Timote—‘Muananyi wa bushuwa mu ditabuja’
TIMOTE utshivua nsonga pakamusungula mupostolo muena Kristo Paulo bua kuenza nende ngendu. Ke muakatuadija malanda avua ne bua kutungunuka munkatshi mua bidimu bitue ku 15. Malanda mashême avua pankatshi pabu akafikisha Paulo ku dibikila Timote ne: ‘muananyi munanga ne wa kueyemena mu Mukalenge’ kabidi ne: ‘muananyi wa bushuwa mu ditabuja.’—1 Kolinto 4:17; 1 Timote 1:2.
Timote uvua ne bumuntu bua mushindu kayi buakafikisha Paulo ku dimunanga bikole nunku? Mmunyi muvua Timote muvue muenzejanganyi wa mudimu wa Paulo wa mushinga mukole? Ne mmalongesha kayi mimpe atudi tupeta mu muyuki mufundisha ku spiritu wa midimu ya Timote?
Paulo udi umusungula
Paulo wakapetangana ne muyidi Timote utshivua nsonga pakakumbulaye Luseta (mu ditunga dia Turquie wa lelu) mu luendu luende luibidi lua bu-misionere bu mu 50 B.B. Timote uvua ne lumu luimpe munkatshi mua bena Kristo ba mu Luseta ne mu Ikonio, misangu mikuabu patshivuaye ne bidimu bishadile anyi bipite kakese pa 20. (Bienzedi 16:1-3) Nsombelu wende uvua mukumbanyine dîna diende, didi diumvuija ne: “Eu udi wambika Nzambi lumu.” Kubangila ku buana buende, kakuende Loi ne mamuende Eunike bavua balongesha Timote Mifundu Minsantu. (2 Timote 1:5; 3:14, 15) Bavua balue bena Kristo minga misangu pavua Paulo mukumbule tshimenga tshiabu bua musangu wa kumudilu bidimu bikese kumpala. Mpindieu ku diambuluisha dia spiritu munsantu bakamanyisha malu kampanda pa matuku atshivua alua a Timote. (1 Timote 1:18) Mu diumvuangana ne dimanyisha adi, Paulo ne bakulu ba tshisumbu bakatenteka nsonga eu bianza, kumusungulabu bua mudimu wa pa buawu, ne mupostolo Paulo wakamuangata bua kuyaye nende mu ngendu ya bu-misionere.—1 Timote 4:14; 2 Timote 1:6.
Timote kavua mutengula to bualu tatuende uvua muena Greke ne kavua muena kuitabuja nansha. Bushuwa, kutengudibua kakuvua bualu bulomba bena Kristo to. Kadi, bua kubenga kulenduisha bena Yuda bavuabu ne bua kukumbula, Timote wakanyisha bua bamutengule nansha mutubi bisama.—Bienzedi 16:3.
Timote uvua wangatshibua kuonso eku bu muena Yuda anyi? Bamue bamanyi bapiluke badi bamba ne: bilondeshile ba-rabbi, “bana bavua baledibua kudi baledi ba bisamba bishilangane, bavua balua ba ku ba mukaji, ki mba ku ba mulume nansha.” Mbuena kuamba ne: “bana bavua mukaji muena Yuda ulela bavua balua bena Yuda.” Kadi mufundi Shaye Cohen udi ukonka né “mukenji eu wa ba-rabbi uvua utangila bantu ukavuaku mu bidimu lukama bia kumpala B.B.” ne kabidi né bavua bawutumikila anyi kabayi bawutumikila kudi bena Yuda ba mu Azi Minere. Kunyima kua mumane kukonkonona mianda ya kale pa bualu ebu, wakakoma se: pavua bantu ba bisamba bikuabu basela bakaji bena Isalele, “bana bavua baledibua bavua babangata bu bena Isalele amu bu dîku diabu disombele munkatshi mua bena Isalele. Bana bavua ba ku ba mukaji pavuabu basombele mu ditunga dia ba mukaji. Pavua mukaji muena Isalele uya kusombela mu ditunga dikuabu ne bayende Muena tshisamba tshia bende, bavua bangata bana bende bu Bena tshisamba tshia bende.” Bua Timote, bu muvuaye mulela kudi baledi ba matunga mashilangane bivua ne bua kuikala ne dikuatshisha mu mudimu wa buambi. Malu avua atangila bena Yuda anyi bantu ba bisamba bia bende kaavua ne bua kumupumbisha, pamu’apa uvua upeta mushindu wa kutshimuna dishilangana divua pankatshi pabu.
Nsombelu wa Timote wakashintuluka pakafika Paulo mu Luseta. Didiakaja dia nsonga eu bua kulonda bulombodi bua spiritu munsantu ne kueleshangana diboko ne bakulu bena Kristo ne budipuekeshi biakamupetesha masanka mavule ne midimu ya pa mutu. Né uvua mujingulule anyi kayi mujingulule, Timote uvua ne bua kupeta majitu manene mu mudimu wa Nzambi muikale ku bulombodi bua Paulo, akamulomba bua kuyaye muaba mule—ku Lomo—tshimenga tshikulu tshia Bukalenge.
Timote udi utungunuja midimu ya Bukalenge
Tudi amu ne malu makese mafunda pa bidi bitangila midimu ya Timote, kadi wakenza ngendu bikole bua kutungunuja midimu ya Bukalenge. Timote wakafika mu Azi Minere ne ku Mputu mu luendu luende lua kumpala pamue ne Paulo ne Sila mu 50 B.B. Wakenza nabu mudimu wa buambi ku Filipoi, Tesalonike ne Beloya. Kunyima, bua buluishi buvuaku, Paulo wakaya ku Atena, kushiyaye Timote ne Sila ku Beloya bua kutabalela tshisumbu tshia bayidi tshivuabu benzaku. (Bienzedi 16:6–17:14) Pashishe, Paulo wakatuma Timote ku Tesalonike bua kukolesha tshisumbu tshipiatshipia tshivuaku. Timote wakatuala ngumu ya didiunda diatshi pakapetanganaye ne Paulo mu Kolinto.—Bienzedi 18:5; 1 Tesalonike 3:1-7.
Bible kêna wamba bungi bua matuku avua Timote musombe ne bena Kolinto to. (2 Kolinto 1:19) Kadi, misangu mikuabu mu 55 B.B., Paulo wakela meji a kumutuma kabidi kudibu bualu uvua mupete ngumu mibi pa nsombelu wabu. (1 Kolinto 4:17; 16:10) Kunyima, pavuaye mu Efeso, bakamutuma ne Elasto ku Makedonia. Ne pakafundila Paulo bena Lomo pavuaye ku Kolinto, bavua kabidi ne Timote.—Bienzedi 19:22; Lomo 16:21.
Timote ne bena Kristo bakuabu bakumuka mu Kolinto pamue ne Paulo pakajingaye kuya ku Yelushalema, ne bakaya ne mupostolo Paulo too ne ku Toa. Katuena bamanye né Timote wakatungunuka too ne mu Yelushalema. Kadi dîna diende nditela ku ntuadijilu kua mikanda isatu ivua Paulo mufunde pavuaye mu buloko ku Lomo bu mu 60-61 B.B.a (Bienzedi 20:4; Filipoi 1:1; Kolosai 1:1; Filemona 1) Pavuaye ku Lomo, Paulo wakalongolola bua kutuma Timote ku Filipoi. (Filipoi 2:19) Pakapatuka Paulo mu buloko, Timote wakashala mu Efeso ku bulombodi bua mupostolo eu.—1 Timote 1:3.
Timote ng’wa kuela kalumbandi bualu uvua musue kuenza ngendu ya bungi bua kuambuluisha bisumbu nansha muvua kuenza ngendu mu bidimu lukama bia kumpala B.B., kakuyi bualu butekete nansha. (Tangila Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 15 Tshimungu 1996, dibeji 29, mu kazubu.) Tumonebi lumue lua ku ngendu ivuaye ne bua kuenza ne malu adi luendu elu lutulongesha bualu buende.
Disokolola bumuntu bua Timote
Timote bavua ne Paulo ku Lomo pavuaye mu buloko ne pakafundilaye bena Kristo bavua bakengeshibua ku Filipoi ne: ‘Ndi mutekemene mu dîna dia mfumu Yezu se: nennutumine Timote matuku makese aa, bua mpeteku makanda pangumvua ngumu ya kuenu aku. Bushuwa, tshiena ne munga muntu udi mua kutangila malu enu ne muoyo mujima bu yeye, bualu bakuabu bonso badi bakeba amu bidi bibalengelela, kabayi bakeba bidi bilengelela Yezu Kristo. Nudi bamanye mudi Timote muleje tshilejilu tshia bulamate, ne mutudi benze nende mudimu wa kulongesha mukenji mulenga kaba kamue, bu mudi muana ne tatuende benza.’—Filipoi 1:1, 13, 28-30; 2:19-22, MMM.
Mêyi aa adi ajadika mushindu uvua Timote uditatshisha bua bena kuitabuja nende. Yeye kayi muyile ku buatu to, luendu bu elu luvua luangata matuku 40 ku makasa kumbukila ku Lomo too ne ku Filipoi, ne kusabuka Mbuu wa Adriatike uvua kayi ntanta mule, ne matuku makuabu 40 bua kupingana ku Lomo. Timote uvua mudiakaje bua kuenza bionso abi bua kuambuluisha bana babu ba balume ne ba bakaji.
Nansha muvua Timote wenza ngendu bikole, misangu mikuabu uvua usama. Bidi bimueneka bimpe ne: uvua usama tshifu ne uvua “utamba kusamasama.” (1 Timote 5:23, MML) Kadi wakadienzeja bikole bua lumu luimpe. Katuena mua kukema bua muvua Paulo muikale nende mu malanda mashême!
Bua malu avua Paulo mumulongeshe ne bua dienda pamue nende, mbimueneke ne: Timote wakafuana Paulo ku ngikadilu. Ke bua tshinyi Paulo uvua mua kumuambila ne: ‘Wakalonda diyisha dianyi, bienzedi bianyi, bualu bungakapangadija, ditabuja dianyi, lutulu luanyi, dinanga dianyi, kutantamana kuanyi, makengeshibua anyi ne makenga anyi; ne wakalonda malu akankuata ku Antiokia ne ku Ikonio ne ku Luseta, ne makengeshibua angakakenga ne mutshima wa dikima.’ Timote wakadila ne Paulo, kabidi Paulo uvua usambila bua bualu buende, ne Timote wakenza mudimu pamue nende bua kutuma malu adi atangila Bukalenge kumpala.—2 Timote 1:3, 4; 3:10, 11.
Paulo wakakankamija Timote bua ‘muntu kamulenguludi bua bunsongalume buende.’ Bidi mua kuleja se: Timote kavua udiumvua bimpe munkatshi mua bantu to, ne uvua welakana bua kuleja bukokeshi buende. (1 Timote 4:12; 1 Kolinto 16:10, 11) Nansha nanku, uvua mukumbane bua kuenza mudimu nkayende, ne Paulo uvua mua kumutuma bua kuya kuenza midimu ya mushinga mukole. (1 Tesalonike 3:1, 2) Pakajingulula Paulo ne: kuvua dijinga dia kuludika bimpe malu mu tshisumbu tshia ku Efeso, wakalomba Timote bua ashalemu bua “kukandika bamue bua balekele kulongesha malu a munga mushindu.” (1 Timote 1:3, MMM; disendamija miaku ndietu.) Nansha muvuaye ne majitu a bungi, Timote uvua mudipope. Ne nansha muvuaye kayi udiumvua bimpe mu bantu, uvua muena dikima. Tshilejilu, wakaya kuambuluisha Paulo ku Lomo, pavuaye mupie tshilumbu bua ditabuja diende. Timote pende wakasala buloko pamu’apa amu bua ditabuja.—Ebelu 13:23.
Kabiyi mpata, Timote wakalongela malu a bungi kudi Paulo. Muanda wa se: mupostolo uvua mufundile muenzejanganyi nende wa mudimu eu mikanda ibidi idi isanganyibua mu Mifundu ya tshiena-Greke ya Buena Kristo ku buenzeji bua spiritu udi ujadika patoke mushinga uvuaye mumuambike. Mu tshidimu tshia 65 B.B., pakamona Paulo ne: bakavua pa kumushipa bua ditabuja diende, wakabikila kabidi Timote. (2 Timote 4:6, 9) Bible kêna wamba né Timote wakaya anyi kakaya kumonangana ne Paulo kumpala kua kumushipabu.
Mbimpe udiakaje!
Tudi mua kulonga malu a bungi mu tshilejilu tshimpe tshia Timote. Dilamata Paulo diakamuambuluisha bikole. Nsonga eu uvua utshina bantu wakakola kuluaye mutangidi. Bansonga balume ne bakaji bena Kristo badi mua kupeta bivule padibu balamata bantu ba mushindu umue lelu’eu. Ne bu bikalabu mua kupangadija bua kuenza mudimu wa Yehowa matuku abu onso a muoyo, nebikale ne bia bungi bia kuenza bidi ne mushinga. (1 Kolinto 15:58) Badi mua kuvua bampanda-njila, anyi bambi ba lumu luimpe ba ku dîba ne ku dîba mu bisumbu biabu, anyi badi mua kuambuluisha muaba udi dijinga dikole dia bamanyishi ba Bukalenge. Kudi midimu mikuabu bu mudi mudimu wa bu-misionere mu ditunga dikuabu anyi mudimu ku tshilombuelu tshia buloba bujima tshia Société Watch Tower anyi ku umue wa ku filiale yende. Kabidi, bena Kristo bonso badi mua kuleja meji a buena a Timote, pa kuenzela Yehowa mudimu ne anyima wabu mujima.
Udi musue kutungunuka ne kudiunda mu nyuma, kuambuluisha bulongolodi bua Yehowa mu mudimu wonso udiye musue bua wenze anyi? Nunku ikala bu Timote. Ikala mudiakaje bilondeshile makanda ebe. Nnganyi udi mumanye midimu mikuabu iudi mua kupeta mu matuku atshilualua?
[Mêyi adi kuinshi]
a Dîna dia Timote didi disanganyibua kabidi mu mikanda mikuabu inayi ya Paulo.—Lomo 16:21; 2 Kolinto 1:1; 1 Tesalonike 1:1; 2 Tesalonike 1:1.
[Tshimfuanyi mu dibeji 31]
“Tshiena ne munga muntu udi mua kutangila malu enu ne muoyo mujima bu yeye”