Malu adibu baledile mu Mabeji a Tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu wa buena Kristo
LUMINGU lua dia 3-9/9
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | YONE 1-2
Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
mamanyisha a mu nwtsty bua Yne 1:1
Dîyi: Anyi “Logos.” Mu tshiena Greke, ho logos. Muaba eu, mbatele muaku eu bu muanzu, mbawutele kabidi mu Yne 1:14 ne mu Bua 19:13. Yone wakajingulula ne: Yezu ke uvua muena muanzu eu. Bavua babikila Yezu mu muanzu eu patshivuaye mu diulu bu tshifukibua tshia mu nyuma, pavuaye uyisha pa buloba bu muntu mupuangane, ne pakavuaye mubandishibue mu diulu. Yezu uvua Dîyi divua Nzambi umanyishangana nadi malu, anyi Muleji mpala wende bualu uvua wangata malu a kudi Nzambi uamanyisha bana ba mu nyuma bakuabu ba Mufuki ne bantu. Nunku mbikumbane bua kuamba ne: kumpala kua Yezu kulua pa buloba, Yehowa uvua wakula ne bukua bantu ku diambuluisha dia Dîyi adi, mmumue ne: muanjelu uvua wakula pa muaba Wende.—Gen 16:7-11; 22:11; 31:11; Eks 3:2-5; Bal 2:1-4; 6:11, 12; 13:3).
ne: Ku mua., “pabuipi ne.” Mu ngumvuilu eu, pros kadianjidi ka mu tshiena Greke aka kadi kakongoloja dikala pabuipi menemene, ne dikala mu malanda makole. Kadi kabidi kaleja ne: mbantu bashilangane, mmumue ne: bua muaba eu, Dîyi ndishilangane ne Nzambi umuepele mulelela.
Dîyi divua nzambi: Anyi “Dîyi divua ne bunzambi [peshi, “difuanangane ne nzambi”].” Tshiambilu tshia Yone etshi tshidi tshileja ngikadilu anyi bumuntu bua “Dîyi” adi (mu tshiena Greke, ho logos; bala dimanyisha dia mu nwtsty bua Dîyi didi mu mvese eu), Dîyi edi ke Yezu Kristo. Muanzu mutambe bunene wa Dîyi didi dikale Muana umuepele wa Nzambi kudi Nzambi mufukile bintu bikuabu bionso ebi ke udi wenza bua bamubikile ne: “nzambi [kampanda]; mufuanangane ne nzambi; muikale bu nzambi.” Bakudimunyi ba bungi batu basue kukudimuna ne: “Dîyi divua Nzambi,” bamuvuija mumue ne Nzambi Wa Bukole Buonso. Kadi, kudi malu a bungi adi atusaka bua kuamba ne: Yone kavua musue kumvuija ne: “Dîyi” divua mumue ne Nzambi Wa Bukole Buonso to. Bua kumpala, katupa katshiambilu ka kumpala ne kadi kalonda tudi tuleja patoke ne: “Dîyi” divua “ne Nzambi.” Buibidi, mbatele muaku theos wa mu tshiena Greke eu misangu isatu mu mvese wa kumpala ne muibidi. Muaba wa kumpala ne muisatu udibu bafunde muaku theos, mbaudianjidile kudi kanungu kasunguluji ka mu tshiena Greke; kadi muaba muibidi udibu bautele, kanungu aku kakenaku to. Bamanyi ba bungi ba malu a Bible badi bitaba ne: padiku kakuyi kanungu kasunguluji kumpala kua muaku muibidi theos bidi bileja bualu kampanda bua mushinga. Muaba eu padibu bafunde kanungu kumpala kua muaku theos udi umvuija Nzambi Wa Bukole Buonso. Ku lukuabu luseke, padibu kabayi bele kanungu kumpala kua theos, bidi biumvuija bualu kampanda bua mushinga, bileja ngikadilu wa “Dîyi.” Ke bualu kayi nkudimuinu ya Bible ya bungi ya mu Anglais, mu Français, ne mu tshiena Allemagne idi payi ikudimuna muaku eu mu mushindu wa muomumue ne mu Nkudimuinu wa Bulongolodi bupiabupia ne: “Dîyi” divua “nzambi [kampanda]; ne bunzambi; bu nzambi; difuanangane ne nzambi.” Nkudimuinu ya kale ya Evanjeliyo wa Yone ya mu muakulu wa Saïdique ne wa Bohairique idi ifumina ku tshiena Copte, ivuabu bapatule pamuapa mu bidimu bia 200 ne 300 panyima pa Yezu, idi payi ijadika bualu ebu bualu mushindu udibu bakudimunamu muaba wa kumpala muaku theos mu Yne 1:1 mmushilangane ne muaba muibidi. Mushindu udibu bakudimune eu udi uleja tshidi “Dîyi,” mmumue ne: bumuntu buadi buvua bufuanangane ne bua Nzambi, kadi kabena bamuvuija mumue ne Tatuende, Nzambi wa bukole buonso to. Mu diumvuangana ne mvese eu, Kls 2:9 udi wakula bua Kristo wamba ne: udi ne “tshiuwidi tshionso tshia bunzambi.” Bilondeshile 2Pt 1:4, nansha bapianyi bikala ne Kristo ‘nebapete pabu bunzambi.’ Bualu bukuabu, mu nkudimuinu wa Septante, muaku wa mu tshiena Greke theos udi upetangana ne ya mu tshiena Ebelu el ne elohim idibu bakudimune ne: “Nzambi,” ne idibu bela meji ne: idi yumvuija “Muntu wa Bukole; Muena Makanda.” Miaku ya mu tshiena Ebelu eyi mbayitele bua kuakula bua Nzambi wa bukole buonso, bua nzambi mikuabu, ne bua bantu. (Tangila dimanyisha didi mu nwtsty bua Yne 10:34.) Padibu babikila Dîyi ne “nzambi,” anyi “wa bukole,” bidi mua kuikala mu diumvuangana ne mêyi a buprofete adi mu Yes 9:6 avua madianjile kuleja ne: bavua ne bua kubikila Masiya ne: “Nzambi wa Bukole” (kadi kabiyi ne: “Nzambi Wa Bukole Buonso to”), ne uvua ne bua kuikala “Tatu wa Tshiendelele” wa bonso bikala ne diakalenga dia kuikala ku bukokeshi buende. Tshisumi tshia Tatuende “Yehowa wa biluilu,” ke tshivua ne bua kuenza bualu abu.—Yes 9:7.
dimanyisha dia mu nwtsty bua Yne 1:29
Muana wa mukoko wa Nzambi: Pakavuabu babatize Yezu, bamutete kudi Diabolo, ne mupingane, Yone Mubatiji wakamubikila ne: “Muana wa mukoko wa Nzambi.” Tshiambilu etshi tshidi anu mu mvese eu ne mu Yne 1:36. (Tangila Tshis. A7.) Mbikumbane bua kufuanyikija Yezu ne muana wa mukoko. Mu Bible, bantu bavua balambula mikoko bua kuleja muvuabu benji ba mpekatu ne bua kupeta dianyisha dia Nzambi. Tshienzedi etshi tshivua tshidianjila kuleja mulambu uvua Yezu ne bua kufila pavuaye ufila muoyo wende mupuangane bua bukua bantu. Lungenyi ludi mu tshiambilu tshia ne: “Muana wa mukoko wa Nzambi” ludi lumuenekela mu mvese ya bungi ya mu Mifundu minsantu. Bu muvua Yone Mubatiji mumanye Mifundu ya tshiena Ebelu, mêyi ende au adi mua kuikala akula bua biambilu bidi bilonda ebi: tshimpanga tshia mukoko tshivua Abalahama mulambule pamutu pa muanende Izaka (Gen 22:13), muana wa mukoko uvuabu bashipe mu Pasaka mu Ejipitu bua kusungila bena Isalele bavua ku bupika (Eks 12:1-13), anyi tshimpanga tshia mukoko tshivuabu balambula pa tshioshelu tshia Nzambi mu Yelushalema mu dinda dionso ne dilolo dionso (Eks 29:38-42). Yone uvua mua kuikala kabidi muvuluke mêyi a buprofete a Yeshaya avua akula bua muntu uvua Yehowa mubikile ne: “muena mudimu wanyi” uvuabu ne bua ‘kuya nende bu mukoko ku tshishipelu.’ (Yes 52:13; 53:5, 7, 11) Pavua mupostolo Paulo mufundile bena Kolinto mukanda wende wa kumpala, wakamba muvua Yezu muikale “muana wa mukoko wetu wa Pasaka.” (1Ko 5:7) Mupostolo Petelo wakakula bua ‘mashi a mushinga mukole a Kristo, adi bu a muana wa mukoko udi kayi kalema, kayi katoba.’ (1Pt 1:19) Mu mukanda wa Buakabuluibua mbakule misangu mipite pa 25 mu ngumvuilu wa mu tshimfuanyi bua Yezu udi mutumbishibue bu “muana wa mukoko.”—Bimue bilejilu bidi mu Bua 5:8; 6:1; 7:9; 12:11; 13:8; 14:1; 15:3; 17:14; 19:7; 21:9 ; 22:1.)
LUMINGU lua dia 10-16/9
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | YONE 3-4
“Yezu udi uyisha mukaji muena Samalea”
dimanyisha dia mu nwtsty bua Yne 4:6
bu muvuaye mutshioke: Anu eu ke muaba umue wa mu Mifundu udibu bambe ne: Yezu ‘uvua mutshioke.’ Bivua bu pa dîba dia 12, ne pamuapa mu dinda amu Yezu uvua muenze luendu ufumina ku Tshibandabanda tshia Yadene mu Yudaya mutangile ku Suka mu Samalea, ubanda kakunakuna ka metre 900 anyi kupita (Yne 4:3-5 ; Tangila Tshis. A7).
Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
dimanyisha dia mu nwtsty bua Yne 3:29
mulunda wa musedianganyi: Mu bikondo bivuabu bafunda Bible, mulunda wa pa muoyo wa musedianganyi uvua muleji mpala wende ne uvua ne mudimu munene wa dilongolola dia dibaka. Bavua bamuangata bu muntu uvua utuangaja mulume ne mukaji bavua baselangana. Dituku dia dibaka, bena dibaka ne bantu bavua babashindikija bavua baya kua mulume anyi kua tatuende kuvuabu ne bua kuenzela difesto dia dibaka. Mu difesto adi, mulunda wa musedianganyi uvua ne disanka pavuaye umvua dîyi dia musedianganyi uyukila ne uvuaye usela, bualu mulunda au uvua umona ne: mmukumbaje mudimu wende bimpe. Yone Mubatiji wakadifuanyikija ne “mulunda wa musedianganyi.” Nanku, Yezu ke uvua musedianganyi ne tshisumbu tshia bayidi bende ke tshivua mukaji wa mu tshimfuanyi wa kusela. Pavua Yone mubatiji ulongoluela Masiya njila, wakafikisha bantu ba kumpala ba mu “mukaji wa kusela” kudi Yezu Kristo. (Yne 1:29, 35; 2Ko 11:2; Ef 5:22-27; Bua 21:2, 9) Pavua “Mulunda wa musedianganyi” ufikisha mukaji kudi musedianganyi, uvua mukumbaje tshipatshila tshiende; nunku kavua kabidi ne mudimu munene wa kuenza to. Bia muomumue, Yone wakamba bua tshivua ne bua kuenzeka pankatshi pende ne Yezu ne: “Yeye au udi ne bua kutungunuka ne kuvula, kadi meme ndi ne bua kutungunuka ne kukepa.” (Yne 3:30).
dimanyisha dia mu nwtsty bua Yne 4:10
mâyi a muoyo: Mbatele tshiambilu tshia mu tshiena Greke etshi bua kuakula bua mâyi etu adi apueka aa, bua musulu wa mâyi anyi mâyi matalale adi apatukila mu bina bia mâyi. Mâyi aa mmashilangane ne mâyi adibu balamine mu tshintu kampanda. Mu Lew 14:5, tshiambilu tshia mu tshiena Ebelu tshidibu bakudimune ne: “mâyi a mu mpokolo” anyi adi apueka tshidi tshimvuija ku muaku ku muaku “mâyi a muoyo.” Mu Yel 2:13; ne 17:13, badi babikila Yehowa ne: “mpokolo [anyi “mushimi”] wa mâyi a muoyo,” mmumue ne: mâyi a mu tshimfuanyi adi apetesha muoyo. Pavua Yezu uyukila ne mukaji muena Samalea, wakakula bua “mâyi a muoyo” a mu tshimfuanyi, kadi bidi bimueneka ne: makaji au uvua mumvue kumpala bu ne: uvua wakula bua mâyi etu mena dîna aa.—Yne 4:11, 14; bala dimanyisha dia mu nwsty bua Yne 4:14.
LUMINGU lua dia 17-23/9
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | YONE 5-6
“Londa Yezu ne lungenyi luimpe”
dimanyisha dia mu nwtsty bua Yne 6:10
bantu balume bakasomba muaba au, batue ku 5000: Matayi nkayende ke udi musakidile mêyi a ne: “kabidi ne bakaji ne bana” pavuaye mufunde tshishima etshi. (Mat 14:21) Bidi bimueneka ne: bantu bonso bavua Yezu mudiishe mu tshishima bavua bapite pa 15000.
dimanyisha dia mu nwtsty bua Yne 6:14
muprofete: Bena Yuda ba bungi ba mu bidimu lukama bia kumpala bavua batekemene ne: muprofete mufuanangane ne Mose udibu bakuile mu Dut 18:15, 18 ke uvua ne bua kuikala Masiya. Bidi bimueneka ne: muaba eu tshiambilu tshia ne: kulua pa buloba tshidi tshitangila Masiya uvuabu bindile au. Anu Yone nkayende ke uvua mufunde malu adi mu mvese eu.
mamanyisha a mu nwtsty bua Yne 6:27, 54
biakudia bidi binyanguka [...] biakudia bidi bishala bua muoyo wa tshiendelele: Yezu wakajingulula ne: bamue bantu bavua bamulonda yeye ne bayidi bende anu bua bintu bia ku mubidi. Nansha mudi biakudia bia ku mubidi biambuluisha bantu matuku onso, “biakudia” bia mu Dîyi dia Nzambi biobi nebibambuluishe bua kushala muoyo kashidi. Yezu wakambila musumba wa bantu au bua benze mudimu . . . bua “biakudia bidi bishala bua muoyo wa tshiendelele,” mmumue ne: badienzeje bikole bua kukumbaja majinga abu a mu nyuma ne kuitabuja malu avuabu balonga.—Mat 4:4; 5:3; Yne 6:28-39).
udia mubidi wanyi ne unua mashi anyi: Malu adi mu mvese eu adi aleja ne: bantu badi badia mubidi wa Yezu ne banua mashi ende mu ngumvuilu wa mu tshimfuanyi padibu baleja ditabuja mu Yezu Kristo. (Yne 6:35, 40) Yezu wakamba mêyi aa mu tshidimu tshia 32, nunku kavua wakula bua Didia dia Dilolo dia Mukalenge divuaye mulue kubanjija tshidimu tshimue pashishe adi to. Uvua muambe mêyi au pakavua “Pasaka, tshibilu tshia bena Yuda” pa kutuadija (Yne 6:4), nanku bateleji bende bavua pamuapa mua kuvuluka tshibilu tshikavua pa kuenzeka, ne mushinga wa mashi a muana wa mukoko avua asungila mioyo ya bantu butuku buvua bena Isalele bapatuke mu Ejipitu (Eks 12:24-27). Yezu uvua ushindika ne: mashi ende avua ne bua kuikala pawu ne mudimu munene mu dienza bua bayidi bende bapete muoyo wa tshiendelele.
Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
dimanyisha dia mu nwtsty bua Yne 6:44
mumukoke: Nansha mudi muaku pa muanda wa mu tshiena Greke udibu bakudimune ne: “kukoka” umvuija dikoka dia kapamba ka mishipa (Yne 21:6, 11), kabiena bisua kumvuija ne: Nzambi udi ukoka bantu nansha bobu kabayi basue to. Muaku wa pa muanda eu udi kabidi mua kumvuija “kusemeja muntu anyi tshintu pabuipi,” ne Yezu uvua mua kuikala mutele mêyi adi mu Yel 31:3, muvua Yehowa wambila bantu bende ba kale ne: ‘Ndi munukoke kundi ne dinanga dia lulamatu.’ (Mbatele kabidi muaku wa pa muanda wa mu tshiena Greke umue umue eu mu Bible wa Septante.) Yne 12:32 udi uleja ne: Yezu udi ukoka bantu ba mishindu yonso kudiye mu mushindu wa muomumue. Mifundu idi ileja ne: Yehowa mmupeshe bantu budikadidi bua kudisunguila malu. Muntu yonso udi mua kudisunguila bua kumuenzela mudimu anyi kubenga kumuenzelawu. (Dut 30:19, 20) Nzambi udi ukoka bantu badi bakaje muoyo wabu bimpe ne bulenga buonso. (Mis 11:5; Nsu 21:2; Bz 13:48) Yehowa udi ubakoka ku diambuluisha dia mukenji wa mu Bible ne dia nyuma wende muimpe. Mêyi a buprofete a mu Yes 54:13, adibu bambulule mu Yne 6:45, adi ditangila bantu badibu bakoka kudi Tatu.—Tangila kabidi Yne 6:65.
mamanyisha a mu nwtsty bua Yne 6:64
Yezu uvua mumanye [...] muntu uvua mua kumutungila tshitungu : Yezu uvua wakula bua Yudasa Isakaliote. Yezu wakasambila Tatuende butuku bujima kumpala kua kusungulaye bapostolo bende 12. (Luk 6:12-16) Kumpala, Yudasa uvua mulamate Nzambi. Kadi Yezu uvua mumanye mêyi a buprofete a mu Mifundu ya tshiena Ebelu a ne: mulunda wende ke uvua ne bua kumutungila tshitungu. (Mis 41:9; 109:8; Yne 13:18, 19) Pakabangisha Yudasa kunyanguka, Yezu wakamona dishintuluka adi, bualu uvua ne mushindu wa kumanya bidi mu muoyo ne mu meji a muntu. (Mat 9:4) Bu mutu Nzambi udianjila kumona malu, uvua mumanye ne: mulunda wa kueyemena wa Yezu uvua ne bua kumutungila tshitungu. Kadi bilondeshile malu avua Nzambi muenze kale ne bilondeshile ngikadilu yende katuena mua kuamba ne: Yudasa ke uvua ne bua kutungila Yezu, bienze bu ne: bakavua bamane kumusungula bua kuenza nanku to.
katshia ku tshibangidilu: Tshiambilu etshi katshiena tshiakula bua diledibua dia Yudasa anyi bua disungudibua diende bu mupostolo to, bualu kumpala kua kumusungula Yezu uvua musambile butuku bujima. (Luk 6:12-16) Kadi tshivua tshiakula bua tshibangidilu tshia tshienzedi tshibi tshia Yudasa tshivua Yezu mujingulule musangu umue atshi. (Yne 2:24, 25; Bua 1:1; 2:23; bala mamanyisha a mu nwtsty bua Yne 6:70; 13:11.) Bualu ebu budi buleja kabidi ne: malu avua Yudasa muenze uvua mudianjile kualongolola ne kuelela meji, kavua muenze mu tshimpitshimpi bua dishintuluka dia muoyo wende nansha. Muaku “tshibangidilu” (arkhe, mu tshiena Greke) mu Mifundu ya tshiena Greke ya buena Kristo udi ne mumvuija a bungi bilondeshile bualu budibu bautelela. Tshilejilu, “tshibangidilu” tshidibu batele mu 2Pt 3:4 tshidi tshileja ntuadijilu wa bufuki. Kadi miaba ya bungi mbawutele mu ngumvuilu musunguluke. Tshilejilu, Petelo wakamba ne: nyuma muimpe uvua mutulukile bantu ba bisamba bikuabu “anu bu muvuaye mututulukile petu ku tshibangidilu.” (Bz 11:15) Petelo kavua wakula bua tshikondo tshivuabu bamulele peshi bua tshikondo tshivuaye mulue mupostolo to. Kadi uvua wakula bua dituku dia Pentekoste wa mu 33 P.Y. (Panyima pa Yezu), mbuena kuamba ne: “tshibangidilu tshia ditshikijila bantu nyuma muimpe bua mudimu kampanda musunguluke. (Bz 2:1-4) Mu Luk 1:2; Yne 15:27 ne 1Yn 2:7 mudi bilejilu bikuabu bia mudi diumvuija dia muaku “tshibangidilu” dishintuluka bilondeshile bualu budibu bawutelela.
LUMINGU lua dia 24-30/9
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | YONE 7-8
Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
dimanyisha dia mu nwtsty bua Yne 8:58
meme mvuaku: Bena Yuda avua baluisha Yezu bakajinga bua kumuasa mabue bua muvuaye udiamba ne: ukavua “mumone Abalahama” kadi anu muvuabu bambe, Yezu kavua “muanji kukumbaja nansha bidimu 50 to.” (Yne 8:57) Yezu uvua musue anu kubambila muvuaye ne muoyo mu diulu bu tshifukibua tshia mu nyuma tshia bukole kumpala kua kulelabu Abalahama. Bantu bakuabu batu bamba mudi mvese eu uleja ne: Yezu ke Nzambi. Batu bamba ne: tshiambilu tshia mu tshiena Greke egoeimi (tshidibu bakudimune muaba eu mu imue Bible ne: “Meme ndiku”), tshidi tshipetangana ne mudi Bible wa Septante mukudimune Eks 3:14, bamba ne: bidi bikengela kukudimuna mvese yonso ibidi eyi mu mushindu wa muomumue. (Bala dimanyisha dia mu nwtsty bua Yne 4:26.) Nunku bilondeshile mvese eyi, bualu budi muaku wa pa muanda eimi wa mu tshiena Greke eu wakuila buvua butuadije “kumpala kua Abalahama kuikalaku” ne buvua butungunuka ne kuenzeka. Nanku mbikumbane bua kukudimuna tshiambilu etshi ne: “Meme mvuaku” pamutu pa kutshikudimuna ne: “Meme ndiku,” kabidi nkudimuinu mikuabu ya bungi, ya kale ne ya matuku etu aa idi payi ikudimuna muaku eu mu mushindu mufuanangane ne wa ne: “Meme mvuaku.” Mu Yne 14:9 mbatele muaku wa pa muanda wa mu tshiena Greke wa muomumue eimi mu mêyi a Yezu a ne: “Nansha mundi nenu kukadi matuku bungi nunku, Filipo, kuena mufike ku dimmanya anyi?” Mu nkudimuinu ya bungi mbatele muaku wa muomumue, bileja ne: bilondeshile muaba udibu bawutela, ki mbibi bua kukudimuna muaku eimi bilondeshile mikenji ya muakulu ne: “mvuaku” to. (Bilejilu bikuabu bia mudibu bakudimune muaku wa pa muanda wa mu tshiena Greke udi uleja bualu buenda buenzeka, batekapu muaku udi uleja bualu budi bufuma ku dienzeka bidi mu Luk 2:48; 13:7; 15:29; Yne 1:9; 5:6; 15:27; Bz 15:21; 2Ko 12:19; 1Yn 3:8.) Kabidi, mushindu uvua Yezu mueleshishe bantu meji mu Yne 8:54, 55 udi uleja ne: kavua ujinga kuleja ne: yeye ne Tatuende mmuntu umue to.