TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w97 1/4 dib. 4-8
  • Matuku aa ng’a ku nshikidilu bushuwa anyi?

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Matuku aa ng’a ku nshikidilu bushuwa anyi?
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1997
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Balondi ba Yezu badi bela lukonko ludi ne diumvuija dinene
  • Nshikidilu wa Yeruzaleme
  • Mvita mu matuku a ku nshikidilu
  • Bimuenekelu bikuabu bia tshimanyinu
  • Tshipungu tshietu etshi ntshiakadianjilabu kufunkuna anyi?
  • Lumu luimpe
  • Tudi mu ‘matuku a ku nshikidilu’ anyi?
    Bible utu ulongesha tshinyi menemene?
  • Mushindu Utudi Bamanye Se: Tudi Mu “Matuku A Ku Nshikidilu”
    Nzambi utuku uditatshisha bua bualu buetu anyi?
  • “Ntshinyi tshikala tshimanyinu tshia dikalaku diebe?”
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1994
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1997
w97 1/4 dib. 4-8

Matuku aa ng’a ku nshikidilu bushuwa anyi?

UDI ku mutu kua buâtu padibu bubuela mu muaba mualabale wa musulu. Mabue manene adi amueneka bitayitayi kumpala munkatshi mua bisabasaba bia ntutu ne mâyi adi asampuka. Udi uteta bua kubiepuka. Muntu udi panyima pebe udi mua kukuambuluisha ne tshipu tshiende, kadi udi anu ne dimanya dikese. Kabidi bitambe bubi, kuena ne karte, nenku kuena ne lungenyi nansha lumue bua kumanya ne: nkuaka eyi né yafikisha ku mâyi mabutame anyi mu tshibila.

Eu ki mmuanda wa bilele to, ki mmuomu’anyi? Nenku tuwushintululayi. Ela meji ne: udi ne mulombodi wa dilambu, eu udi mumanye dibue dionso, ne bibenda bionso bia mu musulu eu. Ukavua mudianjile kumanya ne: nkuaka eu uvua wenda usemena pabuipi, mmumanye kudiye ufikisha, ne mmumanye mushindu wa kuenza bua kupitamu. Kuakudiumvuaku mutambe kukubibua anyi?

Bushuwa, buonso buetu tudi mu nsombelu mukole wa muomumue. Kabiyi ku tshilema tshietu tuetu bine, tudi tudimona mu muaba wa ntatu mikole mu miyuki ya bantu. Bantu bavule kabena ne lungenyi nansha lumue bua mutantshi wanenga malu mu mushindu’eu, nsombelu eyi né idi mua kulengela, anyi mushindu mutambe buimpe wa kupanduka mu tshikondo etshi. Kadi katuena ne bua kudiumvua bajimine anyi bapange diambuluisha. Mufuki wetu mmutupeteshe mulombodi​—eu wakadianjila kuamba bua tshikondo etshi tshia malu a mîdima, udi udianjila kumanyisha mushindu wajikatshi, ne utupesha bulombodi butudi tukengela bua kumona mua kupanduka. Mulombodi au mmukanda kampanda, Bible. Mufundishi wa Bible, Yehowa Nzambi, udi udibikila yeye muine ne: Mushidimunyi Munene, ne ku butuangaji bua Yeshaya udi wamba ne dishindika dionso ne: “Panuasua kupambuka ku dia balume nansha ku dia bakaji, nenudiumvuile diyi difuma panyima penu diamba ne: Njila wa nuenu kuyila nyeye ewu.” (Yeshaya 30:20, 21, MMM) Newanyishe bulombodi ebu anyi? Nenku tukonkononayi bikala Bible bushuwa ukavua mudianjile kuamba bua tshidi matuku etu aa ne bua kuikala.

Balondi ba Yezu badi bela lukonko ludi ne diumvuija dinene

Balondi ba Yezu bavua ne bua kuikala bakemeshibue. Yezu ukavua mumane kubambila, kabiyi mu mêyi a dielakana, se: ntempelo wa kukatshila wa mu Yeruzaleme uvua ne bua kubutudibua butubutu! Didianjila kumanyisha bu edi divua dikemesha. Katupa kîpi pashishe, pavuabu basombe pa Mukuna wa Olive, banayi ba ku bayidi bakakonka Yezu ne: “Utuambile, Ntshikondo kayi tshikala malu aa, ne ntshinyi tshikala tshimanyinu tshia dikalaku diebe ne tshia nkomenu wa ndongoluelu eu wa malu?” (Matayo 24:3, NW; Mâko 13:1-4) Né bavua bumvue muanda eu anyi né kabavua baumvue, diandamuna dia Yezu divua ne bua kuikala ne ntumikilu mubandile.

Kabutu ka ntempelo wa mu Yeruzaleme ne nkomenu wa ndongoluelu wa malu wa bena Yuda kabivua bia muomumue ne tshikondo tshia dikalaku dia Kristo ne tshia nkomenu wa ndongoluelu wa malu wa bulongolodi ebu bujima. Nansha nanku, mu diandamuna diende dile, Yezu ne mbabi yonso wakakula pa tunungu tuonso tua lukonko elu. Wakabambila tshivua nsombelu ne bua kuikala kumpala kua kabutu ka Yeruzaleme; wakabambila kabidi tshivua bulongolodi ebu ne bua kuikala mu tshikondo tshia dikalaku diende, muvuaye ne bua kuikala ukokesha bu Mukalenge mu diulu ne pavuaye ne bua kuikala pabuipi ne kufikisha ndongoluelu wa malu wa bulongolodi ebu bujima ku nshikidilu wabu.

Nshikidilu wa Yeruzaleme

Konkonona diambedi tshiakamba Yezu bua Yeruzaleme ne ntempelo wende. Bidimu bipite pa makumi asatu kumpala, wakadianjila kuamba bua ntatu mikole ya tshimue tshia ku bimenga binene bia mu bulongolodi ebu. Bambisha mu mushindu wa pa buawu mêyi ende mafunda mu Luka 21:20, 21 (NW): “Panuamona Yeruzaleme munyungulula kudi biluilu biunguija mu tshitudilu, nenku numanye se: kabutu kende kasemenyi pabuipi. Nenku aba bikala mu Yudeya batuadije kunyemena ku mikuna, ne aba badi munkatshi muende bumbuke, ne aba badi mu miaba ya mu mpata kababuedi munda muende.” Bikala Yeruzaleme uvua ne bua kuikala munyungulula, mujingila kudi biluilu biunguija mu tshitudilu, mmunyi muvua ‘aba bavua munkatshi muende’ mua ‘kumbuka’ bipepele, bu mukavua Yezu mutume dîyi? Mu mushindu mutoke, Yezu uvua uleja ne: mpunga uvua ne bua kumueneka. Biakenzeka nanku anyi?

Mu 66 B.B., biluilu bia bena Roma ku bulombodi bua Cestius Gallus bikavua bipingaje tshianyima makole matomboke a bena Yuda mu Yeruzaleme ne bikavua bibatshintshimikile munda mua tshimenga. Bena Roma bakabuela mene mu tshimenga ne kufikabu too ne ku tshimanu tshia ntempelo. Kadi pashishe Gallus wakalombola biluilu biende bua kuenza tshintu kampanda bushuwa katshiyi kumvuija. Wakabitumina dîyi bua kumbuka! Basalayi bena Yuda bûjibue ne disanka bakaditua mu dilonda ne bakakebesha tshinyangu munkatshi mua baluishi babu bena Roma bavua banyema. Mushindu’eu, mpunga mudianjila kuamba kudi Yezu wakamueneka. Bena nkristo balelela bakalonda didimuija diende ne kupatukabu mu Yeruzaleme. Bivua bia meji, bualu panyima pa bidimu binayi patupu, biluilu bia bena Roma biakapingana, ne Jenerale Titus muikale ubilombola. Musangu eu dinyema kadivua mua kuenzeka kabidi nansha.

Biluilu bia bena Roma biakanyungulula Yeruzaleme tshiakabidi; biakiibaka lumbu lua mpanda misongoloke lunyunguluke tshimenga atshi. Yezu ukavua mudianjile kuamba bua Yeruzaleme ne: ‘Matuku nealue adi badi nebe lukuna bakuelela lupangu, nebakunyunguluke, nebakutshintshimike ku nseke yonso.’a (Luka 19:43) Katupa kîpi, Yeruzaleme wakakuatshibua; bakavuija ntempelo wende wa butumbi bu bibundu bia butu. Mêyi a Yezu akakumbana mu kanungu ne mu kanungu!

Kadi, mu lungenyi luende Yezu uvua ne bivule kupita kabutu ka Yeruzaleme. Bayidi bende bavua bamukonke kabidi bua tshimanyinu tshia dikalaku diende. Kabavua bamanye bualabale bua lukonko luabu nansha, kadi bualu ebu buvua bufunkuna tshikondo tshivuaye ne bua kujadikibua bua kukokesha bu Mukalenge mu diulu. Ntshinyi tshiakadianjilaye kuamba?

Mvita mu matuku a ku nshikidilu

Bu wewe mua kubala Matayo nshapita 24 ne 25, Mâko nshapita 13, ne Luka nshapita 21, neumone tshijadiki tshilelela tshia se: Yezu uvua wakula bua tshikondo tshietu etshi. Wakadianjila kuamba bua tshikondo tshia mvita​—kayiyi anu ‘mvita ne ngumu ya mvita’ idi miatule misangu ne misangu nsombelu wa bantu, kadi mvita idi ikonga ‘tshisamba tshikuabu tshiluangana ne tshinga ne bukalenge bukuabu buluangana ne bunga’—​eyowa, mvita minene ya bukua-matunga.​—Matayo 24:6-8.

Anji ela meji bua mudi mvita mishintuluke mu siekele wetu eu. Kale pavua mvita yumvuija patupu dikokangana dia biluilu bia matunga abidi adi makungamangane, azazangana ne miele peshi ne bingoma mu tshialu tshia mvita, bivua bia buôwa menemene. Kadi mu 1914 Mvita Minene yakabudika. Bisamba biakalondangana mu mvita tshimue panyima pa tshikuabu​—mvita ya kumpala ya buloba bujima. Bingoma binene bia mbutula bivua bilongolola bua kushipa bantu bavule batambe ne kumbukila mitantshi mile menemene. Mitrayete yakakuma masashi ne ndudi yonso; lubungibungi lua moutarde luakuosha, luakakengesha, kuuvulula mibidi ya bantu, ne kushipa basalayi binunu ne binunu; bidiendelandela bia mvita biakakungula kakuyi luse mu milongo ya baluishi, bingoma biabi binene bitema tupia. Bakatumika kabidi ne ndeke ne mazuwa a mvita a muinshi mua mâyi​—bimanyishi patupu bia tshivuabi ne bua kulua.

Mvita Mibidi ya Buloba bujima yakenza bualu buvua kabuyi kufuanyikija​—bushuwa yakavuija eyi ivua kumpala kuayi mitambe bukese, pa kushipa miliyo mipite bungi ya bantu. Mazuwa manene mambudi a ndeke, mikale bu bimenga bilelela bilelema pa mâyi, akasabuka mbuu mivule ne kulekelela ndeke ya mvita bua kulokeshila baluishi lufu kumbukila muulu. Mazuwa a mvita akabutula ne kuinyisha mâtu a baluishi mu mâyi. Ne bakela bombe ya atome, pa kushipa binunu ne binunu bia mioyo ya bantu mu tshitutshidi tshionso bua kuzaza! Anu bu muvua Yezu mudianjile kuamba, kuvua bushuwa “malu a buowa” bua kuleja tshikondo etshi tshia diluangana.​—Luka 21:11.

Mvita ikadiku mikepa katshia ku Mvita Mibidi ya Buloba bujima anyi? Nansha kakese. Imue misangu mvita mipite bungi mmienzeke mu tshidimu tshimue patupu​—nansha mene mu bidimu bia 1990 ebi—​ijimijija miliyo mivule ya mioyo. Ne kudi dishilangana mu bantu bavua bafua kumpala mu mvita. Badi bafua kabatshiena menemene basalayi nansha. Lelu, bavule badi bafua mu mvita​—bushuwa, bantu 90 pa lukama ba kudibu—​mbena muabu bakena basalayi.

Bimuenekelu bikuabu bia tshimanyinu

Mvita idi patupu kamue kanungu ka tshimanyinu tshiakatela Yezu. Wakadimuija kabidi ne: kuvua ne bua kuikala “dipangika dia biakudia.” (Matayo 24:7, NW) Ne ke mudibi bienzeke, nansha mudi buloba mu mushindu wa dikema bumenesha biakudia bia bungi kupita bidi bikengedibua bua kudisha bukua-bantu buonso, nansha mudi mamanya a malu a madimi malubuluke bikole kupita kale mu miyuki ya bantu, nansha mudiku tudiendelandela tua lubilu lukole ne tukumbane bua kuambula biakudia kuya nabi muaba kayi wonso pa buloba. Nansha mudiku bionso abi, muntu umue pa batanu badi pa buloba udi ulala ne nzala dituku dionso edi.

Yezu wakadianjila kuamba kabidi ne: “ku nseke ne ku nseke” kuvua ne bua kuikala ‘bipupu.’ (Luka 21:11) Kabidi, tshikondo tshietu etshi ntshimone bualu bua dikema bukena bua pa tshibidilu​—luondapu lua katshia ne katshia, mamanya a biamu bia kamana-mpata, bisàlù bua kukuba ku masama mavule adi matangalake; pabi masama a bipupu mmavule kupita kale. Gripe wa ku Espagne wakalonda diakamue panyima pa Mvita ya Kumpala ya Buloba bujima ne kushipaye mioyo mivule kupita muakenza mvita mine. Disama edi divua ditambe kuikala dia tshiambu mu mushindu wa se: mu bimenga bu mudi New York, bavua mua kukosela bantu tshibawu peshi kubela mu buloko anu bua diela nyashi patupu! Lelu’eu, masama a kansere ne a mioyo adi ashipa miliyo mivule ya mioyo ku tshidimu tshionso​—bipupu bia bushuwa. Ne disama dia Sida didi ditungunuka ne kubutula bantu, ndisama nangananga ditu kadiyi ne buanga bumanyike mu mianda ya luondapu.

Nansha muvua Yezu muakule bua matuku a ku nshikidilu mu miaku idi ilenga nsombelu ya malu a kale ne a tshididi, mupostolo Paulo wakazangika ntatu ya mu nsombelu wa bantu ne mmuenenu mitangalake. Wakafunda mu tshikoso ne: ‘Kadi umanye bualu ebu ne: Palua matuku a ku nshikidilu, malu makole nealue. Bantu nebikale badisui, . . . kabayi tshijila, kabayi banangi ba bana babu, bashipi ba bipungidi, . . . kabayi mua kudikanda, bena luonji, kabayi basue malu mimpe, batungidianganyi, bena lukuluku, bûjibue ne diambu, banangi ba masanka, kabayi banangi ba Nzambi.’​—2 Timote 3:1-5.

Udi muibidilangane ne mêyi aa anyi? Tangila anu kamue kanungu ka dinyanguka dia nsombelu wa bantu mu bulongolodi bua lelu​—diabuluka dia dîku. Bungi buvule bua mêku mapanduluke, bakaji badibu batuta, bana badibu banyanga, ne baledi bakulakaje badibu bakengesha​—mmunyipu mudi ebi bileja ne: bantu ‘kabena banangi ba bana babu,’ “mbena luonji,” ne mene ‘mbatungidianganyi,’ ‘kabena basue malu mimpe’! Eyowa, tudi tumona bimanyinu ebi mu mushindu wa tshiambu lelu’eu.

Tshipungu tshietu etshi ntshiakadianjilabu kufunkuna anyi?

Kadi, udi mua kudikonka ne: ‘Nsombelu eyi kayivuaku ikengesha bukua-bantu kuonso eku anyi? Mmunyi mutudi bamanye se: tshipungu tshietu etshi ke tshiakadianjilabu kuleja mu milayi eyi ya kale?’ Tukonkononayi masangu asatu a tshijadiki tshidi tshishindika ne: Yezu uvua wakula bua tshikondo tshietu etshi.

Tshia kumpala, nansha muvuaku dikumbana dia tshitupa ne dia kumpala dia dibutuka dia Yeruzaleme ne ntempelo wende, mêyi a Yezu akafunkuna bushuwa matuku atshivua alua mapite a mu tshikondo atshi. Bidimu bu 30 panyima pa tshipupu tshiakabutula Yeruzaleme, Yezu wakapesha Yone, mupostolo mukulakaje, tshikena-kumona tshivua tshileja ne: nsombelu mudianjila kumanyisha​—mvita, nzala, bipupu, ne lufu ludi lufuminaku—​uvua ne bua kutangalaka pa buloba bujima mu matuku atshivua alua. Eyowa, makenga aa avua ne bua kukuata, ki ng’anu tshitupa kampanda, kadi “buloba” buonso bujima.​—Buakabuluibua 6:2-8.

Tshibidi, mu siekele eu bimue bimuenekelu bia tshimanyinu tshia Yezu bidi bienda bikumbana mu mushindu mutambe kualabala. Tshilejilu, kudiku mushindu kampanda wa mvita kuluayi mitambe bubi kupita mudiyi katshia mu 1914 anyi? Bu kuoku mua kuenzeka Mvita Misatu ya Buloba bujima, ne makole onso a nikleere adiku lelu’eu, pa kutumika ne bingoma biawu, tshipeta tshidi mua kuikala ne: buloba ebu budi mua kulua tshipela tshishidisha​—ne bukua-bantu bubutula butubutu. Bia muomumue, Buakabuluibua 11:18 wakadianjila kuamba ne: mu matuku aa padi matunga mikale ne ‘tshiji,’ bukua-bantu buvua ne bua kuikala ‘bubutula buloba.’ Bua musangu wa kumpala mu malu a bantu, dinyanga dia kapepe ne dia nyunguluilu mbiteke mpindieu mene disombela pa buloba ebu mu njiwu! Nenku tshimuenekelu etshi tshia tshimanyinu tudi kabidi tutshimona tshienda tshikumbana mu mushindu peshi pabuipi ne mushindu mutambe kualabala. Mvita ne dinyanga dia kapepe bidi ne bua kutungunuka bushuwa ne kunyanguka bikole too ne padibutula muntu yeye muine ne buloba ebu kabidi anyi? Tòo; bualu Bible muine udi wamba ne: buloba nebuikaleku tshiendelele, ne bantu bena mitshima miakane nebasombelepu.​—Musambu 37:29; Matayo 5:5.

Tshisatu, tshimanyinu tshia matuku a ku nshikidilu tshidi nangananga tshituisha paditshi tshiangata mu ka-bujima. Mu bionso, patudi tukonkonona bimuenekelu biakatela Yezu mu Evanjeliyo isatu, ebi bidi mu mikanda ya Paulo, ne ebi bidi mu Buakabuluibua, tshimanyinu etshi tshidi ne bimuenekelu bivule. Muntu udi mua kuela mpata pa bimuenekelu ebi biangata ku tshimue ku tshimue, ushindika ne: bikondo bikuabu bivua ne ntatu ya muomumue, kadi patudi tubikonkonona bionso pamue, kakuyi mpata bidi bifunkuna anu tshikondo tshimue​—tshietu tuetu mene.

Kadi, bionso ebi bidi biumvuija tshinyi? Bidi bileja ne: Bible udi umvuija tshikondo tshietu etshi bu tshikondo tshibula ditekemena anyi? Kabiena nanku to!

Lumu luimpe

Tshimue tshia ku bimuenekelu bia tshimanyinu tshia kutamba kutabalela bua matuku a ku nshikidilu ntshifunda mu Matayo 24:14, (NW): “Ne lumu luimpe elu lua bukalenge neluyishibue pa buloba buonso buasa bu bumanyishi kudi matunga onso; ne pashishe nshikidilu nealue.” Mu siekele eu, Bantemu ba Yehowa mbakumbaje mudimu wa pa buawu mu miyuki ya bantu. Mbanyishe mukenji wa mu Bible udi utangila Bukalenge bua Yehowa Nzambi​—tshidibu, mushindu udibu bukokesha, ne tshiakumbajabu—​ne mbatangalaje mukenji eu pa buloba bujima. Mbapatule mikanda pa tshiena-bualu etshi mu miakulu mipite pa 300 ne mbatuadile bantu muine mukenji eu ku nzubu yabu anyi mu misesu peshi mu miaba yabu ya bungenda pabuipi ne mu ditunga dionso pa buloba.

Mu dienza nunku, badi bikale bakumbaja mulayi eu. Kadi badi bikale kabidi bamuangalaja ditekemena. Bambisha ne: Yezu wakalubikila ne: “lumu luimpe,” ki ndumu lubi nansha. Mmunyi mudi abi mua kuikala nanku mu bikondo ebi bia mîdima? Bualu mukenji munene wa mu Bible kawena wakula bua mushindu wikala malu mabipe ku ndekelu kua bulongolodi ebu bukulakaje. Mukenji wende munene udi utangila Bukalenge bua Nzambi, ne Bukalenge abu budi bulaya tshintu kampanda tshia mushinga mu mitshima ya bantu bonso banangi ba ditalala​—bupikudi.

Kadi bupikudi abu ntshinyi mene, ne mmunyi muudi mua kubupeta? Suaku utangile biena-bualu bidi bilonda ebi.

[Mêyi adi kuinshi]

a Apa Titus wakapeta ditshimuna kadiyi kuela mpata. Nansha nanku, mu mishindu ibidi ya mushinga, wakapanga kukumbaja bionso biakasuaye. Wakalomba bua kuteka bia lufu panshi mu ditalala, kadi balombodi ba tshimenga atshi ne mutu mukole ne kabiyi kumvuija, bakabenga. Ne ndekelu wa bionso pakashimbulabu bimanu bia tshimenga, wakatuma dîyi bua kababutudi ntempelo. Kadi bakamuosha butubutu! Mulayi wa Yezu uvua muleje patoke ne: Yeruzaleme uvua ne bua kubutudibua ne bavua ne bua kubumbula ntempelo kashidi.​—Mâko 13:1, 2.

[Lungenyi lunene lua mu dibeji 5]

Bantu badi bakeba mandamuna a nkonko milubakaji bu mudi: Bua tshinyi malu mmabipe bikole? Bukua-bantu mbutangile kuepi?

[Lungenyi lunene lua mu dibeji 6]

Lelu’eu, bavule badi bafua mu mvita​—bantu 90 pa lukama ba kudibu—​mbena muabu bakena basalayi

[Tshimfuanyi mu dibeji 7]

Mulayi wa Yezu udi utangila kabutu ka Yeruzaleme wakakumbana mu kanungu ne mu kanungu

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu