TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w99 1/3 dib. 18-23
  • Dibenesha dia Yehowa pa “buloba” buetu

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Dibenesha dia Yehowa pa “buloba” buetu
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1999
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Musulu udi upuekela mu buloba buasulula
  • Nkoka mukole wa mabenesha
  • Mâyi adi afila muoyo!
  • Musulu udi upuekela mu Mparadizu
  • “Tshintu tshionso netshikale ne muoyo muaba wonso udi kasulu aku kaya”
    Ntendelelu mukezuke wa Yehowa mmujadikulula
  • Malu manene a mu mukanda wa Yehezekele—Tshitupa II
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2007
  • ‘Tuma muoyo webe ku’ ntempelo wa Nzambi!
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1999
  • “Umvuija . . . mudi ntempelo”
    Ntendelelu mukezuke wa Yehowa mmujadikulula
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1999
w99 1/3 dib. 18-23

Dibenesha dia Yehowa pa “buloba” buetu

“Bintu bionso nebikale ne muoyo kuonso kuyaya musulu.”​—YEHEZEKELE 47:9.

1, 2. (a) Mâyi atu ne mushinga kayi? (b) Mâyi a mu tshikena-kumona tshia Yehezekele adi tshimfuanyi tshia tshinyi?

MÂYI mmuengungu wa pa buawu. Bionso bidi ne muoyo pa buloba bidi dijinga ne mâyi. Kakuena muntu nansha umue udi mua kushala ne muoyo mutantshi mule kakuyi mâyi. Tutu kabidi nawu dijinga bua kusukula bintu, bualu mâyi adi mua kubomboloja ne kumbusha manyanu. Tutu kabidi tuowa mâyi pambidi, tusukula nawu bilamba ne nansha mene biakudia. Kuenza nenku kudi mua kukuba muoyo wetu.

2 Bible udi wenza mudimu ne mâyi bu tshimfuanyi tshia ndongoluelu ya mu nyuma ya Yehowa bua kufila muoyo. (Yelemiya 2:13; Yone 4:7-15) Mu ndongoluelu eyi mudi dikezula dia bantu bende ku diambuluisha dia mulambu wa tshia-bupikudi wa Kristo ne dimanya dia Nzambi didi mu Dîyi diende. (Efeso 5:25-27) Mu tshikena-kumona tshia ntempelo tshipeta kudi Yehezekele, musulu wa mu tshishima udi upueka ufumina ku ntempelo ntshimfuanyi tshia mabenesha aa adi afila muoyo. Kadi ndîba kayi didi musulu au upueka, ne udi ne diumvuija kayi kutudi lelu’eu?

Musulu udi upuekela mu buloba buasulula

3. Mbualu kayi buvua Yehezekele mumone bu mudibi bileja mu Yehezekele 47:2-12?

3 Bu muvuabu bapika mu Babulona, bena tshisamba tshia Yehezekele bavua bajinga ndongoluelu ya Yehowa bikole. Nenku mmunyipu muakakankamijabi Yehezekele bua kumona kasulu ka mâyi kapatuka mu sanktiwere ne kapueka mu ntempelo wa mu tshikena-kumona! Muanjelu udi upima musulu eu mu bitupa bia ntanta ya kudé 1 000. Musulu eu udi wenda wondoka: udi ufika mu tupombo, mu binu, mu tshifuka, too ne padiwu ulua mâyi a muenji mukole adi alomba diowela. Musulu eu udi ufila muoyo ne bufuka. (Yehezekele 47:2-11) Badi bambila Yehezekele ne: “Ku mielelu ya musulu, dishiya dia muamua ne dia munemu, mitshi ya mishindu yonso idi ikuama mamuma a kudia neyidiunde.” (Yehezekele 47:12a) Padi musulu eu udiela mu Mbuu Mufue, mmumue ne: mâyi kaayi ne bintu bidi ne muoyo, bintu bia muoyo bidi bipatukamu! Mishipa idi ivulangana. Mudimu wa diloba mishipa udi utanta.

4, 5. Mmunyi mudi mulayi wa Yoele udi utangila musulu mufuanangane ne wa Yehezekele, ne bua tshinyi mulayi eu udi ne mushinga?

4 Mulayi eu mulengele uvua mua kuikala muvuluije bena Yuda bena tshimuangi mulayi mukuabu mufunda siekele mipite pa ibidi kumpala: ‘Mushimi wa mâyi neupatuke mu nzubu wa Yehowa, neutume mâyi au mu tshibanda tshia Shitima.’a (Yoele 3:18) Anu bu mulayi wa Yehezekele, mulayi wa Yoele udi udianjila kumanyisha ne: musulu neupatukile mu nzubu wa Nzambi anyi ntempelo, ne neufululule muaba mûme.

5 Kukadi bidimu bia bungi Tshibumba tshia Nsentedi ntshiumvuije ne: mulayi wa Yoele udi wenda ukumbana mu tshikondo tshietu etshi.b Bushuwa, bidi muomumue bua tshikena-kumona tshia Yehezekele tshidi tshifuanangane nawu. Mabenesha a Yehowa adi apueka bushuwa lelu’eu mu buloba buasulula bua bantu ba Nzambi, anu bu muvuabi mu Isalele wa kale.

Nkoka mukole wa mabenesha

6. Ntshinyi tshivua dimiamina mashi pa tshioshelu tshia mu tshikena-kumona ne bua kuikala divuluije bena Yuda?

6 Mabenesha a tshisamba tshiasulula tshia Nzambi adi afumina penyi? Kupu muoyo ne: mâyi adi apueka afumina ku ntempelo wa Nzambi. Bia muomumue lelu’eu, mabenesha adi afumina kudi Yehowa ku diambuluisha dia ntempelo wende munene wa mu nyuma​—ndongoluelu wa ntendelelu mukezuke. Tshikena-kumona tshia Yehezekele tshidi tshisakidila diumvuija dikuabu dia mushinga. Mu lubanza lua munda, musulu udi upuekela kumpenga kua tshioshelu, anu dia ku Sud kuatshi. (Yehezekele 47:1) Tshioshelu tshidi munkatshinkatshi mua ntempelo wa mu tshikena-kumona. Yehowa udi umvuija Yehezekele kanungu ne kanungu ka tshioshelu etshi ne utuma dîyi bua bamiaminepu mashi a mulambu. (Yehezekele 43:13-18, 20) Tshioshelu atshi tshivua ne mushinga wa bungi bua bena Isalele bonso. Tshipungidi tshiabu ne Yehowa tshivua tshijadika kale kuonso aku pavua Mose mumiamine mashi pa tshioshelu kuinshi kua Mukuna wa Sinai. (Ekesode 24:4-8) Dimiamina mashi pa tshioshelu tshia mu tshikena-kumona divua ne bua kuikala dibavuluije ne: diakamue pavuabu bapingana mu buloba buabu buasulula, mabenesha a Yehowa avua ne bua kubapuekela anu pavuabu ne bua kunemeka tshipungidi tshivuabu badie nende.​—Dutelonome 28:1-14.

7. Tshioshelu tshia mu tshimfuanyi tshidi ne mushinga kayi kudi bena Kristo lelu’eu?

7 Bia muomumue, lelu’eu bantu ba Nzambi mbabenesha ku butuangaji bua tshipungidi tshitambe buimpe: tshipungidi tshipiatshipia. (Yelemiya 31:31-34) Bavua batshijadike patshi kale kuonso aku ku diambuluisha dia mashi a Yezu Kristo. (Ebelu 9:15-20) Lelu’eu, nansha tuetu bikale munkatshi mua bela manyi, badi mu tshipungidi atshi, anyi munkatshi mua mikoko mikuabu, idi ipetelaku mabenesha, tshioshelu tshia mu tshimfuanyi tshidi ne mushinga wa bungi kutudi. Tshidi tshileja disua dia Nzambi mu diumvuangana ne mulambu wa Kristo. (Yone 10:16; Ebelu 10:10) Anu bu mudi tshioshelu tshia mu tshimfuanyi tshikale munkatshinkatshi mua ntempelo wa mu nyuma, mulambu wa tshia-bupikudi wa Kristo udi ne mushinga wa bungi bua ntendelelu mukezuke. Udi nshindamenu wa dibuikidila dia mpekatu yetu ne wa matekemena etu onso bua matuku atshilualua. (1 Yone 2:2) Nenku tudi tudienzeja bua kuikala ne nsombelu mumvuangane ne mikenji ya tshipungidi tshipiatshipia, ‘mikenji ya Kristo.’ (Galatia 6:2) Bituenza nanku, netupetele mabenesha ku ndongoluelu idi Yehowa muenze bua kufila muoyo.

8. (a) Ntshintu kayi tshivua katshiyi mu lubanza lua munda lua ntempelo wa mu tshikena-kumona? (b) Bakuidi ba mu tshikena-kumona bavua mua kudikezula ne tshinyi?

8 Dibenesha dimue dia mushindu’eu nngikadilu mukezuke ku mêsu kua Yehowa. Mu ntempelo wa mu tshikena-kumona, lubanza lua munda kaluena ne tshintu tshivua tshimueneka patoke mu lubanza lua tabernakle ne mu ntempelo wa Solomo: dilongo dinene divua bakuidi buowela mâyi diakaluabu kubikila ne: mbuu. (Ekesode 30:18-21; 2 Kulondolola 4:2-6) Bakuidi ba mu ntempelo wa mu tshikena-kumona tshia Yehezekele bavua mua kudikezula ne tshinyi? Musulu au wa mu tshishima uvua upueka mu lubanza lua munda! Bushuwa, Yehowa uvua ne bua kubabenesha pa kubapa mushindu wa kuikala ne ngikadilu mukezuke peshi munsantu.

9. Mmunyi mudi bela manyi ne musumba munene mua kuikala ne ngikadilu mukezuke lelu’eu?

9 Bia muomumue lelu’eu, bela manyi mbabenesha bua mudibu ne ngikadilu mukezuke ku mêsu kua Yehowa. Yehowa udi ubangata bu bansantu, ubabala bu bakane. (Lomo 5:1, 2) Netuambe tshinyi bua bena mu “musumba munene,” baleja mu tshimfuanyi kudi bisa bidi kabiyi bia bakuidi? Badi batendelela mu lubanza lua pambelu, ne musulu umue-umue eu udi upitshila mu tshitupa atshi tshia ntempelo wa mu tshikena-kumona. Nenku mbiakanyine bua muvua mupostolo Yone mumone bena mu musumba munene bavuale mizabi mitoke ne kayiyi katoba, bikale batendelela mu lubanza lua ntempelo wa mu nyuma. (Buakabuluibua 7:9-14) Nansha buobu babenzele malu mabi kayi pa buloba ebu bunyanguke, badi mua kuikala bashindike ne: padibu anu baleja ditabuja mu mulambu wa tshia-bupikudi wa Kristo, Yehowa udi ubangata bu bakezuke. Mmunyi mudibu baleja ditabuja? Mmu dilonda mu makasa a Yezu, bikale ne dieyemena dia tshishiki mu mulambu wa tshia-bupikudi.​—1 Petelo 2:21.

10, 11. Ntshitupa tshimue kayi tshia mushinga tshidi natshi mâyi a mu tshimfuanyi, ne mmunyi mudi muanda eu umvuangana ne didiunda dia dikema dia musulu?

10 Anu bu mutukadi bambe, mâyi aa a mu tshimfuanyi adi ne tshitupa tshikuabu tshia mushinga mukole: dimanya. Mu Isalele muasulula, Yehowa wakabenesha bantu bende ne dilongesha dia mu Mifundu ku diambuluisha dia bakuidi. (Yehezekele 44:23) Mu mushindu wa muomumue, Yehowa mmubeneshe bantu bende lelu ne malongesha mavule a mu Dîyi diende dia bulelela ku diambuluisha dia ‘bakuidi ba bukalenge.’ (1 Petelo 2:9) Dimanya dia Yehowa Nzambi, dia malongolola ende bua bukua-bantu ne nangananga dia Yezu Kristo ne Bukalenge bua Masiya didi dipueka bu mâyi adi anu enda avula mu matuku aa a ku nshikidilu. Mbualu bua mushinga bua mutudi tupeta mâyi aa muondoke adi atukankamija mu nyuma!​—Danyele 12:4.

11 Anu bu muvua musulu uvua muanjelu mupime wenda wondoka ku kakese ku kakese, ke mudi kabidi mâyi a mabenesha adi afila muoyo a kudi Yehowa mavule bikole bua kukumbaja majinga a bantu badi batshimukila mu buloba buetu bubenesha bua mu nyuma. Mulayi mukuabu wa diasulula wakadianjila kumanyisha ne: “Eu udi mukese nealue tshinunu, ne eu udi mutambe bukese nealue ditunga dia bukole. Meme nkayanyi, Yehowa, nengenzeje bualu ebu lukasa mu tshikondo tshiabu.” (Yeshaya 60:22, NW) Mêyi aa mmalue malelela​—bantu miliyo mbalue bisumbu bua kudisangisha netu mu ntendelelu mukezuke! Yehowa mmuvudije ‘mâyi’ bua bonso badi balua kudiye. (Buakabuluibua 22:17) Udi utabalela bua se: bulongolodi buende bua pa buloba buabanye Bible ne mikanda idi imumvuija pa buloba bujima mu miakulu nkama ne nkama. Bia muomumue, bisangilu ne mpungilu ya bena Kristo mbilongolola buloba bujima bua bantu bonso bapete mâyi a bulelela matoke ze ze ze bu lumuenu. Ndongoluelu eyi idi ne buenzeji kayi kudi bantu?

Mâyi adi afila muoyo!

12. (a) Bua tshinyi mitshi ya mu tshikena-kumona tshia Yehezekele idi ifika ku dikuama nunku’eu? (b) Mitshi eyi idi ikuama bikole idi tshimfuanyi tshia tshinyi mu matuku a ku nshikidilu?

12 Musulu wa mu tshikena-kumona tshia Yehezekele udi ufila muoyo ne bukole bua mubidi. Padi Yehezekele umvua bua mitshi ivua ne bua kutoloka ku mielelu ya musulu, badi bamuambila ne: ‘Idi ne mabeji adi kaayi afubidila, ne idi ne mamuma adi kaayi atundubila. Mamuma ayi neikale biakudia, ne mabeji ayi neikale [bua] luondapu.’ Bua tshinyi mitshi eyi idi ikuama mu mushindu’eu udi ukemesha? ‘Bualu bua mâyi adi ayimiamina adi afuma ku [sanktiwere mene].’ (Yehezekele 47:12b) Mitshi eyi ya mu tshimfuanyi idi mundidimbi wa ndongoluelu yonso ya Nzambi bua kupingaja bukua-bantu ku bupuangane ku diambuluisha dia mulambu wa tshia-bupikudi wa Yezu. Lelu’eu pa buloba, bashadile bela manyi mbantunga-mulongo mu difila biakudia ne luondapu lua mu nyuma. Pikala bantu 144 000 bamane kupeta bonso difutu diabu ne baye mu diulu, mabenesha adi afumina ku mudimu wabu wa buakuidi bu bakokeshi pamue ne Kristo neatungunuke mu matuku atshilualua, ndekelu wa bionso afikisha ku ditshimuna kashidi lufu lua mu Adama.​—Buakabuluibua 5:9, 10; 21:2-4.

13. N’luondapu kayi ludibu bafile mu tshikondo tshietu etshi?

13 Musulu wa mu tshikena-kumona udi udiela mu Mbuu Mufue ne wondapa tshintu tshionso tshidiwu ulenga. Mbuu eu udi tshimfuanyi tshia nsombelu mufue wa mu nyuma. Kadi muoyo udi uvulangana “miaba yonso idi musulu ubuela.” (Yehezekele 47:9) Bia muomumue, mu matuku a ku nshikidilu, bantu mbapete muoyo mu nyuma muaba wonso udi mâyi a muoyo mabuele. Bantu ba kumpala bakapetulula muoyo mushindu’eu bavua bashadile bela manyi mu 1919. Bakafululuka mu nyuma bumbuka mu nsombelu mufuane wa bafue, wa dibenga kuenza mudimu. (Yehezekele 37:1-14; Buakabuluibua 11:3, 7-12) Katshia pine apu, mâyi au a muoyo mmalenge bakuabu bantu badi bafue mu nyuma. Ne bantu aba mbalue ne muoyo ne mbenze musumba munene udi amu wenda udiunda wa mikoko mikuabu, idi minange Yehowa ne imuenzela mudimu. Mu katupa kîpi emu, ndongoluelu eu neafike too ne kudi misumba ya bantu babishibua ku bafue.

14. Mudimu wa diloba udi utanta ku muelelu wa Mbuu Mufue udi uleja tshinyi lelu’eu?

14 Dikala ne muoyo mu nyuma didi difikisha ku dipatula bintu bia bungi. Bualu ebu mbuleja kudi mudimu wa diloba udi utanta ku mielelu ya mbuu uvua mufue kumpala. Yezu wakambila balondi bende ne: “Nennuvuije balobi ba bantu.” (Matayo 4:19, Muanda Mulenga Lelu) Mu matuku a ku nshikidilu, mudimu wa diloba wakatuadija ne disangisha dia bashadile bela manyi, kadi ki mmuimanyine apu nansha. Mâyi adi afila muoyo adi afumina ku ntempelo wa mu nyuma wa Yehowa, pamue ne dibenesha dia kuikala ne dimanya dijalame, adi alenga bantu ba mu matunga onso. Muaba wonso udi musulu au mufike, muoyo wa mu nyuma mmupatukepu.

15. Ntshinyi tshidi tshileja ne: muntu yonso kakuitaba ndongoluelu mienza kudi Nzambi bua kufila muoyo, ne tshipeta tshia ndekelu netshikale munyi bua bantu ba mushindu’eu?

15 Bushuwa, lelu’eu bantu bonso kabena bitaba mukenji wa muoyo; nansha bonso babishibua ku bafue mu Bukokeshi bua Bidimu Tshinunu bua Kristo kabakuwitaba to. (Yeshaya 65:20; Buakabuluibua 21:8) Muanjelu udi umanyisha ne: bimue bitupa bia mbuu ki mbiondapa nansha. Miaba eyi ya lunteke idi kayiyi ne muoyo badi ‘bayifila kudi luepu.’ (Yehezekele 47:11, NW) Bua bantu ba tshikondo tshietu etshi, ki mbonso badibu bapesha mâyi adi afila muoyo a kudi Yehowa badi baitaba nansha. (Yeshaya 6:10) Ku Armagedone, bonso badi basungule bua kushala mu nsombelu wa bantu bafue ne badi basama mu nyuma nebabafile kudi luepu, mmumue ne: nebababutule bua kashidi. (Buakabuluibua 19:11-21) Kadi, aba badi banua mâyi aa ne lulamatu badi mua kutekemena bua kupanduka ne kumona dikumbana dia ndekelu dia mulayi eu.

Musulu udi upuekela mu Mparadizu

16. Ndîba kayi ne mmushindu kayi wikala tshikena-kumona tshia ntempelo tshipeta kudi Yehezekele mua kufika ku dikumbana diatshi dia ndekelu?

16 Anu bu milayi mikuabu ya diasulula, tshikena-kumona tshia ntempelo tshia Yehezekele tshidi tshipeta dikumbana diatshi dia ndekelu mu Milenyume. Dîba adi kasumbu ka bakuidi kakakuikala kabidi pa buloba apa nansha. ‘Nebikale bakuidi ba Nzambi ne ba Kristo, ne nebakokeshe nende [mu diulu] bidimu tshinunu.’ (Buakabuluibua 20:6) Nebasangishe bakuidi aba ba mu diulu pamue ne Kristo bua kufila mabenesha mavule afumina ku mulambu wende wa tshia-bupikudi. Nenku nebapandishe bantu bakane, babapingaja ku bupuangane!​—Yone 3:17.

17, 18. (a) Mmunyi mudi Buakabuluibua 22:1, 2 umvuija musulu udi ufila muoyo, ne ntshikondo kayi tshiakumbana tshikena-kumona atshi bua musangu wa kumpala? (b) Bua tshinyi musulu wa mâyi a muoyo neudiunde bikole mu Mparadizu?

17 Bushuwa, dîba adi musulu mumona kudi Yehezekele neupueke ne muenji mupite bukole wa mâyi a muoyo. Mu tshikondo etshi ke muakumbana bua musangu wa kumpala mulayi mufunda mu Buakabuluibua 22:1, 2: ‘Wakandeja musulu wa mâyi a muoyo, matoke tô bu ntalatala, ulopoka mu nkuasa wa butumbi wa Nzambi ne wa Muana wa Mukoko munkatshi mua musesu wa musoko. Ku muelelu eu wa musulu ne ku muelelu wawa kuakadi mitshi ya muoyo, ikuama mamuma nsanzu dikumi ne ibidi, ikuama mamuma au ku ngondo ku ngondo; mabeji a mitshi akadi bua kuondapa nawu bisamba.’

18 Mu Milenyume, masama onso a ku mubidi ne a mu lungenyi neajike. Bualu ebu mbuleja bimpe kudi ‘luondapu lua bisamba’ luenza ne mitshi ya mu tshimfuanyi. Ku diambuluisha dia ndongoluelu mienza kudi Kristo ne bantu 144 000, ‘muena musoko kakuamba ne: ndi ne disama.’ (Yeshaya 33:24) Ne musulu eu neufike mu tshikondo tshiawu tshia kudiunda bikole menemene. Newikale ne bua kualabala ne kuondoka bua kumona mua kukumbaja majinga a miliyo, pamu’apa miliyare ya bantu babishibua ku bafue bikala mua kunua mâyi aa mimpe a muoyo. Musulu wa mu tshikena-kumona wakuondapa Mbuu Mufue, kufilawu muoyo muaba wonso uvua mâyi au apuekela. Mu Mparadizu, balume ne bakaji nebapete muoyo mu ngumvuilu wa tshishiki, nebabuondape bua kumbusha lufu lupiana lua kudi Adama bialejabu ditabuja mu mabenesha a tshia-bupikudi abapeshabu. Buakabuluibua 20:12 (NW) udi udianjila kumanyisha ne: mu matuku au nebavungulule “mivungu,” ikala mua kuvudija ngumvuilu wapetesha kabidi bantu babishibua ku bafue masanka. Bia dibungama, nansha mu Mparadizu bamue nebabenge bua kubuondapabu. Bantomboji aba ke bantu badibu ‘bafila kudi luepu’ lua kabutu ka kashidi.​—Buakabuluibua 20:15.

19. (a) Mmunyi muenzeka diabanya dia buloba mu Mparadizu? (b) Musoko eu udi tshimfuanyi tshia tshitupa kayi tshia mushinga mu Mparadizu? (c) Dikala dia musoko mutantshi kampanda ne ntempelo didi ne diumvuija kayi?

19 Kabidi mu tshikondo atshi, diabanyinangana buloba bua mu tshikena-kumona tshia Yehezekele nedipete dikumbana dia ndekelu. Yehezekele wakamona buloba bukosolola biakane; bia muomumue, muena Kristo yonso wa lulamatu udi mua kuikala mushindike ne: neapete wende muaba peshi bumpianyi mu Mparadizu. Pamu’apa, dijinga dia kuikala muntu ne wende nzubu wa kusombela nedikumbane mu bulongame. (Yeshaya 65:21; 1 Kolinto 14:33) Musoko uvua Yehezekele mumone udi uleja bimpe bulombodi budi Yehowa mulongoluele buloba bupiabupia. Kasumbu ka bakuidi bela manyi kakakuikala kabidi mu mubidi munkatshi mua bukua-bantu nansha. Tshikena-kumona tshidi tshifila lungenyi alu pa kuleja musoko eu muikale mu buloba bua “tshianana” mutantshi kampanda ne ntempelo. (Ezekiyele 48:15, MMM) Nansha mudi bantu 144 000 bakokesha mu diulu pamue ne Kristo, Mukalenge ki mmupangile baleji-mpala pa buloba nansha. Bakokedi bende badi pa buloba nebapetele masanka mavule ku bulombodi ne buludiki bua dinanga bua bena mu kasumbu ka mukokeshi. Nansha nanku, tshilombuelu tshilelela tshia mbulamatadi eu netshikale mu diulu, ki mpa buloba nansha. Muntu yonso wikala pa buloba, pamue ne kasumbu ka mukokeshi, neakokele Bukalenge bua Masiya.​—Danyele 2:44; 7:14, 18, 22.

20, 21. (a) Bua tshinyi dîna dia musoko eu ndiakanyine? (b) Ngumvuilu wetu wa tshikena-kumona tshia Yehezekele udi ne bua kutusaka ku didiela nkonko kayi?

20 Mona mêyi a ndekelu a mulayi wa Yehezekele: ‘Nebabikile dîna dia musoko ku dituku adi too ne tshiendelele ne: Yehowa [Nkayende] Udi Apa.’ (Yehezekele 48:35) Musoko eu kawakuikalaku bua kupesha bantu bukokeshi anyi bumfumu nansha; peshi kawakuikalaku bua kukumbajija disua dia muntu nansha. Mmusoko wa Yehowa, udi uleja lungenyi ne njila yende ya dinanga ne nkatshinkatshi. (Yakobo 3:17) Bidi bitupesha dishindika didi dikankamija dia se: Yehowa neabeneshe ‘buloba [buende] bupiabupia’ bua bulongame anyi nsangilu wa bukua-bantu bua kashidi ne tshiendelele.​—2 Petelo 3:13.

21 Katuenaku tusanka bua ditekemena edi didi kumpala kuetu anyi? Nenku mbiakanyine bua yonso wa kutudi adikonke ne: ‘Ntshinyi tshindi ngenza bua mabenesha aa malenga masokolola mu tshikena-kumona tshia Yehezekele? Ndiku ne lulamatu luonso mfila dikuatshisha mu mudimu muenza kudi batangidi ba dinanga, pamue ne midimu ya bashadile bela manyi ne bantu balua bena mu kasumbu ka mukokeshi anyi? Ndi muvuije ntendelelu mukezuke muanda wa mushinga mukole mu nsombelu wanyi anyi? Ndi mpetela masanka a tshishiki ku mâyi mavule a muoyo adi apueka lelu’eu anyi?’ Muntu yonso wa kutudi atungunuke ne kuenza nenku ne asankile mu ndongoluelu ya Yehowa kashidi too ne tshiendelele!

[Mêyi adi kuinshi]

a Tshibanda etshi tshidi ne musulu tshidi mua kuikala tshileja Tshibanda tshia Kidilona, tshidi tshialabale ku Sud-Est kumbukila ku Yelushalema too ne ku Mbuu Mufue. Musulu eu kautu ne mâyi ne utu mûme nangananga kuinshi kuawu.

b Tangila Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 1 Lumungulu 1881 (Angl.), ne tshia dia 1 Kabitende 1981 (Mfual.).

Newandamune munyi?

◻ Mâyi adi apueka afumina ku ntempelo adi tshimfuanyi tshia tshinyi?

◻ N’luondapu kayi ludi Yehowa mufile ku diambuluisha dia musulu wa mu tshimfuanyi, ne bua tshinyi musulu eu mmudiunde?

◻ Mitshi idi ku mielelu ya musulu idi tshimfuanyi tshia tshinyi?

◻ Musoko newikale tshimfuanyi tshia tshinyi mu Bukokeshi bua Bidimu Tshinunu, ne bua tshinyi dîna dia musoko eu ndiakanyine?

[Bimfuanyi mu dibeji 23]

Musulu wa muoyo udi uleja ndongoluelu muenza kudi Nzambi bua kupandisha bantu

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu