Ntendelelu wa Bâla: Mvita ya difuilakena mitshima ya bena Isalele
Bidimu bitue ku tshinunu tshijima, kuvua mvita ya difuilakena mitshima ya tshisamba tshia Isalele. Buôwa bulela kudi bitabataba ne mikiya ivua ilomba dienda masandi bivua biluisha ditabuja dia tshisamba etshi ne bulamatshi buatshi. Difuilakana edi pankatshi pa ntendelelu wa Bâla ne wa Yehowa divua bualu bua lufu ne muoyo.
TSHISAMBA tshia Isalele tshivua ne bua kulamata muatshi muonso kudi Nzambi mulelela wakatshipatula mu Ejipitu anyi? (Ekesode 20:2, 3) Peshi tshivua ne bua kuya kudi Bâla, nzambi uvua bena Kanâna banange bikole, wakalaya bua kufukisha buloba?
Mvita eyi ya mu nyuma, miluangana kukadi bidimu binunu bivule, idi ne mushinga kutudi. Bua tshinyi? Mupostolo Paulo wakafunda ne: ‘Malu aa akafundibua bua kutudimuija, kutudi mene kuakafika nshikidilu wa bikondo.’ (1 Kolinto 10:11) Didimuija dia nshindamenu didi mu mvita eyi nedikale ne mushinga wa bungi bituajingulula tshivua Bâla ne tshivua ntendelelu wende umvuija.
Bâla uvua nganyi?
Bena Isalele bakamanya Bâla pakafikabu mu Kanâna, bu mu tshidimu tshia 1473 K.B.B. Bakamona se: bena Kanâna bavua batendelela nzambi mulongolongo kayiyi mishilangane ne nzambi ya mu Ejipitu, nansha muvuayi ne mêna ne imue ngikadilu mishilangane. Kadi, Bible udi usunguluja Bâla bu nzambi munene wa bena Kanâna, ne bintu bia kale bikalula bidi bijadika muvuaye ku mutu kua nzambi mikuabu. (Balumbuluishi 2:11) Nansha muvua Bâla kayi nzambi uvua mutambe nzambi yabu yonso, tshidibi uvua nzambi wa mushinga mukole kudi bena Kanâna. Bavua bitaba ne: uvua ne bukokeshi pa mvula, lupepele ne mavuba, ne se: yeye nkayende uvua mua kusungila bantu—pamue ne nyama yabu ne bia pa madimi—ku dijimija lulelu anyi mene ku lufu. Bu kabuyi bua bukubi bua Bâla, nunku Môt, nzambi mudisombuedi wa bena Kanâna, uvua mua kubatumina bipupu.
Ntendelelu wa Bâla uvua wenda pamue ne mikiya ivua ilomba dienda masandi. Nansha bintu bia malu a Nzambi bivua bitangila Bâla, bu mudi bibumba ne makunji a tshijila, bivua bileja tshiendenda tshia masandi. Mbimueneke ne: bibumba bia tshijila—mabue manene anyi mabue masonga mu tshimfuanyi tshia butaka bua muntu mulume—bivua bileja Bâla, nzambi mulume. Ku lukuabu luseke, makunji a tshijila avua bintu bienza ne mitshi anyi mitshi mene ivua tshimfuanyi tshia Bashela (Ashtoreth), mukaji wa Bâla ne nzambi mukaji.—1 Bakelenge 18:19.
Bundumba bua mu ntempelo ne dilambula dia bana bivua malu makuabu manene a mu ntendelelu wa Bâla. (1 Bakelenge 14:23, 24; 2 Kulondolola 28:2, 3) Mukanda kampanda udi wamba ne: “Mu ntempelo ya bena Kanâna muvua bandumba balume ne bakaji (balume ne bakaji ba ‘tshijila’), ne bavua bendelamu masandi a mishindu yonso. [Bena Kanâna] bavua bela meji ne: mu mushindu kampanda mikiya eyi ivua ivudija bia pa madimi ne bimuna.” (The Bible and Archaeology) Mu mishindu yonso, adi divua didibingisha dia batendeledi abu, nansha muvua tshiendenda tshia nunku tshisankisha majinga abu a ku mubidi. Nenku, mmunyi muvua Bâla mupambuishe mitshima ya bena Isalele?
Bua tshinyi uvua utamba kukoka bantu?
Pamu’apa bena Isalele ba bungi bavua basue kulonda tshitendelelu tshivua katshiyi tshibalomba malu a bungi. Mu ditendelela Bâla kabavua ne bua kutumikila Mikenji bu mudi Nsabatu ne mikandu mivule ya nsombelu muimpe to. (Lewitiki 18:2-30; Dutelonome 5:1-3) Pamu’apa, muvua bena Kanâna bapete bintu bia bungi bia ku mubidi, biakatuisha bantu bakuabu ne: bivua bikengela kuikala mu ditalala ne Bâla.
Miaba ya ntendelelu ya bena Kanâna, ivuabu babikala bu miaba mitumbuke ne mikale muitu pa mikuna milondangane, ivua ne bua kuikala miaba mimpe ivua ikoka bantu ku mikiya ya dikeba lulelu ivuabu benzamu. Mutantshi kauyi muanji kulepa, bena Isalele kabavua kabidi basue kuya ku miaba ya tshijila ya bena Kanâna to; bakadiashila mene yabu miaba. “Bavua base bitendeledi [miaba mitumbuke] ne makunji a tshijila pa mikuna yonso ne muinshi mua mitshi mibishi yonso.”—1 Bamfumu 14:23, MMM; Hoshea 4:13.
Kadi ntendelelu wa Bâla uvua nangananga usankisha mubidi. (Galatia 5:19-21) Bilele bia disankisha dia mubidi biakapita dijinga dia kupeta bia pa madimi ne bimuna bia bungi. Bavua batumbisha bitupa bia lulelu. Muanda eu mmujadika kudi tupingu tuvule tukalula mu buloba, ne bimfuanyi kabiyi kuambangana nabi bia bitupa bia lulelu, bileja dîba ditu masandi ajuka. Mafesto, maja ne mijiki bivua bileja muvuabu badifile mu tshikadilu tshibole tshia tshiendenda.
Tudi mua kufuanyikija mu lungenyi bualu buvua buenzeka ku ntuadijilu kua muvu wa automne. Padi mvinyo ubakuata, batendeledi badi baditua mu maja mu muaba wa pa buawu. Maja abu a lulelu adi ne tshipatshila tshia kutabuluja Bâla bua abange kuenza mudimu mu muvu wa été bua abeneshe buloba ne mvula. Badi baja benda banyunguluka bibumba bidi mu tshimfuanyi tshia butaka bua muntu mulume ne makunji a tshijila. Maja, nangananga a bandumba ba mu ntempelo, adi ajula masandi. Babandidi badi babasaka ku masandi pamue ne mijiki kabidi. Ne pamu’apa, padi maja alengela, baji ba maja badi baya mu nzubu ya munda mua nzubu munene wa Bâla bua kuenda masandi.—Nomba 25:1, 2; tangila Ekesode 32:6, 17-19; Amosa 2:8.
Bakenda bua bivuabu bamona, ki mbua ditabuja to
Nansha muvua ntendelelu eu munyanguke ukoka bantu ba bungi, buôwa ke tshintu tshivua kabidi tshisaka bena Isalele ku ntendelelu wa Bâla. Pakalekela bena Isalele bua kuitabuja Yehowa, buôwa bua bafue, buôwa bua malu avua alua kumpala, ne dituma ntema ku malu a majimbu biakabafikisha ku dilonda malu a nyuma mibi, divua padi ne mikiya mibiamibi. Mukanda mukuabu udi umvuija muvua bena Kanâna banemeka spiritu wa mufue mu ntendelelu wabu wa bankambua udi wamba ne: “Bavua benzela mafesto . . . mu nkita ya bena dîku anyi pa bibumba bia nkita ne mikiya ivua ilomba dikuatshika dia maluvu ne dienda masandi (pamu’apa muvua tshibindi). Bavua bela meji ne: bafue bavua pabu badituamu.” (The International Standard Bible Encyclopedia) Dibuela mu bilele ebi bia nyuma mibi diakasemeja bena Isalele kule menemene ne Yehowa Nzambi wabu.—Dutelonome 18:9-12.
Mpingu—ne mikiya milamakajilaku—yakakoka kabidi bena Isalele abu bavua basue kuenda bua bivuabu bamona pamutu pa kuenda bua ditabuja. (2 Kolinto 5:7) Nansha panyima pa bamane kumona bishima bia dikema bia ku tshianza tshia Yehowa tshivua katshiyi tshimueneka, bena Isalele ba bungi bavua bafume mu Ejipitu bakapeta dijinga dia kumona tshintu kampanda tshivua tshimueneka ne mêsu bua kushisha kuvuluka Yehowa. (Ekesode 32:1-4) Bamue ba ku ndelanganyi yabu bakajinga pabu bua kutendelela tshintu kampanda tshivua tshimueneka ne mêsu, bu mudi mpingu ya Bâla.—1 Bakelenge 12:25-30.
Nnganyi wakatshimuna?
Mvita ya difuilakena mitshima ya bena Isalele yakanenga siekele mivule, kubangila anu mu tshikondo tshiakafikabu mu mpata ya Moaba, katupa kakese kumpala kua kubuelabu mu Buloba Bulaya too ne mu tshikondo tshiakayabu nabu mu Babulona. Minga misangu ntendelelu wa Bâla uvua utshimuna wa Yehowa. Imue misangu, bena Isalele ba bungi bavua bashala balamate Yehowa, kadi misangu ne misangu bavua baya kudi Bâla. Kabingila kanene ka dielakana edi kavua bua disomba ne bampangano bavua babanyunguluke.
Bamane kutshimuna biluilu biabu, bena Kanâna bakaluangana ne mishindu ya budimu bukole. Bakasomba pamue ne bena Isalele ne bakabakankamija bua balonde nzambi ya mu ditunga. Balumbuluishi ba dikima bu mudi Gideona ne Samuele bakakandamena lungenyi elu. Samuele wakabela bantu ne: ‘Numushe nzambi ya bende munkatshi muenu, kudimunayi mitshima yenu kudi Yehowa, numukuatshile yeye nkayende mudimu.’ Bua tshikondo kampanda, bena Isalele bakateleja mubelu wa Samuele, ne ‘bakumusha nzambi ya ba-Bâla ne ya ba-Bashela munkatshi muabu, bakakuatshila anu Yehowa mudimu.’—1 Samuele 7:3, 4; Balumbuluishi 6:25-27.
Kunyima kua bukokeshi bua Shaula ne bua Davidi, mu bidimu biende bia ndekelu, Solomo wakatuadija kupesha nzambi ya ku ba bende milambu. (1 Bakelenge 11:4-8) Bakalenge bakuabu ba Isalele ne ba Yuda bakenza bia muomumue ne bakadifila kudi Bâla. Nansha nanku, baprofete ne bakalenge ba lulamatu, bu mudi Eliya, Elisha, ne Yoshiya, bavua ba-ntunga-mulongo mu diluisha ntendelelu wa Bâla. (2 Kulondolola 34:1-5) Kabidi, mu tshikondo tshionso etshi, kuvua bantu bakashala ne lulamatu kudi Yehowa mu Isalele. Nansha mu tshikondo tshia Ahaba ne Izebele, pavua ntendelelu wa Bâla utua upela, bantu binunu muanda-mutekete bakabenga bua ‘kutua binu biabu panshi kudi Bâla.’—1 Bakelenge 19:18.
Ku ndekelu, bena Yuda bamane kufuma mu tshimuangi mu Babulona, kabena kabidi bakula bua ntendelelu wa Bâla nansha. Bu aba badibu bakule bualu buabu mu Ezela 6:21, bonso ‘bakaditapulula ku malu a bundu a bisamba bia bantu ba pa buloba bua kukebabu Yehowa, Nzambi wa Isalele.’
Madimuija adi afumina ku ntendelelu wa Bâla
Nansha mukadi ntendelelu wa Bâla mujimine kukadi mutantshi mule, tshitendelelu atshi tshia bena Kanâna ne nsangilu wa bantu udiku lelu mbifuanangane ku tshintu tshimue—ditumbisha dia bitupa bia lulelu. Bidi bimueneka ne: bintu bidi bisaka bantu ku tshiendenda bidi mu lupepele mene lutudi tueyela. (Efeso 2:2) Paulo udi utudimuija ne: “Tudi tuluangana ne bukole budi kabuyi bumueneka budi butangila bukua panu ebu bua mîdima, ne benji ba mudimu ba mu nyuma badi bafumine ku tshilombuelu tshia bubi.”—Efeso 6:12, Phillips.
“Bukole budi kabuyi bumueneka” bua Satana budi bukankamija tshiendenda tshia masandi bua kukuata bantu ku bupika bua mu nyuma. (Yone 8:34) Mu nsangilu eu wa tshidi muoyo musue, bantu badi benda masandi ki mbu mukiya wa dikeba lulelu, kadi bu mushindu udi muntu uleja bumuntu buende anyi uleja mudiye musue kuenza tshionso tshidiye musue. Ne kampanye kadibu benza katu ne bukole bua bungi. Ku diambuluisha dia dijikija lutetuku, mijiki ne mamanyisha adibu benza bua kusumbisha bintu, mamanyisha a malu a masandi mmûle tente mu ngenyi ya bantu. Mvita eyi kayena yepuka basadidi ba Nzambi nansha. Bushuwa, bantu ba bungi badibu bipate mu tshisumbu tshia bena Kristo ng’aba badi bapone mu bilele ebi. Muena Kristo neashale mukezuke anu biatungunukaye ne kupidia ngenyi eyi ya tshiendenda.—Lomo 12:9.
Bansonga Bantemu ke badi nangananga mu njiwu, bualu bintu bia bungi bidibu bamona bibalengelela mbileja ne malu adi asaka ku masandi. Tshidi tshikolesha mvita yabu ntshia se: badi ne bua kukandamena buenzeji bua bansonga bakuabu badi babakoka ku malu aa. (Tangila Nsumuinu 1:10-15.) Tshilejilu, bantu ba bungi mbapete ntatu padibu basangila muaba umue ba bungi. Anu bu muvuabi mu ntendelelu wa Bâla mu bikondo bia kale, padi mijiki, maja ne dikokangana ku masandi bisambakana bitu ne buenzeji bukole.—2 Timote 2:22.
Mufundi wa misambu wakebeja ne: ‘Nsongalume nealengeje bienzedi biende munyi?’ Wakandamuna ne: ‘Adimuke biende bu mudi dîyi [dia Yehowa] diamba.’ (Musambu 119:9) Anu bu muvua Mikenji ya Nzambi milombe bena Isalele bua kuepuka dishemeja bulunda ne bena Kanâna, ke mudi kabidi Bible utudimuija bua njiwu idiku mu didia bulunda ne bantu didi kadiyi ne meji. (1 Kolinto 15:32, 33) Nsonga muena Kristo udi uleja mudiye mupie padiye ubenga malu adi mua kusankisha majinga a ku mubidi, kadi adiye mumanye ne: adi mua kunyanga nsombelu muimpe. Bu Eliya muena lulamatu, katuena mua kuitaba bua mmuenenu ya bantu idi ishintuluka dîba dionso itulombole nansha.—1 Bakelenge 18:21; tangila Matayo 7:13, 14.
Didimuija dikuabu didi ditangila dijimija dia ditabuja, “bubi budi butujingila.” (Bena Hebreyi 12:1, MMM) Bidi bimueneka ne: bena Isalele ba bungi batshivua bitabuja Yehowa, kadi bavua banyemena kudi Bâla bu nzambi uvua mua kubalamina bia pa madimi ne kukumbaja majinga abu a ku dituku dionso. Pamu’apa bavua bela meji ne: ntempelo wa Yehowa wa mu Yelushalema uvua mutantshi mule mutambe, ne se: dilama mikenji yende kadivua ne dikuatshisha. Ntendelelu wa Bâla kavua ubalomba malu a bungi ne uvua pabuipi, bavua mene mua kulambuila Bâla musenga wa kamonya pa misaka ya nzubu yabu. (Yelemiya 32:29) Imue misangu, bavua babuele mu ntendelelu wa Bâla anu pa kulonda imue mikiya anyi mene pa kulambula Bâla milambu mu dîna dia Yehowa.
Mmunyi mutudi mua kujimija ditabuja ne ku kakese ku kakese kuela Nzambi udi ne muoyo nyima? (Ebelu 3:12) Ku kakese ku kakese tudi mua kujimija dianyisha dituvua nadi kumpala bua bisangilu ne mpuilu. Mmuenenu wa nunku udi uleja dibenga kueyemena ndongoluelu udi Yehowa muenze bua kufila “biakudia [bia mu nyuma] mu tshikondo tshiakanyine.” (Matayo 24:45-47, NW) Nenku, tuetu batekeshe mu maboko, tudi mua kupanga bua kukuata bikole ku ‘dîyi dia muoyo’ anyi mene kuikala ne mitshima ibidi, pamu’apa kupona mu dikeba dinekesha dia bintu bia ku mubidi anyi mu tshiendenda.—Filipoi 2:16; tangila Musambu 119:113.
Tulamatayi bikole ku muoyo-mutoke wetu
Kakuyi mpata, lelu’eu mvita itudi tuluangana bua kukuba mutshima idi itua ipela. Netushale balamate Yehowa anyi nebatupambuishe kudi nsombelu wa tshiendenda wa bukua panu? Bia dibungama, anu muvua bilele bibi bia bena Kanâna bikoke bena Isalele, lelu’eu bienzedi bia bundu mbikoke bamue bena Kristo balume ne bakaji.—Tangila Nsumuinu 7:7, 21-23.
Anu bu Mose, tudi mua kutshimuna mvita eyi ya mu nyuma bituatungunuka ne ‘kutantamana bu badi batangila Yeye udi kayi umueneka ku mêsu.’ (Ebelu 11:27) Bushuwa, tudi ne bua “kuluangana mvita bua ditabuja.” (Yuda 3, MML) Kadi pa kushala balamate Nzambi wetu ne mêyi-maludiki ende, tudi mua kutekemena tshikondo tshiajimina ntendelelu wa dishima bua kashidi. Anu bu muvua ntendelelu wa Yehowa mutshimune wa Bâla, nenku tudi mua kuikala bajadike ne: mu katupa kîpi emu ‘buloba nebuikale bûle tente ne kumanya kua Yehowa, bu mudi mâyi a mu mâyi manene abuikila miaba yawu yonso.’—Yeshaya 11:9.
[Tshimfuanyi mu dibeji 31]
Bikulu bia mu Gezer bia makunji a tshijila avuabu benza nawu mudimu mu ntendelelu wa Bâla
[Mêyi a dianyisha bua tshimfuanyi mu dibeji 28]
Musée du Louvre, Paris