Nshapita Wa Dikumi
Nnganyi udi mua Kukandamena Mukokeshi wa Bakokeshi?
1, 2. Bua tshinyi tshikena-kumona tshivua Danyele mumone mu tshidimu tshisatu tshia bukokeshi bua Beleshasâ tshidi ne mushinga kutudi?
KUKADI bidimu 57 katshia babutula ntempelo wa Yehowa mu Yelushalema. Beleshasâ ne tatuende Nabonide badi bakokesha pamue mu Ampire wa Babulona, udi muikale bukokeshi buisatu bua bukole bukavua Bible mumanyishe mu milayi.a Mbaye ne Danyele muprofete wa Nzambi mu bupika mu Babulona. Ne mu ‘tshidimu tshisatu tshia bukokeshi bua mukalenge Beleshasâ,’ Yehowa udi umuenesha Danyele tshikena-kumona tshidi tshimuleja amue malu adi atangila dipingajilula dia ntendelelu mulelela.—Danyele 8:1.
2 Tshikena-kumona tshia tshiprofete tshivua Danyele mumone tshivua tshimulenge ku muoyo bikole ne tshidi ne mushinga wa bungi kutudi tuetu badi ne muoyo mu ‘tshikondo tshia ku nshikidilu’ etshi. Muanjelu Gabaliele udi wambila Danyele ne: ‘Mona! Nenkumanyishe malu adi alua mu tshikondo tshia ndekelu wa tshiji tshikole tshia Nzambi, bualu bua tshikena-kumona etshi tshidi tshileja malu a mu tshikondo tshisungula tshia ku nshikidilu.’ (Danyele 8:16, 17, 19, 27) Nunku tukonkononayi ne ntema yonso malu avua Danyele mumone ne tumone tshidiwu umvuija buetu tuetu lelu.
TSHIMPANGA TSHIKALE NE NSENGU IBIDI
3, 4. Nnyama kayi uvua Danyele mumone muimane kumpala kua musulu wa mâyi, ne udi tshimfuanyi tshia tshinyi?
3 Danyele udi ufunda ne: ‘Ngakamona malu aa mu tshikena-kumona; pangakaamona, ngakamanya ne: ndi mu Shushana, lupangu lunene lua mukalenge lua mu province wa Elama; mu tshikena-kumona atshi ngakadimona pepi ne musulu wa Ulai.’ (Danyele 8:2) Ki mbijadika bikala Danyele uvua bushuwa mu Shushana (Shushanaka), tshimenga tshikulu tshia Elama, tshivua mutantshi wa kilometre bu 350 ku esete kua Babulona, anyi uvuamu mu tshikena-kumona patupu.
4 Danyele udi utungunuka wamba ne: ‘Ngakabanduluka, ngakatangila e kumona, tshimpanga tshiakadi ne nsengu ibidi.’ (Danyele 8:3a) Danyele kêna ushala mupange tshidi tshimpanga etshi tshiumvuija to. Muanjelu Gabaliele udi umuambila pashishe ne: ‘Bua tshimpanga tshiwakamona tshiakadi ne nsengu ibidi, nsengu ayi idi bakalenge ba bena Madai ne bena Pelasa.’ (Danyele 8:20) Bena Madai bavua bafumine ku mpata wa mikuna ku esete kua Ashû, ne bena Pelasa katshia ku ntuadijilu bavua misangu mivule benda batambakana mu tshitupa tshia ku nôde kua Diboko dia mâyi dia Pelasa. Kadi pakenzabu Ampire wa bena Madai ne bena Pelasa, bantu bavuamu bakalua kunanga bikole nsombelu wa bena kantu ku bianza.
5. Mmushindu kayi uvua lusengu ‘luakamena kunyima kua lukuabu’ lulue kupita lukuabu bule?
5 Danyele udi uleja ne: ‘Nsengu eyi yakadi mile, kadi lumue luakapita lukuabu bule, ne lusengu alu lupite bule luakamena kunyima kua lukuabu.’ (Danyele 8:3b) Lusengu lupite bule luakamena kunyima kua lukuabu ludi tshimfuanyi tshia bena Pelasa, kadi lusengu lukuabu luolu ludi tshimfuanyi tshia bena Madai. Ku ntuadijilu bena Madai ke bavua bakokesha. Kadi mu 550 K.B.B., Kolesha mukalenge wa Pelasa wakatshimuna bipepele Astyage Mukalenge wa bena Madai. Kolesha wakasambakaja bilele ne mikenji ya bantu ba bisamba bibidi ebi, kusangishaye makalenge abu ne kukuataye matunga makuabu mu mvita. Kubangila anu ku tshikondo atshi, ampire au uvua muenza ne matunga abidi.
TSHIMPANGA TSHIDI TSHIDIBANDISHA
6, 7. Mmu ngumvuilu kayi muvua ‘nyama mikuabu kayiyi mimanye mua kuimana kumpala’ kua tshimpanga?
6 Danyele udi utungunuka ne kumvuija mudi tshimpanga etshi wamba ne: ‘Ngakatangila tshimpanga tshituta nsengu ku luseke lua wesete, lua nôde ne lua sude; kakuakadi nyama mikuabu yakamanya bua kuimana kumpala kuatshi, kakuakadi munga wakamanya mua kupandishibua ku bukole buatshi; kadi tshiakenza bu muakasuatshi kuenza, tshiakadibandisha kabidi.’—Danyele 8:4.
7 Mu tshikena-kumona tshikavuabu bapeshe Danyele kumpala, Babulona uvua muleja mu tshimfuanyi kudi nyama wa luonji wakapatuka mu mâyi manene, uvua mufuane ntambue muikale ne mapuapua a nyunyi wa mukanku. (Danyele 7:4, 17) Nyama au wa mu tshimfuanyi kavua ne bukole bua kuimana kumpala kua “tshimpanga” tshia mu tshikena-kumona tshikuabu etshi to. Kolesha Munene wakakulula Babulona mu 539 K.B.B. Munkatshi mua bidimu bitue ku 50 biakalonda, “[kakuvua] nyama mikuabo” anyi mbulamatadi ya bena tshididi ivua ne bukole bua kukandamena Ampire wa bena Madai ne bena Pelasa, bukokeshi buinayi bua bukole bukavua bumanyisha mu milayi ya mu Bible.
8, 9. (a) Mmushindu kayi uvua “tshimpanga” “tshituta nsengu ku luseke lua wesete, lua nôde ne lua sude”? (b) Ntshinyi tshidi mukanda wa Esetê wamba bua eu wakapingana Mukalenge wa bena Pelasa Dayawesha I?
8 Bukokeshi bua Bukole bua bena Madai ne bena Pelasa (bufumine kudi ‘kupatuka dîba’ anyi ku esete) buakenza malu muvuabu busue, ‘bututa nsengu ku luseke lua wesete, lua nôde ne lua sude.’ (Yeshaya 46:11) Mukalenge Cambyse II, eu wakapingana Kolesha Munene mu nkuasa, wakakuata Ejipitu. Bakamupingana pende mu nkuasa kudi Mukalenge wa bena Pelasa Dayawesha I, wakasa luendu mutangile ku wesete, kusabukaye diboko dia mâyi dia Bosphore mu 513 K.B.B. ne kukuataye Thrace, teritware wa ku Mputu uvua ne Byzance muikale tshimenga tshikulu (lelu Istanbul). Mu 508 K.B.B., wakatekesha Thrace, ne kukuataye Makedonia mu 496. Nunku, mu tshikondo tshivua Dayawesha ukokesha, “tshimpanga” tshivua tshimfuanyi tshia bena Madai ne bena Pelasa tshikavua tshikuate teritware ya ku nseke minene isatu: ku nôde mu ditunga dia Babulona ne mu dia Ashû, ku wesete mu Asia Mukese, ne ku sude mu Ejipitu.
9 Bible udi ujadika muvua Ampire wa bena Madai ne bena Pelasa munene; udi wamba bua Shasete I, eu wakapingana Dayawesha mu nkuasa, ne: ‘Ahashawelosha eu nguakakokesha bantu ku Inde too ne ku Atiopa ba mu nseke lukama ne makumi abidi ne muanda mutekete.’ (Esetê 1:1) Kadi ampire eu munene uvua ne bua kushila mukuabu muaba, ne bua muanda eu tshikena-kumona tshia Danyele tshidi tshileja amue malu malenga adi ne bua kukolesha ditabuja dietu mu dîyi dia Nzambi dia mulayi.
MBUJI WA MPUMBU UDI UKUMA TSHIMPANGA
10. Mu tshikena-kumona tshia Danyele, nnyama kayi wakakuma “tshimpanga”?
10 Elabi meji mudi Danyele ukema bua malu adiye umona mpindieu. Bible udi wamba ne: “Pamvua ngelangana meji a bualu ebu, meme kumona mbuji wa mpumbu ufuma luseke ludi diba dibuelela, unyungulukila buloba bujima kayi udiata panshi. Mbuji wa mpumbu ewu uvua ne lusengu [lunene] pa mpala. Kusemenaye kuvua tshimpanga tshia nsengu ibidi tshimvua mumone tshimane ku muelelu wa musulu atshio; kuyaye ne bukole buonso kudi tshimpanga. Meme kumona muvua mpumbu ufika kudi tshimpanga, utshibunda ne luonji luonso. Mpumbu kukuma tshimpanga, kutshibula nsengu yatshio ibidi. Tshimpanga katshivua ne bukole bua kutuila mpumbu nkanana, kutshikumaye panshi, kutshidiatakaja. Kakuvua muntu uvua mua kutshisungidila.” (Danyele 8:5-7, MMM) Bionso ebi bidi biumvuija tshinyi?
11. (a) Bilondeshile diumvuija dia muanjelu Gabaliele, “mbuji wa mpumbu” ne “lusengu [luende] lunene” bivua bileja banganyi? (b) Lusengu lunene luvua tshimfuanyi tshia nganyi?
11 Ni n’Danyele, ni ntuetu, kakuena muntu udi mushale kayi mumanye diumvuija dia tshikena-kumona etshi to. Muanjelu Gabaliele udi umanyisha Danyele ne: ‘Mpumbu wa mbuji udi mukalenge wa bena Gelika; lusengu lunene lua pankatshi pa mêsu ende ludi mukalenge wa kumudilu.’ (Danyele 8:21) Mu 336 K.B.B., bakasa mukalenge wa ndekelu wa Ampire wa bena Pelasa, Dayawesha III (Codoman) tshifulu tshia bumfumu. Mu tshine tshidimu atshi, Aleksandre wakalua mukalenge mu Makedonia. Miyuki ya kale idi ileja ne: Aleksandre Munene ke uvua ‘mukalenge wa kumudilu wa bena Gelika’ ukavua Bible mumanyishe. Aleksandre wakabangila “kudi diba dibuelela” anyi ku wesete, mu 334, wakaya kumpala ne lukasa. Muenze bu uvua “kayi udiata panshi,” wakakuata matunga a bungi ne kukumaye “tshimpanga.” Kunyima kua mumane kuimanyika bukokeshi bua bena Madai ne bena Pelasa bukavua buenze bidimu bitue ku nkama ibidi, Gelika wakalua bukokeshi buitanu bua bukole bukavua Bible mumanyishe. Mulayi eu wa Nzambi wakakumbana mu mushindu wa dikema!
12. Mmunyi muvua “lusengu lunene” lua mbuji wa mu tshimfuanyi ‘lutshibuke,’ ne nnsengu kayi inayi yakamena pa muaba walu?
12 Kadi Aleksandre kavua ne bua kukokesha bidimu bia bungi to. Tshikena-kumona tshidi tshileja pashishe ne: ‘Mpumbu wa mbuji wakenza malu mapite bunene; kadi pakapitaye bukole, lusengu alu lunene luakatshibuka, mikuabu inayi yakamena mu muaba walu, mitangilangane ne mpepele inayi ya mu diulu.’ (Danyele 8:8) Muanjelu Gabaliele udi umvuija mulayi eu wamba ne: ‘Bu muakatshibulabu lusengu alu ne bu muakamueneka nsengu mikuabu inayi mu muaba walu, nunku kabidi, makalenge anayi neabike mapatuke mu tshisamba tshiende, kadi kaena ne bukole bu buende.’ (Danyele 8:22) Anu mukavuabi bimanyisha, mu tshikondo tshivuaye mutumbe bikole menemene, Aleksandre ‘wakatshibuka’ anyi wakafua ne bidimu 32 patupu. Ne ampire wende munene bakamuabanyangana ndekelu wa bionso kudi banayi ba ku ba-jenerale bende.
LUSENGU LUKESE LUDI LUKEMESHA
13. Ntshintu kayi tshiakapatuka ku lumue lua ku nsengu inayi, ne mmalu kayi akenzatshi?
13 Tshitupa tshidi tshilonda tshia tshikena-kumona tshidi tshilenga malu a bidimu bipite pa 2200, tshidi tshikumbana too ne mu bikondo bietu ebi. Danyele udi ufunda ne: ‘Lusengu lukuabu, lusengu lukese mene, luakapatuka ku lunga lusengu lua mu nsengu ayi inayi, luakadiunda too ne pakapitalu bunene ku luseke lua sude, lua esete ne ku luseke lua Buloba bulengele. [Luakatungunuka ne] kulua lunene [too ne ku] bintu bia mu diulu; luakela misumba mikuabu ya mitoto panshi, luakayidiata muinshi mualu. E, luakadivuija bunene bu Mukokeshi wa misumba ya ba mu diulu, luakamunyenga milambu yende ya kuosha ya buatshia-buatshia, luakanyanga muaba wa tshitendelelu tshiende. Bakafila musumba wa mu diulu ne mulambu wa kuosha wa buatshia-buatshia kudilu, bualu bua ditombokela Nzambi. Luakela [bulelela] panshi, luakenza bu muakadilu lusue kuenza, luakatuta dikasa dimpe.’—Danyele 8:9-12.
14. Ntshinyi tshiakamba muanjelu Gabaliele bua malu enza lusengu lukese lua mu tshimfuanyi, ne ntshinyi tshivua ne bua kuenzekela lusengu alu?
14 Kumpala kua tuetu kujingulula mêyi atudi tufuma ku dibala aa, tudi ne bua kuanji kuteleja tshidi muanjelu wa Nzambi wamba. Kunyima kua yeye mumane kumanyisha dibanga kukokesha dia makalenge anayi adi mafumine ku ampire wa Aleksandre, muanjelu Gabaliele udi wamba ne: ‘Mu tshikondo tshia ku nshikidilu tshia makalenge aa, pavulangana malu mabi, mukalenge mukuabu udi ne mpala wa luonji wa dîsu dikole ne wa budimu neajuke. Yeye neikale ne bukokeshi bua bungi, kadi kêna ubupeta ku bukole buende nkayende. Yeye neavuije dibutuka didi ditamba bukole, neatute dikasa dimpe mu malu mabi adiye wenza, neabutule bantu badi ne bukole ne bantu ba bansanto diatshimue. Bua budimu buende neatutshishile bakuabu dikasa dimpe ku mashimi ende; neikale ne diambu mu mutshima wende, neabutule bantu ba bungi badi kabayi banji kudimuka. Neatombokele Mukokeshi wa bakokeshi menemene, kadi nebamutshibule bitupa bitupa, tshianza tshia muntu katshiyi tshimulenga.’—Danyele 8:23-25.
15. Ntshinyi tshidi muanjelu wambila Danyele bua kuenza ne tshikena-kumona?
15 Muanjelu udi wambila Danyele ne: ‘Kadi wewe sokoka tshikena-kumona etshi, bualu bua tshidi tshileja malu a matuku a bungi atshidi kumpala.’ (Danyele 8:26) Tshitupa tshia tshikena-kumona etshi tshivua ne bua kukumbana anu kunyima kua “matuku a bungi,” ne Danyele uvua ne bua ‘kusokoka tshikena-kumona etshi.’ Bidi bimueneka ne: Danyele wakashala kayi mumanye diumvuija diatshi. Kadi lelu, “matuku a bungi” au akadi mapite tshia bushuwa. Nunku tudi tudiebeja ne: ‘Ntshinyi tshidi mianda ya pa buloba ileja bua dikumbana dia tshikena-kumona etshi tshia tshiprofete?’
LUSENGU LUKESE LUDI LUPETA BUKOLE BUA BUNGI
16. (a) Lusengu lukese luakapatukila ku lusengu kayi lua mu tshimfuanyi? (b) Mmunyi muakalua Lomo bukokeshi buisambombo bua bukole bukavua Bible mumanyishe mu milayi, kadi bua tshinyi Lomo kavua lusengu lukese lua mu tshimfuanyi?
16 Bilondeshile miyuki ya kale, lusengu lukese luvua lujukile ku lumue lua ku nsengu inayi ya mu tshimfuanyi, luvua dia ku wesete menemene. Lusengu elu luvua bukalenge bua bena Gelika bua Jenerale Cassandre uvua ukokesha mu Makedonia ne mu Gelika. Pashishe, bakanyenga bukalenge ebu kudi jenerale Lisimake, mukalenge wa mu Thrace ne mu Asia Mukese, kubusambakajaye ne buende. Mu lukama luibidi lua bidimu K.B.B., bena Lomo bakanyenga bitupa ebi bia bukalenge bua bena Gelika bivua ku wesete. Mu 30 K.B.B., Lomo wakakuata makalenge onso a bena Gelika, kudivuijaye bukokeshi buisambombo bua bukole bukavua Bible mumanyishe mu milayi. Kadi Ampire wa bena Lomo kavua lusengu lukese lua mu tshikena-kumona tshia Danyele to, bualu ampire au kakatungunuka too ne mu ‘tshikondo tshisungula tshia ku nshikidilu’ nansha.—Danyele 8:19.
17. (a) Mmalanda kayi avua pankatshi pa Grande-Bretagne ne Ampire wa bena Lomo? (b) Ndiumvuangana kayi didi pankatshi pa Ampire wa Grande-Bretagne ne bukalenge bua mu Makedonia ne mu Gelika?
17 Kadi ntshinyi tshidi miyuki ileja bua udi muikale mukalenge eu wa tshikisu, ‘mukalenge wa mpala wa luonji wa dîsu dikole’? Bushuwa Grande-Bretagne uvua lutonga lupatukile ku Ampire wa bena Lomo, ku nôde-wesete. Too ne ku ntuadijilu kua bidimu bia 400 B.B., kutshivua provense ya bena Lomo mu tshitupa tshitudi tubikila lelu ne: Grande-Bretagne. Mu bungi bua matuku, Ampire wa bena Lomo wakateketa, kadi bibidilu bia bena Gelika ne bena Lomo biakatungunuka mu Grande-Bretagne ne mu bitupa bikuabu bia ku Mputu bivua ku bukokeshi bua bena Lomo. Octavio Paz, mufundi wa tusala wa mu ditunga dia Mexique wakapeshabu difutu dia Nobel, wakafunda ne: “Pakakuluka Bukalenge bunene bua bena Lomo, Ekeleziya wakangata muaba wende.” Wakamba kabidi ne: “Batatu ba Ekeleziya ne bashikuluji bakalonda panyima bakalamika nkindi ya bena Gelika ku malongesha a bena Kristo.” Bertrand Russell, mumanyi wa makumi ne muena nkindi wa mu bidimu bia 1900, wakamba pende ne: “Bibidilu bia ku Mputu, bidi bifumine mu Gelika, mbishindamene pa bilele bia bena nkindi ne bia bena meji biakatuadija mu Mileto [tshimenga tshia mu Gelika mu Asia Mukese] kukadi bidimu binunu bididi ne nkama itanu.” Ke bualu kayi tudi mua kuamba ne: Ampire wa Grande-Bretagne ne bibidilu biende bionso mbifumine ku bukalenge bua mu Makedonia ne mu Gelika.
18. Lusengu lukese luakalua ‘mukalenge udi ne mpala wa luonji wa dîsu dikole’ mu ‘tshikondo tshia ku nshikidilu’ ntshinyi? Umvuija.
18 Mu 1763, Ampire wa Grande-Bretagne uvua mutshimune baluishi bende ba bukole: Espagne ne France. Kubangila anu tshikondo atshi, ampire eu wakaleja ne: uvua mutambe bakuabu bukole pa mâyi ne yeye ke uvua bukokeshi bua bukole bua muanda mutekete buvua milayi ya mu Bible mimanyishe. Nansha kunyima kua matunga 13 a mu Amerike mamane kudiumbusha ku bukokeshi bua Grande-Bretagne mu 1776 bua kuenza Matunga Masanga a bena Amerike (États-Unis), Ampire wa Grande-Bretagne wakadiunda kufika too ne ku dikonga tshimue tshia binayi tshia tshipapu tshia buloba ne tshimue tshia binayi tshia bantu bonso bavuapu. Bukokeshi bua bukole bua muanda mutekete buakapeta makanda a bungi menemene pakumvuangana États-Unis ne Grande-Bretagne bua kuenza bukokeshi bua bukole buenza ne matunga abidi, dia États-Unis ne dia Angleterre. Mu malu a bubanji ne a busalayi, bukokeshi bua bukole ebu buvua bulue tshia bushuwa ‘mukalenge udi ne mpala wa luonji wa dîsu dikole.’ Nunku lusengu lukese luakalua bukokeshi bua luonji bua malu a tshididi mu ‘tshikondo tshia ku nshikidilu’ ludi Bukokeshi bua Bukole bua États-Unis ne Angleterre.
19. “Buloba Bulengele” budibu bambe mu tshikena-kumona ntshinyi?
19 Danyele wakamona ne: lusengu lukese ‘[luakatungunuka ne] kudiunda [bikole]’ lutangile ku “Buloba Bulengele.” (Danyele 8:9) Buloba Bulaya buvua Yehowa mupeshe tshisamba tshiende tshisungula buvua buimpe be, ke bualu kayi bavua babubikila ne: ‘buloba budi ne butumbi kumpala kua maloba onso’ peshi pa buloba bujima. (Yehezekele 20:6, 15) Bulelela, Grande-Bretagne wakakuata Yelushalema mu dia 9 Tshisua-munene 1917, ne mu tshidimu tshia 1920, Nsangilu wa Matunga wakapesha Grande-Bretagne bukenji bua kujadika mbulamatadi mu Palestine, ne bukenji ebu buakatungunuka too ne mu dia 14 Lumungulu 1948. Kadi tshikena-kumona etshi ntshia tshiprofete, tshidi ne malu a bungi a mu tshimfuanyi. “Buloba bulengele” budibu bambe mu tshikena-kumona etshi kabuena buleja Yelushalema to, kadi budi tshimfuanyi tshia nsombelu wa pa buloba wa bantu badi Nzambi umona bansantu mu tshikondo tshia bukokeshi bua bukole bua muanda mutekete. Tumonayi mudi Bukokeshi bua Bukole bua États-Unis ne Angleterre bukeba kuluisha bansantu.
BADI BANYANGA ‘MUABA WA TSHITENDELELU TSHIENDE’
20. Mbanganyi badi “bintu bia mu diulu” ne “mitoto” bidi lusengu lukese lukeba kuela panshi?
20 Lusengu lukese ‘[luakatungunuka ne] kulua lunene [too ne ku] bintu bia mu diulu; luakela misumba mikuabu ya mitoto panshi.’ Bilondeshile diumvuija dia muanjelu, “bintu bia mu diulu” ne “mitoto” bidi lusengu lukese lukeba kuela panshi ‘mbantu ba bansantu.’ (Danyele 8:10, 24) ‘Bansantu’ aba mbena Kristo bela manyi a nyuma. Bu mudibu badie malanda ne Nzambi ku diambuluisha dia tshipungidi tshipiatshipia tshiakabangisha kuenza mudimu bua mashi avua Yezu Kristo mumatshishe panshi, mbalue bansantu ne bakezuke, bateka ku luseke bua kuenzela anu Nzambi nkayende mudimu. (Ebelu 10:10; 13:20) Bu mudi Yehowa mubavuije bapianyi pamue ne Muanende mu bumpianyi bua mu diulu, udi ubamona bansantu. (Efeso 1:3, 11, 8-20) Nunku mu tshikena-kumona tshia Danyele, “bintu bia mu diulu” bidi bileja bashadile badi pa buloba ba ku ‘bansantu’ bela manyi 144000, bakokesha ne Muana wa mukoko mu diulu.—Buakabuluibua 14:1-5.
21. Mbanganyi badi mu “muaba munsantu” udi bukokeshi bua muanda-mutekete bua bukole bukeba kunyanga?
21 Lelu, badi bashale ba ku bantu 144000 mbaleji-mpala ba pa buloba ba “Yelushalema wa mu diulu” anyi Bukalenge bua Nzambi budi bu tshimenga, ne ba ntempelo wende. (Ebelu 12:22, 28; 13:14) Mu ngumvuilu eu ke mudibu mu “muaba munsantu” udi bukokeshi bua bukole bua muanda mutekete bukeba kudiatakaja ne kunyangakaja. (Danyele 8:13, MMM) Danyele udi wakula kabidi bua muaba munsantu eu bu “muaba wa tshitendelelu [tshia Yehowa],” wamba ne: ‘Luakanyenga [Yehowa] milambu yende ya kuosha ya buatshia-buatshia, luakanyanga muaba wa tshitendelelu tshiende. Bakafila musumba wa mu diulu ne mulambu wa kuosha wa buatshia-buatshia kudilu, bualu bua ditombokela Nzambi. Luakela [bulelela] panshi, luakenza bu muakadilu lusue kuenza, luakatuta dikasa dimpe.’ (Danyele 8:11, 12) Mmunyi muakakumbana mêyi aa?
22. Mu tshikondo tshia Mvita Mibidi ya Buloba bujima, mmunyi muvua bukokeshi bua muanda mutekete bua bukole butambe ‘kutombokela Nzambi’?
22 Mmalu kayi akafikila Bantemu ba Yehowa mu tshikondo tshia Mvita Mibidi ya Buloba bujima? Bakabakengesha bikole be! Biakabangila mu ditunga dia bena Nazi ne dia ba-Fashiste. Kadi mutantshi eu ‘bakela bulelela panshi’ mu tshitupa tshinene tshionso tshivuabu bakokesha kudi ‘lusengu lukese luvua lupete bukokeshi bua bungi.’ Bavua bakandike “musumba” wa bamanyishi ba Bukalenge ne mudimu wabu wa diyisha “lumu luimpe” mu matunga pabuipi ne onso a bena Commonwealth. (Mâko 13:10) Pavua matunga aa atuma bantu ku busalayi, akapidia bua kupesha Bantemu ba Yehowa dianyisha bua kubenga kuenza busalayi, ne kaakanemeka nansha kakese muanzu wabu wa bena mudimu ba Nzambi to. Mu États-Unis, bena tshikisu bakaluisha basadidi ba Yehowa ba lulamatu ne kubenzelabu malu makuabu avua apuekeshisha milongo. Bushuwa, bukokeshi bua bukole bua muanda mutekete buakakeba bua kumbusha mulambu wa ditumbisha nawu Nzambi udi “mamuma a mishiku,” utubu bapesha Yehowa pa tshibidilu kudi bantu bende bu “mulambu wa buatshia-buatshia” mu ntendelelu wabu. (Ebelu 13:15) Nanku bukokeshi abu bua bukole ‘buakatombokela Nzambi’ pakelabu dikasa mu muanda udi mulamina anu Nzambi Mutambe Bunene, udi muikale ‘muaba wa tshitendelelu tshiende.’
23. (a) Mu tshikondo tshia Mvita Mibidi ya Buloba bujima, mmunyi muvua Bukokeshi bua Bukole bua États-Unis ne Angleterre butombokele “Mukokeshi wa bakokeshi”? (b) Nnganyi udi “Mukokeshi wa bakokeshi”?
23 Lusengu lukese luakaditambisha ‘[too ne kudi] Mukokeshi wa misumba’ pavualu lukengesha ‘bansantu’ mu tshikondo tshia Mvita Mibidi ya Buloba bujima. Anyi anu mudi muanjelu Gabaliele wamba, luakatuila “Mukokeshi wa bakokeshi” nkanana. (Danyele 8:11, 25) Muanzu eu “Mukokeshi wa bakokeshi” udi anu wa Yehowa Nzambi nkayende. Muaku wa mu tshiena-Ebelu sar, udibu bakudimune ne: “mukokeshi,” udi upetangana ne muaku wa pa muanda udi umvuija “kukokesha.” Nansha mutubu bapesha kabidi muana wa mfumu anyi muntu wa mu dîku dia mfumu muanzu eu, udi uleja muntu udi mfumu anyi shefu. Mukanda wa Danyele udi utela bakokeshi anyi bamfumu bakuabu badi bikale banjelu bu mudi Mikaele. Nzambi ke Mukokeshi Munene wa bakokeshi bonso aba. (Danyele 10:13, 21; bala Musambu 83:18.) Tudiku mua kuela meji ne: kudi muntu udi mua kukandamena Yehowa, Mukokeshi wa bakokeshi anyi?
BADI BALENGEJA “MUABA MUNSANTU”
24. Mbualu kayi budi Danyele 8:14 utujadikila?
24 Kakuena muntu udi mua kutuila Mukokeshi wa bakokeshi nkanana, nansha mukalenge udi ne ‘mpala wa luonji wa dîsu dikole’ bu mudi Bukokeshi bua Bukole bua États-Unis ne Angleterre! Bidi mukalenge eu ukeba kuenza bua kunyanga muaba wa tshitendelelu wa Nzambi kabiena bikumbana to. Muanjelu udi wamba ne: kunyima kua ‘matuku, dinda ne dilolo, binunu bibidi ne nkama isatu, pashishe “nebapingaje muaba munsantu mu mushindu wawu muakane,” anyi “neutshimune.”—Danyele 8:13, 14; The New English Bible.
25. Tshikondo tshia tshiprofete tshia matuku 2300 tshidi bule kayi, ne tshidi tshitangila muanda kayi?
25 Bu mudi matuku aa 2300 mikale tshikondo tshia tshiprofete, nanku nga tshidimu tshia tshiprofete tshitu ne matuku 360. (Buakabuluibua 11:2, 3; 12:6, 14) Nenku matuku aa 2300 adi enza bidimu 6, ngondo 4 ne matuku 20. Ndîba kayi diakakumbana tshikondo etshi? Bushuwa, mu bidimu bia 1930, bakabanga kukengesha basadidi ba Nzambi bikole mu matunga mashilashilangane. Ne mu tshikondo tshia Mvita Mibidi ya Buloba bujima, bakakengesha Bantemu ba Yehowa ne dikenga dia mulawu mu matunga a bukokeshi bua bukole bua États-Unis ne Angleterre. Bua tshinyi? Bualu bavua batungunuke ne ‘kutumikila mêyi a Nzambi kumpala kua mêyi a bantu.’ (Bienzedi 5:29) Ke bualu kayi matuku 2300 adi ne bua kuikala atangila mvita eyi.b Kadi ntshinyi tshitudi mua kuamba bua ntuadijilu ne ndekelu wa tshikondo etshi tshia tshiprofete?
26. (a) Ndîba kayi ditudi mua kutuadija kubala matuku 2300? (b) Ndîba kayi diakajika tshikondo tshia matuku 2300?
26 Bua ‘kulengejabu’ “muaba munsantu” anyi bua kuupingaja mushindu udiwu ne bua kuikala, bidi bikengela bua matuku 2300 ikale matuadije pavua muaba munsantu eu muikale kumpala mu “[mushindu muakane]” ku mêsu kua Nzambi. Kumpala menemene, biakenzeka mu dia 1 Kabalashipu 1938, pavua Tshibumba tshia Nsentedi tshia mu Anglais (tshia mu dia 1 Tshimungu mu Mfualansa) tshipatule tshitupa tshia kumpala tshia tshiena-bualu tshia se: “Bulongolodi.” Tshitupa 2 tshiakapatuka mu nimero wa mu dia 15 Kabalashipu 1938 (wa dia 15 Tshimungu mu Mfualansa). Patudi tubala matuku 2300 (bidimu 6, ngondo 4 ne matuku 20 mu kalandriye ka bena Ebelu) kubangila mu dia 1 anyi dia 15 Kabalashipu 1938, tudi tufika mu dia 8 anyi dia 22 Kasuamansense 1944. Mu dituku dia kumpala dia mpuilu wa pa buende wakenzeka mu Pittsburgh, ku Pennsylvanie (mu États-Unis), mu dia 30 Kabitende ne dia 1 Kasuamansense 1944, mulombodi wa Société Watch Tower wakenza muyuki uvua ne tshiena-bualu tshia se: “Ndongoluelu wa mudimu wa Nzambi lelu.” Mu tshisangilu tshia ku tshidimu tshia mu dia 2 Kasuamansense, bakashintulula amue manême a Société bua atambe kupetangana ne bulongolodi bua malu a Nzambi mushindu uvua mikenji ya mbulamatadi yanyisha. Dipatula dia mikanda ivua yumvuija patoke malu adi Bible ulomba diakambuluisha bisumbu bia Bantemu ba Yehowa ne lukasa bua kuenza mudimu bu mudi bulongolodi bulombola kudi Nzambi.
27. Ntshinyi tshidi tshileja ne: difila “mulambu wa buatshia-buatshia” divua dikepele mu bidimu bia Mvita Mibidi ya Buloba bujima bivuabu bakengesha bikole basadidi ba Nzambi?
27 Pavua matuku 2300 enda aya matangile ku ndekelu kuawu mu tshikondo tshia Mvita Mibidi ya Buloba bujima (yakatuadija mu 1939), dilambula “mulambu wa buatshia-buatshia” mu muaba wa tshitendelelu wa Nzambi divua dikepele bikole bualu bavua bakengesha basadidi ba Nzambi. Mu 1938, Bantemu ba Yehowa bavua ne biro bia filiale 39 bivua bilombola mudimu wabu pa buloba bujima, kadi mu 1943 kuvua kushale anu biro 21 patupu. Divulangana dia bungi bua bamanyishi ba Bukalenge divua kabidi dikese mu tshikondo atshi.
28, 29. (a) Pakavua Mvita Mibidi ya Buloba bujima mitangile ku ndekelu, ntshinyi tshiakenzeka mu bulongolodi bua Yehowa? (b) Ntshinyi tshitudi mua kuamba bua malu avua baluishi bakeba kuenza bua kunyanga ne kubutula “muaba munsantu”?
28 Anu mutudi baleje, mu ngondo ya ndekelu ya Mvita Mibidi ya Buloba bujima, Bantemu ba Yehowa bakaleja tshiakabidi dipangadika diabu dia kutumbisha bukokeshi bua Nzambi mu dimuenzela mudimu mu bulongolodi bulombola kudiye. Bua tshipatshila etshi ke buvuabu balongolole tshiakabidi mudimu wabu ne bashintulule ngenzelu wabu wa mudimu mu 1944. Bushuwa, Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 15 Kasuamansense 1944 (Kasuabanga mu Mfualansa) tshivua ne tshiena-bualu tshia se: “Balongolola bua kuenza mudimu wa ndekelu.” Tshiena-bualu etshi ne bikuabu bivua biakula bua mudimu mu tshikondo atshi biakaleja ne: matuku 2300 akavua majike ne “muaba munsantu” uvua kabidi mu “mushindu [wawu] muakane.”
29 Baluishi bakakeba bua kunyanga ne kubutula “muaba munsantu,” kadi bobu e kupangila. Bushuwa, “bansanto” bavua bashale pa buloba pamue ne balunda babu ba mu “musumba munene” bakatshimuna. (Buakabuluibua 7:9, MMM) Muaba wa tshitendelelu, mu mushindu wawu muakane mu bulongolodi bulombola kudi Nzambi, udi utungunuka lelu ne kuenzela Yehowa mudimu wa tshijila.
30. Ntshinyi tshienzekela ‘mukalenge udi ne mpala wa luonji ne dîsu dikole’ mu katupa kîpi emu?
30 Bukokeshi bua Bukole bua États-Unis ne Angleterre butshidi kuoku. Muanjelu Gabaliele wakamba ne: ‘Kadi nebabutshibule bitupa bitupa, tshianza tshia muntu katshiyi tshibulenga.’ (Danyele 8:25) Mu katupa kîpi emu, bukokeshi ebu bua bukole bua muanda mutekete bumanyisha mu milayi ya mu Bible, budi buikale ‘mukalenge udi ne mpala wa luonji ne dîsu dikole,’ nebabutshibule, ki nkudi bianza bia bantu to, kadi ku bukole bua Nzambi mu mvita ya Armagedone. (Danyele 2:44; Buakabuluibua 16:14, 16) Ndisanka kayipu dia kumanya ne: dîba adi bukokeshi bua Yehowa Nzambi, Mukokeshi wa bakokeshi, nebubingishibue!
[Mêyi adi kuinshi]
a Makokeshi manene a bukole muanda mutekete adi ne diumvuija dia pa buadi mu Bible ngowu aa: Ejipitu, Ashû, ditunga dia Babulona, bena Madai ne bena Pelasa, Gelika, Lomo ne bukokeshi bua bukole bua États-Unis ne Angleterre. Makokeshi onso aa mmasunguluke bualu avua menzele anyi adi enzela basadidi ba Yehowa malu kampanda.
b Danyele 7:25 udi wakula kabidi bua tshikondo tshidibu ‘[batungunuka ne] kutatshisha bansantu ba Mutambe Bunene.’ Anu mutukadi bumvuije mu nshapita mushale, bualu ebu buakenzeka mu tshikondo tshia Mvita ya Kumpala ya Buloba bujima.
MMALU KAYI AUDI MUMVUE?
• Ntshinyi tshidi tshileja mu tshimfuanyi kudi
“tshimpanga” tshia “nsengu ibidi”?
“mbuji wa mpumbu” ne ‘lusengu luende lunene’?
nsengu inayi yakapatuka pa muaba wa “lusengu lunene”?
lusengu lukese luakapatukila ku lumue lua ku nsengu inayi?
• Mu tshikondo tshia Mvita Mibidi ya Buloba bujima, mmunyi muakakeba Bukokeshi bua Bukole bua États-Unis ne Angleterre bua kunyanga “muaba munsantu,” ne buakafika ku diunyanga anyi?
[Karte/Tshimfuanyi mu dibeji 166]
(Bua kumona malu bimpe, tangila mu mukanda)
Ampire wa bena Madai ne bena Pelasa
MAKEDONIA
EJIPITU
Mempi
ATIOPA
Yelushalema
Babulona
Akemeta
Shushanaka
Persépolis
INDE
[Karte/Tshimfuanyi mu dibeji 169]
(Bua kumona malu bimpe, tangila mu mukanda)
Ampire wa bena Gelika
MAKEDONIA
Babulona
EJIPITU
Musulu wa Indus
[Karte mu dibeji 172]
(Bua kumona malu bimpe, tangila mu mukanda)
Ampire wa bena Lomo
GRANDE-BRETAGNE
ITALIE
Lomo
Yelushalema
EJIPITU
[Tshimfuanyi dibeji dijima mu dibeji 164]
[Bimfuanyi mu dibeji 174]
Bamue bantu bavua batumbe mu Bukokeshi bua Bukole bua États-Unis ne Angleterre:
1. George Washington, mfumu wa kumpala wa États-Unis. (1789-97)
2. Mukalenge-mukaji Victoria wa mu Grande-Bretagne (1837-1901)
3. Woodrow Wilson, mfumu wa États-Unis (1913-21)
4. David Lloyd George, kavula-mbedi wa Grande-Bretagne (1916-22)
5. Winston Churchill, kavula-mbedi wa Grande-Bretagne (1940-45, 1951-55)
6. Franklin D. Roosevelt, mfumu wa États-Unis (1933-45)