TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w99 15/10 dib. 12-17
  • Nubuikidilangane ne muoyo wenu mujima

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Nubuikidilangane ne muoyo wenu mujima
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1999
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Patuvua dijinga ne dibuikidila, bakatubuikidila
  • Tudienzeje bua kuikala babuikididianganyi
  • Nukebe ditalala, nubuikidilangane
  • ‘Tungunukayi ne kubuikidilangana ku budisuile’
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1997
  • Tufuilangane luse ne muoyo mujima
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2012
  • Bua tshinyi kufuilangana luse?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1994
  • Utuku ufuilangana luse bu mutu Yehowa wenza anyi?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1994
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1999
w99 15/10 dib. 12-17

Nubuikidilangane ne muoyo wenu mujima

“Ke muanuenzela Tatu wanyi wa mu diulu, pikala yonso wa kunudi kayi ufuila muanabo luse ne muoyo wende mujima.”​—MATAYO 18:35, MMM.

1, 2. (a) Mmunyi muvua muntu mukaji uvua mumanyike bimpe bu muenji wa mpekatu muleje dianyisha bua Yezu? (b) Mbualu kayi buakalonda Yezu mu diandamuna diende?

PAMU’APA uvua mukaji wa ndumba, kayi muntu uuvua mua kutekemena bua kusangana mu nzubu wa mutendeledi kampanda. Nansha muvuabi mua kuikala bikemeshe bamue bantu pa kumumonamu, bualu buakenzaye buakabakemesha bikole. Muntu mukaji eu wakalua pabuipi ne muntu mulume wa malu mimpe menemene, ne wakaleja dianyisha bua malu avua muntu mulume eu muenze, wakabolesha makasa ende ne binsonji ne kuakupulaye ne nsuki yende.

2 Muntu mulume au n’Yezu. Kakipata mukaji eu uvua mumanyike “mu musoko [bu] muenji wa malu mabi.” Kadi Simona Mufalese, muena kumbelu kuvuabu, uvua mumvue bibi bua muvua muntu mukaji eu muikale muenji wa mpekatu. Yezu wakamuandamuna pa kumulondela muyuki wa bantu babidi bavua ne dibanza dia musombeshanganyi wa makuta. Umue uvua ne dibanza dia makuta a bungi, matue ku difutu didibu bapesha muena mudimu mu bidimu bibidi. Mukuabu yeye uvua ne dibanza dishadile misangu dikumi ku dia wa kumpala, difutu dia ngondo mishadile ku isatu. Bu muvuabu kabayi ne tshia kufuta, muntu uvua mubasombeshe makuta “wakabalekelela mabanza bubidi buabo.” Bulelela, eu uvuabu balekele dibanza dinene uvua ne kabingila kakole bua kuleja dinanga. Kunyima kua yeye mumane kuleja diumvuangana pankatshi pa mufuanu eu ne bualu bulenga buvua muntu mukaji eu muenze, Yezu wakasakidila dîyi edi: “Udibo bajimijila kakese udi uleja dinanga dikese!” Pashishe wakambila muntu mukaji eu ne: “Mibi yebe idi mijimijibue.”​—Luka 7:36-48, Muanda Mulenga Lelu.

3. Ntshinyi tshitudi ne bua kukonkonona pa bidi bitutangila?

3 Diebeja ne: ‘Bu meme muikale muntu mukaji au anyi muikale mu nsombelu wa buena wende, ne bamfuile luse, mvuaku mua kukolesha muoyo pashishe ne kubenga kubuikidila bakuabu anyi?’ Pamu’apa newandamune ne: ‘Tòo!’ Kadi, udiku witaba bushuwa ne: utu musue kubuikidilangana anyi? Dibuikidilangana nngikadilu webe munene anyi? Pa tshibidilu utuku ubuikidilangana ne lukasa, ne bakuabu badiku mua kuamba ne: utu ubuikidilangana anyi? Tumonayi bua tshinyi yonso wa kutudi udi ne bua kudikonkonona ne muoyo mujima mu muanda eu.

Patuvua dijinga ne dibuikidila, bakatubuikidila

4. Ntshinyi tshitudi ne bua kuitaba pa bidi bitutangila?

4 Wewe nkayebe udi mumanye bimpe ne: udi mupange bupuangane. Buobu bakukonke bualu ebu, udi mene mua kubuitaba, pamu’apa uvuluka mêyi adi mu 1 Yone 1:8 (MML) a se: ‘Bituamba ne katuena ne mibi, tudi tudishima, ne bulelela kabuena munda muetu to.’ (Lomo 3:23; 5:12) Bua bamue bantu, bumuntu buabu bua mpekatu budi mua kuikala bumuenekela ku mpekatu minene idi ibungamija. Kadi nansha wewe mumanye ne: kuena muenze mpekatu ya mushindu’eu, kudi misangu ne mishindu ya bungi iuvua mupangile bua kutumikila mêyi a Nzambi, iuvua muenze mpekatu. Ki mmuomu anyi?

5. Bua tshinyi tudi ne bua kuikala ne dianyisha kudi Nzambi?

5 Nanku nsombelu webe udi mua kupetangana ne diumvuija diakafila mupostolo Paulo dia se: ‘Panuakadi bafue bualu bua mibi yenu, ne panuakadi kanuyi ne ditengula dia mibidi yenu, Nzambi wakanuvuija [ne] muoyo popamue [ne Kristo], yeye mumane kutubuikidila mibi yetu yonso.’ (Kolosai 2:13; Efeso 2:1-3) Tangila tshiambilu etshi: ‘wakatubuikidila mibi yetu yonso’ tshidi tshiumvuija malu a bungi. Muntu yonso wa kutudi udi ne kabingila ka kulomba muakalomba Davidi ne: “Bualu bua dina diebe, Yehowa, umbuikidile bubi buanyi, bualu bua budi bunene.”​—Disendamija miaku ndietu; Musambu 25:11.

6. Ntshinyi tshitudi mua kuikala bajadike bua mushindu udi Yehowa ubuikidilangana?

6 Mmunyi mudi Nzambi mua kukubuikidila anyi kubuikidila yonso wa kutudi? Tshitudi mua kumanya ntshia se: Yehowa Nzambi utu musue kubuikidilangana. Dibuikidilangana nngikadilu wa bumuntu buende. (Ekesode 34:6, 7; Musambu 86:5) Mbiumvuike ne: Nzambi mmutekemene bua tuetu kunyemena kudiye mu disambila ne kumulomba luse, kumulomba bua atubuikidile. (2 Kulondolola 6:21; Musambu 103:3, 10, 14) Ne mmulongolole tshishimikidi tshiakanyine bua kubuikidila bantu: mulambu wa tshia-bupikudi wa Yezu.​—Lomo 3:24; 1 Petelo 1:18, 19; 1 Yone 4:9, 14.

7. Mmu mushindu kayi muudi ne bua kukeba bua kuidikija Yehowa?

7 Bu mudi Nzambi musue kubuikidila bantu, udi pebe ne bua kumuidikija mu malu audi ne bua kuenzela bakuabu. Paulo wakashindamena pa bualu ebu pakafundaye ne: ‘Nulejangane kalolo, nuikalangane ne mitshima ya luse, nulekelangane malu mabi enu bu muakanulekelela Nzambi malu mabi enu mu Kristo.’ (Efeso 4:32) Kakuena mpata bua se: muanda udi Paulo uleja udi utangila mudi tshilejilu tshia Nzambi ne bua kutulongesha, bualu mvese udi ulonda udi utungunuka wamba ne: ‘Nunku nuidikije kuenza mudi Nzambi wenza, bu bana bende bananga.’ (Efeso 5:1) Udi umona diumvuangana edi anyi? Yehowa Nzambi wakakubuikidila, nenku​—mudi Paulo uleja ne dishindika—​udi pebe ne bua kuidikija Nzambi ne ‘kuikala ne mutshima wa luse, kulekelela [bakuabu] malu mabi abu.’ Kadi diebeja ne: ‘Ntu ngenza nanku anyi? Bingikala tshitu ne ngikadilu au, ndiku ndienzeja bua kumupeta, ngenza muanyi muonso bua kuidikija Nzambi bua meme kuikala mbuikidilangana anyi?’

Tudienzeje bua kuikala babuikididianganyi

8. Ntshinyi tshitudi ne bua kuikala bamanye bua bantu badi mu tshisumbu tshietu?

8 Nebikale bimpe bua kuela meji ne: mu tshisumbu tshia bena Kristo, kudi anu misangu mikese patupu itudi ne bua kulonda ngikadilu wa buena wa Nzambi wa kubuikidilangana. Kadi tshidi tshienzeka ntshikuabu. Bulelela, bana betu bena Kristo badi badienzeja bua kulonda tshilejilu tshia Yezu tshia dinanga. (Yone 13:35; 15:12, 13; Galatia 6:2) Mbadienzeje mutantshi mule ne batshidi badienzeja bua kulekela ngelelu wa meji, ngakuilu ne ngenzelu wa malu bidi bitangalake mu bukua-panu ebu bubi. Mbasue kuleja bumuntu bupiabupia. (Kolosai 3:9, 10) Nansha nanku, katupu muoyo se: bisumbu bionso bia pa buloba bujima, kuelamu ne tshietu, mbienza ne bantu bapange bupuangane. Patudi tubangata mu tshibungi, badi ne nsombelu muimpe kupita uvuabu nende kumpala, kadi batshidi anu bapange bupuangane.

9, 10. Bua tshinyi kabiena ne bua kutukemesha bu bilumbu mua kujuka pankatshi pa bana betu?

9 Nzambi udi utuambila mu Bible ne: tudi mua kutekemena malu adi aleja dipanga bupuangane mu tshisumbu, munkatshi mua bana betu. Tshilejilu, tangila mêyi akamba Paulo mu Kolosai 3:13: ‘Nulejangane lutulu, nulekelelangane mibi yenu, bikala muntu ne mukuabu tshilumbu; bu muakanubuikidila Mukalenge mibi yenu; nuenu nuenze muomumue kabidi.’

10 Tumanye ne: muaba eu Bible udi utuvuluija diumvuangana didi pankatshi pa ditubuikidila dia Nzambi ne bujitu ne dibanza bitudi nabi bua tuetu kuikala tubuikidila bakuabu. Bua tshinyi muanda eu mmukole? Bualu Paulo wakitaba ne: muntu udi mua kuikala “ne mukuabo tshilumbu.” Wakajingulula ne: bilumbu bia mushindu’eu kabivua mua kupangika to. Bivua ne bua kuikalaku mu bidimu lukama bia kumpala, nansha munkatshi mua ‘bansanto’ bena Kristo, bavua ne ‘ditekemena dibatekela mu diulu.’ (Kolosai 1:2, 5) Nanku tudiku mua kuela meji ne: malu adi mua kuikala mashilangane lelu’eu udi bena Kristo balelela ba bungi kabayi ne bujadiki bua spiritu bua se: mbantu “basungula kudi Nzambi, ba tshijila ne bananga” anyi? (Kolosai 3:12) Ke bua tshinyi katuena ne bua kuamba ne: kudi bualu bubi budi kabuyi buanji kuenzeka bikalaku bilumbu bidi bijula didiabakena mu tshisumbu tshietu: tunyinganyinga bua bilema bilelela anyi bifuikakaja.

11. Muyidi Yakobo wakadimuija bantu bua muanda kayi?

11 Mêyi a Yakobo muanabu ne Yezu adi aleja kabidi ne: tudi ne bua kutekemena se: ku musangu ne ku musangu tudi mua kupeta nsombelu yatulomba bua kubuikidila bana betu. ‘Mmuntu kayi udi ne meji ne lungenyi munkatshi muenu? Ku muoyo wende muimpe aleje bantu bienzedi biende mu kalolo kadi ne meji. Kadi binuikala ne mukawu wa luonji ne difuilangana mu mitshima yenu, kanuditumbishi ne kanudingi ku malu malelela.’ (Yakobo 3:13, 14) ‘Mukawu wa luonji ne difuilangana’ bidiku mua kuikala mu mitshima ya bena Kristo balelela anyi? Eyowa, mêyi a Yakobo adi aleja patoke ne: malu aa avua mamueneke mu tshisumbu tshia mu bidimu lukama bia kumpala, ne neamueneke kabidi lelu’eu.

12. Ntshilumbu kayi tshiakajuka mu tshisumbu tshia mu Filipoi wa kale?

12 Tshilejilu tshia bualu ebu mmuanda mulelela wakafikila bena Kristo babidi bela manyi bavua ne lumu luimpe bua dienzejangana diabu dia mudimu pamue ne Paulo. Udi mua kuvuluka muyuki uuvua mubale udi wakula bua Ewodia ne Suntuke, bavua mu tshisumbu tshia mu Filipoi. Nansha mudi Bible kayi umvuija tshilumbu mu bule ne mu butshiame, mu Filipoi 4:2, 3 badi baleja ne: kuvua tshilumbu kampanda pankatshi pabu. Tshivuaku tshijukile ku dîyi dibi diamba kabiyi didianjila kuela meji, peshi umue uvua mumone mukuabu mupepeje mulela wende, nansha malu kampanda adi aleja mukawu wa ditembangana anyi? Nansha bikalatshi tshijukile ku bualu kayi, tshilumbu etshi tshiakalua tshinene, kufikatshi too ne ku matshi a Paulo mutantshi mule ku Lomo. Bidi bimueneka ne: bana betu babidi ba bakaji aba kabatshivua bakuishangana bimpe to, bikavua bibafikishe ku diepukangana mu bisangilu anyi ku diambangana mêyi mashile pavuabu bakuatshila balunda babu tshilumbu etshi.

13. Ntshinyi tshivua mua kuikala tshiambuluishe Ewodia ne Suntuke bua kujikija tshilumbu tshivua pankatshi pabu, ne bidi bitupesha dilongesha kayi?

13 Ukadiku mumvue bualu bua mushindu’au, bufuane buakenzeka pankatshi pa bamue bantu mu tshisumbu tshienu peshi buvua bukufikile wewe muine anyi? Tshilumbu tshia mushindu’eu tshidi mene mua kumueneka lelu mu mushindu mushadile. Ntshinyi tshitudi mua kuenza? Bua tshilumbu tshia kale atshi, Paulo wakabela bana betu babidi ba bakaji abu badilambule ‘bua kuikalabu ne meji amue mu Mukalenge.’ Bavua mua kuikala bitabe bua kuyukila pa tshilumbu etshi bua kumona mua kutshijikija, kuleja muvuabu basue kubuikidilangana, ne pashishe kuidikija Yehowa pa kubuikidilangana. Tudi ne kabingila ka kuela meji ne: Ewodia ne Suntuke bakajikija tshilumbu tshiabu. Tuetu petu tudi mua kuenza bia muomumue. Nansha lelu kudi mushindu wa kubuikidilangana.

Nukebe ditalala, nubuikidilangane

14. Bua tshinyi misangu mivule bitu bimpe ne kutu mushindu wa kupitshisha patupu dikokangana didi mua kuikala pankatshi penu?

14 Ntshinyi menemene tshiudi ne bua kuenza bua kubuikidila muena Kristo mukuabu uudi nende tshilumbu? Mu bulelela, kakuena njila mupepele wa kulonda to, kadi Bible udi utupesha bilejilu bimpe ne mibelu idi yambuluisha. Bualu bunene budibu batulomba​—nansha mudibu kabuyi butekete bua kubuitaba ne kubutumikila—​nkupua anu tshilumbu atshi muoyo ne kutshilengulula. Misangu mivule patu tshilumbu tshijuka, anu muvuatshi tshijuke pankatshi pa Ewodia ne Suntuke, muntu yonso utu wela meji ne: mukuabu ke udi muenze bibi anyi ke udi muenze tshilema tshinene. Nanku mu nsombelu wa buena eu, udi mua kuela meji ne: muena Kristo mukuabu ke wa kudianjila kudiula anyi ke udi mutambe kuenza bibi. Nansha nanku, udiku mua kupitshisha bualu abu pa kubuikidila udi mukuenzele tshilema anyi? Udi ne bua kumanya ne: bikala muena Kristo mukuabu ke udi mudianjile kuikala ne tshilema​—pamu’apa bidi mua kuikala kabiyi bilelela—​wewe ke udi nangananga ne bua kupitshisha tshilumbu atshi, kumubuikidila ne kutshijikija.

15, 16. (a) Ntshinyi tshiakamba Mika bua Yehowa? (b) Ntshinyi tshidibi biumvuija padi Bible wamba ne: Nzambi udi “upita bubi”?

15 Katupu muoyo tshilejilu tshidi Nzambi utupesha bua dibuikidilangana to. (Efeso 4:32–5:1) Muprofete Mika wakafunda bua tshilejilu tshia Nzambi tshia dipitshisha bilema ne: ‘Nnganyi udi Nzambi bu wewe, udi ubajimijila bubi, udi [upita bubi bua, NW] difuka dia bupianyi buende bua ditomboka diabu? Yeye kêna ushala ne tshiji tshiendelele, bualu bua udi usanka bua kuleja bantu luse lujalame.’​—Mika 7:18.

16 Mu dileja Yehowa bu muntu udi ‘upita mibi,’ Bible kêna wamba ne: mmupangile bukole bua kuvuluka bilema, muikale ne tshipua-muoyo bua amue malu. Tangila malu akafikila Shimishona ne Davidi, bonso babidi bakenza bilema binene. Nzambi uvua ne bukole bua kuvuluka mpekatu ayi kunyima kua matuku a bungi menemene; nansha tuetu tudi bamanye imue mpekatu yabu bualu Yehowa uvua muyifundishe mu Bible. Kadi, Nzambi wetu mubuikididianganyi wakafuila bantu babidi aba luse, kubatekaye kumpala kuetu bu bilejilu bia ditabuja bia kuidikija.​—Ebelu 11:32; 12:1.

17. (a) Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kupita bilema anyi malu mabi adi bakuabu batuenzele? (b) Bituadienzeja bua kupita bilema bia bakuabu, mmunyi mutuikala mua kufuana Yehowa? (Tangila note kuinshi kua dibeji.)

17 Bushuwa, Yehowa ‘wakabuikila [“wakapita,” NW]’a bilema, anu bu muvua Davidi mumulombe njila ne njila. (2 Samuele 12:13; 24:10) Tudiku mua kuidikija Nzambi mu muanda eu pa kuitaba bua kupitshisha tulemalema ne mêyi adi atapa ku muoyo adi basadidi netu mua kutuamba bua dipanga bupuangane anyi? Difuanyikija mu ndeke wasa lubilu bua kubuka. Paudi wela dîsu pambelu pabuipi ne njila utu ndeke washila lubilu, udi umona muntu mukaji kampanda uudi mumanye ukutubuila mukana bu muntu ukuela tshibingu. Udi mumanye ne: muntu au uvua mufike munda ne wewe ke uvuaye mua kuikala wela tshibingu nanku. Peshi ki ng’wewe menemene uvuaye mua kuikala muelele meji. Nansha biobi munyi, padi ndeke unyunguluka bua kubanda muulu, nudi nupita muulu pa mutu pa muntu mukaji au, udi umueneka mpindieu anu bu katoba kakese menemene. Mu dîba dimue patupu nukadi baye mutantshi wa kilometre mivule, ne bualu bubi budiye muenze mbushale panyima mutantshi mule. Bia muomumue, bituadienzeja bua kufuana Yehowa ne kupita ne meji bilema bidibu batuenzele, nebituambuluishe misangu ya bungi bua kubuikidilangana. (Nsumuinu 19:11) Dîyi dibi anyi bualu bubi kabuakumuenekaku kabutshiyi butapa ku muoyo bidimu dikumi kumpala eku anyi bidimu nkama ibidi mu Milenyume anyi? Bua tshinyi kubenga kubulengulula?

18. Bituikala katuyi ne mushindu wa kupitshisha bualu bubi budibu batuenzele, mmubelu kayi utudi mua kulonda?

18 Kadi pamu’apa udi mua kuikala ukadi musambile bua muanda au ne mutete bua kubuikidila muena bualu, kadi umvua kabiyi bikumbana to. Ntshinyi tshiudi mua kuenza dîba adi? Yezu wakabela bua kuya kudi uudi nende tshilumbu ne kujikija dikokangana dienu pa nkayenu bua kukeba ditalala. ‘Pautshidi ufila kupa kuebe ku tshishipelu ne biwavuluka ne: Muanetu udi nanyi bualu, ushiye kupa kuebe kumpala kua tshishipelu, uye biebe, ulengeje nende; pashishe ulue, ufile kupa kuebe.’​—Matayo 5:23, 24.

19. Mmuenenu kayi utudi ne bua kuikala nende ne ng’wepi utudi ne bua kuepuka patudi tukeba ditalala ne muanetu?

19 Mbiumvuike ne: Yezu kavua muambe bua kuya kudi muanenu bua kumutuisha ne: wewe ke udi mubinge ne yeye mmuenze tshilema. Pamu’apa nyeye uvua muenze tshilema. Peshi nuenu bonso babidi nudi mua kuikala benze tshilema kampanda. Nansha biobi munyi, kuena ne bua kuikala ne tshipatshila tshia kufikisha mukuabu ku ditaba tshilema anyi kuenza bu udi ukeba bua atue binu kumpala kuebe to. Biwikala usua kuenza nanku, kanuakujikija tshilumbu atshi to. Kabidi, tshipatshila tshiebe katshiena ne bua kuikala tshia kulondolola kanungu kuonso ka bubi budiye mukuenzele, ni mbulelela peshi bufuikakaja. Nuenu bayukile mu lutulu ne mu dinanga dia bena Kristo, diyuki edi didi mua kuleja ne: umue wa kunudi kavua mumvue tshilumbu atshi bimpe to, bubidi buenu nudi mua kukeba bua kutshijikija. Kadi nansha bikala diyukilangana dienu mua kupanga kunufikisha ku diumvuangana bimpe menemene, bidi bikengela anu kumvuangana anyi? Kabiakuikalaku bimpe bu nuenu bonso babidi mua kuitaba ne: bubidi buenu nudi nuenza muenu muonso bua kusadila Nzambi wetu utu ubuikidilangana anyi? Padi bualu bua mushindu’eu bunufikila, bidi mua kuikala bimpe bua yonso wa kunudi kuambaye ne muoyo mujima ne: “Mfuilaku luse, tuvua bakokangane bua dipanga bupuangane dietu. Suaku tulekele tshilumbu etshi.”

20. Ntshinyi tshitudi mua kulongela ku tshilejilu tshia bapostolo?

20 Vuluka ne: bapostolo bavua pabu ne makokangana, bu mudi dîba divua bamue ba kudibu bakeba muanzu munene. (Mâko 10:35-39; Luka 9:46; 22:24-26) Makokangana au akakeba tulumbulumbu, pamu’apa tunyinganyinga peshi mene malu manene akafikishangana munda. Kadi bakapitshisha makokangana au ne kutungunukabu ne kuenza mudimu pamue. Umue wa kudibu wakafunda pashishe ne: ‘Wasua kunanga muoyo ne kumona matuku mimpe, akande ludimi luende ku bubi ne mishiku yende bua kayidingi. Adimuke biende ku malu mabi, enze malu mimpe; akebe biende ditalala, adilonde.’​—1 Petelo 3:10, 11.

21. Mmubelu kayi munene wakafila Yezu bua dibuikidilangana?

21 Mu bikoso biashadi ebi tudi bamone tshitupa tshimue tshia mianda ibidi itu ilondangana: Nzambi wakatubuikidila mpekatu ya bungi ituvua benze kale, ke bua tshinyi tudi ne bua kumuidikija ne kubuikidila bana betu. (Musambu 103:12; Yeshaya 43:25) Kadi kudi tshitupa tshikuabu. Kunyima kua mumane kuenza disambila dia tshilejilu, Yezu wakamba ne: “Nuenu balekele bantu bilema bidibo banuenzela, Tatuenu wa mu diulu neanulekele bienu kabidi.” Kunyima kua tshidimu tshijima, wakambulula lungenyi lunene elu pavuaye ulongesha bayidi bende mushindu wa kusambila ne: “Utulekele mibi yetu, bualu tuetu bine tudi tulekela badi ne yetu.” (Matayo 6:12, 14; Luka 11:4, MMM) Pashishe, matuku makese patupu kumpala kua lufu luende, Yezu wakasakidila ne: “Panudi bimane kulu bua kusambila, nuenu bikale tshilumbu ne muntu, numufuile luse, bua Tatu wenu wa mu diulu anufuile penu luse ku bilema bienu.”​—Mâko 11:25, MMM.

22, 23. Bua tshinyi kuitaba bua kubuikidilangana kudi ne buenzeji pa matuku etu atshilualua?

22 Bushuwa, tudi mua kutekemena ne: Nzambi neatungunuke ne kutubuikidila anu bituikala basue kubuikidila bana betu. Padi tshilumbu tshijuka pankatshi pebe ne muena Kristo mukuabu, udikonke ne: ‘Mushindu udi Nzambi utubuikidila kawenaku ne mushinga kupita dijadika ne: muanetu eu ke udi muenze bibi anu bua dîyi dikese tshianana, bua ka-bualu ka patupu anyi bua muanda kampanda udi uleja dipanga bupuangane didi nadi bantu anyi?’ Wewe nkayebe udi ne diandamuna.

23 Kadi ntshinyi tshiudi mua kuenza padi tshilumbu tshikale tshinene katshiyi bu kalu ka patupu? Ne ndîba kayi ditudi mua kutumikila mubelu wa Yezu udi mu Matayo 18:15-18? Netulue kumona malu aa.

[Mêyi adi kuinshi]

a Mushikuluji kampanda udi wamba ne: ngakuilu wa mu tshimfuanyi bua muaku wa tshiena-Ebelu udi mu Mika 7:18 “mmuangatshila ku tshitu tshienzeka padi muena luendu upita tshintu kampanda tshidiye kayi musue kutumaku meji. Lungenyi ludiwu ufila ki ndua se: Nzambi udi ubuikila mêsu pa mpekatu, anyi ne: udi umona mpekatu bu bualu bua mushinga mukese anyi kabuyi mene ne mushinga, kadi muaku eu udi uleja ne: kêna utangila mpekatu mu mishindu ya pa buayi ne tshipatshila tshia kufila dinyoka; pamutu pa kufila dinyoka, utu ubuikidilangana.”​—Balumbuluishi 3:26; 1 Samuele 16:8.

Udi muvuluke anyi?

◻ Mmunyi mudi Yehowa utupesha tshilejilu tshia kulonda pa bidi bitangila dibuikidilangana?

◻ Ntshinyi tshitudi ne bua kuvuluka bua bantu badi mu tshisumbu tshietu?

◻ Misangu ya bungi, ntshinyi tshitudi ne bua kuikala tuenza bua mêyi anyi malu mabi adibu batuenzele?

◻ Pikalabi bikengedibua, ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kukeba ditalala?

[Tshimfuanyi mu dibeji 15]

Paudi ukokangana ne muena Kristo mukuabu, keba bua kupitshisha tshilumbu atshi; mu bungi bua matuku, ku kakese ku kakese bualu abu nebulue kabutshiyi ne mushinga

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu