Udi mua kupingaja muanenu
“Uye umuleje tshilema tshiende pankatshi pebe wewe ne yeye nkayende. Yeye mukuteleje, udi mupingaje muanenu.”—MATAYO 18:15, NW.
1, 2. Mmubelu kayi mulenga wakafila Yezu bua mushindu wa kujikija bilema bidibu batuenzele?
NANSHA mukavuaku kumushadile ngondo mikese patupu bua kujikijaye mudimu wende, Yezu uvua ne malongesha a mushinga a kupesha bayidi bende. Udi mua kuabala mu Matayo nshapita wa 18. Dimue divua diakula bua mushinga wa tuetu kuikala badipuekeshi anu mutu bana batekete. Pashishe wakaleja ne: tudi ne bua kuepuka dilenduisha “umue wa mu bana bakese aba” ne tudi ne bua kudienzeja bua kupingaja “bakese aba” badi bapambuke bua kabajiminyi. Pashishe Yezu wakasakidila mubelu muimpe wa mushinga ne udi wambuluisha bua kujikija bilumbu pankatshi pa bena Kristo.
2 Udi mua kuvuluka mêyi akambaye ne: “Muanenu yeye muenze mpekatu, uye umuleje tshilema tshiende pankatshi pebe wewe ne yeye nkayende. Yeye mukuteleje, udi mupingaje muanenu. Kadi yeye kayi muteleje, wangate muntu umue anyi babidi bakuabu, bua se: bualu buonso buikale bujadika ku dîyi dia bantemu babidi anyi basatu. Yeye kayi mubateleje, wambile tshisumbu. Yeye kayi muteleje nansha tshisumbu, ikale kuudi bu muntu wa bisamba bia bende ne bu mulambuishi wa bitadi.” (Matayo 18:15-17, NW) Ndîba kayi ditudi ne bua kutumikila mubelu eu, ne mmuenenu kayi utudi ne bua kuikala nende patudi tuutumikila?
3. Nnjila kayi utudi ne bua kulonda bua bilema bia bakuabu?
3 Tshiena-bualu tshia kumpala ntshileje ne: bu mutudi bonso bapange bupuangane ne bikale tuenza bilema, tudi ne bua kudienzeja bua kuikala tubuikidilangana. Ke tshidi nangananga tshikengedibua padi bualu budi muena Kristo netu muambe anyi muenze bututape ku muoyo. (1 Petelo 4:8) Misangu mivule bitu bimpe bua kupitshisha tshilumbu atshi, kubuikidilangana ne kupua muoyo. Tudi mua kuangata dienza nenku bu mushindu wa kukeba ditalala mu tshisumbu tshia bena Kristo. (Musambu 133:1; Nsumuinu 19:11) Kadi, kudi mua kuikala tshikondo tshiudi mua kumvua ne: udi ne bua kujikija tshilumbu ne muanenu wa balume anyi wa bakaji udi mukubungamije. Mu nsombelu wa nunku, mêyi a Yezu adi kuulu eku adi aleja tshia kuenza.
4. Mmunyi mutudi mua kutumikila Matayo 18:15 bua bilema bia bakuabu?
4 Yezu wakabela ne: “umuleje tshilema tshiende pankatshi pebe wewe ne yeye nkayende.” Au ke njila wa meji. Imue nkudimuinu ya mu tshiena-Allemagne idi yamba nenku: umuleje tshilema tshiende “muisu muenu babidi,” mbuena kuamba ne: muisu muebe ne muende. Paudi uteka tshilumbu atshi panshi mu buimpe muaba wa pa nkayenu, bitu bipepele bua kutshijikija. Mbitekete bua muanetu uvua muambe anyi muenze bualu bubi kuitabaye tshilema tshiende panudi nende babidi. Bakuabu buobu bikalapu, dipanga bupuangane didi mua kumusaka bua kuvila mudiye kayi muenze tshilema anyi kukeba bua kubingisha tshivuaye muenze. Kadi paudi uteka tshilumbu panshi “muisu muenu babidi,” udi mua kumona se: tshivua tshikale ntupakanyi ne katshivua mpekatu anyi tshilema tshienza ku bukole to. Bubidi buenu nuenu bamane kumvua ne: tshivua ntupakanyi, nudi mua kujikija muanda au, pamutu pa kulekela kalu kakese kadiunda ne kanyanga malanda enu. Nanku tudi mua kutumikila dîyi didi mu Matayo 18:15 nansha bua bilema bikese bienzelangana mu nsombelu wa ku dituku ne ku dituku.
Ntshinyi tshivuaye musue kuamba?
5, 6. Mmpekatu ya mushindu kayi idibu baleje mu Matayo 18:15, ne ntshinyi tshidi tshileja nanku?
5 Bua kuamba bualu pa bualu, Yezu wakafila mubelu eu bua bilumbu binene. Yezu wakamba ne: “Muanenu yeye muenze mpekatu.” Mu ngumvuilu mualabale, “mpekatu” udi mua kuikala tshilema anyi dipanga kayi dionso. (Yobo 2:10; Nsumuinu 21:4; Yakobo 4:17) Kadi, muaba eu badi basua kuleja ne: mpekatu uvua Yezu wamba uvua ne bua kuikala munene. Uvua munene bualu uvua mua kufikisha muenji wa bibi ku diangatshibua “bu muntu wa bisamba bia bende ne bu mulambuishi wa bitadi.” Kadi tshiambilu atshi tshidi tshiumvuija tshinyi?
6 Bayidi ba Yezu bakumvua mêyi au bavua bamanye ne: bena mu ditunga diabu kabavua mua kusomba ne Bampangano to. (Yone 4:9; 18:28; Bienzedi 10:28) Ne bavua benza muabu muonso bua kuepuka balambuishi ba bitadi bavua, nansha muvuabu bena Yuda, bakabangisha kukengesha bakuabu. Nenku kakuyi diya ku dia balume anyi dia bakaji, Matayo 18:15-17 uvua wakula bua mpekatu minene, ki mbua bilema anyi malu adi abungamija audi mua kubuikidilangana ne kupua muoyo nansha.—Matayo 18:21, 22.a
7, 8. (a) Mmpekatu ya mushindu kayi idi bakulu ne bua kukosa tshilumbu tshiayi? (b) Mmpekatu ya mushindu kayi idi bena Kristo mua kujikija pankatshi pabu mu diumvuangana ne Matayo 18:15-17?
7 Mu Mikenji ya Mose, imue mpekatu ivua ilomba malu a bungi kupita kubuikidila patupu muntu udi muenze tshilema. Dipenda Nzambi, butontolodi, ditendelela dia mpingu ne mpekatu bu mudi: masandi, diangatangana dia balume ne balume, bavua ne bua kuyimanyisha bakulu (anyi bakuidi) bua kukosabu tshilumbu tshiayi. Ke mudibi kabidi mu tshisumbu tshia bena Kristo. (Lewitiki 5:1; 20:10-13; Nomba 5:30; 35:12; Dutelonome 17:9; 19:16-19; Nsumuinu 29:24) Kadi tangila ne: mpekatu idi Yezu muambe muaba eu bavua mua kuyijikija pankatshi pa bantu babidi. Tshilejilu: Bua tshiji anyi bua mukawu, muntu udi mua kushiminyina mukuende bualu. Muena Kristo udi ulaya bua kuenza mudimu ne bintu bia luibaku bisunguluke ne bua kujikija mudimu dîba kampanda. Muntu udi witaba bua kupingaja makuta a bende dituku kansanga disunguluke. Muena Kristo udi ulaya wamba ne: bu muntu udi mumuangate ku mudimu mua kumulongeshawu, (nansha yeye mushintulule midimu) kakufuilakena anyi kuangata ba-klian ba eu udi mumulongeshe mudimu bua tshikondo kampanda.b Bikala muanetu kayi mulame dîyi diende ne kayi munyingalale bua bilema bia mushindu’eu, bushuwa mpekatu au udi mua kuikala munene. (Buakabuluibua 21:8) Kadi bilema bia mushindu’eu badi mua kubijikija kudi bantu babidi badi tshilumbu atshi tshitangila.
8 Kadi mmunyi muudi mua kutuadija bua kujikija tshilumbu tshia mushindu’eu? Misangu mivule mêyi aa a Yezu atu amueneka mikale ne bidia bisatu bia kuela. Tukonkononayi tshidia ne tshidia. Pamutu pa kubiangata bu njila wa dilonda mujadika kudi mikenji ne udibu kabayi mua kushintulula, keba bua kujingulula diumvuija diabi, kujimiji tshipatshila tshilenga tshiudi natshi to.
Dienzeja bua kupingaja muanenu
9. Ntshinyi tshitudi ne bua kuvuluka bua mushindu wa kutumikila Matayo 18:15?
9 Yezu wakatuadija wamba ne: “Muanenu yeye muenze mpekatu, uye umuleje tshilema tshiende pankatshi pebe wewe ne yeye nkayende. Yeye mukuteleje, udi mupingaje muanenu.” Bulelela, tshidia etshi ki ntshishindamene pa manunganyi patupu to. Udi ne bua kuikala ne bijadiki anyi malu masunguluke audi mua kuambuluisha nawu muanenu bua kujingululaye ne: mmuenze tshilema, ne: udi ne bua kulongolola nsombelu eu. Mbimpe kuenza lukasa, pamutu pa kulekela tshilumbu tshidiunda anyi kumulekela wenda ujama mu mmuenenu wende. Ne kupu muoyo ne: kushala anu ne meji matuma ku bualu abu kudi mua kukuenzela pebe bibi. Bu munudi ne bua kuyukila anu nuenu babidi, kudianjidi kuambila bantu bakuabu bua kukuatabu ku tshiebe anyi bua kulengeja mmuenenu webe to. (Nsumuinu 12:25; 17:9) Bua tshinyi? Bua tshipatshila tshiudi natshi.
10. Ntshinyi tshiatuambuluisha bua kupingaja muanetu?
10 Tshipatshila tshiebe tshidi ne bua kuikala tshia kupingaja muanenu, ki ntshia kumunyoka, kumupuekesha milongo anyi kumuenzela bibi to. Bikalaye muenze bibi bushuwa, malanda ende ne Yehowa ke adi mu njiwu. Kadi wewe udi musue bua kumulama bua atungunuke ne kuikala muanenu muena Kristo. Biwikala ne lutulu ne biwepuka mêyi mashile ne ngakuilu wa dipishangana nende panudi nuyukila pa nkayenu, nudi mua kufika ku dijikija tshilumbu bimpe. Mu diyuki edi dienza ne dinanga, vuluka ne: nuenu bonso babidi nudi bapange bupuangane, nudi benji ba mpekatu. (Lomo 3:23, 24) Padiye ujingulula ne: kuena mumushiminyine bualu ne umvua se : udi musue kumuambuluisha ne muoyo mujima, tshilumbu tshidi mua kujika bipepele. Njila eu wa dilonda mulenga ne mutoke neatambe kumueneka wa meji bu biobi mua kuikala ne: nuenu bonso babidi nudi benze tshilema anyi se: ntupakanyi ke ivua mikebeshe tshilumbu atshi.—Nsumuinu 25:9, 10; 26:20; Yakobo 3:5, 6.
11. Nansha biabenga muenji wa tshilema kututeleja, ntshinyi tshitudi mua kuenza?
11 Biwamuambuluisha bua kujingulula ne: mmuenze tshilema tshinene, udi mua kudiumvua musakibue bua kunyingalala. Kadi lutambishi ludi mua kumupangisha bua kunyingalala nanku. (Nsumuinu 16:18; 17:19) Nansha yeye kayi muitabe tshilema tshiende ku ntuadijilu ne kayi munyingalale, udi mua kuanji kuindila kumpala kua kuya ne tshilumbu etshi kule. Yezu kakamba ne: ‘uye anu musangu umue ne umuleje tshilema tshiende’ to. Bu muditshi mpekatu uudi mua kujikija, ulongolole bua kumumona kabidi bilondeshile lungenyi ludi mu Galatia 6:1: “muisu muenu babidi.” Pamu’apa nudi mua kujikija tshilumbu atshi. (Tangila Yuda 22, 23.) Kadi newenze tshinyi biwikala mutuishibue ne: mmuenze mpekatu ne kakuitaba to?
Keba diambuluisha dia bantu bapie mu nyuma
12, 13. (a) Ntshidia kayi tshibidi tshiakaleja Yezu bua mushindu wa kujikija bilema bidibu batuenzele? (b) Mmibelu kayi miakanyine itudi ne bua kulonda mu diela tshidia etshi?
12 Udiku mua kuitaba bua bakuabu bakulekele ne lukasa paudi muenze tshilema tshinene anyi? Tòo. Yezu wakaleja ne: panyima pa tshidia tshia kumpala, kuena ne bua kulekela kukeba bua kupingaja muanenu, kumulama bua ikale nebe mu buobumue, wewe ne bakuabu badi batendelela Nzambi mu mushindu Udiye musue. Yezu wakaleja tshidia tshibidi: “Yeye kayi muteleje, wangate muntu umue anyi babidi bakuabu, bua se: bualu buonso buikale bujadika ku dîyi dia bantemu babidi anyi basatu.”
13 Wakamba bua kuangata “muntu umue anyi babidi bakuabu.” Kakamba ne: kunyima kua tshidia tshia kumpala, udi ne budikadidi bua kuambila bantu bakuabu ba bungi tshilumbu atshi, kumonangana ne mutangidi muena ngendu anyi kufundila Société bualu abu to. Nansha wewe mua kuikala mutuishibue bua tshilema tshidiye muenze, kadi ki ntshianji kujadikibua menemene to. Kutangalaji mianda idi kayiyi milelela idi mua kukuvuija mushiminyinyanganyi wa malu nansha. (Nsumuinu 16:28; 18:8) Kadi bua tshinyi Yezu wakamba bua kuangata muntu umue anyi babidi bakuabu? Ne bantu abu badi mua kuikala banganyi?
14. Mbanganyi batudi mua kuangata bua tshidia tshibidi?
14 Udi ukeba bua kupingaja muanenu pa kumutuisha ne: mmuenze mpekatu, ne pa kumusaka bua kunyingalala bua kuikale ditalala pankatshi pende ne Nzambi ne wewe. Bua kukumbaja bualu ebu, nebikale bimpe bua “muntu umue anyi babidi” abu bikale bantemu ba bualu bubi buvuaye muenze. Pamu’apa bavuapu pakenzekabu, peshi mbamanye malu malelela a tshivua tshienzeke (anyi katshiyi tshienzeke) mu muanda kampanda wa bungenda. Bikala bantemu ba nunku kabayiku, baudi uya nabu badi ne bua kuikala ne dimanya mu muanda unudi nufuila, bua bamanye mua kujadika bikala tshivua tshienzeke tshikale tshilema tshia bushuwa. Kabidi, pikalabi ne mushinga, badi mua kuikala bamanyi ba malu avua muntu eu muambe, bua kujadikabu malu ambaye ne madikolela adiye muenze. (Nomba 35:30; Dutelonome 17:6) Nenku kabena anu bakoshi ba tshilumbu badi kabayi balamate ku luseke kampanda to; kadi badi muaba eu bua kuambuluisha bua kupingaja muanenu udi muikale kabidi muanabu.
15. Bua tshinyi bakulu bena Kristo badi mua kuambuluisha bituikala basue kuela tshidia tshibidi?
15 Kuedi meji ne: baudi uya nabu badi ne bua kuikala bakulu mu tshisumbu. Kadi, bantu bapie mu nyuma badi bikale bakulu badi mua kuambuluisha bua ngikadilu ya mu nyuma idibu nayi. Bakulu aba badi ‘bu tshisokomenu ku tshipepele, ne tshinyemenu tshia ku tshipupu, bu misulu ya mâyi mu muaba mûme, bu dileji dia dibue dinene mu buloba budi butondesha bantu.’ (Yeshaya 32:1, 2) Mbamanye mushindu wa kuelangana meji ne kululamija bana betu. Ne eu udi muenze tshilema udi ne kabingila ka kueyemena “mapa [aa] mikale bantu.”c (Efeso 4:8, 11, 12, NW) Kuyukila tshilumbu etshi muisu mua bantu aba bapie mu nyuma ne kusambila pamue nabu kudi mua kufila nsombelu mukuabu ne kufikisha ku dijikija tshilumbu tshivua tshimueneka katshiyi kujikija.—Tangila Yakobo 5:14, 15.
Madikolela a ndekelu bua kumupingaja
16. Ntshidia kayi tshisatu tshiakaleja Yezu?
16 Biapangila tshidia tshibidi bua kujikija tshilumbu, diakamue tudi ne bua kubueja batangidi ba tshisumbu mu tshidia tshisatu. “Yeye kayi mubateleje [muntu umue anyi babidi abu], wambile tshisumbu. Yeye kayi muteleje nansha tshisumbu, ikale kuudi bu muntu wa bisamba bia bende ne bu mulambuishi wa bitadi.” Mêyi aa adi umvuija tshinyi?
17, 18. (a) Ntshilejilu kayi tshidi tshituambuluisha bua kujingulula diumvuija dia mêyi aa: “wambile tshisumbu”? (b) Mmunyi mutudi tuela tshidia etshi lelu?
17 Katuena tuangata mêyi aa bu njila mutunzuluila bua kuela mpekatu anyi tshilema atshi patoke mu tshisangilu tshia tshibidilu anyi tshia pa buatshi tshia tshisumbu tshijima nansha. Dîyi dia Nzambi didi mua kutuambuluisha bua kujadika njila udi muakanyine kulonda mu bualu ebu. Tangila tshivuabu ne bua kuenza mu Isalele wa kale pavua muntu muikale ntomboji, mudiavi ne mukuatshiki wa maluvu: ‘Bikala muntu ne muana mulume udi ne tshitshu ne bupidia, katu watumikila dîyi dia tatu wende anyi dia mamu wende, ne yeye katu wabumvuila biamukengeshabu, pashishe tatu wende ne mamu wende nebamukuate, nebalopoke nende kudi bakulu ba mu musoko wabu ne ku tshiibi tshia musoko; nebambile bakulu ba mu musoko wabu ne: Muanetu eu udi ne tshitshu ne bupidia, kêna utumikila mêyi etu; udi muena lumpukusu ne mukuatshiki wa maluvu. Balume bonso ba mu musoko wabu nebamukume ne mabue.’—Disendamija miaku ndietu; Dutelonome 21:18-21.
18 Tshisamba tshijima anyi bantu bonso ba mu tshisa tshia muntu eu kabavua bumvua mpekatu yende anyi bamulumbuluisha to. Kadi, “bakulu” bavuabu bapeshe bujitu ebu bavua batangila tshilumbu atshi bualu bavua baleji-mpala ba tshisumbu. (Tangila Dutelonome 19:16, 17 bua tshilumbu tshiakakosa “bakuidi ne balumbuluishi ba mu matuku au.”) Ke mudibi kabidi lelu, padibi bikengela kuela tshidia tshisatu. Bakulu, badi bikale baleji-mpala ba tshisumbu, ke badi bakosa tshilumbu. Tshipatshila tshiabu ntshia muomumue: kupingaja muanabu muena Kristo padiku mushindu. Badi baleja mudibu ne tshipatshila etshi pa kuikala bajalame, kabayi badianjila kukosa tshilumbu kumpala kua kutshiteleja anyi kabayi ne kansungasunga.
19. Ntshinyi tshikala bakulu badibu basungule bua kuteleja tshilumbu ne bua kudienzeja bua kuenza?
19 Nebadienzeje bua kukonkonona malu ne kuteleja bantemu badi bakengedibua bua kujadika bikala muntu au mmuenze mpekatu bushuwa (anyi utshidi utungunuka ne kumuenza). Mbasue kukuba tshisumbu ku bubi ne kupangisha nyuma wa bena panu bua kabuelamu. (1 Kolinto 2:12; 5:7) Mu diumvuangana ne ngikadilu ya mu Mifundu idibu babalombe, bakulu nebadienzeje bua ‘kusengelela bantu ne diyisha dilenga, ne bua kutuisha bena mpata.’ (Tito 1:9) Tudi mua kutekemena se: muenji wa tshilema kakuikala bu bena Isalele bavua muprofete wa Yehowa mufunde bualu buabu ne: ‘Pangakanubikila, kanuakitaba; pangakamba dîyi, kanuakateleja matshi; kadi nuakenza malu akadi mabi ku mêsu kuanyi, nuakasungula malu akadi kaayi ansankisha.’—Yeshaya 65:12.
20. Ntshinyi tshiakamba Yezu ne: tshidi ne bua kuenzeka biabenga muenji wa mpekatu kuteleja ne kunyingalala?
20 Kadi, imue misangu eu udi muenze mpekatu utu mua kuleja mmuenenu wa muomumue. Yeye muleje mmuenenu eu, mêyi a Yezu mmatoke: “Ikale kuudi bu muntu wa bisamba bia bende ne bu mulambuishi wa bitadi.” Mfumu Yezu kavua muambe bua kuikala ne tshikisu anyi kumujingila diakabi to. Kadi kakuena dielakana bua tshivua mupostolo Paulo muambe bua kuipata mu tshisumbu benji ba mpekatu badi kabayi banyingalala. (1 Kolinto 5:11-13) Nansha dipata muenji wa mpekatu mu tshisumbu nunku didi mua kufikisha ku tshipatshila tshia kumupingaja.
21. Ntshiibi kayi tshidi tshishale buashi bua muntu udibu bipate mu tshisumbu?
21 Tudi mua kumona bukole budi nabu muanda eu ku diambuluisha dia mufuanu wa Yezu wa muana muena bitulatula. Bilondeshile mufuanu au, “meji akavuila” muenji wa mpekatu au kunyima kua mumane kupitshisha tshikondo kampanda kayi kumbelu kua tatuende kuvua bantu bikale ne dinanga. (Luka 15:11-18, NW) Paulo wakambila Timote ne: bamue benji ba malu mabi bavua ne bua kunyingalala mu bungi bua matuku ne ‘kupingana ku meji mapole, bamane kudilopola mu mateyi a Diabolo.’ (2 Timote 2:24-26) Bulelela, tudi mua kutekemena se: bantu bonso badi benze mpekatu ne kabayi banyingalale ne pashishe babipate mu tshisumbu nebumvue bidibu bajimije: dianyishibua kudi Nzambi ne buwetu bua musangelu ne bena Kristo ba lulamatu.
22. Mmunyi mutudi mua kupingaja muanetu?
22 Yezu kavua wangata bantu ba bisamba bia bende ne balambuishi ba bitadi bu bavua kabayi mua kusungidibua to. Umue wa ku balambuishi aba, Matayo Lewi, wakanyingalala ne ‘wakalonda Yezu’ ne muoyo mujima, ne Yezu wakamusungula mene bua kuikalaye mupostolo. (Mâko 2:15; Luka 15:1) Nanku, lelu muntu udi muenze mpekatu yeye “kayi muteleje nansha tshisumbu” ne buobu bamuipatemu, tudi mua kuindila bua kumona bikalaye mua kunyingalala mu bungi bua matuku ne kulongoluela makasa ende njila milulame. Padiye wenza nanku ne walukila kabidi mu tshisumbu, apu netuikale ne disanka bua mutudi bapingaje muanetu mu tshikumbi tshia ntendelelu mulelela.
[Mêyi adi kuinshi]
a Mukanda kampanda (Cyclopedia, wa McClintock ne Strong) udi wamba ne: “Bavua bangata basangishi ba mulambu [anyi balambuishi ba bitadi] ba mu Dip[ungila] Dipiadipia bu batungidianganyi ne batontolodi, banyanguke bualu bavua batamba kusomba ne bantu ba bisamba bia bende, bena mudimu ba mukengeshanganyi. Bavua bababala mu mulongo umue ne benji ba mpekatu . . . Bu muvuabu baditole pa nkayabu ne babepuka kudi bantu ba bikadilu bimpe, bavua badia bulunda anu ne bantu bavua, anu bu buobu, kabayi banyisha kudi bakuabu.”
b Malu a bungenda anyi a makuta adibu babuejamu dishima, dibila anyi mayele tudi mua kuabala mu mulongo wa mpekatu uvua Yezu muambe. Bua kujadika bualu abu, kunyima kua yeye mumane kufila mubelu udi mu Matayo 18:15-17, Yezu wakafila mufuanu wa bapika (anyi bena mudimu) bavua ne dibanza kadi kupangilabu bua kudifuta.
c Mumanyi kampanda wa malu a Bible wakumvuija ne: “Imue misangu bitu bienzeka ne: muenji wa tshilema neitabe bua kuteleja mibelu ya bantu babidi anyi basatu (nangananga buobu bikale bantu ba kunemeka) kupita mudiye mua kuitaba mibelu ya muntu umue, nangangana bikala muntu umue au muikale udibu kabayi bapetangane nende ku dîyi.”
Udi muvuluke anyi?
◻ Tshia kumpala, mmpekatu wa mushindu kayi udi Matayo 18:15-17 wamba?
◻ Ntshinyi tshitudi ne bua kuvuluka bituasua kuela tshidia tshia kumpala?
◻ Mbanganyi badi mua kuambuluisha bituajinga kuela tshidia tshibidi?
◻ Mbanganyi batudi tubueja mu tshidia tshisatu, ne mmunyi mutudi mua kupingaja muanetu?
[Tshimfuanyi mu dibeji 18]
Bena Yuda bavua bepuka balambuishi ba bitadi. Matayo wakashintuluka ne kulondaye Yezu
[Tshimfuanyi mu dibeji 20]
Misangu mivule tudi mua kujikija tshilumbu “muisu muetu babidi”