TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w99 1/2 dib. 3-5
  • Lutambishi ludi ne difutu kayi?

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Lutambishi ludi ne difutu kayi?
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1999
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Dilongesha dia budipuekeshi
  • Difutu dia diambu
  • Kulekedi lutambishi lukunyanga
  • Didinemeka ndibengangane ne didiamba
  • Udi mua kuluangana ne Satana ne kumutshimuna
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2015
  • Buimpe bua kulengeja ne bakuabu
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2005
  • Mmunyi muudi mua kuleja budipuekeshi bua bushuwa?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1999
  • ‘Luatayi mutshima wa kudipuekesha’
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2007
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1999
w99 1/2 dib. 3-5

Lutambishi ludi ne difutu kayi?

UKADIKU musombe ne muntu uvua ukeba ku bukole bua udiumvue kuyi ne mushinga anyi? Pamu’apa mulombodi, mfumu wa mudimu, mutangidi peshi mene mulela uvua ukutangidila kuinshi kua mikolo ne ukuangata ne kapeja kakole anyi? Uvua umvua bishi bua muntu au? Uvua ukusankisha anyi? Nansha kakese! Bua tshinyi? Bualu lutambishi ludi luela mikalu ne lupangisha diumvuangana ne bakuabu.

Lutambishi ludi lufikisha muntu ku dipuekesha bantu bakuabu bua yeye amueneke anu mubapite. Muntu udi ne mmuenenu eu utu wamba bualu buimpe bua bakuabu anu mu mpukapuka. Misangu yonso utu ubipishangana ne mêyi mabi bu aa: “Eyowa, udi mua kuikala ne imue ngikadilu mimpe, kadi udi ne bualu ebu anyi tshilema etshi.”

Mu mukanda kampanda, badi bumvuija lutambishi bu “bubi budi butambe kupita mutu. Ludi lunyanga muntu, lumushiya ne malu makese menemene a kuanyisha.” (Thoughts of Gold in Words of Silver) Bidiku bikemesha bua mudi muntu nansha umue kayi umvua bimpe padiye ku luseke lua muena lutambishi anyi? Bushuwa, misangu mivule dipangila balunda balelela ke ditu difutu dia lutambishi. Mukanda muine au udi utungunuka ne kuamba ne: “Kadi, bantu mbanange bena budipuekeshi​—ki mbena budipuekeshi badi baditambishilabu nansha, kadi badipuekeshi ba bushuwa.” Mbiakanyine mudi Bible wamba ne: “Ditambisha dia muntu nedimupuekeshe, kadi muntu wa bupuekele mu muoyo nebamutumbishe.”​—Nsumuinu 29:23, Mukanda wa Mvidi Mukulu.

Kadi pa kumbusha bulunda anyi lumu lua kudi bantu, mmunyi mudi lutambishi luikale ne buenzeji pa malanda a muntu ne Nzambi? Mmunyi mudi Nzambi umona bena lutambishi, badibandishi ne badiambi? Lutambishi anyi budipuekeshi​—bitu bimuenzela bualu anyi?

Dilongesha dia budipuekeshi

Mufundi wa Nsumuinu muenzeja kudi spiritu udi wamba ne: ‘Kudisua kudi kuya kumpala kua dibutuka, mutshima wa kudibandisha udi uya kumpala kua dipona. Kuikala ne mutshima mupuekele diatshimue ne badipuekeshi kudi kutamba kuabanyangana bintu binyenga mu mvita ne badisu buimpe.’ (Nsumuinu 16:18, 19) Meji adi mu mêyi aa mmajadika bimpe mu muanda wakafikila Nâmana munene wa basalayi ba mu Sulia (Syrie), mu tshikondo tshia Elisha muprofete muena Isalele.

Nâmana uvua mukuatshike nsudi. Mu dikeba luondapu, wakaya ku Samaleya wela meji ne: yeye nkayende uvua mua kuyukila ne Elisha. Kadi Elisha wakatuma muena mudimu wende bua kuambila Nâmana bua kudinaye mu Musulu wa Yadene misangu muanda-mutekete. Nâmana wakamona bu bamupende bua mushindu uvuabu bamuangate ne bualu buvuabu bamuambile bua kuenza. Bua tshinyi muprofete kavua mua kupatuka ne kuakula nende yeye nkayende pamutu pa kumutumina muena mudimu? Bushuwa, Yadene uvua anu bu musulu wonso mukuabu wa mu Sulia! Lutambishi ke luvua lumutatshisha. Tshipeta tshivua munyi? Diakalenga buende yeye, wakitaba mibelu. ‘Pashishe wakapueka, wakadina mu mâyi a Yadene misangu muanda-mutekete bu muakadi dîyi dia muntu wa Nzambi; musunyi wakapingana bu wa muana mukese, wakadi muakane.’​—2 Bakelenge 5:14.

Imue misangu didipuekesha dikese ditu dipetesha masanka a bungi.

Difutu dia diambu

Kadi difutu didi lutambishi lutupesha didi mua kuikala dinene kupita didipangisha patupu disanka anyi tshintu kampanda. Kudi mushindu mukuabu wa lutambishi udi umvuika mu muaku “didiumvua,” udibu bumvuija bu “lutambishi lunekesha anyi didieyemena didi difikisha misangu mivule ku difutu dibi.” (Webster’s Ninth New Collegiate Dictionary) Muaku wa mu tshiena-Gelika, hubris, utudi mua kukudimuna mu Tshiluba ne: didiumvua, bilondeshile William Barclay mushikuluji wa tshiena-Gelika, udi umvuija “lutambishi lusangisha ne tshikisu . . . , kapeja ka diambu kadi kenza bua [muntu] kupuekeshaye bantu nende milongo.”

Tshilejilu tshilelela tshia mushindu’eu wa lutambishi lunekesha tshidi mu Bible​—Hanuna, mukalenge wa bena Amona. Mukanda wa Étude perspicace udi umvuija ne: “Bua muoyo muimpe uvua Nahasha mumuleje, Davidi wakatuma bantu bua kusamba Hanuna bua lufu lua tatuende. Kadi Hanuna, mutuisha kudi banene bende bua se: etshi tshivua anu budimu bua Davidi bua kutentekela tshimenga, wakafuisha basadidi ba Davidi bundu pa kubakosa miedi ku luseke lumue ne pa kukosa bilamba biabu kushalabi bishikidile pa mataku ne pashishe kubapingajaye.”a Barclay udi wamba bua muanda eu ne: “Ngenzelu au uvua didiumvua. Tshivua tshipendu, tshienzedi tshia tshikisu, ne dipuekeshangana milongo dia patoke bionso bisangisha pamue.”​—2 Samuele 10:1-5.

Bushuwa, mbipepele bua muena lutambishi kufika ku didiumvua, ku dikala muena dikamakama ne ku dipepeja bakuabu. Bidi bimusankisha bua kubungamija muntu mukuabu mu mushindu wa bunyama, ne pashishe udi usanka padi muntu umvua bibi anyi bundu bupite bungi. Kadi kunyanga kanemu ka muntu mukuabu mmuele wa ntapa kubidi. Kudi kufikisha ku dijimija mulunda ne kukukebela muena lukuna.

Mmunyi mudi muena Kristo mua kuikala ne lutambishi lubi lua mushindu’eu, eku Mfumuende mutume dîyi ne: ‘udi ne bua kusua mukuende bu mudiye mudisue’? (Matayo 7:12; 22:39) Kabiena bipetangana nansha kakese ne malu onso adi Nzambi ne Kristo bamba to. Bua muanda eu, Barclay udi wamba malu aa makanyine kuelelapu meji: “Didiumvua ndutambishi ludi lufikisha muntu ku diela Nzambi mpata.” Ndutambishi ludi luamba ne: “Kakuena Nzambi.” (Musambu 14:1) Anyi bu mudibi biumvuija mu Musambu 10:4 (NW) ne: “Muntu mubi, ne mmuenekelu wende wa kapeja, kêna ukeba nansha; meji ende onso adi se: ‘Kakuena Nzambi.’” Lutambishi lua nunku, anyi didibandisha, ludi lutapulula muntu ki ng’anu ne balunda anyi balela bende, kadi ludi lumutapulula kabidi ne Nzambi. Ndifutu bubi kayipu!

Kulekedi lutambishi lukunyanga

Lutambishi ludi mua kuikala mishindu ya bungi​—lutambishi ludi lufumina ku dinanga dia ditunga, ku dikoba, ku milongo ya mu nsombelu, ku malonga menza, biuma, lumu ne bukokeshi. Mu mushindu kampanda, lutambishi ludi mua kukubembela bipepele ne kunyanga bumuntu buebe.

Bantu ba bungi batu bamueneka bu badipuekeshi padibu ne badi ku mutu kuabu anyi mene bena mulongo nabu. Kadi ntshinyi tshitu tshienzeka padi bantu bavua bamueneka bu badipuekeshi bapeta muanzu wa bukokeshi? Diakamue, badi balua bakokeshi ba tshikisu badi babueja badibu bela meji bu bashadile kudibu mu nsombelu wa dikenga! Bualu ebu budi mua kuenzekela bamue padibu bavuala bilamba kampanda bia mudimu anyi basa kamanyinu kadi kaleja bumfumu. Nansha bena mudimu ba mbulamatadi badi mua kulua bena lutambishi mu malanda abu ne bantu, bela meji ne: bantu ke badi ne bua kubenzela buobu mudimu, ki mbuobu benzela bantu mudimu nansha. Lutambishi ludi mua kukuvuija muena dîsu dikole dinekesha, muena mutshima mupape; kadi budipuekeshi budi mua kukuvuija muntu mulenga.

Yezu uvua mua kuikala muena lutambishi ne muena dîsu dikole dinekesha pavuaye ne bayidi bende. Uvua muntu mupuangane, Muana wa Nzambi, musombe ne bayidi bende bapange bupuangane, bena kabakaba ne mabaja. Nansha nanku, ndubila kayi luakelaye bantu bakamuteleja? “Luayi kundi, nuenu bonso badi bakenga ne bazengele ne majitu, ne nennukankamije. Angatayi tshikokedi tshianyi ne nulongele kundi, bualu ndi mupole-malu ne mupuekele mu mutshima, ne nenupete dikankamija bua anyima yenu. Bualu tshikokedi tshianyi ntshinefuke ne bujitu buanyi mbupepele.”​—Matayo 11:28-30, NW.

Tutu tudienzeja misangu yonso bua kulonda tshilejilu tshia Yezu anyi? Peshi tutu tudimona bena dîsu dikole dinekesha, katuyi tushintuluka, bena tshikisu, katuyi ne luse, bena lutambishi? Anu bu Yezu, keba bua kukoleshangana, ki mbua kukengeshangana nansha. Kandamena buenzeji bua lutambishi budi bunyangangana.

Pa kutangila malu atudi baleje aa, lutambishi luonso ndubi anyi?

Didinemeka ndibengangane ne didiamba

Ngikadilu mukuabu wa muomumue ndidinemeka diakanyine anyi didibu mua kubingisha. Didinemeka didi diumvuija kuikala ne kanemu buebe wewe muine. Didi diumvuija ne: udi utabalela tshidi bantu bakuabu bela meji bua bualu buebe. Udi utabalela tshimuenekelu ne lumu luebe. Lusumuinu elu lua bena Espagne ludi luamba bulelela: “Ngambila uutu wenda nende ne nenkuambile tshiudi.” Biwasua kusomba ne bantu bena buvualavi, bena lulèngù, ba bikadilu bibi ne ngakuilu mubole, nenku neubafuane. Ngikadilu yabu neyikusambulukile, ne kuakuikala ne didinemeka anu bu buobu.

Bushuwa, kudi kabidi mushindu mukuabu​—lutambishi ludi lufikisha ku didiamba anyi ku diditemba. Bafundi ne Bafalese ba mu tshikondo tshia Yezu bavua baditambisha bua bilele biabu bia bankambua ne bua mmuenekelu wabu wa buena Nzambi buele kalele. Yezu wakadimuija bantu bua bualu buabu ne: “Malu onso adibo benza badi benza anu bua kudileja ku mesu kua bantu. Nunku, badi badiundisha tushete tudi ne meyi a mu mukanda wa [“Nzambi,” NW] tudibo batuala pa mpala ne mu diboko, badi balepeshe nzembe ya bivualu biabo. Badi bananga miaba mitambe buimpe mu didia dinene ne nkuasa idibo batambe kumona mu nzubu ya kutendelela ya bena Yuda; badi bananga babele mioyo ya kanemu mu bisalu ne bua bantu bababikile ne ‘Mulongeshi.’”​—Matayo 23:5-7, Muanda Mulenga Lelu.

Nenku, bidi bikengela kuikala ne mmuenenu wa nkatshinkatshi. Vuluka kabidi ne: Yehowa udi umona mutshima, ki ntshimuenekelu tshia pambelu patupu nansha. (1 Samuele 16:7; Yelemiya 17:10) Didileja bu bakane ki mbuakane bua Nzambi to. Kadi mpindieu lukonko ludi se: Mmunyi mutudi mua kuikala ne budipuekeshi bulelela ne kuepuka difutu dibi dia lutambishi?

[Mêyi adi kuinshi]

a Mupatula kudi Société Watchtower.

[Tshimfuanyi mu dibeji 4]

Didipuekesha kakese diakapetesha Nâmana masanka mavule

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu