Bashindamija kudi ditekemena, benzeja kudi dinanga
“Ditaba, ditekemena ne dinanga, bionso bisatu bidi bishala kashidi, kadi tshidi tshipite bionso ke dinanga.”—1 KOLINTO 13:13, MMM.
1. Ndidimuija kayi didi Paulo utupesha?
MUPOSTOLO Paulo udi utudimuija ne: ditabuja dietu didi mua kunyanguka anu bu mutu mazuwa. Udi wakula bua ‘kulamata ditabuja ne [“kuondo ka muoyo,” NW] kimpe; [bivua] bakuabu bumushe kudibu, kunyangukabu mu ditabuja diabu bu mazuwa matshibuke mu mâyi.’ (1 Timote 1:19) Mu siekele wa kumpala B.B., bavua benza mazuwa a mâyi ne mabaya. Bua kuikalawu makumbane bua kuenza nawu luendu, bivua bilomba mabaya mimpe ne benji ba mazuwa ba lungenyi lutue.
2. Bua tshinyi mazuwa a ditabuja dietu adi ne bua kuikala menza bimpe, ne bualu ebu budi butulomba tshinyi?
2 Tshitudi mua kuangata bu mazuwa a ditabuja dietu tshidi ne bua kushala tshileleme mu mâyi manene a mavuala adi mikale bukua-bantu. (Yeshaya 57:20; Buakabuluibua 17:15) Nenku mazuwa aa adi ne bua kuikala menza bimpe, ne bujitu ebu budi pa makaya etu. Pavua “mâyi manene” mbuena kuamba ne: bena Yuda ne bena Lomo—enda alua ne mavuala a bungi bua bena Kristo ba kumpala, Yuda wakafunda ne: ‘Kadi nuenu, bananga, nudibake pa ditabuja dienu ditambe dia tshijila, nutendelele mu [“spiritu munsantu,” NW], nudilame mu dinanga dia Nzambi, nutekemene luse lua Mukelenge wetu Yezu Kristo too ne ku muoyo wa tshiendelele.’ (Yuda 20, 21) Bu muakakula kabidi Yuda bua kuluangana mvita ya ‘ditabuja diakapabu bansantu,’ tshiambilu etshi: ‘ditabuja ditambe dia tshijila’ tshidi mua kuikala tshifunkuna malongesha onso a bena Kristo, kusangishamu ne lumu luimpe lua lupandu. (Yuda 3) Kristo ke udi tshishimikidi tshia ditabuja edi. Bua tuetu kushala balamate ditabuja dilelela dia bena Kristo, tudi ne bua kuikala ne ditabuja dikole.
Dikandamena tshipepele tshikole tshia “ditshina dia tusumbusumbu”
3. “Ditshina dia tusumbusumbu” ndiambuluishe bamue bua kuenza tshinyi?
3 Mu bidimu bidi panshi ebi, mu mushindu mukuate buôwa bantu ba bungi mbadishipe pamue, mbashipangane ne mbenzelangane malu a tshinyangu ku buenzeji bua bena mu tusumbusumbu tua malu a Nzambi tua mu musokoko. Mbiumvuike mudi bantu ba bungi, pamue ne balombodi ba mianda ya tshididi ba muoyo muimpe, baditatshisha bikole bua kukuba nangananga bana, ne bantu badi kabayi bamanye bualu ku buenzeji bua tusumbusumbu etu tua njiwu. Kakuyi mpata, “nzambi wa tshikondo etshi” ke udi usaka bantu ku dienza malu aa mapite bubi, nenku yeye ke udi mukebeshe tshidi bamue babikila ne: ditshina dia tusumbusumbu, ne ditshina edi didi dimuambuluisha bua kuluisha bantu ba Yehowa. (2 Kolinto 4:4; Buakabuluibua 12:12) Nsombelu eu mmupeshe bamue bantu mpunga bua kujudila mudimu wetu buluishi. Mu amue matunga, badi benza kampanye ne tshipatshila tshia kukuba bantu ku “tusumbusumbu tua njiwu,” kadi badi batupakana pa kubala Bantemu ba Yehowa munkatshi mua tusumbusumbu etu, ne batubanda mu mayele. Nsombelu eu mmufile lutatu bua kuyisha ku nzubu ne ku nzubu mu amue matunga a ku Mputu ne mmufikishe bamue bantu batuvua tulongesha Bible ku dilekela dilonga. Kabidi, malu aa mmafike too ne ku ditekesha bamue bana betu mu maboko.
4. Bua tshinyi buluishi kabuena ne bua kututekesha mu maboko?
4 Kadi pamutu pa kututekesha mu maboko, buluishi budi ne bua kukolesha dituishibua ditudi nadi dia se: tudi tulonda Buena-Kristo bulelela. (Matayo 5:11, 12) Bavua bamba muvua bena Kristo ba kumpala bikale kasumbusumbu ka bantu batombokele mbulamatadi, ne bavua ‘bababanda’ miaba yonso. (Bienzedi 24:5; 28:22) Kadi mupostolo Petelo wakakankamija bena kuitabuja nende pakafundaye ne: ‘Bananga, kanukemi bua dikenga didi bu kapia munkatshi muenu diakulua kunudi bu diteta, bu bualu bupiabupia buakanukuata; kadi bualu bua nudi babanyanganyi ba makenga a Kristo, nusanke; bua nuenu nusanke kabidi ne disanka dinene ku dibuluibua dia butumbi buende.’ (1 Petelo 4:12, 13) Bia muomumue, muena mu kasumbu kaludiki ka mu siekele wa kumpala umue wakafunda ne: ‘Bana betu, nububale bu disanka dionso panuapona mu mateta a mishindu ya bungi; bualu bua nudi bamanye ne: diteta dia ditabuja dienu didi dienzeja ditantamana. Ditantamana dikale ne mudimu wadi muimpe tshishiki, bua nuenu nuikale bakane tshishiki, bakumbane mu malu onso, kanuyi nupanga mu bualu [nansha] bumue.’ (Yakobo 1:2-4) Anu bu mutu mpepele mikole iteta bukole bua mazuwa a mâyi, mpepele mikole ya buluishi neyisokolole butekete buonso bua mazuwa etu a ditabuja.
Dikenga didi dilela ditantamana
5. Mmunyi mutudi mua kuikala bashindike se: ditabuja dietu ndishindame mu tshikondo tshia dikenga?
5 Bena Kristo badi mua kuikala ne dishindika bua ditantamana diabu ne dishindama dia ditabuja diabu anu kunyima kua dikandamena mpepele mikole ya dikenga. Ditantamana dietu nedikale ne ‘mudimu wadi muimpe tshishiki,’ mu mâyi manene a tshipepele tshikole anu bituikala ‘bakane tshishiki, bakumbane mu malu onso, katuyi tupanga mu bualu nansha bumue,’ ne bikale ne ditabuja dikole. Paulo wakafunda ne: ‘Kadi mu malu onso tudi tudimanyisha bu bena mudimu ba Nzambi, mu ditantamana dia bungi, ne mu makenga, ne malu adi atukolela, ne mu tunyinganyinga.’—2 Kolinto 6:4.
6. Bua tshinyi tudi ne bua ‘kusanka mu ntatu,’ ne mmunyi mudibi bikolesha ditekemena dietu?
6 Tudi ne bua kuangata mpepele mikole ya dikenga idi mua kuikala itukuma ku misangu bu mpunga itudi nayi bua kujadika se: mazuwa etu a ditabuja mmimpe ne mmashindame. Paulo wakafundila bena Kristo ba mu Lomo ne: “Tudi tusanka mu ntatu, bualu bua tudi bamanye ne: ntatu idi ilela dinanukila, dinanukila didi dilela lulamatu, ne lulamatu ludi lulela ditekemena. Ne ditekemena edi kadiena ditushima nansha.” (Lomo 5:3-5, MML) Yehowa utu utuanyisha patudi katuyi tutenkakana mu mateta. Nenku dianyishibua edi didi dikolesha ditekemena dietu.
Bua tshinyi bamue badi banyanguka bu mazuwa
7. (a) Anu mudi mêyi a Paulo aleja, mmunyi mudi bamue banyanguke mu nyuma bu mazuwa? (b) Mmunyi mudi bamue lelu’eu bapambuke mu njila wa bulelela?
7 Pakadimuija Paulo bua ‘dinyanguka bu mazuwa,’ uvua mutume meji kudi bamue bantu ‘bakumbusha’ kuondo kabu ka muoyo kimpe ne kujimijabu ditabuja diabu. (1 Timote 1:19) Munkatshi muabu muvua Humenayo ne Alesandelo bakalua batontolodi, bakasesuka ku bulelela ne kuakulabu malu avua mabi. (Note kuinshi bua 1 Timote 1:20, NW; 2 Timote 2:17, 18) Lelu’eu, batontolodi aba badi balekela bulelela badi bakuma “mupika wa lulamatu ne wa budimu” ne mêyi abu, ee, badi basuma mênu ku tshianza tshivua tshibadisha mu nyuma. Bamue mbafuane “mupika mubi,” bamba patoke ne: “Mfumuanyi udi ujingakana.” (Matayo 24:44-49, NW; 2 Timote 4:14, 15) Kabena bitaba ne: nshikidilu wa ndongoluelu eu mubi wa malu ukadi pabuipi, ne badi bajana kasumbu ka mupika kadi katabale mu nyuma bua mudiku kalomba bantu ba Yehowa bua kuikalabu ne mitalu. (Yeshaya 1:3) Batontolodi aba mbafike ku ‘disesuisha bantu bavule ku ditabuja,’ ne mbakebeshe dinyanguka dia mu nyuma anu bu mutu mazuwa mua kunyanguka.—2 Timote 2:18.
8. Ntshinyi tshidi tshifikishe bamue ku dinyanga anyi ku ditshibula mazuwa abu a ditabuja?
8 Bakuabu bena Kristo badilambule mbanyange mazuwa a ditabuja diabu pa kupuwisha kuondo kabu ka muoyo ne pa kuditua mu dikeba masanka kaayi mikalu ne mu tshiendenda tshia masandi tshia bena panu. (2 Petelo 2:20-22) Bakuabu badi binyisha mazuwa abu a ditabuja mu mâyi bualu badi bamona se: dilobo dia ndongoluelu mupiamupia wa malu ditshidi dimueneka kule menemene. Bu mudibu kabayi mua kuenza makumi bua kumanya tshikondo tshidi imue milayi ikumbana, ne bikale batuma “dituku dia Yehowa” kule mu ngenyi yabu, badi balekela ntendelelu mulelela. (2 Petelo 3:10-13, NW; 1 Petelo 1:9) Katupa kakese badi badimona bakadi bapingane mu mâyi mafiike ne mavuanduluke a ndongoluelu eu wa malu. (Yeshaya 17:12, 13; 57:20) Bamue badi balekele kudisangisha ne tshisumbu tshia bena Kristo batshidi bitaba ne: bena mu tshisumbu etshi badi mu tshitendelelu tshilelela. Nansha nanku, kabena ne lutulu ne ditantamana bidi bikengedibua bua kuindila bukua-panu bupiabupia budi Nzambi mulaye nansha. Buabu buobu Mparadizu ki mmulue lukasa to.
9. Ntshinyi tshidi bena Kristo bakese badilambule benza, ne malu aa adi ne bua kutusaka ku dikonkonona tshinyi?
9 Mu amue matunga, bena Kristo bakese badilambule badi bamueneka bapuekeshe bilamba bitu biendesha mazuwa abu a ditabuja. Mazuwa abu atshidi malelema, kadi pamutu pa kuya kumpala ne ditabuja dionso, mbatuadije kuenda bitekete. Bu muvuabu bakoka kudi ditekemena dia “Mparadizu ukadi pa kulua,” bamue bavua badilongolole bua kuenza muabu muonso bua kubuelamu—bavua ne lukunukunu mu mudimu wa buambi ne bavua babuela pa tshibidilu mu bisangilu, mu mpuilu ne mu mpungilu. Mpindieu bu mudibu bamone se: dikumbana dia malu avuabu batekemene ditshidi kule menemene bishilangane ne tshivua meji abu, ki mbasue kabidi bua kudifila bikole nansha. Bidi bimuenekela mu mudimu wabu wa buambi mukese, dibenga kubuela pa tshibidilu mu bisangilu ne dipumbisha ku bukole mu bimue bitupa bia mpuilu anyi mpungilu. Bakuabu badi bapitshisha mêba a bungi mu dijikija lutetuku ne mu dikeba bintu bia bungi bia ku mubidi. Malu aa adi atufikisha ku dikonkonona tshidi ne bua kuikala tshitusaka mu nsombelu wetu mu diumvuangana ne didilambula dietu kudi Yehowa. Lukunukunu luetu mu mudimu wende ludiku ne bua kuikala lusuikila anu ku ditekemena dia “Mparadizu ukadi pa kulua” anyi?
Ditekemena ndifuanangane ne luongo
10, 11. Paulo wakafuanyikija ditekemena dietu ne tshinyi, ne bua tshinyi difuanyikija edi divua diakanyine?
10 Paulo wakaleja patoke ne: Yehowa uvua mulaye ne: mabenesha avua ne bua kulua ku butuangaji bua Abalahama. Pashishe wakumvuija ne: ‘Nzambi wakateka [mutshipu] wende; bua ku malu abidi adi kaayi mua kukudimuka [dîyi ne mutshipu wende], adi Nzambi kayi mumanye mua kushimamu, tuikale ne ditantamika dikole dia mutshima, tuetu mene bakanyema bua kulamata ditekemena diakatekabu kumpala kuetu. Nditekemena ditudi nadi bu luongo lua muoyo wetu, didi dikuata bikole, didi dishindama.’ (Ebelu 6:17-19; Genese 22:16-18) Ditekemena didibu bateke kumpala kua bena Kristo bela manyi ndia muoyo udi kauyi ufua mu diulu. Lelu’eu, tshitupa tshinene tshia basadidi ba Yehowa tshidi ne ditekemena dilenga dia kuikala ne muoyo wa kashidi mu mparadizu pa buloba. (Luka 23:43) Ditekemena edi diodi kadiyiku, kakuena muntu udi mua kuikala ne ditabuja to.
11 Luongo ntshintu tshikole tshienza bua kuimanyika mazuwa kaba kamue ne bua kaapueki ne mâyi to. Muendeshi wa mazuwa katu mua kuenza luendu kayi ne luongo nansha. Bu muvua Paulo mupete njiwu ya pa mâyi ne mazuwa misangu ne misangu, uvua mumanyine ku malu avuaye mumone se: mioyo ya bendeshi ba mazuwa ivua misuikila ku luongo lua mazuwa abu. (Bienzedi 27:29, 39, 40; 2 Kolinto 11:25) Mu siekele wa kumpala, mazuwa kaavua ne motere uvua mua kuambuluisha muendeshi bua kuatuma kuonso kuvuaye musue nansha. Pa kumbusha mazuwa a mvita avuabu bendesha ne nkaya, mazuwa a bungi avua nangananga akengela lupepele bua kuendawu. Pavua mazuwa aya matangile ku mabue, bualu bumuepele buvua muendeshi wenza buvua anu kuela luongo bua kushisha kupanduka, mutekemene ne: luongo kaluvua mua kutuka panshi pa mâyi pavualu lukuate. Nenku Paulo wakafuanyikija ditekemena dia bena Kristo ne ‘luongo lua muoyo, didi dikuata bikole, didi dishindama.’ (Ebelu 6:19) Padi mpepele mikole ya buluishi itukuma peshi patudi tupeta mateta makuabu, ditekemena dietu dilenga didi bu luongo ludi lutushindamija bu anyima ya muoyo, bua mazuwa a ditabuja dietu kubenga kupambuka matangile ku nsenga ya njiwu idi mikale mpata anyi ku mabue matambe bubi adi mikale butontolodi.—Ebelu 2:1; Yuda 8-13.
12. Mmunyi mutudi mua kuepuka diumbuka kudi Yehowa?
12 Paulo wakadimuija bena Kristo bena Ebelu ne: ‘Bana betu, dimukayi bua munkatshi muenu kamuikadi muntu muena mutshima mubi ne udi kayi ne ditabuja bua kumukaye kudi [Nzambi] wa muoyo.’ (Ebelu 3:12, MML) Mu mifundu ya tshiena-Greke, muaku ‘kumuka’ udi umvuija ku muaku ku muaku ‘kuditola,’ kulua mutontolodi. Kadi tudi mua kuepuka dinyanguka dinene dia mushindu’eu. Ditabuja ne ditekemena nebituambuluishe bua kulamata Yehowa nansha mu bikondo bia mpepele mikole ya mateta. (Dutelonome 4:4; 30:19, 20) Ditabuja dietu kadiakuikala bu mazuwa adibu batenkakaja eku ne eku kudi mpepele ya malongesha a batontolodi nansha. (Efeso 4:13, 14) Ne tuetu bikale ne ditekemena bu luongo, netumone mua kupanduka ku mpepele mikole ya mu nsombelu bu basadidi ba Yehowa.
Benzeja kudi dinanga ne spiritu munsantu
13, 14. (a) Bua tshinyi luongo lua ditekemena dietu ki ndukumbane luolu nkayalu? (b) Ntshinyi tshidi ne bua kuikala bukole budi butusaka bua kuenzela Yehowa mudimu wa tshijila, ne bua tshinyi?
13 Muena Kristo kakuya mutangile ku ndongoluelu mupiamupia bikalaye usadila Yehowa anu bua ditekemena dia kuikala ne muoyo wa kashidi mu mparadizu pa buloba. Padiye eku mulame luongo luende lua ditekemena bu tshintu tshidi tshimushindamija mu nsombelu wende, udi ne bua kusakidila bukole buenzeji bua dinanga ku ditabuja diende. Paulo wakela kashonyi pa bualu ebu pakafundaye ne: “Ditaba, ditekemena ne dinanga, bionso bisatu bidi bishala kashidi, kadi tshidi tshipite bionso ke dinanga.”—1 Kolinto 13:13, MMM.
14 Bukole budi butusaka bua kuenza mudimu wa tshijila budi ne bua kuikala dinanga dia mu mutshima ditudi nadi kudi Yehowa bu mushindu wa kumuleja dianyisha bua dinanga dipite bunene didiye nadi kutudi. Mupostolo Yone wakafunda ne: ‘Muntu udi kayi ne dinanga kêna muanji kumanya Nzambi; bualu bua Nzambi udi dinanga. Mu muanda eu dinanga dia Nzambi diakamueneshibua bua bualu buetu, bualu bua Nzambi wakatuma Muana wende umuepele pa buloba bua tuetu tuikale ne muoyo bua bualu buende. Tuetu tudi ne dinanga bualu bua yeye wakadianjila kutunanga.’ (1 Yone 4:8, 9, 19) Bua kuleja dianyisha kudi Yehowa, tudi ne bua kuditatshisha diambedi, ki ng’anu bua lupandu luetu to, kadi bua kuyisha ne kutumbisha dîna diende dinsantu ne kubingisha bumfumu buende bukulu buakane.
15. Mmunyi mudi dinanga ditudi nadi kudi Yehowa disuikila ku tshilumbu tshia bumfumu buende bukulu?
15 Yehowa mmusue bua tumusadile bualu tudi bamunange, kabiyi anu bua Mparadizu to. Tshibungu kampanda tshidi ne malu a mu Bible tshidi tshiamba ne: “Yehowa udi usanka bikole bua mudi bumfumu buende ne dibutua nyama ku mikolo dia bifukibua biende bikale bishindamene kumpala pa dinanga. Bantu badiye musue bua kuikalabu bakokedi bende badi anu aba badi banange bumfumu buende bukulu ne badi babusue kumpala kua malu makuabu onso, bua ngikadilu yende milenga ne bualu bumfumu ebu mbuakane. (1 Kol. 2:9) Bu mudi bantu aba bamanye Nzambi ne dinanga diende, buakane ne meji ende, bitabe bua se: ngikadilu eyi mmipite yabu, mbasungule bua kukokela bumfumu buende bukulu pamutu pa kukeba dipanda. (Mus. 84:10, 11)”—Étude perspicace des Écritures,a Volime 1, dibeji 108.
16. Mmunyi mudi dinanga ditudi nadi kudi Yezu dikale bukole budi butuenzeja mu nsombelu?
16 Bu mutudi bena Kristo, tudi kabidi tunanga Yezu bua kuleja dianyisha bua dinanga didiye nadi kutudi. Paulo wakamba ne: ‘Dinanga dia Kristo didi dituenzeja; bua tuakajingulula bualu ebu ne: bualu bua umue wakafuila bonso, nunku bonso bakafua; ne yeye wakafuila bonso bua badi ne muoyo kabikadi nawu bua bualu buabu nkayabu, kadi bikale nawu kudi yeye wakafua ne wakabika ku lufu kabidi bua bualu buabu.’ (2 Kolinto 5:14, 15) Kristo ke tshishimikidi tshitudi tuibakila muoyo wetu wa mu nyuma, ditabuja ne ditekemena dietu. Dinanga ditudi nadi kudi Yezu Kristo didi dikolesha ditekemena dietu ne dishindamija ditabuja dietu, nangananga mu bikondo bia mpepele mikole ya mateta.—1 Kolinto 3:11; Kolosai 1:23; 2:6, 7.
17. Mbukole kayi budi Yehowa utupesha, ne mmunyi mudibu baleje mushinga wabu mu Bienzedi 1:8 ne mu Efeso 3:16?
17 Nansha mudi dinanga ditudi nadi kudi Nzambi ne kudi Muanende dikale bukole budi ne buenzeji mu nsombelu wetu wa bena Kristo, Yehowa udi utupesha tshikuabu tshintu tshidi tshitusaka, tshitupesha makanda ne bukole bua kuya kumpala mu mudimu wende. Mbukole buenzeji buende anyi spiritu munsantu. Miaku ya tshiena-Ebelu ne tshiena-Greke idibu bakudimune ne: “spiritu,” idi nangananga yumvuija dituta dia lupepele. Luendu lua mazuwa bu avua Paulo mubuele luvua lulomba bukole buvua kabuyi bumueneka bua lupepele bua kushisha kufika kuvuawu aya. Bia muomumue, bua mazuwa etu a ditabuja kuyawu netu kumpala mu mudimu wa Yehowa, bidi bitukengela dinanga ne bukole buenzeji bua Nzambi budi kabuyi bumueneka.—Bienzedi 1:8; Efeso 3:16.
Batangile muaba utudi tuya!
18. Ntshinyi tshiatuambuluisha bua kutantamena mateta onso akuata ditabuja dietu mu matuku atshilualua?
18 Ditabuja ne dinanga dietu bidi mua kutetshibua bikole bangabanga ne kubuela mu ndongoluelu mupiamupia wa malu. Kadi Yehowa mmutupeshe luongo lua ‘bushuwa ne lushindame’—ditekemena dietu dilenga. (Ebelu 6:19, MML; Lomo 15:4, 13) Patudi tupeta buluishi ne mateta, tudi mua kunanukila bikale bashindamija kudi ditekemena dietu. Kadi padi tshipepele tshikole tshituya, kumpala kua tshikuabu kututatshi, tuikalayi bapangadije bua kukolesha ditekemena ne ditabuja dietu.
19. Mmunyi mutudi mua kuenza bua mazuwa a ditabuja dietu ikale anu mu luendu ne afike ku dilobo dia bukua-panu bupiabupia bua Nzambi?
19 Kumpala kua yeye kuakula bua “luongo lua muoyo,” Paulo wakamba ne: “Tudi basue bua muntu yonso wa kunudi aleje lukunukunu lua muomumue [“ambuluje,” note] bua kuikala ne dishindika dijima dia ditekemena too ne ku ndekelu, bua kanulu bena lulèngù, kadi bua nulue bidikiji ba badi bapiana malaya ku diambuluisha dia ditabuja ne lutulu biabu.” (Ebelu 6:11, 12, NW) Benzeja kudi dinanga ditudi nadi bua Yehowa ne bua Muanende ne bakolesha kudi spiritu munsantu, tuenzayi bua mazuwa a ditabuja dietu ikale anu mu luendu too ne patuafika ku dilobo dia bukua-panu bupiabupia budi Nzambi mulaye.
[Mêyi adi kuinshi]
a Mupatula kudi Société Watchtower.
Diambulula
◻ Ndidimuija kayi diakatupesha Paulo bua ditabuja dietu?
◻ Mmunyi mudi bamue banyanguke mu nyuma bu mazuwa, ne mmunyi mudi bakuabu batekeshe luendu luabu?
◻ Nngikadilu kayi mulenga utudi ne bua kusakidila ku ditabuja dietu?
◻ Ntshinyi tshiatuambuluisha bua kufika ku dilobo dia bukua-panu bupiabupia bua Nzambi?
[Tshimfuanyi mu dibeji 16]
Mazuwa a ditabuja dietu adi ne bua kuikala menza bimpe bua kukandamenawu mpepele ya mu nsombelu
[Tshimfuanyi mu dibeji 17]
Ditabuja dietu didi mua kunyanguka bu mazuwa
[Tshimfuanyi mu dibeji 18]
Ditekemena didi luongo lua muoyo wetu bu bena Kristo