TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w95 1/1 dib. 10-19
  • Tshisamba tshilami tshia muoyo mutoke

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Tshisamba tshilami tshia muoyo mutoke
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1995
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Tshisamba tshialedibu
  • Bungi bubandile bupiabupia bua bamanyishi
  • “Tungunukayi ne kuenza nunku”
  • “Katuyi tulekela didisangisha dietu popamue”
  • “Dituamu ne kufiatutuka”
  • Lamayi muoyo mutoke too ne ku nshikidilu
  • Ikala ne lukunukunu bua malu mimpe!
    Mudimu wetu wa Bukalenge—2003
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1995
w95 1/1 dib. 10-19

Tshisamba tshilami tshia muoyo mutoke

“Unzululayi biibi . . . bua tshisamba tshiakane tshidi tshilama bienzedi bia lulamatu tshimone mua kubuela.”​—YESHAYI 26:2, NW.

1. Bua tshinyi mêyi a Yeshayi bua “tshisamba tshiakane” adi mua kukemesha?

LELU’EU, kudi bisamba bia mishindu yonso. Bimue mbiena tshididi tshia demokrasi, bikuabu mbikokesha kudi ba-tshikokesha-nkaya. Bimue bidi ne bubanji, bikuabu mbipele. Tshintu tshimue tshidi tshibisuikakaje ntshia se: bionso bidi mu ndongoluelu mudi Satana muikale nzambi. (2 Kolinto 4:4) Pakumona bualu ebu, mêyi a Yeshayi adi mua kukemesha bamue padiye wamba ne: “Unzululayi biibi, nuenu bantu, bua ne: tshisamba tshiakane tshidi tshilama bienzedi bia lulamatu tshimone mua kubuela.” (Yeshayi 26:2, NW) Tshisamba tshiakane? Eyowa, tshisamba tshiakane tshidiku, bualu mulayi udi uleja dikalaku diatshi mu matuku etu aa. Mmunyi mudi tshisamba tshia pa buatshi etshi mua kujinguludibua?

2. “Tshisamba tshiakane” ntshisamba kayi? Mmunyi mutudi batshimanya?

2 Nkudimuinu wa New World Translation udi wamba bua tshisamba etshi mu Yeshayi 26:2 ne: “tshidi tshilama bienzedi bia lulamatu.” Nkudimuinu wa King James Version (ku luseke lua dibeji) udi ukudimuna mvese eu ne: “tshisamba tshiakane tshidi tshilama malelela.” Mumvuija wonso mmakane. Eyowa, bidi bitekete bua kumanya tshisamba tshiakane bualu ntshisamba tshimu’epele pa buloba tshidi tshikokela Kristo Mukalenge, nunku katshitu mu bulongolodi bua Satana. (Yone 17:16) Bua nunku, benamu mbamanyike bua ‘dilama bienzedi biabu bimpe munkatshi mua bisamba.’ Badi balonda nsombelu udi utumbisha Nzambi. (1 Petelo 2:12, NW) Kusakidila apa, muaba kayi wonso udibu mu bulongolodi ebu, badi mu “tshisumbu tshia Nzambi udi ne muoyo, dikunji ne nshindamenu bia bulelela.” (1 Timote 3:15, NW) Bu mudibu basanyika bulelela, badi babenga nkindi ya bampangano milongesha kudi Bukua-buena-nkristo, ne badi babingisha “mabela makezuke a dîyi”​—Dîyi dia Nzambi, Bible. (1 Petelo 2:2, NW) Kabidi, badi bamanyisha lumu luimpe lua Bukalenge ne tshisumi tshionso “mu bifukibua bionso bidi muinshi mua diulu.” (Kolosayi 1:23, NW) Kudiku mpata nansha mikese bua se: tshisamba etshi ntshienza kudi bashadile ba “Izalele wa Nzambi,” tshisumbu tshia bena nkristo bela manyi anyi? Nansha kakese!​—Galatia 6:16.

Tshisamba tshialedibu

3. Umvuija mushindu wakafika “tshisamba tshiakane” ku kuledibua.

3 “Tshisamba tshiakane” tshiakaledibua tshikondo kayi? Ntuadijilu watshi uvua mulaya mu mukanda wa Yeshayi. Mu Yeshayi 66:7, 8 (NW), tudi tubala ne: “Kumpala kua yeye [Siona] kutuadija kumvua bisama bia lulelu wakalela. Kumpala kua ntatu ya lulelu kulua kudiye, wakapatula muana wa balume. . . . Siona wakumvua bisama bia lulelu bu muakalelaye bana bende ba balume.” Mu mushindu wa pa buawu menemene, Siona, bulongolodi bua Nzambi bua mu diulu, uvua ne bua kulela “muana wa balume” kumpala kua kupetaye bisama bia lulelu. Mu 1914, Bukalenge bua Masiya buakaledibua mu diulu. (Buakabuluibua 12:5) Kunyima kua diledibua edi, bisamba bivule biakaditua mu mvita ya kumpala ya buloba bujima, ne bena nkristo bela manyi bakapeta ntatu ne dikengeshibua. Ndekelu wa bionso, mu 1919, tshisamba tshia mu nyuma, “muana wa balume,” tshiakenjibua pa buloba. Nunku Siona ‘wakalela bana bende ba balume,’​—bela manyi ba mu “tshisamba tshiakane” tshipiatshipie—​ne buobu’aba bakalongolodibua bua mudimu wa bumanyishi udi anu wenda udiunda.​—Matayo 24:3, 7, 8, 14; 1 Petelo 2:9.

4. Bua tshinyi tshisamba tshiakane tshia Nzambi tshivua ne bua kuluangana bua kulama muoyo mutoke?

4 Katshia ku ntuadijilu kuatshi, muoyo mutoke wa tshisamba etshi utu upeta mateta makole. Mbua tshinyi? Bualu pakaledibua Bukalenge bua mu diulu, Satana ne ba-demon bende bakipatshibua mu diulu ne bakalua pa buloba. Dîyi dikole diakamanyisha ne: “Mpindieu lupandu ne bukokeshi ne bukalenge bia Nzambi wetu ne bumfumu bua Kristo wende biafiki, bualu musonguedi wa bana betu, eu udi ubasonguela butuku ne munya kudi Nzambi wetu wakiimanshibua! Ne buobo bakamutshimuna amu bua mashi a Muan’a mukoko ne bua dîyi dia bumanyishi buabo, ne kabakananga anyima yabo nansha kumpala kua lufu mene.” Satana wakandamuna ne tshiji tshikole ku dishintuluka dia mianda edi “ne wakaya kuluisha bashadile ba ku dimiinu [dia mukaji], aba badi batumikila mêyi-matuma a Nzambi ne badi ne mudimu wa kufila bumanyishi budi butangila Yezu.” Nansha muvua Satana ubabunda, bena nkristo bela manyi badi bashala anu bakandamane. Too ne lelu’eu, bena tshisamba tshiakane tshia Nzambi ba tshisumi badi benza midimu ya ditabuja mu mashi a tshia-bupikudi tshia Yezu ne badi batungunuka ne kufila diandamuna kudi Yehowa bua mumuyobodi munene pa kulama muoyo mutoke “nansha kumpala kua lufu.”​—Buakabuluibua 12:1, 5, 9-12, 17, NW; Nsumuinu 27:11.

5. Mmuenenu kayi mulenga wa Bantemu ba lelu’eu udi mubambuluishe bua kulama muoyo mutoke?

5 Mu 1919, pakatuadija bumanyishi bua buena-lelu bua Bukalenge bua Nzambi, Balongi ba Bible, bu muvua Bantemu ba Yehowa babikidibua tshikondo atshi, bavua bungi bukese kadi bakole mu ditabuja. Bakalua bena nshindamenu wa ‘tshimenga tshikole, tshidi ne lupandu lujadika bu lumbu ne bu bibumba.’ Dieyemena diabu divua kudi “Yah Yehowa [udi] Dibue dia bikondo kabiyi bijadika.” (Yeshayi 26:1, 3, 4, NW) Anu bu Mozese kale, badi bamba ne: “Nemmanyishe dîna dia Yehowa. Peshayi Nzambi wetu buneme! Dibue, mudimu wende udi mupuangane, bualu njila yende yonso idi buakane. Nzambi wa lulamatu, udi kayi ne dipanga buakane; udi muakane ne mululame.”​—Dutelonome 32:3, 4, NW.

6. Mmu mushindu kayi udi Yehowa mubeneshe tshisa tshiende mu matuku a ku nshikidilu aa?

6 Nenku, katshia tshikondo atshi, biibi bia ndongoluelu wa Bukalenge bua Nzambi mbishala biunzulula bu muvua diambedi bashadile ba ku bena nkristo bela manyi 144 000 basangishibua ne mpindieu musumba munene wa “mikoko mikuabu” idi idisangisha mu dimanyisha malongolola a Bukalenge bua Yehowa. (Yone 10:16) Nunku, bidi mua kuambibua ne disanka dionso ne: “Wasakididi ku tshisamba; O Yehowa, wasakididi ku tshisamba; waditumbishi wewe muine. Walabaji kule mikalu yonso ya ditunga.” (Yeshayi 26:15, NW) Patudi tutangila mu budimi bua pa buloba bujima lelu’eu, tudi tumone mushindu udi mêyi aa malelela! Ku bukole bua spiritu munsantu, bumanyishi bua Bukalenge bua Kristo budi bulua mbufidibue “too ne ku tshitupa tshiletshile tshia buloba.” (Bienzedi 1:8, NW) Bunene bua dialabala edi budi mua kupimibua ku Luapolo lua Bantemu ba Yehowa pa Buloba bujima lua Tshidimu tshia Mudimu tshia 1994, ludi mu mabeji a 12-15.

Bungi bubandile bupiabupia bua bamanyishi

7, 8. (a) Ntshijadiki kayi tshidi tshileja se: tshisa tshia Nzambi ‘ntshilepeshe mionji yatshi ya ntenta’? (b) Mu ditangila Luapolo lua Tshidimu tshia Mudimu tshia 1994, mmiaba kayi iwudi umona ne: ‘idi yalabaja mikalu yayi’ mu mushindu wa pa buawu?

7 Tangilayi bimue bitupa binene bia luapolo elu. Bungi bubandile bua bamanyishi ba Bukalenge mu budimi mbufike ku 4 914 094! Mmunyipu mudibi bitua ku muoyo pa kumona disangishibua didi ditungunuka dia “musumba munene . . . wa mu matunga wonso ne bisa bionso ne bisamba bionso ne miakulu yonso, muimane kumpala kua nkuasa wa bumfumu ne kumpala kua Muan’a mukoko, bavuale nkanzu mitoke”! Eyowa, aba pabo bavua badileje balami ba muoyo mutoke. “Mbasukule nkanzu yabo ne bayitokeshe mu mashi a Muan’a mukoko,” babadibue bu bakane bualu mbenza midimu ya ditabuja mu mulambu wa tshia-bupikudi wa Yezu.​—Buakabuluibua 7:9, 14, NW.

8 Mu mushindu wa pa buawu, mu 1919, bakatumina bulongolodi bua Yehowa dîyi ne: “Diundisha muaba wa ntenta webe. Ne alabaja bilamba bia ntenta wa tabernakle webe wa lumu. Kumukuatshi to. Lepesha mionji ya ntenta webe, ne kolesha bipanda bia ntenta webe.” (Yeshayi 54:2, NW) Bu diandamuna, mudimu wa buambi udi wend’anu udiunda, nansha mu tshimenga tshia Yukon tshia mashika makole tshidi ku mikalu ya Alaska, mudi tshisumbu tshia bampanda-njila bena muoyo mukole batantamena mashika adi mua kufika ku degré selsiuse 45 anyi 50 muinshi mua tshijengu munkatshi mua mbingu bungi kampanda tshinga tshikondo. Mu bidimu bishale ebi misumba idi ikukila ne lukasa luonso ku tshisamba tshia Yehowa tshilami tshia muoyo mutoke. Biibi biakunzuludibua bikole bua kuyakidila mu matunga a mu Azi pambelu pa Bukua-buena-nkristo, mu miaba mikolesha ya kale ya ba-koministe, mu matunga mavule a Afrike, ne mu miaba idi ekleziya Katolike muase miji bu mudi Italie, Espagne, Portugal, ne Amerike wa ku Sud. Bena tshimuangi mbunzulula budimi bukuabu. Tshilejilu, mu Angletere, Bantemu badi batabelela majinga a bisumbu bia miakulu-mienyi 13.

“Tungunukayi ne kuenza nunku”

9. (a) Ntshinyi tshidi bungi bua babuedi ba mu Tshivulukilu tshia mu 1994 buleja? (b) Ng’amue matunga kayi adi ne bungi bua babuedi ba mu Tshivulukilu bubande kabiyi mutubi pa tshibidilu?

9 Dibuela dia mu Tshivulukilu mbualu bukuabu bunene mu luapolo lua tshidimu. Katupa kîpi kumpala kua kufuaye, Yezu wakabanjija Tshivulukilu bua kuvuluija lufu luende ne wakambila bamulondi bende ne: “Tungunukayi ne kuenza nunku bua kumvuluka.” (1 Kolinto 11:24, NW) Bidi bilenga ku muoyo pa kumona mu 1994 bantu 12 288 917​—bavule kupita misangu ibidi bungi bua bamanyishi ba tshisumi—​balue pamue bua kutumikila dîyi-dituma edi, bamue bu bena bualu ebu ne bakuabu bu babandidi. Mu amue matunga, mwayene wa bavua babuele mu Tshivulukilu ku bamanyishi uvua mupitshidile. Bamanyishi 4 049 ba mu Estonie, Latvie, ne Lithuanie bavua ne disanka dia kumona bantu 12 876 babuele mu Tshivulukilu, bungi bupita bua bamanyishi misangu isatu. Ne mu Benin, bantu 16 786 bavua babuele mu Tshivulukilu bavua bapita bungi bua bamanyishi misangu pabuipi ne itanu. Mu tshisumbu kampanda tshia bamanyishi 45, bantu 831 bakabuela mu Tshivulukilu!

10. (a) Bungi bubandile bua babuedi ba mu Tshivulukilu budi butupa bujitu kayi? (b) Umvuija tshidi mua kuenzeka padi umue wa ku babuedi ba mu Tshivulukilu upeta diambuluisha dia pa mutu.

10 Bantemu ba Yehowa badi ne disanka bualu bantu badi ne dijinga dia kumanya bivule badi badisangisha kudibu mu tshikondo tshiakanyine. Mpindieu badi basue kubambuluisha bua benze malubuluka a pa mutu mu dimanya ne dinanga bia bulelela. Bamue badi mua kuandamuna bu muakenza Alla mu Russie. Alla uvua ulonga ne muanetu mukaji kampanda mpanda-njila wa pa buende, kadi kakatamba kulubuluka, nunku dilonga kadiakatungunuka. Nansha nanku, Alla wakitaba dibikila dia kubuela mu Tshivulukilu. Tshisangilu atshi tshitu ne mushinga mukole tshiakatamba kumulenga ku muoyo. Pakapinganaye ku nzubu, wakimansha mpingu yende yonso ne wakasambila Yehowa bua amuambuluishe. Matuku abidi kunyima, muanetu mukaji mpanda-njila wakakumbula Alla bua kumona tshivua tshimusankisha mu Tshivulukilu. Diyukidilangana dia nsongo diakatuadija. Dilonga dia Alla diakatuadijilula. Kunyima kua tshikondo tshîpi, wakatuadija bumanyishi. Bualu ebu buakenzeka budi buleja mushinga wa makumbula a kulonda badi babuele mu Tshivulukilu. Pamu’apa bavule badi mua kuandamuna anu bu Alla.

“Katuyi tulekela didisangisha dietu popamue”

11-13. (a) Ntshinyi tshidi tshibadibua bu tshitupa tshia ku bienzedi bia lulamatu bua tshisamba tshiakane? (b) Bua tshinyi bidi bikengela bua bena nkristo balelela kubuela mu bisangilu?

11 Tshivulukilu ntshisangilu tshitamba mushinga mu kalandrié ka Bantemu ba Yehowa, kadi nansha kakese katshitu’anu tshimuepele to. Ku lumingu luonso, Bantemu ba Yehowa batu badisangisha pamue pa kutumikila mêyi a mupostolo Paulo aa: “Tukenketanganayi umue ne mukuabu bua kusakangana ku dinanga ne midimu milenga, katuyi tulekela didisangisha dietu popamue, anu bu mudi tshilele tshia bamue, kadi tukankamijanganayi umue ne mukuabu, ne tutamba kuenza nunku bu mutudi tumona dituku dienda disemena pa buipi.” (Ebelu 10:24, 25, NW) Badi badisangishe ne tshisamba tshiakane tshia Yehowa tshidi tshijinguludibua ku bienzedi biatshi bia lulamatu. Bienzedi bia lulamatu bidi biumvuija dibuela mu bisangila ne lulamatu luonso.

12 Ebi mbimanyike bimpe mu Philippines, mudi mwayene wa babuedi ba mu bisangilu bia mu Dia-lumingu mu ditunga dijima muikale wa bia pa lukama 125 pa bungi bua bamanyishi. Bidi kabidi bimanyike bimpe kudi tshisumbu tshia Bantemu ne bantu badi ne dijinga dia kumanya bivule pa bulelela ba mu Argentine. Badi basombele mutantshi wa kilometre 20 ne Nzubu wa Bukalenge. Nansha nanku, mutangidi wa tshijengu udi umanyisha ne: muntu nansha umue wa kudibu katu muanji kupumbisha bisangilu anu padiku disama. Batu benza luendu lua mêba anayi pa kabalu anyi mu ditempu dikoka kudi kabalu, ne mu muvu wa hiver batu balukila mu mîdima ya bufuku.

13 Bu mudi nshikidilu wa ndongoluelu eu usemena pabuipi, nsombelu udi wenda ukola, ntatu ivula, ne dibuela pa tshibidilu mu bisangilu didi mua kuikala bualu bukole. Kadi mu nsombelu bu nunku, tudi tutamba kukengela biakudia bia mu nyuma ne malanda masheme kupita tshikondo kayi tshionso bitudi’anu mua kupeta mu masangisha a mushindu’eu.

“Dituamu ne kufiatutuka”

14. Bua tshinyi Bantemu ba Yehowa badi bafiatutuka mu mudimu wabo, ne mbipeta kayi bidi bijadika bualu ebu?

14 Tshidimu tshishale, Ekleziya Katolike mu Italie wakatela mudimu wa Bantemu ba Yehowa bu “dienza bayidi dia tshikisu.” Kadi bushuwa, kakuena bualu nansha bumue bua tshikisu ku bidi Bantemu benza. Bishilangane, mudimu wabu udi dileja dinanga diondoke bua bantu nabu. Bidi kabidi bileja patoke ditumikila dia mêyi a Paulo aa: “Isha dîyi, dituamu ne kufiatutuka mu tshikondo tshiakane anyi, mu tshikondo tshia ntatu.” (2 Timote 4:2, NW) Lungenyi lua se: mudimu ewu ng’wa mushinga ludi lusaka Bantemu ba Yehowa bua kuikala ne tshisumi mu mudimu wabu, anu bu mudibi bimueneka mu mêba abu masanga 1 096 065 354 adibu bapitshishe mu 1994 bua kuyisha bantu nabu, kuenza makumbulula, ne kulombola malonga a Bible 4 701 357 ku lumingu luonso. Bavule bavua bafike kuenza mudimu wa bumpanda-njila, ke tshidi tshileja se: lungenyi lua bumpanda-njila ludiku ne ludi lukuata mudimu. Mwayene wa bampanda-njila 636 202 pa buloba bujima udi ubijadika.

15, 16. (a) Mmunyi mudi bansonga ne bakulakaje baleja lungenyi lua bumpanda-njila? (b) Pa kutangila ditunga dimue ku dimue mu Luapolo lua Tshidimu tshia Mudimu tshia 1994, mu miaba kayi iwudi umona bungi bua pa buabu bua bampanda-njila?

15 Munkatshi mua bampanda-njila aba mudi bansonga bavule. Bamue mpindieu badi basadila mu Etats-Unis bu bampanda-njila ba pa tshibidilu munkatshi mua tulasa tuabo tubandile, ne teritware wabu munene mbalongi nabu ba kalasa. Bansonga aba mbamona ne: kupanda-njila ke mushindu muimpe mutambe wa kudikuba buobo bine ku dinua bintu bia lulengu, tshiendenda, ne tshikisu bidi bitangalake mu bilongelu bivule mu ditunga edi. Bakuabu bansonga bavule mbaditekela kumpanda-njila bu tshipatshila tshiabu pajikijabu kalasa. Irina, uvua mpanda-njila muambuluishi mu Ukraine, mu bidimu bionso bia tulasa tuende tubandile bua kudilongolola bua kupanda-njila kunyima kua dipeta dipolome. Pakajikijaye kalasa, dîku diende diakasua bua kumuambuluisha ku majinga ende a mfranga bua ne: ikale muleji-mpala wa dîku mu mudimu wa bumpanda-njila bua pa tshibidilu. Bua malu a bubanji, nsombelu kêna mutekete mu Ukraine. Kadi Irina udi wamba ne: “Ndi mumanye ne: ndi ngenza mudimu udi umvuija muoyo ki ng’anu buanyi nkayanyi kadi kabidi ne bua bandi nyisha.” Bulelela, bidi disanka pa kumona bansonga bavule bela meji bu Irina. Mmushindu muimpe kayipu udibu ‘bavuluka Mufuki wabu Munene mu matuku a bunsongalume ne bunsongakaji buabu’?​—Muambi 12:1, NW.

16 Bampanda-njila bavule bakaadi bakulakaje. Umue udi ulonda ne: mu mvita mibidi ya buloba bujima, tatuende ne tutuende bakashipibua mu mvita, ne mamuende ne yayende bakashibua bingoma mu kartié kampanda kaditole. Kunyima wakajimija muanende wa balume. Lelu’eu, ku bukulakaje buende ne lutatu lua dipanga makanda mimpe a mubidi, Yehowa mmumupe mu tshisumbu tshia bena-nkristo dîku dinene ditambe kupita diakajimijaye. Ne udi upeta disanka mu diambuluisha bakuabu bu mpanda-njila wa pa tshibidilu.

17, 18. Mmunyi mudi yonso wa kutudi nansha yeye muikale anyi kayi mpanda-njila mua kuleja lungenyi lua bumpanda-njila?

17 Bushuwa, muntu yonso kêna mua kulua mpanda-njila to. Ku luetu luseke, Yehowa udi wanyisha tshintu kayi tshionso, tshia-dikumi tshietu tshionso tshitambe mushinga tshitudi mua kufila. (Malaki 3:10) Eyowa, tuetu buonso tudi mua kudima lungenyi lua bampanda-njila aba bena tshisumi ne kuvudija bilondeshela nsombelu wetu buambi bua lumu luimpe.

18 Tshilejilu, mu Australie, dituku dia 16 Tshisanga divua dilongolola bu dituku dia pa buadi bua bumanyishi bua mu misesu. Bamanyishi ne bampanda-njila bakatua dilongolola edi nyama ku mikolo, anu bu mudibi bimueneka mu bungi bupiabupia bubandile bua bamanyishi 58 780 bua ngondo awu. Kabidi bibejibeji bia pa mutu 90 000 biakabanyibua mu ngondo umue-umue awu tshidimu tshishale. Mu dituku adi dia pa buadi, muanetu kampanda wa bakaji wakapa mulume kansanga bibejibeji ne pavuaye ufunda dîna diende ne adrese bua kulonda dijinga edi dia kumanya bivule, wakajingulula ne: bavua ne malanda! Biakamueneka ne: uvua muana wa mamuende mukulu ne kabavua bamonangana kukadi bidimu 30. Kabiyi mpata, ebi biakafikisha ku makumbulula a disanka dinene!

Lamayi muoyo mutoke too ne ku nshikidilu

19. Bua tshinyi bidi bia mushinga bua tshisamba tshiakane tshia Yehowa kulama muoyo mutoke too ne ku ndekelu?

19 Bu mudi bulongolodi ebu bua Satana buenda butua ku tshibungubungu, bidi bia mushinga bua buonso mu tshisamba tshiakane tshia Nzambi tshiakane balame muoyo mutoke. Mu matuku makese aa, tshisamba tshinsantu tshia Yehowa netshiumvue dîyi diamba ne: “Tshisa tshianyi, buela mu bibambalu biebe bia munda, ne ukanga biibi biebe kunyima kuebe. Sokoma wewe muine anu bua mutantshi kampanda too ne padi dipisha dipita.” Bulongolodi ebu budi bupia dibanza dia mashi, kabiyi kuepuka, nebupetangane ne dilumbuluisha dia Nzambi. “Bualu, tangila! Yehowa ulualua ufumina ku muaba wende bua kulomba dimubadila tshilema tshia udi muase mu ditunga kudiye, ne ditunga nedileje bushuwa mashi adi mamuangalaja, ne kadiakubuikila kabidi bashipibue badi.” (Yeshayi 26:20, 21, NW) Yonso wa kutudi ashale mushindame bu muena nkristo mulami wa muoyo mutoke mudisangishe ne tshisamba tshiakane tshia Yehowa. Nunku netusanke bua kupeta muoyo wa kashidi pa buloba anyi mu diulu mu Bukalenge bua Kristo.

Udi uvuluka anyi?

◻ Ntshikondo kayi tshiakaledibua “tshisamba tshiakane”?

◻ Bua tshinyi tshisa tshia Nzambi tshidi tshikengela dinanukila mu matuku a ku nshikidilu aa?

◻ Bungi bubandile bua bamanyishi ne mêba mapitshisha mu buambi bileja mu Luapolo lua Tshidimu tshia Mudimu tshia 1994 budi bujadika tshinyi?

◻ Bua tshinyi dibuela mu bisangilu didi ne mushinga muvule bu mudi bulongolodi ebu buende busemena ku nshikidilu wabu?

◻ Bua tshinyi buonso badi badisangisha ne tshisamba tshiakane tshia Nzambi badi ne bua kulama muoyo mutoke?

[Tablo mu mabeji 12-15]

LUAPOLO LUA MUDIMU WA BANTEMU BA YEHOWA PA BULOBA BUJIMA MU TSHIDIMU TSHIA MUDIMU TSHIA 1994

(Bua kumona malu bimpe, tangila mu mukanda)

[Tshimfuanyi mu dibeji 18]

Balami ba muoyo mutoke mu tshisamba tshiakane tshia Yehowa nebapete muoyo wa kashidi mu bupuangane

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu