TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w98 15/5 dib. 7-9
  • Eunike ne Loi—Balongeshi ba tshitembelu

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Eunike ne Loi—Balongeshi ba tshitembelu
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1998
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Dilongesha “kubangila ku buana”
  • Diumbuka dia Timote
  • Malongesha a mushinga
  • Bamamu longelayi malu ku tshilejilu tshia Eunike
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2022
  • ‘Muananyi munanga udi ne lulamatu mu Mukalenge’
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2015
  • Timote uvua musue kuambuluisha bantu
    Ulongeshe bana bebe
  • Kebayi malu adi atumbisha Nzambi, bansonga wetu!
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2007
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1998
w98 15/5 dib. 7-9

Eunike ne Loi​—Balongeshi ba tshitembelu

Mutudi basadidi ba Yehowa, tudi bamanye ne: kupesha bana betu balela ndongeshilu mukumbane mu malu a ntendelelu mbujitu bunene. Nansha mu nsombelu muimpe menemene, mudimu eu udi mua kuikala mûle tente ne mishindu yonso ya bipumbishi ne ntatu. Bitu mene bipite kukola padi muledi muena nkristo muikale upeta lutatu mu dîku dipanduluke mu malu a ntendelelu. Nsombelu bu eu ki ng’wa lelu. Mifundu idi ituambila bua muledi umue wakadimona mu nsombelu wa muomumue mu siekele wa kumpala B.B.

Dîku dia mukaji kampanda mubikila ne: Eunike divua disombele mu Luseta, tshimenga tshia mu rejon wa Lukaonia munkatshi mua Azi Minere batangile ku Sud. Luseta uvua tshimenga tshikese tshia provense tshivua katshiyi ne mushinga wa bungi. Tshivua nkolonyi wa bena Roma mubikila ne: Julia Felix Gemina Lustra, muasa kudi Kezare Auguste bua kupumbisha midimu ya banyengi ba mu bitupa bivua pabuipi apu. Eunike uvua muena nkristo muena Yuda uvua mu dîku dipanduluke mu malu a ntendelelu ne bayende muena Greke, muanende wa balume Timote, ne mamuende Loi.​—Bienzedi 16:1-3.

Pamu’apa, kakuvua bena Yuda ba bungi mu Luseta, bualu Bible kêna ulejamu nsunagoga, nansha muvua bena Yuda mu Ikonio, mutantshi wa kilometre bu 30. (Bienzedi 14:19) Nenku kabivua ne bua kuikala bipepele bua Eunike kulondaye ditabuja diende. Muanda wa se: Timote kavua mutengula panyima pa dimulela mmufikishe bamue bashikuluji ku diela meji ne: bayende wa Eunike uvua mubenge bualu abu.

Kadi, Eunike kavua nkayende mu mitabuja ende. Bidi bimueneka ne: Timote wakapeta dilongesha diende dia mu “mifundu minsantu” kudi mamuende ne kudi Loi, kakuende mukaji muledi wa mamuende.a Mupostolo Paulo wakabela Timote ne: “Utungunuke mu malu awakalonga ne akakutuishabu bua kuitaba, mumanye bantu bakakulongeshawu ne se: kubangila ku buana udi mumanye mifundu minsantu, idi mua kukuvuija muena meji bua lupandu ku diambuluisha dia ditabuja didi ditangila Kristo Yezu.”​—2 Timote 3:14, 15, NW.

Dilongesha “kubangila ku buana”

Pakamba Paulo ne: dilongesha dia Timote dia mu “mifundu minsantu” divua dikale difila “kubangila ku buana,” muanda eu wakumvuija bushuwa ne: katshia patshivuaye muana wa pambidi. Ebi bidi mu diumvuangana ne ditumika diende ne muaku wa tshiena-Greke (breʹphos) utu pa tshibidilu ufunkuna muana udi ufuma ku diledibua. (Fuanyikija ne Luka 2:12, 16.) Nenku Eunike wakangata bujitu buende bumupa kudi Nzambi ne muoyo umue, kayi ujimija dîba pa kutuadija kupesha Timote dilongesha divua mua kumuambuluisha bua kukola ne kulua musadidi mudifile wa Nzambi.​—Dutelonome 6:6-9; Nsumuinu 1:8.

Timote uvua muikale ‘mutuishibue bua kuitaba’ malelela a mu Mifundu. Bilondeshile nkonga-miaku kampanda wa tshiena-Greke, muaku udi Paulo mutumike nawu muaba eu udi umvuija “kuikala mutuishibue bikole bua; kuikala mujadikila” tshintu kampanda. Kakuyi mpata, dîba ne madikolela bivule bivua bikengedibua bua kushimika dituishibua dikole dia nunku mu mutshima wa Timote, pa kumuambuluisha bua kuela meji pa Dîyi dia Nzambi ne kuleja ditabuja mu Dîyi edi. Bidi bimueneka nenku: Eunike ne Loi bakenza mudimu mukole bua kulongesha Timote ku diambuluisha dia Mifundu. Ne ndifutu kayipu diakapeta bakaji aba batshinyi ba Nzambi! Paulo wakafunda bua Timote ne: “Ndi mvuluka ditabuja dilelela didi munda muebe, ditabuja dia buena diakadi didianjile kuikala munda mua kakuebe mukaji Loi ne mua mamuebe Eunike. Ndi mumanye bushuwa se, wewe udi nadi munda muebe kabidi.”​—2 Timote 1:5, MML.

Mmudimu kayipu wa mushinga wakenza Eunike ne Loi mu nsombelu wa Timote! Bua bualu ebu, mufundi David Read udi wamba ne: “Bu mupostolo muitabe ne: bualu nansha bumue kabuvua ne mushinga anu dikudimuna mutshima dia Timote nkayende, uvua mua kuikala mumuvuluijebu diakamue. Kadi bualu bua kumpala buvuaye ne bua kuamba bua ditabuja dia Timote buvua se: dikavua ‘ne muoyo munda mua Loi . . . ne Eunike.’” Mêyi a Paulo adi atangila ditabuja dia Loi, Eunike ne Timote adi aleja ne: misangu mivule dilongesha dia mu Mifundu difila kumpala kua dîba ku nzubu kudi baledi ne nansha kudi bakaku didi ne mushinga mukole mu dijadika matekemena atshilualua a mu nyuma a muana. Bualu ebu kabuenaku ne bua kusaka bena mu dîku ku diela meji bikole bua tshidibu benza bua kukumbaja bujitu ebu ku mêsu kua Nzambi ne kua bana babu balela anyi?

Pamu’apa Paulo uvua kabidi wela meji bua nsombelu wa mu dîku uvua Loi ne Eunike bakebe. Mupostolo uvua mua kuikala mukumbule dîku diabu pakatudilaye mu Luseta bua musangu wa kumpala, bu mu 47/48 B.B. Bumue bakaji aba babidi bakitaba Buena-nkristo mu tshikondo atshi. (Bienzedi 14:8-20) Pamu’apa malanda a musangelu ne a disanka avuabu nawu mu dîku akenzeja disungula dia miaku dia Paulo pavuaye wakula bua Loi bu ‘kakuende’ wa Timote. Bilondeshile mushikuluji Ceslas Spicq, muaku wa tshiena-Greke mutumika nawu (mamʹme, ubengangana ne teʹthe wa bushikuluji ne udi uleja kanemu) udi “dîyi dia muana dia dinanga” bua kakuende mukaji, udi ufila muaba eu “ngumvuilu wa dibidilangana ne disuangana.”

Diumbuka dia Timote

Nsombelu wa mu dibaka wa Eunike pavua Paulo mukumbule Luseta bua musangu muibidi (bu mu 50 B.B.) ki mmutoke nansha. Bashikuluji bavule badi bela meji ne: uvua mukamba. Mu mishindu yonso, ku buludiki bua mamuende ne kakuende mukaji, Timote uvua mukole ne mulue nsongalume mulenga, pamu’apa ne bidimu bu 20 tshikondo atshi. “Bana betu ba mu Listra ne mu Ikoniyo bavua bamujadikila mudiye ne malu mempe.” (Malu Menza 16:2, MMM) Kakuyi mpata, bavua bakune mu mutshima wa Timote dijinga dia kumuangalaja lumu luimpe lua Bukalenge, bualu wakitaba dibikila dia Paulo dia kuya nende pamue ne Silase mu luendu luabu lua bu-misionere.

Elabi meji muakumvua Eunike ne Loi pavua Timote pabuipi ne kumbuka! Bavua bamanye se: pavua Paulo mukumbule tshimenga tshiabu musangu wa kumpala, bavua base mupostolo mabue kumushiyabu bela meji ne: mmufue. (Bienzedi 14:19) Nenku kabivua ne bua kuikala bipepele bua buobu kulekela nsonga Timote uya. Pamu’apa, bakadikonka bua bungi bua matuku avuaye mua kuenza ku luendu ne bikalaye uvua mua kupingana bimpe. Nansha muvuaku mua kuikala tunyinganyinga tua nunku, mamuende ne kakuende mukaji bakamukankamija bushuwa bua kuitaba disanka edi dia mudimu dia pa buadi divua mua kumupesha mushindu wa kusadila Yehowa tshishiki.

Malongesha a mushinga

Tudi mua kulongela bivule ku ditabalelangana ne ntema dia Eunike ne Loi. Ditabuja diakabasaka bua kupesha Timote nkoleshilu mulenga wa mu nyuma. Tshilejilu tshilenga ne tshishindame tshia bulamate kudi Nzambi tshidi bakaku baleja bankana babu ne bakuabu tshidi bushuwa mua kuikala ne dikuatshisha kudi tshisumbu tshijima tshia bena nkristo. (Tito 2:3-5) Tshilejilu tshia Eunike tshidi muomumue tshivuluija bamamu badi ne balume kabayi bena kuitabuja bua bujitu ne mafutu a dipesha bana babu ndongeshilu wa mu nyuma. Dienza nenku didi mua kulomba imue misangu dikima dikole, nangananga bikala tatu kayi witaba mitabuja a ntendelelu wa mukajende. Bidi kabidi bilomba budimu, bualu mukaji muena nkristo udi ne bua kunemeka bumfumu bua bayende.

Ditabuja, madikolela ne didifila bia Loi ne Eunike bivua bifutshibue pakamonabu Timote udiunda mu nyuma too ne ku dilua misionere ne mutangidi mulenga. (Filipoi 2:19-22) Bia muomumue lelu’eu, dilongesha bana betu balela malelela a mu Mifundu didi dilomba dîba, lutulu ne tshisumi, kadi tshipeta tshimpe tshidi bushuwa tshivuija madikolela onso aa makanyine. Bansonga bavule ba tshitembelu badibu balongeshe ‘mifundu minsantu kubangila ku buana’ mu dîku dipanduluke mu malu a ntendelelu badi bapesha muledi wabu mutshinyi wa Nzambi disanka divule. Ne lusumuinu ludi luamba ne: ‘Udi ulela muana wa meji neikale ne disanka’ ndulelela!​—Nsumuinu 23:23-25.

Mupostolo Yone wakamba bua bana bende ba mu nyuma ne: “Pandi ngumvua ne: bana banyi badi benda mu bulelela, ndisanka dipite masanka makuabo onso andi mua kupeta.” (3 Yowanese 4, MMM) Bushuwa, nyanji miumvuija mu mêyi au idi kudi bantu bavule badi badileje bafuane Eunike ne Loi, balongeshi babidi ba tshitembelu.

[Mêyi adi kuinshi]

a Muanda wa se: Loi kavua kakuende wa Timote wa ku luseke lua tatuende mmuleja kudi nkudimuinu wa tshiena-Syrie ne: “mamuende wa mamuebe” mu 2 Timote 1:5.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu