DILONGA DIA 32
Kuakula ne muoyo mujima
PADI muntu wakula ne muoyo mujima, bantu badi bamona ne: udi witaba menemene bidiye wamba. Mupostolo Paulo uvua pende wakula ne muoyo mujima pavuaye uyisha. Wakafundila bantu bakalua bena kuitabuja mu Tesalonika ne: ‘Katuvua banulongeshe Lumu lua Disanka anu ku mishiku patupu, kadi tuvua bajadike bulelela bua Lumu lua Disanka elu ne bukitu.’ (1 Tes. 1:5, MMV) Bukitu anyi dituishibua edi divua dimuenekela ku mushindu uvuaye wakula ne ku nsombelu wende. Patudi tuyisha lumu luimpe, bidi bikengela bua bantu bamone ne: tudi batuishibue bikole.
Tshidibi, kuakula ne muoyo umue eku kakuena mumue ne kulamata bikole mmuenenu wetu nkayende anyi dilongesha didi kadiyi ne bijadiki, peshi kuakula ne lutambishi lukole. Kadi padi muntu wakula malu a mu Dîyi dia Nzambi ne muoyo wonso, udi wakula mu mushindu udi uleja mudiye ne ditaba dikole.—Eb. 11:1.
Bikondo biudi mua kuakula ne muoyo mujima. Mbimpe kuakula ne dituishibua paudi mu mudimu wetu wa budimi. Bantu batu misangu ya bungi bakuteleja ne bamona muudi wakula. Batu bamona muudi umvua bua malu audi ubambila. Diakula ne muoyo mujima ndipite miaku ku bukole ne didi dibaleja ne: udi ne malu a mushinga mukole audi ukeba kubambila.
Mbimpe kuakula kabidi ne muoyo umue patudi kumpala kua bena kuitabuja netu. Nyuma wa Nzambi wakasaka mupostolo Petelo bua kufunda mukanda wende wa kumudilu bua ‘kusengelela ne kumanyisha [bantu] ne: Eu udi ngasa mulelela wa Nzambi.’ Petelo udi ulua kuamba ne: “Nujalamemu bikole.” (1 Pet. 5:12) Mupostolo Paulo wakaleja muvuaye mutuishibue mu mukanda wende kudi bena Lomo; biakambuluisha bena Lomo bikole. Wakafunda ne: ‘Ndi mumane kujadika ne: nansha lufu, nansha muoyi, nansha batumibue ba [Nzambi], nansha mamfumu makuabu a mulu, nansha bidi bienzeka matuku aa, nansha biavua kuenzeka matuku adi kumpala, nansha makole a mulu, nansha a pa buloba, nansha tshifukibua tshikuabu, kashidi kakuena tshintu nansha tshimue tshidi mua kutupandulula ne [Nzambi] uvua muleje mu Yezu Kristo Mfumu wetu mudiye utunanga.’ (Lomo 8:38, 39, MMV) Paulo wakafunda ne dishindika dionso bua mudibi bikengela bua bena Kristo kuyisha bakuabu; lukunukunu luende nkayende luakaleja muvuaye mujadike mujadikilamu pende mushinga wa mudimu eu. (Bien. 20:18-21; Lomo 10:9, 13-15) Bakulu badi pabu ne bua kulongesha Dîyi dia Nzambi ne dishindika.
Dîba didi baledi balonga ne bana babu mu dîku anyi dîba dikuabu, badi ne bua kuikala bakula malu a mu nyuma ne muoyo mujima. Bua kuakula nunku, baledi badi ne bua kuikala banange Nzambi ne njila yende mu mitshima yabu. Nenku nebakule ne bana babu ne mutshima wonso bualu “mukana mua muntu mudi muamba bidi biule mu muoyo wende tente.” (Luka 6:45, MMM; Dut. 6:5-7) Dishindika edi didi kabidi diambuluisha baledi bua kufila kudi bana aba tshilejilu tshia bantu badi ne ‘ditabuja didi kadiyi lubombo.’—2 Tim. 1:5.
Bitu nangananga bimpe bua kuleja mutudi tuakula ne muoyo umue padi bantu bela malu atudi tuetu tuitabuja mpata. Tshilejilu: mulongi nebe, mulongeshi wenu, anyi muena mudimu nebe udi mua kukema bua padiye ukumona kuyi usekelela difesto kampanda. Diandamuna dishindame ne dia meji didi mua kumufikisha bua kunemeka mmuenenu webe muashila pa Bible. Kadi bikala muntu ukeba kukuenzeja malu mabi bu mudi: kuiba, kushima, kunua diamba anyi makanya, peshi buendenda? Mbimpe kuleja malu patoke kakuyi nteka, ne: kuakuenza tshidiye musue atshi to; ne nansha yeye muenze munyi, kuakushintuluka to. Nanku au bidi bikengela kuakula ne dishindika dionso bua kuleja ne: udi ubenga tshidiye ukeba atshi. Tangila tshilejilu muakenza Yosefe malu ne mutshima umue pavua mukaji wa Potifâ musue ne: bende nende. Yosefe wakamba ne: “Ndi mua kuenza bualu ebu bubi bunene ne mua kuenzela Nzambi bibi munyi?” Pakasuminyina mukaji eu, Yosefe wakanyema.—Gen. 39:9, 12.
Mushindu udibi mua kumueneka ne: udi wakula ne muoyo mujima. Miaku yebe idi mua kuenza mudimu munene mu muanda eu. Misangu ya bungi kumpala kua kuamba bualu, Yezu uvua wanji kuamba ne: “Bulelela, bulelela, ndi nkuambila ne.” (Yone 3:3, 5, 11; 5:19, 24, 25) Paulo utu yeye muambe bua kuleja dituishibua ne: ‘Ndi ngitabuja ne,’ ‘Ndi mumanye ne: ndi muitabuje mu Mukalenge Yezu ne,’ kabidi ne: ‘Ndi ngamba dîyi dilelela, tshiena nshima nansha.’ (Lomo 8:38; 14:14; 1 Tim. 2:7) Bua dikumbana dia dîyi diende, Yehowa utu muenzeje imue misangu baprofete bua kuamba ne kushindika dîyi diende, tshilejilu ne: ‘Katshiena tshipanga kulua.’ (Hab. 2:3) Paudi wakula bua milayi eyi, udi mua kuamba pebe biambilu bia muomumue. Wewe weyemena Yehowa pamutu pa kudieyemena, ne wakula ne kanemu, biambilu bidi bileja muudi mutuishibue bua malu audi wamba bia nunku nebileje muudi ne ditabuja dikole.
Dituishibua didi mua kumueneka kabidi ku diakula dia ne muoyo mujima, kabidi ne ku bukole butudi tuakula nabu. Tshilunji tshia mpala, jeste ya kushindika malu ne mikuabu bidi biambuluisha bikole nansha mutu bantu bonso kabayi babienza mushindu umue. Nansha wewe muikale muena buôwa ne muikale ne dîyi dikese, wewe muikale mutuishibue menemene se: malu audi wamba mmalelela, kabidi ne: bidi bikengela bua bakuabu baateleje, dituishibua diebe nedimueneke.
Kamuyi mpata, dituishibua dionso ditudi tuleja kadiena ne bua kuikala dia tshidingishilu to, didi ne bua kuikala dilelela. Bantu buobu bamone se: malu adi anu lua pa ludimi ne kaena umbukila mu mutshima wetu, nebele meji pamu’apa ne: mukenji wetu kawena ne mushinga to. Nanku, ikala muutu pa tshibidilu. Paudi wakula kumpala kua bantu ba bungi, mbimpe kubandishaku dîyi ne kuakula ne makanda kupita pa tshibidilu. Tshidibi, tshipatshila tshiebe ntshia kuakula ne muoyo umue bu pa tshibidilu.
Malu adi mua kukuambuluisha bua kuakula ne muoyo mujima. Bu mudi diakula ne dituishibua dilomba kuakula ne muoyo webe wa munda wonso, kudilongolola bimpe ke mamuende wa bualu. Kutentula malu mu mikanda ne pashishe kuambulula tshianana ki nkukosa tshilumbu etshi nansha. Bidi bikengela kumvua malu bilenga ne kukokesha mua kuamba mu yebe miaku. Ikala mutuishibue ne: malu audi wamba mmalelela ne neambuluishe bateleji. Ke bualu kayi bidi bilomba ne: paudi udilongolola, wikale wangata nsombelu wa bateleji ne mushinga, tshikadibu bamanye pa malu au peshi mudibu baangata.
Bitu bipepele bua bantu kumvua dituishibua dietu ku mushindu utudi tuakula malu adiluila kakuyi lutatu. Nunku pa kumusha dilongolola malu mimpe, uditatshishe bikole bua kuakula bilenga. Utabalele bitupa bia muyuki bidi bilomba kuakula ne mutshima mujima bua kubibadidi pa dibeji to. Wavuluka kabidi bua kusambila Yehowa bua kubeneshaye bionso biudi wenza. Nenku ‘Nzambi neakupe bukitu’ bua kuakula mu mushindu udi uleja ne: udi mutuishibue mudi malu audi wamba mikale malelela ne mikale ne mushinga.—1 Tes. 2:2, MMV.