Malu adibu baledile mu Mabeji a Tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu wa buena Kristo
LUMINGU LUA DIA 1-7/1
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | MATAYI 1-3
“Bukalenge bua mu diulu mbusemene pabuipi”
mamanyisha a mu nwtsty bua Mat 3:1, 2
uyisha: Muaku wa mu tshiena Greke eu udi umvuija “kumanyisha bantu malu bu mufidi wa mukenji wa patoke.” Udi ushindika mushindu udibu bafila mukenji au, mmumue ne: misangu ya bungi mmukenji udibu bambila bantu mu tshinsangansanga, pamutu pa muyuki muenzela tshisumbu tshia bantu.
Bukalenge: Mu mvese eu ke muaba wa kumpala udibu batele muaku wa mu tshiena Greke ba·si·leiʹa udi uleja mbulamatadi udi mukalenge kampanda ukokesha, tshipapu ne bantu badiye ukokesha. Mu miaba 162 idibu batele muaku wa mu tshiena Greke eu mu Mifundu ya tshiena Greke ya buena Kristo, mbawutele misangu 55 mu mukanda wa Matayi, ne misangu ya bungi badi bakula bua bukokeshi bua Nzambi bua mu diulu. Matayi mmutele muaku eu bikole, bienza bua babikile Evanjeliyo wende ne: Evanjeliyo wa Bukalenge.
Bukalenge bua mu diulu: Mbatele tshiambilu etshi misangu mitue ku 30 anu mu Evanjeliyo wa Matayi. Mu Evanjeliyo wa Mâko ne wa Luka, mbatele kabidi tshiambilu tshidi tshifuanangane natshi tshia ne: “Bukalenge bua Nzambi,” bua kuleja ne: “Bukalenge bua Nzambi” mbusombele mu diulu dia mu nyuma, mudibu bukokeshila.—Mat 21:43; Mâk 1:15; Luk 4:43; Dan 2:44; 2Tm 4:18.
mbusemene pabuipi: Muaba eu mmu ngumvuilu wa ne: Mukokeshi wa Bukalenge bua mu diulu ukavua pa kumueneka.
bindidimbi bia mu mu nwtsty
Bilamba bia Yone Mubatiji ne tshimuenekelu tshiende
Yone uvua uvuala tshilamba tshivua tshitela ne miosa ya kamelu, ne uvua udisuika mukaba wa tshiseba mu tshimono uvuabu bambula nawu tuntu tua tukese tukese. Muprofete Eliya uvua pende uvuala bilamba bia muomumue. (2Bk 1:8) Bilamba bipape bivua bienza ne miosa ya kamelu ke bivua bapele batamba kuvuala. Kadi bia binefuke bienza ne swa ne line ke bivua babanji bavuala. (Mat 11:7-9) Bu muvua Yone Munazi katshia ku tshilelelu, tudi mua kuamba ne: kabavua banji kukosa nsuki yende to. Mvuadilu wende ne tshimuenekelu tshiende bivua pamuapa bileja diakamue ne: uvua ne nsombelu mupepeja, mudifile ne muoyo mujima bua kuenza disua dia Nzambi.
Mpasu
Mu Bible, muaku “mpasu” udi uleja mpasu ya mishindu yonso idi ne tumialala tuipi, nangananga eyi itu ibuka mu bisumbu. Bilondeshile dilonga kampanda dienza mu Yelushalema, mpasu ya mu tshipela idi ne bia pa lukama 75 bia proteyine. Matuku etu aa patubu basua kuyidia batu bumbusha mitu, tumikolo, masala, ne bia munda. Batu badia tshitupa tshidi tshishala tshia tshiadi tshibishi anyi tshikanga. Batu bamba ne: mpasu eyi itu ne muenya bu wa nshisha anyi wa nkala, ne itu ne proteyine ya bungi.
Buitshi bua muitu
Tudi tuakula muaba eu bua 1) nzubu wa buitshi bua mbulubulu ya muitu ne 2) dikatshi diuwule tente ne buitshi. Buitshi buvua Yone udia buvua mua kuikala buenza kudi mbulubulu ya muitu idibu babikila ne: Apis mellifera syriaca itu mu tshitupa atshi. Mbulubulu eyi ya luonji itu mibidile muaba muume wa luya mu tshipela tshia Yudaya, ne muntu kena mua kuyimuna to. Kadi ku ntuadijilu kua bidimu bia 800 kumpala kua Yezu, bantu bavua mu Isalele bavua balama buitshi mu mbungulu ya diima. Bavua bapete mbungulu ayi ya bungi munkatshi mua tshimenga tshidibu babikila lelu ne: Tel Rehov tshivua mu Tshibandabanda tshia Yadene. Buitshi bua mu mbungulu ayi buvua buenza kudi mbulubulu ivuabu pamuapa bafuma nayi mu ditunga ditudi tubikila lelu ne: Turquie.
Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
dimanyisha dia mu nwtsty bua Mat 1:3
Tamâ: Ke mukaji wa kumpala wa ku bakaji batanu badibu batele mu bankambua ba Masiya mu mukanda wa Matayi. Bakuabu banayi ke Lahaba ne Luta bavua kabayi bena Isalele (mvese 5); Beta-sheba “mukaji wa Uliya” (mvese 6); ne Mariya (mvese wa 16). Mbatele bakaji aba mu bankambua ba Masiya ba balume pamuapa bualu kudi bualu kampanda bua pa buabu budi buenze bua yonso wa kudibu alue nkambua wa Yezu.
dimanyisha dia mu nwtsty bua Mat 3:11
nnubatiza: anyi “nnuina mu mâyi.” Mmuaku wa mu tshiena Greke ba·ptiʹzo udi umvuija “kuina anyi kubueja mu mâyi.” Bible mikuabu idi ileja ne: batismo udi ukonga kubueja muntu anyi tshintu tshijima mu mâyi. Musangu kampanda Yone uvua ubatizangana muaba kampanda mu Tshibandabanda tshia Yadene pabuipi ne Salima “bualu muaba au uvua mâyi a bungi.” (Yone 3:23) Pavua Filipo mubatize muntu mutungu muena Etshiopi, ‘bakapueka bonso babidi mu mâyi.’ (Bz 8:38) Mbatele muaku umue umue wa mu tshiena Greke eu mu 2Bk 5:14 mu nkudimuinu wa Septante padibu bamba ne: Namana ‘wakadiela mu Yadene misangu muanda mutekete.’
Dibala dia Bible
LUMINGU LUA DIA 8-14/1
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | MATAYI 4-5
“Malongesha atudi tupeta mu Muyuki wa Yezu wa pa mukuna”
dimanyisha dia mu nwtsty bua Mat 5:3
Ba diakalenga: Ki nganu dikala ne disanka mu muoyo bu padi muntu mu tshikondo tshia disanka to. Kadi padibu bakula bua bantu, bidi bileja mutu muntu udi Nzambi ubenesha ne wanyisha. Batu kabidi batela tshiambilu etshi bua kuleja mutu Nzambi ne mutu Yezu mu butumbi buende bua mu diulu.—1Tm 1:11; 6:15.
badi bamanye ne: badi dijinga ne malu a mu nyuma: Tshiambilu tshia mu tshiena Greke tshia ne: “badi bamanye” anyi ku muaku ku muaku ne: “badi bapele (bakengi; badi bapangile bintu; balombi ba ka pa luse),” muaba eu badi bakula bua bantu badi mu dijinga ne badi bamanye dijinga diabu bimpe. Mbatele kabidi muaku umue umue eu mu Luk 16:20, 22 bua kuakula bua Lazalo bu “mulombi wa ka pa luse.” Tshiambilu tshia mu tshiena Greke etshi tshidi bakudimunyi bakuabu bakudimune ne: “bapele mu nyuma” tshidi tshileja lungenyi lua bantu badi bamanye bimpe bupele buabu bua mu nyuma ne dijinga diabu dia malu a Nzambi.
dimanyisha dia mu nwtsty bua Mat 5:7
badi ne luse: Muaku wa mu Bible wa ne: “badi ne luse” ne “luse” kawena anu wimanyina pa difuilangana luse anyi kuikala ne luse mu bualu kampanda patupu to. Utu misangu ya bungi uleja kumvuilangana ne luse bidi bisaka muntu bua kuikala ne lungenyi lua kuambuluisha bantu badi bakenga.
dimanyisha dia mu nwtsty bua Mat 5:9
Bakebi ba ditalala: Ki nganu bantu badi balama ditalala to, kadi badi kabidi bateka ditalala muaba udidi dipangike.
Longesha bana bebe bua kuikala bena ditalala
Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
dimanyisha dia mu nwtsty bua Mat 4:9
kuenza tshienzedi tshia dikukuila: Muaku wa pa muanda wa mu tshiena Greke utudi mua kukudimuna ne: “kukukuila” udi uleja muaba eu bualu budi buenzeka mu tusunsa tukese. Padibu baukudimune ne: ‘kuenza tshienzedi tshia dikukuila’ udi uleja ne: Diabolo kavua mulombe Yezu bua atungunuke ne kumukukuila to; tshivua anu ‘tshienzedi tshia dikukuila’ patupu.
dimanyisha dia mu nwtsty bua Mat 4:23
ulongesha . . . uyisha: Kulongesha nkushilangane ne kuyisha mu ngumvuilu wa ne: mulongeshi katu anu umanyisha bantu malu patupu to, kadi udi ulongesha, umvuija, witabijija bantu ne ufila bijadiki.
Dibala dia Bible
LUMINGU LUA DIA 15-21/1
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | MATAYI 6-7
“Tungunukayi ne kukeba tshia kumpala Bukalenge”
Diakalenga ditudi nadi dia kusambila
dimanyisha dia mu nwtsty bua Mat 6:24
mupika: Muaku wa pa muanda wa mu tshiena Greke eu udi uleja kuenza mudimu bu mupika, mmumue ne: muntu wenzela anu mfumu umue mudimu. Yezu uvua uleja muaba eu ne: muena Kristo kena mua kupesha Nzambi lulamatu luonso ludi lumukumbanyine eku mulamate kabidi dikeba dia bintu bia ku mubidi to.
dimanyisha dia mu nwtsty bua Mat 6:33
Tungunukayi . . . kukeba: Muaku wa pa muanda wa mu tshiena Greke eu udi uleja bualu budi butungunuka ne kuenzeka, ne badi mua kuwukudimuna kabidi ne: “Ikalayi anu nukeba.” Bayidi balelela ba Yezu kabena ne bua kukeba Bukalenge anu bua tshikondo kampanda, pashishe kutungunuka ne malu makuabu to. Kadi badi misangu yonso ne bua kubuteka pa muaba wa kumpala mu nsombelu wabu.
Bukalenge: Mivungu mikuabu ya kale ya mu tshiena Greke idi ibubikila ne: “Bukalenge bua Nzambi.”
buende: Muaku eu udi uleja Nzambi, ‘Tatu wa mu diulu’ udibu batele mu Mat 6:32.
buakane: Bantu badi bakeba buakane bua Nzambi batu benza disua diende ku budisuile ne batumikila mikenji yende ya tshidi tshimpe ne tshidi tshibi. Dilongesha edi divua dishilangane bikole ne dia Bafalese bavua bakeba kuteka buakane buabu bobu.—Mat 5:20.
Keba Bukalenge, kukebi bintu nansha
Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
Tumikila Mubelu munene paudi mu buambi
mamanyisha a mu nwtsty bua Mat 7:28, 29
yakakema bikole: Muaku wa mu tshiena Greke udibu bakudimune muaba eu udi mua kumvuija “kukema bikole, bipitshila too ne bantu.” Muaku wa pa muanda eu udi uleja bualu budi butungunuka ne kuenzeka bua kuleja ne: bantu bavua bashala bavuluka mêyi ende matuku a bungi.
mushindu uvuaye ulongesha: Tshiambilu etshi tshidi tshileja muvua Yezu ulongesha, mishindu yende ya dilongesha ivua ikonga bivuaye ulongesha, ne mushindu uvuaye wakula ne ulongesha mu muyuki wende wa pa mukuna.
kadi ki mbu bafundi babu to: Yezu kavua wakula mêyi a balabi bu muvua bafundi benza to, kadi uvua wakula pa muaba wa Yehowa, bu muntu uvua ne bukokeshi, wangatshila malongesha ende mu Dîyi dia Nzambi.—Yne 7:16.
Dibala dia Bible
LUMINGU LUA DIA 22-28/1
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | MATAYI 8-9
“Yezu uvua munange bantu”
dimanyisha dia mu nwtsty bua Mat 8:3
kumulengaye: Mikenji ya Mose ivua ilomba ne: bateke bena nsudi pa bule bua nsudi kayikuatshi bantu bakuabu. (Lew 13:45, 46; Nom 5:1-4) Kadi bamfumu ba bitendelelu bena Yuda bavua batentekela bantu mikenji mikuabu. Tshilejilu, muntu nansha umue kavua mua kuimana ntanta wa nkubita inayi, mmumue ne: metre matue ku 1,8 ne muena nsudi to, kadi bikondo bia mpepele bavua babenga bua kuimana ntanta wa nkubita 100 anyi metre matue ku 45. Mikenji ya nunku ivua ifikisha bantu ku dienzela bena nsudi malu ne muoyo mubi. Mu malu a kale badi bakula bimpe bua labi kampanda uvua musokome bena nsudi ne mukuabu uvua ubasa mabue bua basemene kule nende. Kadi Yezu yeye uvua mumvue bibi menemene pavuaye mumone muena nsudi ukenga, ke yeye kuenza bualu buvua bena Yuda kabayi mua kuenza to: kumulengaye. Wakamulenga nansha muvuaye mua kumuondopa anu ne dîyi dia mukana patupu.—Mat 8:5-12.
Ndi musue: Yezu kavua anu muitabe dilomba edi patupu to, kadi wakaleja dijinga dikole bua kudiandamuna, uleja ne: bivua bimulenge bikole, kadi ki mbualu uvua muenzejibue to.
dimanyisha dia mu nwtsty bua Mat 9:10
udia: Anyi “mudiadije ku mesa.” Pavua bantu badiadija ku mesa ne muntu bivua bileja ne: bavua nende mu malanda makole. Nunku bena Yuda ba mu tshikondo tshia Yezu kabavua mua kudiadija ku mesa anyi kudia ne muntu uvua kayi muena Yuda to.
balambuishi ba bitadi: Bena Yuda ba bungi bavua balambuishila bamfumu ba bena Lomo bitadi. Bantu bavua bakine bena Yuda abu bualu bavua babenzeja malu ku bukole ne babafutshisha bitadi ku mushinga mukole kupita mushinga wabi. Bena Yuda bavua bepuka balambuishi ba bitadi, ne bavua babateka mu mulongo umue ne benji ba mpekatu ne bakaji ba ndumba.—Mat 11:19; 21:32.
dimanyisha dia mu nwtsty bua Mat 9:36
wakabumvuila luse: Muaku wa pa muanda wa mu tshiena Greke wa ne: splag·khniʹzo·mai udibu bakudimuine tshiambilu etshi udi upetangana ne muaku “mala” (splagʹkhna), udi uleja tshidi muntu umvua munda muende menemene. Ngumue wa ku miaku minene ya mu tshiena Greke idi ileja diumvuilangana luse.
Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
“Ndi munuleje tshilejilu”
Bua tshinyi bayidi ba Yezu kabavua babuela mu tshijila tshia biakudia?
Dibala dia Bible
LUMINGU LUA DIA 29/1–4/2
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | MATAYI 10-11
“Yezu wakapeshilula bantu bukole”
mamanyisha a mu nwtsty bua Mat 10:29, 30
mishamisha: Muaku wa mu tshiena Greke wa ne: strou·thiʹon udi uleja tunyunyi tuonso tua tukese, kadi utu utamba kuleja mishamisha idi nyunyi ya kudia itubu bapanyisha ku mushinga mukese ku yonso.
ku dikuta dimue dia tshinjanja dia mushinga mukese: Ku mua., “ku asaliyona umue,” udi uleja makuta avua muena mudimu upeta pavuaye wenza mudimu wa minite 45. (Bala Tshis. B14.) Musangu kampanda pavua Yezu muye ku Galela bua musangu muisatu wakamba ne: mishamisha ibidi ivua mushinga wa asaliyona umue. Musangu mukuabu pamuapa tshidimu tshimue pashishe, pavua Yezu uyisha mu Yudaya wakamba ne: muntu uvua mua kusumba mishamisha itanu ku asaliyona ibidi. (Luk 12:6) Patudi tufuanyikija miyuki ibidi eyi tudi tumona ne: bangenda mushinga bavua bangata mishamisha ne mushinga mukese, bienza bua ne: bafile umue wa nsakidilu.
nansha nsuki ya ku mutu kuenu mmibala yonso: Badi batshinka ne: bungi bua nsuki idi ku mutu kua muntu mbupite pa 100 000. Mushindu udi Yehowa mumanye muntu too ne mu katoba eu ntshijadiki tshia ne: udi utabalela muyidi yonso wa Kristo ne muoyo mujima
bindidimbi bia mu nwtsty Mat 10:30
mushamusha
Mishamisha ivua nyunyi ya kudia ivuabu bapanyisha ku mushinga mukese menemene. Bavua basumba mishamisha ibidi ku mushinga wa makuta avuabu bafuta muntu bua mudimu wa minite 45. Muaku wa mu tshiena Greke uvuabu bakudimune muaba eu udi ukongoloja mishindu ya tunyunyi tukese tuonso, kusangisha ne tubotoboto (Passer domesticus biblicus) ne mishamisha ya mu Espanye (Passer hispaniolensis) itshidi ya bungi mu Isalele.
dimanyisha dia mu nwtsty bua Mat 11:28
bambule majitu mabapite: Bantu bavua Yezu mubikile kudiye bavua batata ne midimu mikole ne “bambule majitu mabapite” a tunyinganyinga. Bilele bia bantu bivuabu basakidile mu Mikenji ya Mose bivua bienze bua ditendelela diabu dia Yehowa dilue bujitu bukole. (Mat 23:4) Nansha Nsabatu uvua ne bua kuikala ubapetesha disulakana uvua mulue bujitu kudibu.—Eks 23:12; Mâk 2:23-28; Luk 6:1-11.
nennupeshilule bukole: Muaku wa mu tshiena Greke udibu bakudimune ne: “kufila bukole” udi mua kuleja dikisha (Mat 26:45; Mâk 6:31) ne disulakana ku midimu mikole bua kupetulula makanda (2Ko 7:13; Flm 7). Mvese idi pabuipi ne udibu bangatshile muaku eu idi ileja ne: kuambula “mutshi wa tshikokedi” wa Yezu (Mat 11:29) kudi kulomba kuenza mudimu, ki nkuikisha to. Muaku wa pa muanda wa mu tshiena Greke udi uleja kuenza kua bualu budi Yezu wenza au udi ufila lungenyi lua kufululula bantu badi bazengele ne kubapeshilula bukole bua se: bapete dijinga dia kuambula mutshi wa tshikokedi udi muimpe mupepele.
dimanyisha dia mu nwtsty bua Mat 11:29
Ambulayi mutshi wanyi wa tshikokedi: Yezu wakatela “mutshi wa tshikokedi” mu ngakuilu wa mu tshimfuanyi bua kuleja dikokela bukokeshi ne dilonda buludiki. Biobi ne: Yezu uvua wakula bua mitshi ibidi ya tshikokedi, umue uvua Nzambi mumupeshe bua kuambula, nunku uvua ne bua kuikala mulombe bayidi bende bua bawambule nende ne yeye uvua mua kubambuluisha. Biobi nanku, bavua mua kukudimuna tshiambilu etshi ne: “Ambulayi nanyi mutshi wanyi wa tshikokedi.” Kadi biobi ne: mutshi wa tshikokedi au uvua eu uvua Yezu nkayende ulomba bakuabu bua kuambula, nunku uvua usua bua bayidi bende bakokele bukokeshi bua Kristo ne balonde bulombodi buende.
Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
Yone mmusue kumvuila malu mukana mua Yezu
Diakabi kudi tshipungu tshia bantu badi kabayi bateleja
Dibala dia Bible