TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • Dibutudibua dia tshimenga tshinene
    Buakabuluibua—Nkomenu wabu munene ukadi pabuipi!
    • 22. (a) Dîyi difume mu diulu didi diamba tshinyi? (b) Ntshinyi tshivua tshipeteshe tshisamba tshia Nzambi disanka mu 537 K.B.B. ne mu 1919 B.B.?

      22 Mpindieu, Yone udi uleja patoke dikumbana dikuabu dia mu tshimfuanyi: “Ne meme kumvua dîyi dikuabu difuma mu diulu diamba ne: ‘Patukayi munkatshi muende, tshisamba tshianyi, binuikala kanuyi basue kubuelakana nende mu mpekatu yende ne binuikala kanuyi basue kupeta tshitupa tshia ku bipupu biende.’” (Buakabuluibua 18:4) Milayi ya mu Mifundu ya tshiena-Ebelu idi itangila dipona dia Babilone wa kale idi imanyisha kabidi dîyi edi divua Yehowa mutumine tshisamba tshiende: “Nyemayi munkatshi mua Babilone.” (Yelemiya 50:8, 13) Bia muomumue, bilondeshile ditekemena dia kubutudibua kua Babilone Munene, basadidi ba Nzambi mbakankamijibue mpindieu bua kupatuka lubilu mu bulongolodi ebu. Mu 537 K.B.B., bena Izalele ba lulamatu bakasanka bikole bu muakanyemabu mu Babilone. Mushindu wa muomumue, basadidi ba Nzambi bakasanka bikole bu muakapikudibuabu ku bupika bua Babilone mu 1919. (Buakabuluibua 11:11, 12) Ne bituadije mu tshikondo etshi, miliyo mivule ya bantu bakuabu mbatumikile dîyi-dituma dia kupatuka mu Babilone Munene.

      23. Mmu miaku kayi mudi dîyi difume mu diulu dizangika dikengedibua dia kunyema ne lukasa luonso mu Babilone Munene?

      23 Bidi bia mushinga bua kuluishakaja bua kunyema mu Babilone Munene, kushipa malanda wonso ne bitendelelu bia mu bulongolodi ebu ne kuditapulula kudibi menemene anyi? Bidi nanku, bualu bidi bikengela bua tuetu kuikala ne mmuenenu wa muomumue ne wa Nzambi pa bidi bitangila bulongolodi ebu bunenanenayi ne bukulakaje bua malu a Nzambi, Babilone Munene. Kêna umuengeleka to, bualu udi umubikila ne: ndumba munene. Ke bua tshinyi dîyi didi difuma mu diulu didi diambila mpindieu Yone mamanyisha makuabu adi atangila ndumba eu: “Bualu, mpekatu yende mmiunguija mushiki too ne mu diulu, ne Nzambi wavuluki bienzedi biende bipange buakane. Mupingajilayi anu bu muvuaye mupingajilangane yeye muine, ne numuenzele misangu ibidi kupitshisha, eyowa, misangu ibidi bungi bua bintu biakenzaye; mu lupanza muvuaye mupongolole nsambakenu, mupongoluelayi nsambakenu awu misangu ibidi. Bilondeshile muvuaye uditumbisha ne nsombelu uvuaye nende wa buneme bukuate bundu, mupeshayi makenga ne madilu bilondeshile mushindu wa muomumue. Bualu, udi utungunuka ne kudiambila mu mutshima wende ne: ‘Ndi musombe bu mukalenge-mukaji, ne tshiena mukamba to, tshiakubuela mu madilu nansha kakese.’ Ke bua tshinyi bipupu biende nebivue anu mu dituku dimuepele, lufu, madilu, tshiyole tshia nzala, ne newoshibue ne kapia, abutuke butubutu, bualu, Yehowa Nzambi wakamulumbuluisha, udi ne bukole.”​—Buakabuluibua 18:5-8.

      24. (a) Basadidi ba Nzambi badi ne bua kunyema mu Babilone Munene bua kuepuka tshinyi? (b) Aba badi kabayi bapatuka mu Babilone Munene badi babuelakana nende mu mpekatu kayi?

      24 Mmêyi kayipu makole! Nenku, bidi bikengela kuenza bualu kampanda. Ke tshivua Yelemiya mukankamije bena Izalele ba mu tshikondo tshiende bua kuenza: “Nyemayi munkatshi mua Babilone, . . . bualu, edi ndîba dia kudisombuela kua Yehowa. Udi umupingajila difutu diende. Patukayi munkatshi muende, ô tshisamba tshianyi, ne yonso wa kunudi apandishe anyima wende ku tshiji tshikole tshia Yehowa.” (Yelemiya 51:6, 45) Mushindu wa muomumue, dîyi difume mu diulu didi didimuija tshisamba tshia Nzambi lelu’eu bua kupatuka ne lukasa luonso mu Babilone Munene bua kubenga kupeta tshitupa tshia ku bipupu biende. Malumbuluisha mafuane bipupu adi Yehowa mufundile bulongolodi ebu, pamue ne Babilone Munene, adi amanyishibua mpindieu. (Buakabuluibua 8:1 too ne 9:21; 16:1-21) Basadidi ba Nzambi badi ne bua kutapulukangana ne bitendelelu bia dishima pikalabu basue kuepuka bipupu ebi anyi basue kuepuka dibutudibua pamue nabi. Kabidi, biashalabu mu bulongolodi abu, nebabuelakane nabu mu mpekatu yabu. Amu bu bitendelelu ebi, nebadivuije bena tshibawu bua dienda masandi a mu nyuma ne bua dipongolola mashi “a aba buonso bakakosabu muminu pa buloba.”​—Buakabuluibua 18:24; fuanyikija ne Efeso 5:11; 1 Timote 5:22.

      25. Mmu mishindu kayi muakapatuka tshisamba tshia Nzambi mu Babilone wa kale?

      25 Kadi, mmushindu kayi udi tshisamba tshia Nzambi tshipatuka mu Babilone Munene? Bena Yuda bakapikudibua mu Babilone wa kale bakenza luendu luena-dîna bua kupingana ku Buloba bulaya. Kadi, kupita apu, bavua ne bua kuenza bukuabu bualu. Yeshayi uvua muambile bena Izalele mu mulayi ne: “Semenayi kule, semenayi kule, patukayimu, kanulengi tshintu nansha tshimue tshipange bukezuke; patukayi munkatshi muende, nudilame bakezuke, nuenu badi batuale malonga a Yehowa.” (Yeshayi 52:11) Bushuwa, bavua ne bua kulekela bilele bionso bipange bukezuke bia ntendelelu mufumine ku Babilone bivua mua kutundubisha ntendelelu wabu bua Yehowa.

      26. Mmushindu kayi uvua bena nkristo ba ku Kolinto batumikile dîyi-dituma edi: ‘Patukayi munkatshi muabu ne kanulengi kabidi tshintu tshipange bukezuke’?

      26 Mupostolo Paulo wakatela miaku ya Yeshayi mu mukanda wende mutumina bena Kolinto, wamba ne: “Kanudisuiki ku tshikokedi tshimue tshidi katshiyi tshiakanangane ne badi kabayi bena kuitabuja. Bushuwa, mmalanda kayi adi pankatshi pa buakane ne dishipa mikenji? Peshi, mbuobumue kayi budi pankatshi pa butoke ne mîdima? . . . ‘Ke bua tshinyi patukayi munkatshi muabu ne nuditapulule kudibu,’ ke mudi Yehowa wamba, ‘ne kanulengi kabidi tshintu tshipange bukezuke.’” Kabivua bikengela bua bena nkristo ba ku Kolinto kushiyabu tshimenga tshiabu bua kutumikila dîyi-dituma edi to. Kadi, ku mubidi, bavua ne bua kuepuka dibuela mu ntempelo mipange bukezuke ya bitendelelu bia dishima ne, mu nyuma, bivua bikengela kutapulukangana ne batendeledi ba mpingu pa kubenga kuenza midimu yabu mipange bukezuke. Ke mushindu uvua kabidi basadidi ba Nzambi batuadije kunyema ne lukasa luonso mu Babilone Munene mu 1919, pa kulekela malongesha wonso ne bilele bipange bukezuke bitshivuabu nabi. Nenku, kudisungulujabu pashishe bu tshisamba tshikezula tshia Nzambi bua kumusadila.​—2 Kolinto 6:14-17; 1 Yone 3:3.

      27. Mmafuanangana kayi adi pankatshi pa malumbuluisha mamanyisha bua Babilone wa kale ne aa adi bua Babilone Munene?

      27 Dipona ne dibutudibua bia Babilone wa kale bivua dinyoka bua mpekatu yende. “Bualu, dilumbuluishibua diende diakafika too ne mu diulu.” (Yelemiya 51:9) Bia muomumue, mpekatu ya Babilone Munene “mmiimane mushiki too ne mu diulu,” mmifike too ne ku dikoka ntema ya Yehowa yeye muine. Babilone Munene mmudivuije muena tshibawu bua kansungasunga, ditendelela mpingu, tshiendenda, tshinyangu, buivi ne dishipangana. Kamue ka ku tubingila tua dipona dia Babilone wa kale mbua kusombuela bionso bivuaye muenzele ntempelo ne batendeledi balelela ba Yehowa. (Yelemiya 50:8, 14; 51:11, 35, 36) Bia muomumue, dipona ne dibutudibua dia kashikija bia Babilone Munene bidi biumvuija disombuela bua malu avuaye muenzele bakumbaji ba ntendelelu mulelela mu kupita kua siekele. Bushuwa, dibutudibua diende dia kashidi nedijadike ntuadijilu wa “dituku dia disombuela dia kudi Nzambi wetu.”​—Yeshayi 34:8-10; 61:2; Yelemiya 50:28.

      28. Ndîyi-dikulu kayi didi Yehowa utumika nadi bua Babilone Munene, ne mbua tshinyi?

      28 Tshikondo tshia Mikenji ya Mozese, pavua muena Izalele kampanda wiba, uvua ne bua kupingaja bintu bivuaye muibe kuvudija misangu ibidi anyi kupita apu. (Ekesode 22:1, 4, 7, 9) Tshikondo tshia kubutudibua kua Babilone Munene, Yehowa neatumike ne dîyi-dikulu dia bulumbuluishi dia muomumue. Udi ne bua kupeta difutu diende pa kuvudija misangu ibidi malu wonso avuaye muenze. Luse nansha lukese kaluakuikalaku bualu Babilone Munene kavua muleje luse kudi aba bavuaye ukengesha. Wakapawula bisamba bia pa buloba bua kuikalaye ne “nsombelu wa buneme bukuate bundu.” Mpindieu, makenga ne madilu bikadi pa kumukuata. Babilone wa kale uvua wela meji ne: uvua mu dikubibua dijima; uvua wamba ne lutambishi luonso ne: “Tshiakusomba bu mukaji wa mu lufuila to, ne tshiakujimija bana to.” (Yeshayi 47:8, 9, 11) Babilone Munene udi kabidi udiumvua mu dikubibua. Kadi dibutudibua diende, dimufundila bu tshibawu kudi Yehowa udi “ne bukole,” nedivue mu tshita ne mu tshita, amu bu “mu dituku dimuepele”!

  • Madilu ne disanka ku nshikidilu wa Babilone
    Buakabuluibua—Nkomenu wabu munene ukadi pabuipi!
    • 1. Mmunyi muenza “bakalenge ba pa buloba” pabutudibua Babilone Munene mu tshimpitshimpi?

      KUBUTUKA kua Babilone Munene ndumu luimpe bua tshisamba tshia Yehowa, kadi kudi ne buenzeji kayi kudi matunga? Yone udi utuambila ne: “Ne bakalenge ba pa buloba bavua benda nende masandi ne bavua ne nsombelu wa buneme bukuate buôwa nebadile ne nebaditute pa tshiadi ne kanyinganyinga bualu buende, patangilabo muîshi wa kuosheka kuende, eku bimanyine pa bule bua ditshina dia kukengakana kuende, bamba ne: ‘Ndiakabi kayipu, ndiakabi kayipu tshimenga tshinene we, Babilone wewe tshimenga tshikole, bualu dilumbuluishibua diebe diafiki anu mu dîba dimue!’”​—Buakabuluibua 18:9, 10.

      2. (a) Bu mudi nsengu dikumi ya mu tshimfuanyi ya nyama wa luonji wa dikala dikunze ibutula Babilone Munene, bua tshinyi “bakalenge ba pa buloba” badi badila dijimina diende? (b) Bua tshinyi bakalenge, ne kanyinganyinga kakole mu mutshima, mbimanyine kule ne tshimenga tshifundila tshibawu?

      2 Kudila kua matunga kudi mua kukemesha bualu nsengu dikumi ya mu tshimfuanyi ya nyama wa luonji wa dikala dikunze ke idi mibutule Babilone. (Buakabuluibua 17:16) Kadi, mpindieu bu mudi Babilone katshiyiku, “bamfumu ba pa buloba” nebajingulule bushuwa muvuaye ne dikuatshisha kudibo bua kukuba bupole ne dikokela kudi bakokeshibue babo. Bamfumu ba bitendelelu bavua batumbisha mvita, basadila bu babueji ba bantu ku busalayi, ne ku miyuki yabo ya patoke, bakankamija bansongalume bua kudifila bu bena mvita. Bitendelelu bivua bilamika bamfumu banyanguke bunsantu buvuabo badisokoka kunyima kuabu bua kusuya bantu. (Fuanyikija ne Yelemiya 5:30, 31; Matayi 23:27, 28.) Kadi, tutabalele bua se: ne dibungama dikole, bakalenge aba mbimanyine mpindieu kule ne tshimenga tshifundila tshibawu. Kabena bapita kusemena pabuipi natshi bua kutshituadila diambuluisha nansha. Badi ne dibungama pa kumona mudibu batshibutule, kadi ki ndikole menemene to, bua kabavu kudibueja mu njiwu bua bualu buende.

      Bangenda-mushinga badi badilae bakuata madilu

      3. Mbanganyi bakuabu badi banyingalala bua dijimina dia Babilone Munene, ne mbua tubingila kayi tudi Yone ufila?

      3 Ki ng’amu bakalenge ba pa buloba badi banyingalala bua dijimina dia Babilone Munene nansha. “Ne bangenda-mushinga bena ngendu ba pa buloba badi badila ne bakuata madilu bua bualu buende, bualu kakuena muntu udi usumba kabidi bintu biabu bidi biuwule tente mu bibutshilu, bidi biuwule ne ngolo ne argent ne mabue a mushinga mukole ne busanga ne bilamba bia lin muimpe ne bikunzubile ne bia soie ne bikunzubile; ne bintu bia mishindu yonso bienza ne mitshi ya dipembu, ne bintu bia mishindu yonso bisonga bia mibanga ne bintu bia mishindu yonso bia mabaya a mushinga mukole ne bia mutaku, ne bia tshiamu tshifike ne bia tshikalabua; ne sinamome ne mutshi wa amome ne kamonya, ne manyi a manananshi, ne oliban, ne mvinyo, ne manyi a olive, ne bukula butoke bufinuke, ne blé, ne ngombe, ne mikoko; ne tubalu, ne vwatire, ne bapika, ne anyima ya bantu. Eyowa, tshimuma tshimpe tshivua anyima webe ujinga tshiakumbuka kuudi [Babilone Munene], ne bintu bionso bia mushinga muneme ne bintu bionso bilengele biakabutuka nebe, ne kabakubisangana kabidi kashidi.”​—Buakabuluibua 18:11-14.

      4. Bua tshinyi “bangenda-mushinga bena ngendu” badi badila Babilone Munene ne bakuata madilu bualu buende kunyima kua dibutuka diende?

      4 Bushuwa, Babilone Munene uvua mulunda wa pa muoyo ne musumbi munene wa bintu bia bangenda-mushinga bena bintu bungi bu mvula. Tshilejilu, nzubu ya badiambike balume ne badiambike bakaji, ne ekleziya ya bukua-buena-nkristo mmilengeja ne bungi buvule bua ngolo, argent, mabue ne mabaya bia mushinga mukole, ne bintu bikuabu bia mushinga mukole, mu kupita kua siekele. Kabidi, bitendelelu bitu bibenesha nsumbilu ukena kudikanda wa bintu ne bukuatshiki bua maluvu mu matuku a difesto dia Noël didi dipuekesha Kristo milongo, ne makuabu matuku adibu babala mudiwu mansantu. Ba-misionere ba bukua-buena-nkristo bakaya ku misoko ya kulekule, e kunzululaku bisalu bipiabipia bua “bangenda-mushinga bena ngendu” ba mu bulongolodi ebu. Mu siekele wa 17 ku Japon, bena Katolike bakafika ne bangenda balombeshi ba bia bungenda ku matunga menyi, bakabuela mu mvita ya difuila maloba. Tshibungu tshia The Encyclopædia Britannica tshidi tshiamba bua mvita ya kashikija yakenzeka muinshi mua lumbu lua Osaka ne: “Biluilu bia Tokugawa biakatuilangana ne muluishi muambule mabendele mafunda tshimanyinu tshia nkuruse ne bimfuanyi bia Mupandishi ne Munsantu Yakobo, Munsantu mukubi wa Espagne.” Biluilu bitshimunyi biakakengesha ne kujima buena Katolike mu ditunga edi. Bia muomumue, Ekleziya kakupeta disanka nansha dimue mu didibueja diende mu midimu ya bulongolodi ebu.

      5. (a) Bilondeshile dîyi difume mu diulu, mmu mushindu kayi mudi “bangenda-mushinga bena ngendu” bâse madilu? (b) Bua tshinyi bangenda-mushinga pabu ‘mbimanyine pa bule’?

      5 Dîyi difumina mu diulu didi diamba kabidi nunku: “Bangenda-mushinga bena ngendu ba bintu ebi, bakanemena kudiye, nebimanyine pa bule bua ditshina dia kukengakana kuende ne nebadile ne bakuate madilu, bamba ne: ‘Ndiakabi kayipu, ndiakabi kayipu​—tshimenga tshinene we, tshivuadika bilamba bia lin, ne bikunzubile ne bikunze kunzuu, tshilengeja menemene ne bilengejilu bia ngolo, ne mabue a mushinga mukole ne busanga, bualu anu mu dîba dimue bubanji bunene nunku buakapawudibua!’” (Buakabuluibua 18:15-17a) Babilone Munene mumana kubutudibua, “bangenda-mushinga” badi badila dijimija dia ngenda eu muena diabo. Bushuwa, “ndiakabi kayipu, ndiakabi kayipu” buabu buobo! Kadi, tabalelayi bua se: mbâse madilu bua bipatshila biabu bia buîminyi menemene ne​—anu bu bakalenge—​‘mbimanyine pa bule.’ Kabena bapita kusemena pabuipi ne Babilone Munene bua kumutuadila diambuluisha kampanda to.

      6. Bilondeshile dîyi difume mu diulu, mmunyi mudi tupitene ne bendeshi ba mazuwa bakuate madilu, ne bua tshinyi badi badila?

      6 Muyuki udi utungunuka nunku: “Ne kapitene yonso wa mazuwa ne muntu yonso muena ngendu pa mâyi, ne bendeshi ba mazuwa ne aba buonso badi badiila ku mudimu wa ku mbuu, bakimanyina pa bule ne bela mbila pa kutangila muîshi wa kuoshibua kuende ne bamba ne: ‘Ntshimenga kayi tshidi bu tshimenga tshinene?’ Ne bakadiela lupuishi pa mitu yabo ne bakela mbila, badila ne bakuata madilu, bamba ne: ‘Ndiakabi kayipu, ndiakabi kayipu​—tshimenga tshinene, muvua aba buonso bavua ne mazuwa pa mbuu balua babanji ku diambuluisha dia bungi bua bubanji buatshi, bualu mu dîba dimue tshiakabutudibua!’” (Buakabuluibua 18:17b-19) Babilone wa kale uvua tshimenga tshia bungenda tshivua ne mazuwa mavule. Bia muomumue, Babilone Munene udi wenda mushinga bikole ku diambuluisha dia “mâyi a bungi” peshi bantu bende. Ebi bidi bipetesha bena kuitabuja bende ba bungi midimu kabukabu. Nkujimija kayipu kuenzeka buabu buobo mu midimu ya dibueja mfranga pabutudibua Babilone Munene! Kabakupeta kabidi mpokolo wa didiila bu eu nansha kakese.

Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
Patuka
Buela
  • Tshiluba
  • Tumina bakuabu
  • Biudi musue
  • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
  • Malu a kulonda
  • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
  • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
  • JW.ORG
  • Buela
Tumina bakuabu