tshitua bena mu dîku ku mutshima?

15 Tshinyangu tshikebesha kudi tshikisu tshia mu dîku ki ntshishikile anu ne bibangu bia ku mubidi. Mukaji kampanda utu ututshibua wakamba ne: “Kudi didipiisha divule ne bundu biudi ne bua kutantamena. Misangu mivule mu dinda, udi anu usua kushala mu bulalu, pa kutekemena se: bivua anu tshilota tshibi.” Bana badi babandila ne bakamangana ne tshikisu tshia mu dîku badi buobu bine mua kulua bena tshikisu padibu bakola ne benza abu mêku.

16, 17. Tshinyangu tshia mu lungenyi ntshinyi, ne mmunyi muditshi ne buenzeji kudi bena dîku?

16 Tshikisu tshia mu dîku ki ntshimanyine anu pa dikengeshangana dia ku mubidi to. Misangu mivule dibunda ditu ku mêyi. Nsumuinu 12:18 (MMM) udi wamba ne: “Muena biakulakula udi utapa bantu ne meyi bu mudi muele wa nkanza.” ‘Ditapa’ edi didi tshitupa tshia tshikisu tshia mu dîku didi dikongoloja dinyika mêna a nsenda ne diela mbila, kabidi ne didiwula dîba dionso, bipendu bia kapeja, ne difuna bua kuleja tshikisu ku mubidi. Mputa ya tshikisu tshia mu lungenyi kayitu imueneka ne misangu mivule bakuabu kabatu bayimona.

17 Tshidi nangananga tshia dibungama nditapa muana ku mutshima​—didiwula dîba dionso ne dipepeja makokeshi a muana, lungenyi luende, peshi mushinga wende wa bumuntu. Ngakuilu wa tshikisu bu nunku udi mua kufikisha muana ku dipanga didieyemena. Bushuwa, bana bonso badi bakengela ditabalela. Kadi Bible udi ushidimuna batatu ne: “Kanufikishi bana benu munda, bua kabateketshi mu maboko.”​—Bena Kolose 3:21, MMM.

MUSHINDU WA KUEPUKA TSHIKISU TSHIA MU DÎKU

Tshimfuanyi mu dibeji 151

Bena dibaka bena nkristo badi banangangana ne banemekangana nebenze lukasa bua kujikija bilumbu biabu

18. Tshikisu tshia mu dîku tshitu tshituadijila penyi, ne ntshinyi tshidi Bible uleja bu mushindu wa kutshilekela?

18 Tshikisu tshia mu dîku tshitu tshituadija mu mutshima ne mu lungenyi; ngenzelu wetu wa malu udi utuadija ne ngelelu wetu wa meji. (Yakobo 1:14, 15) Bua kulekela tshikisu, muena tshikisu udi ukengela kukudimuna ngelelu wende wa meji. (Lomo 12:2) Bidi mua kuenzeka anyi? Eyowa. Dîyi dia Nzambi didi ne bukole bua kushintulula bantu. Didi mua kushimbula nansha mmuenenu mibutudi ‘mikolesha.’ (2 Bena Korente 10:4, MMM; Ebelu 4:12) Dimanya dijalame dia Bible didi mua kuambuluisha bantu bua kuenza dishintuluka dijima mu mushindu udibu bambibua ne: mbaluate bumuntu bupiabupia.​—Efeso 4:22-24; Kolosai 3:8-10.

19. Mmunyi mudi muena nkristo ne bua kumona ne kuangata muena dibaka nende?

19 Mmuenenu wa muena dibaka. Dîyi dia Nzambi didi diamba ne: “Balume badi ne bua kunanga bakaji babu bu mudibo banange mibidi yabo bobo bine. Kunanga mukajiebe nkudinanga wewe muine.” (Bena Efeze 5:28, MMM) Bible udi wamba kabidi ne: mulume udi ne bua kuambika mukajende “lumu bu dibungu ditambe butekete.” (1 Petelo 3:7, NW) Bakaji mbabedibue “bua kunanga babayabo” ne bua kuikala ne “kanemu kuondoke” kudibu. (Tito 2:4; Efeso 5:33, NW) Bushuwa mulume mutshinyi wa Nzambi nansha umue kêna mua kuamba mu bulelela ne: udi bushuwa wambika mukajende lumu bikalaye umubunda pa kumututa ne umuamba mêyi adi atapa. Ne mukaji nansha umue udi welela bayende mbila, udi umuakuisha ne dimusendeka, peshi umukanyina dîba dionso kêna mua kuamba ne: udi bushuwa mumunange ne umunemeka.

20. Baledi badi ne bujitu bua bana babu kumpala kua nganyi, ne bua tshinyi baledi kabena ne bua kuikala ne matekemena akena alonda malu mudiwu kudi bana babu?

20 Mmuenenu muakane pa bana. Bana mbakanyine dinanga ne ditabalela bia kudi baledi babu, eyowa, badi babikengela. Dîyi dia Nzambi didi dibikila bana ne: ‘bumpianyi bufume kudi Yehowa’ ne “difutu.” (Musambu wa 127:3) Baledi badi ne bujitu kumpala kua Yehowa bua kukuba bumpianyi ebu. Bible udi wakula bua “malu a buana” ne ‘bupote’ bua bunsonga. (1 Kolinto 13:11; Nsumuinu 22:15) Baledi kabena ne bua kukema bikalabu basangana bupote munda mua bana babu. Bana ki mbantu bakole to. Baledi kabena ne bua kubalomba bivule kupita pa bidibu bakumbanyine kuenza bilondeshile bidimu biabu, nsombelu wa dîku, ne makokeshi bia bana.​—Tangila Genese 33:12-14.

21. Mu mushindu wa buena Nzambi, mmunyi mudibi bikengela kuangata baledi bakulakaje ne mmushindu kayi wa kubenzela malu?

21 Mmuenenu pa baledi bakulakaje. Lewitiki 19:32 (NW) udi wamba ne: “Kumpala kua nsuki mitoke udi ne bua kuimana, udi ne bua kuleja kanemu kudi muntu mukulakaje.” Nunku Mikenji ya Nzambi idi izangika kanemu kudi bakulakaje ne dibatua mushinga. Ebi bidi mua kuikala lutatu padi muledi mukulakaje ulomba ebi ne biabia anyi usama ne pamu’apa kayi wenda anyi kayi wela meji lukasa. Nansha nanku, bana mbavuluija bua “kutungunuka ne kufuta baledi babu difutu diakanyine bua bivuabu babenzele.” (1 Timote 5:4, NW) Ebi nebiumvuije dibenzela malu ne bunême ne kanemu, pamu’apa mene kubambuluisha ne mfranga. Kukengesha baledi bakulakaje ku mubidi ne mu mishindu mikuabu nkubengangane menemene ne tshidi Bible utuambila bua kuenza.

22. Nngikadilu kayi munene udi ukengedibua bua kutshimuna tshikisu tshia mu dîku, ne mmunyi mudiye mua kulejibua?

22 Dima didikanda. Nsumuinu 29:11 (NW) udi wamba ne: “Mupote udi upatula tshieledi tshiende tshionso tshia lungenyi, kadi, muena meji udi utshipolesha too ne ku ndekelu.” Mmunyi muudi mua kukanda tshieledi tshiebe tshia lungenyi? Pamutu pa kulekela ditekeshibua ku muoyo didiunda, enza lukasa bua kujikija bilumbu bidi bijuka. (Efeso 4:26, 27) Umbuka pa muaba uudi biwikala mudiumvue ne: udi ujimija didikanda. Ulombe spiritu munsantu wa Nzambi bua akufikishe ku didima didikanda. (Galatia 5:22, 23) Diya kuendakana peshi diditua mu dibidija dia mubidi bidi mua kukuambuluisha bua kudikanda munda muebe. (Nsumuinu 17:14, 27) Udikoleshe bua kuikadi ‘ukuata tshiji lubilu.’​—Nsumuinu 14:29.

KUTAPULUKANGANA ANYI KUSHALA PAMUE?

23. Ntshinyi tshidi mua kuenzeka bikala muena nkristo mu tshisumbu upona anu kupona mu tshiji tshikole tshia tshikisu ne kayi unyingalala, pamu’apa kusakidila ne tshinyangu tshia ku mubidi kudi bena dîku diende?

23 Bible udi uteka ku luseke lua malu adi Nzambi ubenga: ‘lukuna, kutandangana, . . . tshiji’ ne udi wamba ne: ‘bantu badi benza malu aa kabena bapiana bukalenge bua Nzambi.’ (Galatia 5:19-21) Nunku, yonso udi udiamba mudiye muena nkristo eku upona anu kupona mu tshiji tshikole tshia tshikisu ne kayi unyingalala, pamu’apa ukengesha muena kuende anyi bana ku mubidi, udi mua kuipatshibua mu tshisumbu tshia bena nkristo. (Fuanyikija ne 2 Yone 9, 10.) Kuenza nunku kudi kulama tshisumbu katshiyi ne bantu bena tshinyangu.​—1 Kolinto 5:6, 7; Galatia 5:9.

24. (a) Ntshinyi tshidi bena dibaka badi bakengeshibua mua kusungula bua kuenza? (b) Mmunyi mudi balunda ne bakulu bena kuditatshisha mua kufila dikuatshisha kudi muena dibaka udi ukengeshibua, kadi ntshinyi tshidibu kabayi ne bua kuenza?

24 Netuambe tshinyi bua bena nkristo batu batutshibua pa tshibidilu kudi muena dibaka udi kayi uleja tshimanyinu tshia dishintuluka? Bamue mbasungule bua kushala basombe ne muena dibaka nabu eu muena tshinyangu bua tubingila tuvule. Bakuabu mbasungule bua kumbuka, bela meji se: makanda abu a mubidi, a mu lungenyi, ne a mu nyuma​—pamu’apa ne muoyo wabu mene bidi mu njiwu. Tshidi eu udi mu tshikisu tshia mu dîku usungula bua kuenza mu nsombelu eyi ndipangadika diende nkayende kumpala kua Yehowa. (1 Kolinto 7:10, 11) Balunda, balela, ne bakulu bena nkristo bena ngenyi mimpe badi mua kusua kufila diambuluisha ne mibelu, kadi kabena ne bua kuenzeja eu udi ukengeshibua bua alonde ngenzelu wa malu kampanda wa pa buende. Yeye nkayende apangadije pa bualu ebu.​—Lomo 14:4; Galatia 6:5.

NDEKELU WA MALU A TSHINYANGU

25. Dilongolola dia Yehowa bua dîku didi tshinyi?

25 Pakasuikakaja Yehowa Adama ne Eva pamue mu dibaka, kavua nansha musangu umue mulongolole bua se: mêku avua ne bua kuikala muonesha kudi ntatu ya tshinyangu bu mudi bunuavi anyi tshikisu. (Efeso 3:14, 15) Dîku divua ne bua kuikala muaba udi dinanga ne ditalala bisampila ne muena dîku yonso uvua ne bua kuikala mutabalela pa bidi bitangila majinga ende a mu lungenyi, mu mutshima, ne a mu nyuma. Kadi pakabuela mpekatu mu bantu, nsombelu wa mu dîku wakanyanguka lukasa.​—Fuanyikija ne Muambi 8:9.

26. Nnsombelu kayi mu matuku atshilualua wapetabu kudi aba badi bateta kuikala ne nsombelu udi mu diumvuangana ne malu malomba a Yehowa?

26 Bia diakalenga, Yehowa ki mmulekele dilongolola diende bua dîku. Udi ulaya bua kubanjija bulongolodi bupiabupia muikala bantu ‘basomba talalaa, kakuyi muntu ubatshinyisha kabidi.’ (Ezekiyele 34:28, MMM) Mu tshikondo atshi, bunuavi, tshikisu tshia mu dîku, ne ntatu mikuabu yonso idi inyanga mêku lelu nebikale malu a kale. Bantu nebatue mimuemue, ki mbualu badi basokoka buôwa ne lutatu, kadi bualu mbapete ‘disanka mu ditalala dikumbane.’​—Musambu wa 37:11.

a Nansha mutudi tutela munuavi bu muntu mulume, mêyi-maludiki aa adi atangila kabidi mukaji munuavi.

b Mu amue matunga, mudi nzubu ya luondapu, mpitadi, ne programe ya dipetesha disulakana mishindamene pa diambuluisha banuavi ne mêku abu. Dipangadika dia kukeba diambuluisha edi anyi kubenga kudikeba nditangile muntu nkayende. Société Watch Tower kêna utua luondapu kampanda makumbu. Kadi bidi bikengela kuleja budimu mu dikeba diambuluisha, bua se: muntu kabuelakanyi mu malu adi kaayi mu diumvuangana ne mêyi-maludiki a mu Mifundu.

MMUNYI MUDI MÊYI-MALUDIKI A MU BIBLE AA MUA KUAMBULUISHA . . . MÊKU BUA KUEPUKA NTATU IDI MUA KUKEBESHA TSHINYANGU TSHIKOLE?

Yehowa mmubenge dinua dinekesha dia maluvu adi akuata.​—Nsumuinu 23:20, 21.

Muntu yonso udi wambula bujitu bua bienzedi biende.​—Lomo 14:12.

Bituikala katuyi ne didikanda katuena mua kusadila Nzambi mu mushindu muanyishibue.​—Nsumuinu 29:11.

Bena nkristo balelela badi banemeka baledi babu bakulakaje.​—Lewitiki 19:32.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu