NSHAPITA WA 63
Yezu udi ufila mibelu bua dilenduka ne bua mpekatu
MATAYI 18:6-20 MÂKO 9:38-50 LUKA 9:49, 50
MIBELU BUA DILENDUISHANGANA
MUANENU YEYE MUENZE MPEKATU
Yezu udi ufuma ku difila tshilejilu tshia lungenyi luvua bayidi bende ne bua kuikala nalu. Bavua ne bua kuikala bu bana, bena bupuekele ne kabayi ne mianzu to. Bayidi aba bavua ne bua ‘kuakidila muana mukese bu eu bua dîna diende, ne nunku bavua bakidila Yezu kabidi.’—Matayi 18:5.
Bapostolo bavua bafuma ku dikokangana bua kumanya eu udi munene, nunku bavua ne bua kuikala bamone mêyi a Yezu aa bu mubelu mufila ne dîsu dikole. Mpindieu mupostolo Yone udi uleja bualu bukuabu budi bufuma ku dienzeka, wamba ne: “Tuvua bamone muntu mukuabu wipata bademon mu dîna diebe, tuetu kuteta bua kumukandika, bualu kena ukulonda pamue netu to.”—Luka 9:49.
Yone uvuaku umona ne: anu bapostolo ke bavua ne bukenji bua kuondopa ne kuipata bademon anyi? Biobi nanku, mmunyi mudi muntu mulume muena Yuda eu mupete bukole bua kuipata nyuma mibi? Bidi bimueneka ne: Yone uvua wela meji ne: muntu eu kavua ne bua kuenza malu a kukema to, bualu kavua ulonda Yezu ne bapostolo bende to.
Biakakemesha Yone bikole pakamba Yezu ne: “Kanutetshi bua kumukandika to, bualu kakuena muntu wenza mudimu wa bukole mu dîna dianyi wakokesha ne lukasa luonso bua kungamba bualu bubi to. Bualu muntu udi kayi utuluisha udi ku tshietu. Nunku muntu yonso udi unupesha dikopo dia mâyi a kunua bualu nudi bantu ba Kristo, ndi nnuambila bulelela ne: kakupangila difutu diende nansha kakese.”—Mâko 9:39-41.
Tshikondo atshi kabivua anu bikengela bua muntu eu alonde Kristo bua kuikalaye ku luseke lua Yezu to. Tshisumbu tshia bena Kristo katshivua tshianji kuikalaku to, nunku bu muvua muntu eu kayi wenda ne Yezu, kabivua bileja ne: uvua muluishi wende anyi uvua utua mpanda malu a tshitendelelu tshia dishima to. Bidi bimueneka patoke ne: muntu eu uvua ne ditabuja mu dîna dia Yezu ne tshivua Yezu muambe tshivua tshileja ne: kakujimija difutu diende to.
Ku luseke lukuabu, bivua mua kumueneka bibi bu muntu eu mulenduke bua mêyi ne bienzedi bia bapostolo. Yezu wakamba ne: “Muntu yonso udi ulenduisha umue wa ku bana bakese badi bitabuje aba, bidi mua kuikala bitambe buimpe buende yeye bobu bamuele dibue dia mpelu mu nshingu ditu mpunda unyunguluja ne bamukupe mu mbuu.” (Mâko 9:42) Yezu udi wamba ne: bayidi bavua ne bua kumbusha too ne tshintu tshia mushinga bu mudi tshianza, dikasa, anyi dîsu pikalatshi tshibalenduisha. Mbimpe kubenga kuikala ne tshintu tshia mushinga etshi, kadi kubuela mu Bukalenge bua Nzambi pamutu pa kuikala natshi kadi kubuela mu Ngena (Tshibandabanda tshia Hinoma). Bapostolo bavua mua kuikala bamone tshibandabanda etshi tshivua pabuipi ne Yelushalema, muaba uvuabu boshela bintu bia butshiafu, nunku bavua mua kumvua ne: tshivua tshileja kabutu ka tshiendelele.
Yezu udi ubadimuija kabidi ne: “Nudimuke bua kanupetudi umue wa ku bana bakese aba, bualu ndi nnuambila ne: banjelu babu badi mu diulu badi bamona misangu yonso mpala wa Tatu wanyi.” “Bana bakese aba” bavua ne mushinga kayi kumpala kua Tatuende? Yezu udi wakula bua muntu kampanda uvua ne mikoko 100 kadi mujimije umue. Muntu eu wakashiya mikoko 99 bua kukeba umue uvua mujimine au, nunku padiye uwupeta udi usanka bikole kupita muvuaye ne disanka bua mikoko 99. Yezu udi usakidila ne: “Tatu wanyi udi mu diulu ki mmusue bua umue wa ku bana bakese aba ajimine to.”—Matayi 18:10, 14.
Pamuapa pavua Yezu muele meji bua dikokangana dia bapostolo bende bua kumanya eu uvua mutambe bunene, wakabambila ne: “Ikalayi ne mukele munda muenu, ne sombayi ne ditalala munkatshi muenu.” (Mâko 9:50) Mukele utu uvuija biakudia bimpe. Mukele wa mu tshimfuanyi udi uvuija malu adi muntu wamba mimpe bua kuitaba ne wambuluisha bua kulama ditalala bishalangane ne dikokangana.—Kolosayi 4:6.
Imue misangu, bilumbu binene bidi mua kujuka, ne Yezu mmuleje mua kubijikija. Yezu udi wamba ne: “Muanenu yeye mukuenzele mpekatu, ndaku, umuleje tshilema tshiende wewe ne yeye nkayenu. Yeye mukuteleje, udi mupete muanenu.” Ntshinyi tshiudi mua kuenza yeye kayi mukuteleje? Yezu udi ubela ne: “Ndaku ne muntu umue anyi babidi, bua ku bujadiki bua bantemu babidi anyi basatu bualu buonso bujadikibue.” Kuenza nunku koku kakuyi kujikije tshilumbu, badi ne bua kubuambila “tshisumbu,” mmumue ne: bakulu badi mua kuangata dipangadika kampanda. Kadi muenji wa bubi yeye kayi anu mumvue? “Ikale kuudi bu muntu wa bisamba ne bu mulambuishi wa bitadi,” mmumue ne: bantu bavua bena Yuda kabayi mua kulamakanangana nabu.—Matayi 18:15-17.
Bakulu ba mu tshisumbu badi ne bua kulonda Dîyi dia Nzambi. Bobu bamone ne: muena mpekatu eu mmupile ne bidi bikengela kumunyoka, dilumbuluisha diabu ‘nedikale dimana kusuika mu diulu.’ Kadi bobu basangane ne: ki mmumanye bualu, nedikale ‘disulula mu diulu.’ Mibelu eyi ivua ne bua kuambuluisha pavuabu ne bua kuenza tshisumbu tshia bena Kristo. Mu tshilumbu tshinene etshi, Yezu wakamba ne: “Muaba udi bantu babidi anyi basatu badisangishe mu dîna dianyi, ndi muaba au munkatshi muabu.”—Matayi 18:18-20.