TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • re nshap. 5 dib. 22-27
  • Yone udi umona Yezu mutumbishibue

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Yone udi umona Yezu mutumbishibue
  • Buakabuluibua—Nkomenu wabu munene ukadi pabuipi!
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Mu dituku dia Mukalenge
  • Disokolola dia bualu bunsantu busokoka
    Buakabuluibua—Nkomenu wabu munene ukadi pabuipi!
  • Ba disanka mbadi babala Buakabuluibua
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1999
  • Yezu udi ulua ne dikankamija
    Buakabuluibua—Nkomenu wabu munene ukadi pabuipi!
  • Kristo udi wambila bisumbu malu
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2003
Tangila bikuabu
Buakabuluibua—Nkomenu wabu munene ukadi pabuipi!
re nshap. 5 dib. 22-27

Nshapita 5

Yone udi umona Yezu mutumbishibue

Tshikena-kumona tshia 1​—Buakabuluibua 1:10-3:22

Tshiena-bualu: Yezu udi ulua kutangila mudimu wa bena Izalele ba mu nyuma pa buloba, ne ubakankamija ku muoyo

Tshikondo tshia dikumbana: Bualu ebu bua mu dituku dia Mukalenge budi buenzeka kubangila mu 1914 too ne ku lufu ne dibiishibua dia muela manyi muena lulamatu wa ndekelu

1. Tshikena-kumona tshia kumpala ntshilejibue mushindu kayi, ne mmunyi mudi Yone uleja tshikondo tshia dikumbana diatshi dilelela?

TSHIKENA-KUMONA tshia kumpala tshia Buakabuluibua ntshituadijile mu nshapita 1, mvese wa 10. Amu bu bikuabo, kumpala kua kupetaye tshikena-kumona etshi Yone udi umvua peshi umona bualu kampanda bua dikema. (Buakabuluibua 1:10, 12; 4:1; 6:1) Tshikena-kumona etshi tshia kumpala ntshileja bilondeshile nsombelu wa mu siekele wa kumpala muvuabo batume mikenji kudi bisumbu muanda-mutekete bivuaku mu tshikondo tshia Yone. Kadi, mupostolo mmuleje bimpe tshikondo tshia dikumbana diatshi pa kuamba ne: “Ku buenzeji bua spiritu, ngakadimona mu dituku dia Mukalenge.” (Buakabuluibua 1:10a) Ndituku kayi adi? Mianda ya bikuma idi yenzeka mu matuku etu a bimvundu aa, idi yumvuangana ne “dituku” edi anyi? Pikalabi nanku, tudi ne bua kutabalela mulayi ne ntema, bualu muoyo wetu mmusuikakajaku​—ne lupandu luetu kabidi.​—1 Tesalonike 5:20, 21.

Mu dituku dia Mukalenge

2. Dituku dia Mukalenge didi dituadija dîba kayi, ne didi dijika dîba kayi?

2 Dituku edi didi dileja ne: dikumbajibua dia Buakabuluibua nedienzeke mu tshikondo kayi? Dituku dia Mukalenge ntshinyi? Mupostolo Paulo udi wakula bualu buadi bu tshikondo tshia dilumbuluisha, ne bu tshikondo tshidi malaya a Nzambi akumbana. (1 Kolinto 1:8; 2 Kolinto 1:14; Filipoi 1:6, 10; 2:16) Mu difika dia “dituku” edi, malongolola manene a Yehowa adi akumbana ku kakese ku kakese mu dikumbaja bipatshila biawu too ne muafikawu ku nkomenu wawu. “Dituku” edi ndituadije ne ditekibua dia Yezu bu Mfumu wa mu diulu. Nansha kunyima kua Yezu mumane kukumbaja dilumbuluisha pa bulongolodi bua Satana, dituku dia Mukalenge neditungunuke ne diasulula dia Mparadizu ne difikisha bukua-bantu ku bupuangane too ne ku ndekelu pikala Yezu ‘mupingaje bukalenge kudi Nzambi wende ne Tatu.’​—1 Kolinto 15:24-26; Buakabuluibua 6:1, 2.

3. (a) Mmunyi mudi mulayi wa Danyele wa “bikondo muanda-mutekete” utuambuluisha bua kujadika dîba didi dituku dia Mukalenge dituadija? (b) Mmianda kayi ya pa buloba idi ishindika ne: tshidimu tshia 1914 ke tshia ntuadijilu wa dituku dia Mukalenge?

3 Dikumbana dia milayi mikuabu ya mu Bible didi dituambuluisha bua kujadika tshikondo tshidi dituku dia Mukalenge dituadija. Tshilejilu, Danyele mmuakule bua ditonkola panshi dia bukokeshi bua dîku dia Davidi; ku ndekelu kua “bikondo muanda-mutekete” bantu nebamanye ne: “Muena-Kulu udi Mfumu mu bukalenge bua bantu, ne udi ubupesha udiye musue.” (Danyele 4:23, 24, 31, 32) Dikumbana dinene dia mulayi eu diakatuadija ne dibutudibua dia bukalenge bua Yuda, bilondeshile bijadiki bia mu Bible, ne buakabutudibua bua kashidi mu Kasuamansense 607 K.B.B. Bilondeshile Buakabuluibua 12:6, 14, bikondo bisatu ne tshitupa (3 1/2) mbiakanangane ne matuku 1 260; nanku, bikondo muanda-mutekete (3 1/2 kuvudija ku ibidi) bidi ne matuku 2 520. Pa kubala “dituku dimue bu tshidimu tshimue,” matuku aa adi enza bidimu 2 520 peshi dinenga dia “bikondo muanda-mutekete.” (Yehezekele 4:6) Nenku, Kristo Yezu wakatuadija kukokesha mu diulu pabuipi ne ndekelu wa tshidimu tshia 1914. Dibudika dia mvita ya kumpala ya buloba bujima mu tshidimu atshi divua “ntuadijilu wa tunyinganyinga tua buowa bukole,” tutshidi’anu tutungunuke ne kutatshisha bantu. Katshia ku 1914, mianda idi minyukule buloba ne mimuangalaje mashi panshi mmijadike se: mu tshidimu atshi ke muakatuadija “dituku” dia dikalaku dia Yezu.​—Matayi 24:3-14.a

4. (a) Mêyi mine a mu Buakabuluibua adi aleja tshinyi pa bidi bitangila dikumbana dia tshikena-kumona tshia kumpala? (b) Dikumbana dia tshikena-kumona tshia kumpala didi dijika dîba kayi?

4 Nunku, tshikena-kumona etshi tshia kumpala ne mubelu udimu bidi bitangila dituku dia Mukalenge diakatuadija mu 1914. Bualu ebu mbushindika bikole ku muanda wa se: Mukanda wa Buakabuluibua udi uleja pashishe dikumbajibua dia malumbuluisha makane ne malelela a Nzambi​—mu mianda mudi Mukalenge Yezu ukumbaja mudimu munene. (Buakabuluibua 11:18; 16:15; 17:1; 19:2, 11) Bu mudi tshikena-kumona tshia kumpala tshituadija kukumbana mu 1914, netshishikile mu tshikondo kayi? Amu bu mudi mikenji mine ibileja, malu a mu tshikena-kumona etshi adi atangila bulongolodi budi buikale tshisumbu tshia Nzambi tshiénzá ne bela manyi badi pa buloba. Nenku, dikumbana dia tshikena-kumona etshi tshia kumpala nedishikile ne lufu pamue ne dibiishibua ku lufu dia muela manyi wa ndekelu bua muoyo mu diulu. Pinapo, dituku dia Mukalenge didi dienda pamue ne mabenesha bua mikoko mikuabo pa buloba, neditungunuke too ne ku ndekelu wa Bukokeshi bua Yezu bua bidimu tshinunu.​—Yone 10:16; Buakabuluibua 20:4, 5.

5. (a) Dîyi divua diambile Yone bua kuenzaye tshinyi? (b) Bua tshinyi bivua bipepele menemene bua kufikisha muvungu mu “bisumbu muanda-mutekete”?

5 Mu tshikena-kumona etshi tshia kumpala, diambedi kayi muanji kumona tshintu nansha tshimue, Yone udi umvua dîyi edi: “Ne meme kumvua dîyi dikole kunyima kuanyi bu dia muadi wa mpungi, diamba ne: ‘Funda biûdi umona mu muvungu ne uwutumine bisumbu ebi muanda-mutekete: ku Efeso, ku Smirne, ku Pergame, ku Tiatire, ku Sarde, ku Filadelfi ne ku Laodisé.’” (Buakabuluibua 11:10b, 11) Amu bu muadi mukole wa mpungi muela bua kutuma dîyi kampanda, dîyi didi dibikila Yone ne dimuambila bua kufundila “bisumbu muanda-mutekete.” Neapete mulongolongo wa mikenji ne udi ne bua kumanyisha malu ikalaye mumone ne mumvue. Umanye ne: bisumbu bidibo batele ebi bivuaku bushuwa mu tshikondo tshia Yone. Buonso buabi bivua mu Asie Mineure, dinsambu dia mbuu, buludiludi ne tshidiila tshia Patmose. Bivua bipepele bua kufika mu tshisumbu tshionso bualu bena Roma bavua benze njila mimpe mitambe mu tshitupa etshi tshia buloba. Mutuadi wa mukenji kavua mua kupeta lutatu bua kufikisha muvungu eu mu tshisumbu tshionso to. Bisumbu ebi muanda-mutekete bivu’amu bu tshijengu tshimue tshia Bantemu ba Yehowa ba mu tshikondo tshietu etshi.

6. (a) Miaku eyi: “malu adiku” idi yumvuija tshinyi? (b) Bua tshinyi tudi mua kuikala bashindike se: nsombelu idiku mu tshisumbu tshia bena nkristo bela manyi lelu’eu mmifuanangane ne ivuaku mu bisumbu bia mu tshikondo tshia Yone?

6 Mivule ya ku milayi ya mu Buakabuluibua ivua ne bua kukumbana kunyima kua tshikondo tshia Yone. Idi ifunkuna “malu avua ne bua kukumbana kunyima kuabi.” Kadi mibelu mitumina bisumbu muanda-mutekete mmishindamene pa “malu adiku,” nsombelu ivuaku menemene mu bine bisumbu muanda-mutekete. Mikenji eyi ivua ne dikuatshisha dia mushinga mukole bua bakulu bena lulamatu bavua batekibue mu bisumbu ebi, ne bua bisumbu bikuabo bionso bia bena nkristo bela manyi bia mu tshikondo atshi.b Kadi, bu mudi tshikena-kumona tshipeta dikumbana diatshi dinene mu “dituku dia Mukalenge,” mukenji wa Yezu udi umanyisha ne: nsombelu ya muomumue ivua ne bua kuikala kabidi mu tshisumbu tshia bena nkristo bela manyi ba mu tshikondo tshietu etshi.​—Buakabuluibua 1:10, 19.

7. Nnganyi udi Yone umona mu tshikena-kumona etshi tshia kumpala, ne bua tshinyi bidi ne dikuatshisha dinene ne bikumbane mua kufilaku ntema yetu lelu’eu?

7 Mu tshikena-kumona etshi tshia kumpala, Yone udi umona Mukalenge Yezu Kristo ukenka mu butumbi buende mu diulu. Kabienapu bikumbanyine menemene bua mukanda wa milayi idi yakula bua dituku dinene dia Mukalenge eu muimikila midimu kudi diulu anyi? Ne ki mbia mushinga mukole buetu tuetu badi ne muoyo lelu’eu mu tshikondo etshi ne badi bateya ntema mivule ku dîyi dionso didiye utuma anyi? Bua aba badi ku luseke lua bumfumu bua Yehowa, bidi bikankamija bushuwa pa kumanya ne: Dimiinu Masiya wakadikolesha pa kunanukila mu mateta wonso ne makengeshibua bimukebela kudi Satana, ne wakakenga ku lufu lua tshinyongopelu ‘pakasumibua’ tshikankanyi tshiende kukadi bidimu bisua kufika ku 2 000, udi ne muoyo mpindieu mu diulu mudiye mupeshibue bukokeshi buonso bua kufikisha dilongolola dinene dia Nzambi ku dikumbana diadi dia ditshimuna.​—Genese 3:15.

8. Mmuanda kayi udi Yezu pa kutuadija mpindieu?

8 Mbimueneke patoke se: Yezu udi mpindieu pa kutumika bu Mukalenge mubanjija. Wakatekibua bu mfumu Mukumbaji wa malumbuluisha a ndekelu a Yehowa pa bulongolodi ebu bua malu bubi ne nzambi wabu, Satana Diabolo. Ukadi kabidi pa kulumbuluisha bena mu tshisumbu tshiende tshia bela manyi, bena mu musumba munene badi badisangishe kudibo ne pashishe, kulumbuluisha bena mu bulongolodi ebu.​—Buakabuluibua 7:4, 9; Bienzedi 17:31.

9. (a) Mmu miaku kayi mudi Yone umvuija mushindu udiye mumone Yezu Kristo mutumbishibue muimane munkatshi mua bitekelu bia miendu? (b) Bintu bidi mu ntempelo bivuluiji bia mianda ya kale ne bilamba bidi Yezu muvuale bidi bileja tshinyi? (c) Mukaba wende wa ngolo udi uleja tshinyi?

9 Yone udi ukudimuka ne utangila kuvua dîyi divuaye mumvue; tshidiye umona ntshinyi? “Ne meme kukudimuka bua kumona dîyi divua diakula nanyi; ne pangakakudimuka, meme kumona bitekedi bia miendu muanda-mutekete bia ngolo.” (Buakabuluibua 1:12) Yone neamanye pashishe tshidi bitekedi bia miendu ebi biumvuija. Kadi, diambedi, ntema yende idi kudi muntu udi muimane munkatshi mua bitekedi bia miendu. Kuvua “munkatshi mua bitekedi bia miendu, muntu kampanda mufuane muana wa muntu: uvua muvuale tshilamba tshile tshipueke too ne ku makasa, ne musuike mukaba wa ngolo pa tshiadi tshiende.” (Buakabuluibua 1:13) Yezu, “muana wa muntu” ke udi udileja apa kumpala kua Yone uzakala ne bowa, bualu, Yezu udi ubalakana bu muntu wa dikema. Yezu udi umueneka munyunguluka kudi butumbi budi bukenka munkatshi mua bitekedi bia miendu bidi bitema ne kapia. Tshimuenekelu etshi, tshidi tshivuluija ntempelo, tshidi tshifikisha Yone ku dijingulula ne: Yezu udiku bu Muakuidi Munene wa Yehowa, ne mmumana kupesha bukole bua kulumbuluisha nabu. (Ebelu 4:14; 7:21-25) Tshilamba tshiende tshile ne tshilenga ntshiakanyine menemene mudimu wende wa buakuidi. Anu bu muvuabi kale bua muakuidi munene wa bena Yuda, mmusuike pende mukaba wa ngolo pa tshiadi​—pa mutshima wende. Abi bidi biumvuija ne: neakumbaje ne muoyo mujima mudimu udi Yehowa mumupeshe.​—Ekesode 28:8, 30; Ebelu 8:1, 2.

10. (a) Nsuki ya Yezu mitoke bu neige ne mêsu ende bu ndimi ya kapia bidi bileja tshinyi? (b) Makasa ende adi bu mutaku udi ubalakana adi tshimfuanyi tshia tshinyi?

10 Yone udi utungunuka ne kumvuija, wamba ne: “Kabidi, mutu wende ne nsuki yende bivua bitoke tòò bu miosa mitoke ya mukoko, bu neige, ne mêsu ende avua bu ndimi ya kapia.” (Buakabuluibua 1:14) Nsuki yende mitoke bu neige ntshimanyinu tshia meji a bidimu kabiyi kubala bia muoyo wende. (Fuanyikija ne Nsumuinu 16:31.) Mesu ende adi bu ludimi lua kapia adi aleja ne: udi ne bujinguludi, kabidi ne: mmukatamuke padiye ukonkonona, uteta ne uleja dikina diende dia malu mabi. Nansha makasa a Yezu adi akoka ntema ya Yone: “Makasa ende avua bu mutaku udi ubalakana mu tshikutu tshia kapia, ne dîyi diende divua bu dipuma dia mâyi mavule.” (Buakabuluibua 1:15) Mu tshikena-kumona, makasa a Yezu mmafuanangane ne mutaku udi wengelela ne utua nsese, ke tshidi tshiakanyine eu udi wenda ne mitalu ku mêsu kua Yehowa ne udi ne muaba muimpe pabuipi nende. Kabidi, bu mudi Bible wangata ngolo misangu mivule bu tshimfuanyi tshia bintu bia Nzambi, pamu’apa, utu wangata mutaku bu tshimfuanyi tshia bintu bidi bitangila bantu.c Nenku, makasa a Yezu adi abalakana bu mutaku, adi atuvuluija mushindu uvuawu “malengele” patshivuaye wendakana pa buloba, wamba lumu luimpe.​—Yeshayi 52:7; Lomo 10:15.

11. (a) Makasa a butumbi a Yezu adi atuelesha meji ku tshinyi? (b) Mukungulu bu wa mâyi a bungi udi nawo dîyi dia Yezu udi uleja tshinyi?

11 Bulelela, bu muvuaye muntu mupuangane, Yezu uvua ne bukenke buvua bumueneka ku mêsu kua banjelo ne kua bantu kabidi. (Yone 1:14) Makasa ende a butumbi adi atuvuluija kabidi se: mmudiate mu muaba munsantu mu bulongolodi bua Yehowa mudiye Muakuidi Munene. (Fuanyikija ne Ekesode 3:5.) Dîyi diende didi dikungula bu dikubakuba, ne didi divuma bu bisabasaba bia mâyi mavule. Dîyi edi didi dikemesha, dikuatshisha buowa, ndikumbanyine muntu muteka pa mudimu mumanyike udi ubikidibua ne: Dîyi dia Nzambi, eu udi ulua “kulumbuluisha buloba bujima ne buakane.”​—Bienzedi 17:31; Yone 1:1.

12. “Muele musakisha, wa ntapa-kubidi,” udi umvuija tshinyi?

12 “Uvua ne mitoto muanda-mutekete mu tshianza tshiende tshia balume; mukana muende muvua mupatuka muele mule musakisha, wa ntapa-kubidi, ne mpala wende uvua bu dîba padidio dikenka bikole. Pangakamumona, ngakakuluka panshi ku makasa ende bu muntu mufue.” (Buakabuluibua 1:16, 17a) Yezu nkayende udi ufila diumvuija dia mitoto muanda-mutekete kumpala eku. Kadi, anji kutabalela tshidi tshipatuka mukana muende: “Muele mule musakisha, wa ntapa-kubidi.” Bulelela, ntshiamu tshia mudimu tshidi tshikumbanyine! Yezu kavuapu mutekibue bushuwa bua kumanyisha malumbuluisha a ndekelu a Yehowa kudi bena lukuna bende anyi? Malumbuluisha adi apatuka mukana muende adi afikisha ku kabutu ka bantu babi buonso.​—Buakabuluibua 19:13, 15.

13. (a) Dikenka ne dibalakana bia mpala wa Yezu bidi bituvuluija tshinyi? (b) Ntshimuenekelu kayi tshijima tshitudi tupeta ku diumvuija dia Yone dia mushindu uvuaye mumone Yezu?

13 Diengelela ne dibalakana bia mpala wa Yezu bidi bituvuluija mpala wa Mozese uvua pende wela nsese kunyima kua diyukidilangana diende ne Yehowa ku mukuna wa Sinayi. (Ekesode 34:29, 30) Tuvulukayi kabidi se: pavua Yezu mukudimuke kumpala kua basatu ba ku bapostolo bende, kukadi bidimu bisua kufika ku 2 000, “mpala wende wakakenka bu dîba, ne bilamba biende bia pa mutu biakabalakana bu butoke.” (Matayi 17:2) Mpindieu, mu tshikena-kumona tshidi tshileja Yezu mu dituku dia Mukalenge, mpala wende udi upatula bukenke buvule bua eu uvua muimane kumpala kua Yehowa. (2 Kolinto 3:18) Bushuwa, tshimuenekelu tshijima [tshia Yezu] tshileja kudi tshikena-kumona tshia Yone ntshia butumbi bukole: nsuki mitoke bu neige, mêsu bu ndimi ya kapia, mpala ubalakana, makasa akenka. Etshi ke tshikena-kumona katshiyi kufuanyikija tshia Eu udi musombe bituadije ku mpindieu “mu butoke kabuyi kusemena padibo.” (1 Timote 6:16) Bulelela bua muanda eu wa dikema mbujadikibue bushuwa! Mbuenzeji kayi budibo nabu kudi Yone? Mupostolo udi utuambila ne: “Pangakamumona, ngakakuluka panshi ku makasa ende bu muntu mufue.”​—Buakabuluibua 1:17.

14. Tshikena-kumona tshia Yezu mutumbishibue tshiumvuija kudi Yone tshidi ne bua kuikala ne buenzeji kayi kutudi?

14 Lelu’eu, diumvuija dilenga dia bualu bumue ku bumue dia tshikena-kumona tshia Yone didi dijudija dianyisha diondoke mu mitshima ya basadidi ba Nzambi. Bidimu bipite pa 90 mbimane kupita katshia dituku dia Mukalenge diatuadija, ne mu dituku edi tshikena-kumona tshidi’anu tshitungunuka ne kukumbana mu mushindu wa dikema. Buetu tuetu, kukokesha kua Bukalenge bua Yezu kakutshiena kabidi ditekemena ditshilualua, kadi, mmuanda mulelela menemene. Nenku, bu mutudi bakokeshibue bena lulamatu ba Bukalenge ebu, netutungunuke ne kukonkonona ne ntema yonso tshikena-kumona etshi tshia kumpala tshia Yone; kabidi, ne butumike buonso, netuteleje dîyi dia Yezu Kristo mutumbishibue.

[Mêyi adi kuinshi]

a Bua kupeta diumvuija dialabale, tangila mukanda wa Bible utu ulongesha tshinyi menemene? dibeji dia 88-92, 215-218, mupatula kudi Bantemu ba Yehowa.

b Mu siekele wa kumpala, pavua tshisumbu kampanda tshipeta mukanda wa kudi mupostolo kansanga, kuvua tshilele tshia kusambuluja mukanda eu mu bisumbu bikuabo bua mibelu idimu kuambuluishayi bantu buonso.​—Fuanyikija ne Kolosai 4:16.

c Bilengejelu ne bintu bia mudimu bia mu ntempelo wa Solomo bivua bienza ne ngolo peshi bidimpa ne ngolo, kadi, bintu bivua mu lubanza bivua bia mutaku.​—1 Bakalenge 6:19-23, 28-35; 7:15, 16, 27, 30, 38-50; 8:64.

[Bimfuanyi mu dibeji 23]

Bishadila bia bimenga muvua bisumbu muanda-mutekete mbijadike bulelela bua miyuki ya mu Bible. Ke kuvua bena nkristo ba mu siekele wa kumpala bapetele mikenji ya dikankamija ya Kristo, mikenji idi ikolesha tshisumbu tshia pa buloba bujima

PERGAME

SMIRNE

TIATIRE

SARDE

EFESO

FILADELFI

LAODISÉ

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu