NSHAPITA WA 7
Utu wangata muoyo ne mushinga bu mudi Nzambi uwangata anyi?
‘Kuudi wewe kudi muoyo.’—MUSAMBU 36:9.
1, 2. (a) Ntshintu kayi tshimpe tshidi Nzambi mutupeshe? (b) Bua tshinyi kuela meji pa mikenji ya mu Bible kudi ne mushinga wa bungi lelu?
TATU wetu wa mu diulu mmutupeshe tuetu bantu badi ne lungenyi ne badi mua kuidikija ngikadilu yende muoyo udi tshintu tshia mushinga mukole mutambe. (Genese 1:27) Muoyo eu udi utuambuluisha bua kuela meji pa mibelu ne mikenji ya mu Bible. Patudi tuyitumikila, tudi tulua bena Kristo bashindame badi banange Yehowa ne badi ne ‘meji mibidile a kujingulula nawu tshidi tshimpe ne tshidi tshibi.’—Ebelu 5:14.
2 Kuela meji pa mikenji ya mu Bible kudi ne mushinga wa bungi lelu eu, bualu malu mmashintuluke bikole pa buloba ne kakuena mushindu wa kuela mikenji bua bualu ne bualu buonso butudi mua kupetangana nabu to. Malu a ngodapilu adi ajadika bualu ebu, nangananga pa bidi bitangila manga adi menza ne mashi ne mishindu ya diondapangana ne mashi. Bualu ebu budi ne mushinga wa bungi kudi bantu bonso badi basue kutumikila Yehowa. Kadi tuetu bumvue bimpe tshidi Bible wamba, netuangate mapangadika adi mua kutuambuluisha bua kulama kondo ka muoyo kimpe ne kushala mu dinanga dia Nzambi. (Nsumuinu 2:6-11) Tukonkononayi imue mikenji ne mibelu idi Bible ufila bua tshilumbu etshi.
MUOYO NE MASHI MBINTU BIA TSHIJILA
3, 4. Mmuaba kayi udibu baleje mudi mashi tshintu tshia tshijila bua musangu wa kumpala mu Bible? Bualu ebu mbuimanyine pa mêyi kayi a Nzambi?
3 Yehowa wakaleja diumvuangana didi pankatshi pa muoyo ne mashi ne mudibi bia tshijila bua musangu wa kumpala pavua Kayine mushipe Abele. Wakambila Kayine ne: ‘Mashi a muakunyebe adi ela dîyi kundi difume pa buloba.’ (Genese 4:10) Ku mêsu kua Yehowa, mashi a Abele avua aleja muoyo uvuabu bashipe ku bukole. Nunku mu mushindu kampanda, mashi a Abele avua ela lubila alomba bua Nzambi aasombuele.—Ebelu 12:24.
4 Kunyima kua mvula wa kabutu wa mu matuku a Noa, Nzambi wakitabila bantu bua kudia munyinyi wa nyama, kadi kabavua ne bua kudia mashi to. Wakamba ne: ‘Kanudi muoyo wa munyinyi wonso, mmashi mene. Numanye kabidi ne: Nendombe bulami bua mashi enu.’ (Genese 9:4, 5) Mukenji eu Nzambi mmuwelele bana ba Noa bonso too ne tuetu kabidi. Udi ujadika mêyi avua Nzambi muambile Kayine adi aleja ne: mashi adi aleja muoyo wa bifukibua bionso. Mukenji eu udi kabidi utuleja ne: Yehowa mufuki wa muoyo neadisombuele kudi bantu bonso badi kabayi banemeka muoyo ne mashi.—Musambu 36:9.
5, 6. Mmunyi muvua mikenji ya Mose mileje mudi mashi tshintu tshia tshijila ne tshia mushinga? (Bala malu adi mu kazubu kadi kamba ne: “Tunemeke muoyo wa nyama.”)
5 Mikenji ya Mose yakaleja payi mudi mashi aleja muoyo ne mikale tshintu tshia tshijila. Lewitiki 17:10, 11 udi wamba ne: ‘Muntu yonso udi udia mashi, meme nengumushe matshi anyi kudi muntu au udi udia mashi, nemmumushe munkatshi mua bana babu. Bualu bua mashi adi bu muoyo wa tshintu; ngakanupa mashi pa tshioshelu bualu bua kunubuikidila nawu bubi buenu; mashi adi anubuikidila bubi bualu bua muoyo wawu.’a—Bala malu adi mu kazubu kadi kamba ne: “Mashi adi ne bukole bua kubuikidila.”
6 Pavua bena Isalele kabayi bela mashi a nyama ivuabu bashipa pa tshioshelu, bavua baela panshi ne baajibikila. Pavuabu benza nunku, bavua baleja ne: badi bapingaja muoyo kudi mufuki wawu. (Dutelonome 12:16; Yehezekele 18:4) Kadi tumanye ne: bena Isalele kabavua bavuije mukenji eu mukole pa kukeba bua kupatula mashi too ne kamata ka ndekelu mu mubidi wa nyama to. Muena Isalele yonso uvua ne bua kudia munyinyi wa nyama uvuabu bakose mutu bimpe ne bele mashi panshi bua kuleja muvuaye unemeka Mufuki wa muoyo.
7. Mmushindu kayi uvua Davidi muleje ne: uvua unemeka mashi bu tshintu tshia tshijila?
7 Davidi ‘muntu uvua mutshima [wa Nzambi] musue’ uvua mumvue bimpe tshivua mukenji wa kubenga kudia mashi eu umvuija. (Bienzedi 13:22) Dituku dikuabu pavua nyota yamba kumushipa, bantu bende basatu bakabuela mu tshitudilu tshia baluishi babu, kusunabu mâyi mu dijiba dia muaba au ne kumutuadila. Ntshinyi tshiakenza Davidi? Wakabebeja ne: ‘Ndi mua kunua mashi a bantu bakamba kujimija mioyo yabu anyi?’ Ku mêsu kua Davidi, kunua mâyi au kuvua anu bu kunua mashi a bantu bende bavua bambe kudishipesha pavuabu baye kuasuna. Ke bualu kayi nansha muvuaye ne nyota, ‘wakaapongolola ku mêsu kua Yehowa.’—2 Samuele 23:15-17.
8, 9. Dienza dia tshisumbu tshia bena Kristo ndishintulule mushindu udi Nzambi umona mashi anyi? Umvuija.
8 Bidimu bitue ku 2400 Nzambi mumane kukandika Noa mashi ne bidimu bitue ku 1500 panyima pa yeye mumane kudia tshipungidi tshia mikenji ne bena Isalele, wakambuluisha bena mu kasumbu kaludiki ka bena Kristo ba kumpala ne nyuma wende bua kufunda ne: ‘Bualu bua nyuma muimpe wakamona, ne tuetu kabidi ne: Ki mbimpe bua kunutekela bunga bujitu, anu malu atudi nawu bualu: nulekele bintu bidi bishipela mpingu, nulekele kabidi mashi ne nyama mifiekela mu nshingu pa kuyishipa ne masandi.’—Bienzedi 15:28, 29.
9 Mbimueneke patoke ne: bena mu kasumbu kaludiki abu bavua bajingulule mudi mashi tshintu tshia tshijila ne bamone ne: kuadia anyi kuela mu mubidi kudi anu bu kutendelela mpingu anyi kuenda masandi. Ke tshidi bena Kristo balelela lelu bitaba. Pashishe bu mudibu bela meji pa mêyi ne mikenji ya mu Bible ne bayitumikila, badi bangata mapangadika adi asankisha Yehowa mu tshilumbu tshia mashi.
DIONDOPANGANA NE MASHI
10, 11. (a) Bantemu ba Yehowa batu bamona diedibua dia mashi ne dia bintu binene bidi bienza mashi bishi? (b) Ndîba kayi ditu bena Kristo badisunguila tshia kuenza mu bualu bua mashi?
10 Bantemu ba Yehowa badi bitaba ne: ‘kulekela mashi’ kudi kumvuija kubenga bua kababediwu, kuafila bua kuelabu muntu mukuabu anyi kulamisha mashi abu bobu bine bua kuluabu kubelawu. Badi kabidi banemeka mukenji wa Nzambi eu padibu babenga bua kababedi bintu binene binayi bidi bienza mashi bu mudi globile mikunze, globile mitoke, plakete ne plasma.
11 Lelu eu, diya kumpala dia malu a baminganga ndiambuluishe kabidi bua kutapululabu bintu binene binayi ebi mu tutupa tukese. Muena Kristo udiku mua kuitaba bua bamuele tutupa tukese etu anyi? Udi ne bua kutumona bu “mashi” anyi? Muntu nkayende ke udi ne bua kusungula tshia kuenza. Ke mudibi kabidi bua ngondapilu wa ditata mashi (hémodialyse), wa diengulula mashi (hémodilution) ne wa dipitshisha mashi a muntu mu tshiamu pashishe apingana mu mubidi kabayi baalama muaba kampanda to.—Bala Biena-bualu bidibu basakidile “Tutupa tukese tua mu mashi ne mishindu ya dipandangana.”
12. Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza ne malu adi atangila kondo ka muoyo?
12 Malu atudi ne bua kudiangatshila mapangadika adi ne mushinga mukese ku mêsu kua Yehowa anyi? Tòo, bualu utu umona meji etu ne tshidi tshitusaka bua kuenza malu kampanda. (Nsumuinu 17:3; 21:2; 24:12) Nunku tuetu bamane kulomba Yehowa bua atuambuluishe ne benze makebulula bua ngondapilu kampanda, tudi ne bua kulonda tshidi kondo ketu ka muoyo kalongesha kudi Bible katuambila. (Lomo 14:2, 22, 23) Bena Kristo netu kabena ne bua kutuenzeja bua kuitaba tshidi kabu kondo ka muoyo kabambila to. Tuetu petu katuena ne bua kubebeja ne: “Ntshinyi tshiuvua mua kuenza pa muaba wanyi?” Mu malu a mushindu eu, muena Kristo yonso udi ne bua ‘kudiambuila bujitu buende.’b—Galatia 6:5; Lomo 14:12; bala malu adi mu kazubu kadi kamba ne: “Ndi mmona mashi bu tshintu tshia tshijila anyi?”
MIKENJI YA YEHOWA IDI ILEJA MUDIYE TATU UDI NE DINANGA
13. Mikenji ne mêyi bia Yehowa bidi bileja ne: udi Nzambi wa mushindu kayi? Fila tshilejilu.
13 Mikenji ne mêyi atudi tupeta mu Bible bidi bileja mudi Yehowa muikale muedi wa mikenji muimpe ne mudiye Tatu udi munange bana bende ne udi uditatshisha bua diakalenga diabu. (Musambu 19:7-11) Yehowa kavua mutuelele mukenji wa ‘kulekela mashi’ bua tuetu kuepuka masama to, kadi mukenji eu udi utuambuluisha bua kubenga kupeta masama atu ambulukilangana mu dielangana dia mashi. (Bienzedi 15:20) Pashishe baminganga ba bungi badi bamba ne: kupanda muntu kabayi bamuela mashi ke “ngondapilu muimpe mutambe” udiku lelu. Bua bena Kristo balelela, tshidi baminganga bambe etshi tshidi tshijadika anu mudi Yehowa tatu wetu muikale ne meji a bungi menemene ne mutunange bikole.—Yeshaya 55:9; Yone 14:21, 23.
14, 15. (a) Mmikenji kayi idi ileja mudi Nzambi mutunange? (b) Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua kutumikila mêyi avua masake Nzambi bua kuela mikenji eyi?
14 Mikenji ya bungi ivua Nzambi muelele bena Isalele idi ileja muvuaye musue diakalenga diabu. Tshilejilu, wakabambila bua kuenza katshibumba kanyunguluke misaka ya nzubu yabu bua kuepuka njiwu bualu bavua ne tshibidilu tshia kusombapu ne kuenzelapu malu a bungi. (Dutelonome 22:8; 1 Samuele 9:25, 26; Nehemiya 8:16; Bienzedi 10:9) Uvua kabidi mubambile bua kulama bimpe ngombe mitomboke ivua mua kuenzela bantu bibi. (Ekesode 21:28, 29) Pavua muntu kayi ulonda mikenji ya Yehowa eyi, uvua uleja muvuaye kayi wangata muoyo wa bantu bakuabu ne mushinga ne uvua mua kupeta dibanza dia mashi.
15 Mmunyi muudi mua kutumikila mêyi avua masake Nzambi bua kuela mikenji eyi? Konkonona mashinyi ebe, mushindu uutu uendesha, bimuna biebe, nzubu webe, muaba webe wa mudimu ne mishindu ya dijikija lutetuku iudi usungula bua kumona ni mbimpe. Mu matunga makuabu, bansonga bavule badi bafua ku njiwu, misangu ya bungi anu bualu badi balubakana. Kadi bansonga badi basue kushala mu dinanga dia Nzambi badi bangata muoyo ne mushinga ne kabena bauteka mu njiwu bua malu a mukodi to. Kabena bela meji ne: bu mudibu bansonga kakuena tshidi mua kubenzekela to. Kadi badi benza malu mimpe mu bunsonga buabu bua kuepuka diakabi.—Muambi 11:9, 10.
16. Mmukenji kayi wa mu Bible udi ukandika ditula dia difu ku bukole? (Bala diumvuija didi kuinshi kua dibeji.)
16 Nansha muana utshidi munda mua mamuende udi ne mushinga wa bungi ku mêsu kua Nzambi. Mu Isalele, pavua muntu ukuma mukaji udi ne difu ne bualu ebu bumufikishe yeye anyi muana uvua munda muende ku difua, muntu au uvua mushipianganyi ku mêsu kua Nzambi ne uvua ne bua kufila “muoyo ku muoyo.”c (Ekesode 21:22, 23) Ela meji mudi Yehowa mua kuikala umvua padiye umona bana bungi kabuyi kubala badibu bashipa padi bantu batula mafu ku bukole tshidimu tshionso etshi anu bua kudisankisha anyi bua tshiendenda.
17. Leja muudi mua kukolesha muntu uvua mutule difu ku bukole kumpala kua kumanyaye bulelela.
17 Kadi netuambe tshinyi bua mukaji uvua mutule difu ku bukole kumpala kua kumanyaye bulelela? Yehowa udiku mua kumufuila luse anyi? Eyowa, yeye munyingalale ne muoyo mujima, Yehowa udi umufuila luse ku diambuluisha dia mashi a Yezu. (Musambu 103:8-14; Efeso 1:7) Bushuwa, Kristo nkayende wakamba ne: ‘Tshiakaluila bua kubikila badi bakane bua kukudimunabu mitshima yabu, ngakuluila bua kubikila anu badi babi.’—Luka 5:32.
LEKELA MEJI MABI
18. Bible udi uleja ne: tshidi tshikebesha lufu lua bantu ba bungi ntshinyi?
18 Yehowa kena utulomba anu bua kubenga kuenzela bantu bakuabu bibi to, kadi udi utulomba kabidi bua kubenga kuikala ne lukuna munda muetu bualu luolu ke ludi lukebesha lufu lua bantu bapite bungi. Mupostolo Yone wakafunda ne: ‘Muntu yonso udi ne muanabu lukuna udi mushipianganyi.’ (1 Yone 3:15) Muntu udi mukine mukuabu kena anu ubenga kumumvuila luse to, kadi udi ujinga bua afue nansha kufua. Udi mua kuleja lukuna luende elu padiye umushiminyina mudiye muenze mibi idi ikengela bua Nzambi amunyoke. (Lewitiki 19:16; Dutelonome 19:18-21; Matayo 5:22) Nunku mbimpe tuetu kudienzeja bua kumbusha meji onso mabi adi mua kuikala munda muetu.—Yakobo 1:14, 15; 4:1-3.
19. Mmunyi mudi muntu udi unemeka mêyi a mu Bible umona mvese bu mudi Musambu wa 11:5 ne Filipoi 4:8, 9?
19 Bantu badi bangata muoyo ne mushinga bu mudi Yehowa uwangata ne badi basue kushala mu dinanga diende badi ne bua kulekela tshikisu mu mishindu yatshi yonso. Musambu wa 11:5 udi wamba ne: ‘Yehowa udi ne muntu udi musue malu a tshimbambila (anyi a tshikisu) lukuna.’ Mvese eu kena anu utuleja tshidi Yehowa to, kadi udi uleja mukenji udi utangila muoyo wetu. Udi usaka bantu badi banange Nzambi bua kuepuka mushindu wonso wa dijikija lutetuku udi mua kubafikisha ku dinanga malu a tshikisu. Bia muomumue, bu mudi Yehowa muikale “Nzambi wa ditalala,” bidi bisaka basadidi bende bua kuuja lungenyi luabu ne mioyo yabu ne malu mimpe adi mua kubambuluisha bua kuikala bena ditalala.—Filipoi 4:8, 9.
KUBUELAKANYI MU BISUMBU BIDI NE DIBANZA DIA MASHI
20-22. Bena Kristo batuku babuelakana mu malu a pa buloba anyi? Bua tshinyi?
20 Ku mêsu kua Nzambi, bulongolodi bua Satana buonso bujima budi ne dibanza dia mashi. Makalenge a pa buloba ebu adibu baleje mu Bible bu nyama ya luonji mmashipe bantu binunu ne binunu ne batendeledi ba Yehowa ba bungi. (Danyele 8:3, 4, 20-22; Buakabuluibua 13:1, 2, 7, 8) Bangenda-mushinga ne benji ba bintu mbakuatshishangane ne bakokeshi badi bu nyama ya luonji aba bua kupatula bingoma bibi bitambe ne mbapete bubanji bua bungi ku bintu ebi. Bushuwa, “buloba bujima budi mu bukokeshi bua Mubi.”—1 Yone 5:19, MML.
21 Bu mudi bayidi ba Yezu ‘kabayi ba pa buloba,’ kabena babuelakana mu makalenge a pa buloba ne mvita yawu to, nunku badi bepuka dibanza dia mashi padibu babenga kushipa bantu anyi kusaka bakuabu ku dishipangana.d (Yone 15:19; 17:16) Pashishe badi bidikija Kristo padibu kabayi baluisha bantu badi babakengesha. Kadi badi bananga baluishi babu, babalombela too ne Nzambi.—Matayo 5:44; Lomo 12:17-21.
22 Kadi bena Kristo badi nangananga babenga bua kubuelakana ne “Babulona munene” udi muikale nsangilu wa bitendelelu bionso bia dishima bualu yeye mmushipe bantu kupita bisumbu bikuabu bionso bia bulongolodi bua Satana. Bible udi wamba ne: ‘Bakasangana mashi a baprofete ne a bansantu ne a bonso bakashipibua pa buloba munkatshi muende.’ Ke bualu kayi Nzambi udi utudimuija ne: ‘Bantu banyi, nulopoke munkatshi muende.’—Buakabuluibua 17:6; 18:2, 4, 24.
23. Kupatuka mu Babulona munene kudi kumvuija tshinyi?
23 Kumbuka mu Babulona munene kakuena kumvuija anu kupatuka mu bitendelelu bia dishima anyi kuambila benamu ne: tshitshiena kabidi muena kuitabuja wenu to. Kadi kudi kumvuija kabidi kukina malu mabi onso adibi bitaba anyi adibi bisaka bantu ku dienza bu mudi tshiendenda, dibuelakana mu malu a tshididi ne dikeba dia bubanji ne lukuka luonso. (Musambu 97:10; Buakabuluibua 18:7, 9, 11-17) Malu aa atu afikisha bantu misangu ya bungi ku diela mashi panshi.
24, 25. Nzambi udi ufuila muntu udi unyingalala bua mibi yende luse ku diambuluisha dia tshinyi? Bakavua baleje bualu ebu kudi tshinyi?
24 Kumpala kua tuetu kudilambula kudi Yehowa ne kutambula, tuetu bonso tuvua ne dibanza dia mashi bualu tuvua bakuatshishe bulongolodi bua Satana mu mushindu kampanda. Kadi bu mutudi bashintuluke, bitabuje mulambu wa Kristo ne badilambule kudi Nzambi, udi utufuila luse ne utulama ku malu adi mua kunyanga malanda etu nende. (Bienzedi 3:19) Misoko ya kusokomena ivuaku kale ikavua midianjile kuleja mushindu udi Nzambi utulama eu.—Nomba 35:11-15; Dutelonome 21:1-9.
25 Ntshinyi tshivuabu benza? Pavua muena Isalele ushipa mukuende ku mpukampuka, uvua ne bua kunyemena mu umue wa ku misoko ya kusokomena. Kunyima kua balumbuluishi bavuabu basungule bamane kumulumbuluisha, muntu au uvua ushala mu musoko au too ne pavua muakuidi munene ufua. Pashishe uvua mua kuya kusombela kuonso kuvuaye musue. Bualu ebu budi buleja mudi Nzambi ne luse lua bungi ne mudiye wangata muoyo ne mushinga mukole. Lelu eu Nzambi mmulongolole bualu budi bufuanangane ne misoko ya kusokomena. Mmubulongolole ku diambuluisha dia mulambu wa Kristo bua kutusungila ku lufu lutudi bakumbanyine, bualu tuvua bashipe katuyi bamanye mukenji wende udi utangila muoyo ne mashi bidi bikale bintu bia tshijila. Utuku wangata bualu ebu ne mushinga anyi? Udi mua kuleja muudi ubuangata ne mushinga ku tshinyi? Udi ne bua kubikila bantu bakuabu bua kuluabu pabu mu musoko wa kusokomena udiku lelu bualu “dikenga dinene” ndisemene bikole.—Matayo 24:21; 2 Kolinto 6:1, 2.
YISHA LUMU LUIMPE BUA KULEJA MUUDI WANGATA MUOYO NE MUSHINGA
26-28. Tudi bafuanangane ne muprofete Yehezekele ku tshinyi? Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza bua kushala mu dinanga dia Nzambi?
26 Basadidi ba Nzambi lelu badi ne mudimu wa butentekedi wa buena uvua Yehowa mupeshe muprofete Yehezekele wa kuikala umanyisha bena Isalele malu avua Yehowa ukeba kuenza. Wakamuambila ne: ‘Paumvua dîyi mukana muanyi, ubadimuije mu muaba wanyi.’ Bu Yehezekele kayi mukumbaje mudimu wende eu, uvua upeta dibanza dia mashi a bena Isalele bonso bavuabu ne bua kushipa pavuabu ne bua kubutula tshimenga tshia Yelushalema bua mibi yatshi. (Yehezekele 33:7-9) Kadi Yehezekele wakatumikila Yehowa ne kakapeta dibanza dia mashi to.
27 Lelu eu tudi bindile dibutuka dia bulongolodi bua Satana. Nunku Bantemu ba Yehowa badi bamona ne: badi ne dibanza ne diakalenga dia kudimuija bantu bua “dituku dia disombuela” dia Nzambi padibu bayisha Bukalenge buende. (Yeshaya 61:2; Matayo 24:14) Udiku wenza mudimu eu ne muoyo mujima anyi? Mupostolo Paulo kakalengulula mudimu wende to. Ke bualu kayi wakamba ne: “Ndi mbingishibua ku mashi a bantu bonso. Tshiakatshina bua kunuambila malu onso adi Nzambi musue.” (Bienzedi 20:26, 27) Udi tshilejilu tshitudi ne bua kulonda.
28 Bua tuetu kushala mu dinanga dia Yehowa tatu wetu udi mutunange, katuena anu ne bua kumona muoyo ne mashi bu bintu bia tshijila to. Tudi kabidi ne bua kuikala bantu ba tshijila ku mêsu kuende. Ke tshitualonga mu nshapita udi ulonda.
[Mêyi adi kuinshi]
a Tshikandakanda kampanda tshidi tshiakula bua mêyi a Nzambi a ne: “Muoyo wa mubidi udi mu mashi” tshiamba ne: “Nansha mudibu bafuanyikija mashi ne muoyo, mêyi aa mmalelela bualu katupa konso ka mashi kadi kambuluisha bua kuikala ne muoyo.”—Scientific American.
b Bala Réveillez-vous ! wa Tshimungu 2006, dibeji dia 3-12, mupatula kudi Bantemu ba Yehowa.
c Bantu batu bumvuija miaku ya mu Bible badi bamba ne: bilondeshile miaku ya mu tshiena Ebelu idibu batele mu mvese eyi bidi “bimueneka ne: katuena ne bua kuamba mudiyi ikumbanyina anu njiwu idi mukaji nkayende upeta to.” Tumanye kabidi ne: Bible kena uleja ne: bavua ne bua kulumbuluisha muntu bilondeshile bungi bua ngondo ikadi difu dia mukaji dinenge to.
d Bala nshapita 5 udi wamba ne: “Mutudi katuyi mua kubuelakana mu malu a pa buloba.”
[Kazubu mu dibeji 76]
MASHI ADI NE BUKOLE BUA KUBUIKIDILA
Dîyi dia Nzambi didi dileja ne: mashi adi muomumue ne muoyo. Ke bualu kayi, pavua muena Isalele uvua ushipa mikenji ya Yehowa unyingalala bua bubi buende, uvua ufila mulambu wa nyama pa tshioshelu bua Yehowa amufuile luse pamutu pa kumupishabu. (Lewitiki 4:27-31) Mulambu au uvua wambuluisha bua Yehowa kumubuikidila mibi yende, kadi kabivua bua kashidi to.
Padi Bible wakula bua “kubuikila” udi usua kuleja “kushintakaja” anyi “kubuikidija” anu bu mutu mufunyiki wa luesu ulubuikila bimpe menemene. Kakuvua mulambu wa nyama uvua mua “kubuikila” anyi kubuikidila mibi ya bantu yonso bua kashidi to. Kadi milambu ya nyama ivua ileja mulambu mupuangane uvua ne bua kulua kubuikidila bantu mibi yabu.—Ebelu 10:1, 4.
Dibuikila dia mibi edi diakenzeka pavua ‘Yezu Kristo mufile mubidi wende musangu umue tshiendelele.’ (Ebelu 10:10) Muoyo mupuangane wa Kristo uvuabu baleja kudi ‘mashi a mushinga mukole, bu a muana wa mukoko kayi ne kalema ne kayi ne ditoba’ avua makumbanangane ne muoyo uvuabu bajimije kudi Adama. (1 Petelo 1:19) Ke mushindu mutambe buimpe udi Yehowa muleje dinanga diende ne buakane buende ne mutupeteshe ‘dipikula dia tshiendelele.’—Ebelu 9:11, 12; Yone 3:16; Buakabuluibua 7:14.
[Kazubu/Tshimfuanyi mu dibeji 81]
NDI MMONA MASHI BU TSHINTU TSHIA TSHIJILA ANYI?
Dîyi dia kulonda: ‘Nulekele mashi.’—Bienzedi 15:20.
Imue nkonko iudi ne bua kudiela
▪ Mmunyi mundi mua kumvuija dishilangana didi pankatshi pa bintu binene binayi bidi bienza mashi ne tutupa tukese tua mu mashi?e
▪ Bua tshinyi ndi ne bua kuangata dipangadika dia kuitaba anyi kubenga bua kungelabu tutupa tukese tua mu mashi anyi mishindu mikuabu ya diondopangana idi ilomba bua bangele mashi anyi meme muine?—Lomo 12:2; Galatia 6:5.
▪ Mmunyi mundi mua kumvuija munganga udi ungondapa tshindi ngitabila bua kungelabu tutupa tukese tua mu mashi anyi tshindi ntubengela?—Nsumuinu 13:16.
[Mêyi adi kuinshi]
e Bua kumanya malu makuabu, bala Biena-bualu bidibu basakidile “Tutupa tukese tua mu mashi ne mishindu ya dipandangana.”
[Kazubu mu dibeji 78]
TUNEMEKE MUOYO WA NYAMA
Nansha mudi Yehowa mutuitabile bua kushipa nyama bua kudia anyi kuenza bilamba peshi bua kayituenzedi bibi, tudi ne bua kuenza mudimu ne bukokeshi ebu bimpe. (Genese 3:21; 9:3) Katuena ne bua kuikala bu Nimeloda uvua tshilembi wa tshikisu uvua mua kuikala ushipa nyama anu bua kudisankisha to. (Genese 10:9) Kadi tudi ne bua kuidikija Yehowa udi uditatshisha bua nyama, too ne bua tunyunyi tukese tua mishamisha.—Yona 4:11; Matayo 10:29.
Mikenji ivua Nzambi mupeshe Mose idi ileja muvuaye uditatshisha bua nyama. (Ekesode 23:4, 5, 12; Dutelonome 22:10; 25:4) Mu diumvuangana ne mikenji ya Mose eyi, Nsumuinu 12:10 udi wamba ne: ‘Muntu muakane udi welela muoyo wa tshimuna tshiende meji, kadi mitshima ya bantu babi idi ne lukisu.’ Mu matuku makese emu Yehowa neabutule bena tshikisu ne bienzedi biabu bibi.
[Tshimfuanyi mu dibeji 83]
Mmushindu kayi undi mua kumvuija munganga dipangadika dianyi bua tutupa tukese tua mu mashi?