TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • mwbr20 ngondo wa 7 dib. 1-6
  • Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu (07/2020)

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu (07/2020)
  • Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu—2020
  • Tumitu tua bualu
  • LUMINGU LUA DIA 6-12/7
  • LUMINGU LUA DIA 13-19/7
  • LUMINGU LUA DIA 20-26/7
  • LUMINGU LUA DIA 27/7–2/8
Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu—2020
mwbr20 ngondo wa 7 dib. 1-6

Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu

LUMINGU LUA DIA 6-12/7

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | EKESODE 6-7

“Mpindieu neumone tshingenzela Palô”

it-2-F 309 §5

Mose

Bakulu bena Isalele bakavua bashintuluke pabu bikole. Bakanji kuitaba bijadiki bivua Mose mubapeshe; kadi pakatuma Palô dîyi bua babenzeje midimu mikole, bakatuadija kuakula bibi bua Mose, kumusakabi ne ku dikuatshila Yehowa bualu abu. (Eks 4:29-31; 5:19-23) Ke Nzambi Mutambe Bunene kumukankamija umuambila ne: ukavua pa kukumbaja tshivuaye muambile Abalahama, Izaka ne Yakoba, mmumue ne: diumvuija dijima dia dîna diende, pa kupatula bena Isalele ku bupika ne kubavuija tshisamba tshinene mu buloba buvuaye mubalaye. (Eks 6:1-8) Nansha nanku, bena Isalele kabakateleja Mose to. Kadi mpindieu pakenzeka tshipupu tshia tshitema, buonso buabu bakaditua mu nyima muende ne bakamuelesha diboko; kuenzabi bua ne: panyima pa tshipupu tshia dikumi, Mose abalombole ne abapatule balongolola bimpe “bu basalayi badilongolole bua mvita.”​—Eks 13:18.

it-2-F 309 §3, 4

Mose

Kumpala kua Palô mu Ejipitu. Mose ne Alona bakenza malu manene mu ‘mvita ya banzambi’ yakenzeka tshikondo atshi. Palô wakabikila Yane ne Yambele (2Tm 3:8) bavua bamfumu ba bakuidi bena majimbu bende bua babikile makole a nzambi yonso ya mu Ejipitu bua atetangane ne bukole bua Yehowa. Tshishima tshia kumpala tshivua Mose muambile Alona bua kuenza kumpala kua Palô tshiakaleja ne: Yehowa uvua ne bukole bupite bua nzambi ya mu Ejipitu kule ne kule; nansha nanku Palô wakapapisha muoyo wende bikole. (Eks 7:8-13) Pashishe, pakenzeka tshipupu tshisatu, bakuidi bena majimbu bakafika ku diamba ne: “Eu mmunu wa Nzambi!” Kabidi tshipupu tshia biuwuja tshiakabakengesha bikole, kupangilabu ne mua kuya kabidi kumpala kua Palô bua kuluisha Mose mu tshipupu atshi.​—Eks 8:16-19; 9:10-12.

Bipupu bivua bitekesha mioyo ne biyipapisha. Mose ne Alona ke bavua bamanyisha bipupu dikumi bionso abi. Bipupu abi biakenzeka anu muvuabu babimanyishe, bijadika ne: Yehowa uvua mutume Mose bu muleji mpala wende. Bantu bakamanya dîna dia Yehowa ne bakakula bualu buadi bikole mu Ejipitu, bienza bua mioyo ya bamue (mmumue ne: bena Isalele) itekete, kadi ya bakuabu (mmumue ne: bena Ejipitu) ipape; nansha muoyo wa Palô, wa bamupeshi ba mibelu ne wa bantu bavua bamulonda yakapapa payi. (Eks 9:16; 11:10; 12:29-39) Bena Ejipitu kabakamba ne: bavua benzele nzambi yabu bubi to, kadi bakamanya ne: Yehowa ke uvua ulumbuluisha nzambi yabu. Tshikondo tshivua bipupu tshitema abi bienda bienzeka, Mose pende uvua wenda ulua “muntu uvuabu banemeka bikole mu buloba bua Ejipitu kudi bena mudimu ba Palô ne kudi bena Ejipitu bakuabu.”​—Eks 11:3.

Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

it-2-F 1091 §4, 5

Wa Bukole Buonso

Yehowa wakadimanyisha mu muanzu wa “Nzambi Wa Bukole Buonso” (El Shaddai) pakalayaye Abalahama ne: nebamulelele Izaka; mulayi au uvua ulomba bua Abalahama itabuje Nzambi, ne bukole buende bua kukumbaja tshivuaye mumulaye atshi. Bakalua kutela kabidi muanzu eu pakakulabu bua Nzambi, baleja ne: yeye ke uvua mua kubenesha Izaka ne Yakoba bapianyi ba tshipungidi tshivuaye mudie ne Abalahama.​—Gen 17:1; 28:3; 35:11; 48:3.

Ke bualu kayi Yehowa wakambila Mose ne: “Mvua mmuenekela Abalahama, Izaka, ne Yakoba bu Nzambi Wa Bukole Buonso [beEl Shaddai], kadi tshivua mudimanyishe kudibu bua dîna dianyi dia Yehowa to.” (Eks 6:3) Kabiena bisua kumvuija ne: bamfumu ba mêku abu kabavua bamanye dîna dia Yehowa to, bualu bobu ne bantu bakuabu bavua ne muoyo kumpala kuabu bavua ne tshibidilu tshia kuditela. (Gen 4:1, 26; 14:22; 27:27; 28:16) Mu bulelela, mukanda wa Genese udi ulonda malu a bamfumu ba mêku abu mmutele tshiambilu “Wa Bukole Buonso” anu misangu 6 patupu, kadi dîna dia Yehowa didi misangu 172 mu mifundu ya tshiena Ebelu ya kale. Kadi nansha muvua bamfumu ba mêku abu badimuene ku malu avua mabenzekele mu nsombelu wabu ne: Nzambi uvua mukumbanyine muanzu wa “Wa Bukole Buonso,” kabavua bapete mpunga wa kumanya diumvuija dijima dia dîna diende dia nsungansunga dia Yehowa ne malu avuadi dikongoloja nansha. Mukanda mukuabu udi wamba bua bualu abu ne: “Didimanyisha dia kale divua Nzambi mudimanyishe kudi bamfumu ba mêku abu divua ditangila malu avuaye mubalaye avua ne bua kulua kukumbana panyima pa bidimu bipite bungi; divua dibajadikila ne: Yeye, Yahweh, uvua Nzambi (el) uvua ne bukole (dimue dia ku mumvuija a muaku sadday) bua kuakumbaja. Didimanyisha dia Nzambi [kudi Mose] mu kamutshi ka mêba divua diodi dinene kupita misangu mikuabu yonso ne divua dia ufila diumvuija dijima dia tshionso tshidiye, bualu bukole bua Nzambi ne diambuluisha bantu bende tshikondo atshi ne mu bikondo bikuabu bionso bivua anu munda mua dîna diende dia Yahweh divuabu bamanye bimpe adi.”​—The Illustrated Bible Dictionary (Vol. 1, dib. 572) Mupatula kudi J. D. Douglas, mu 1980.

it-2-F 308 §6

Mose

Nzambi kakabenga kutuma Mose anu bua lumamamama luende to. Kadi Mose uvua ukuatshidila muoyo, kuambilaye Nzambi ne: kavua ukumbana kuakula bipepele to. Mose wa mpindieu ukavua mushintuluke bikole, kayi bu uvua mudishiye nkayende musungidi wa bena Isalele bidimu 40 kumpala au to. Wakatungunuka ne kubenga mudimu uvua Yehowa umupesha au, ndekelu wa bionso kumulombaye bua aupeshe muntu mukuabu. Nansha muvuabi bifiikishe Yehowa munda, kakabenga Mose to, kadi wakamupesha Alona muanabu bua ikale wakula pa muaba wende. Nanku bu muvua Mose muleji mpala wa Nzambi, wakalua “Nzambi” kudi Alona, Alona kuluaye muleji mpala wende yeye. Bidi bimueneka ne: pakatuilangana Mose ne bakulu ba bena Isalele kabidi ne Palô musangu wakalonda, Yehowa uvua mumutumine mêyi a kulonda ne mumuambile tshia kuenza, yeye pende kubiambila Alona bua yeye kuyikila ne Palô (uvua mupingane mu nkuasa wa Palô uvua Mose munyeme bidimu 40 kumpala). (Eks 2:23; 4:10-17) Pashishe, Yehowa wakamba ne: Alona uvua “muprofete” wa Mose, mmumue ne: bu muvua Mose muprofete mulombola kudi Nzambi, Alona pende uvua ku bulombodi bua Mose. Kabidi Yehowa wakamba ne: uvua ne bua kuvuija Mose “Nzambi kudi Palô,” mmumue ne: uvua ne bua kumupesha bukole ne bukokeshi ku mutu kua Palô bua kikadi ne buôwa kumpala kua mukalenge wa Ejipitu nansha.​—Eks 7:1, 2.

LUMINGU LUA DIA 13-19/7

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | EKESODE 8-9

“Dilongesha didi lutambishi lua Palô lutupetesha”

it-2-F 431 §2

Dipapisha muoyo

Yehowa Nzambi mmuenzele bukua bantu malu ne lutulu, wanyishila bantu too ne bisamba bivua bikumbanyine lufu bua bitungunuke ne kuikalaku. (Gen 15:16; 2Pt 3:9) Padi eku banue bakaja malu ne bapeta mushindu wa kufuidibua luse (Yos 2:8-14; 6:22, 23; 9:3-15), bakuabu bobu mbapapishe muoyo bawupapishilamu kumpala kua Yehowa ne kua bantu bende. (Dut 2:30-33; Yos 11:19, 20) Bu mudi Yehowa kayi upangisha bantu bua kupapisha mioyo yabu, Bible udi wamba ne: udi ‘ulekela bua bapapishe mioyo yabu’ anyi ‘upapisha mioyo yabu.’ Ndekelu wa bionso padiye ulua kupesha bena mioyo mipape abu manyoka, bukole buende bua dikema budi bumueneka, ne bantu badi bakula bua dîna diende.​—Tangila kabidi Eks 4:21; Yne 12:40; Lom 9:14-18.

it-2-F 240 §4-241 §2

Malu mabi

Bualu bukuabu, Yehowa utu wenza bua mu nsombelu kampanda bantu babi benze malu adiye yeye mulongolole, kabayi bamanye ne: tshidibu benza ndungenyi lua kudiye to. Nansha mudi bantu abu baluisha Nzambi, udi mua kubapangisha bua kuenza malu kampanda anu bua kulama muoyo mutoke wa batendeledi bende; udi kabidi mua kuenza bua bantu ba nanku bakumbaje buakane buende. (Lom 3:3-5, 23-26; 8:35-39; Mis 76:10) Ke lungenyi ludi mu Nsumuinu 16:4 udi wamba ne: “Yehowa mmuenze tshintu tshionso bua kukumbaja disua diende, too ne bantu babi bua dituku dia dikenga.”

Tshilejilu tshinene ntshia Palô; Yehowa wakatuma Mose ne Alona bua kumuambila ne: alekelele bena Isalele bavuaye mukuate ku bupika. Nzambi ki nguvua muvuije mukalenge au muntu mubi to, kadi wakamuanyishila bua atungunuke ne kuikala ne muoyo, kulekelaye kabidi malu makuabu enzeka bua Palô nkayende aleje ne: uvua muntu mubi uvua mukumbanyine lufu. Bible udi uleja tshivua Yehowa muenzele nanku mu Ekesode 9:16 wamba ne: “Ndi mukushiye ne muoyo anu bua bualu ebu: bua kukuleja bukole buanyi ne bua dîna dianyi dimanyishibue pa buloba bujima.”

Bipupu dikumi biakadituta pa Ejipitu, kushikilabi ne dibutudibua dia Palô ne biluilu biende bia basalayi mu Mbuu Mukunze; bipupu abi bivua bileja bukole bua dikema budi nabu Yehowa. (Eks 7:14–12:30; Mis 78:43-51; 136:15) Mu bidimu bia bungi biakalonda, bantu ba mu bisamba bivua bibanyunguluke bakatungunuka ne kuakula bua bualu abu, kuenzabi bua dîna dia Nzambi dimanyike pa buloba bujima. (Yos 2:10, 11; 1Sm 4:8) Bu Yehowa mushipe Palô musangu umue, dimueneshibua dia bukole buende ne butumbi buende edi kadivua mua kuenzeka to, ne yeye muine kavua pamuapa mua kupatula bantu bende abu ku bupika to.

Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

it-2-F 1039

Mabubu

Katuena anu bamanye bimpe bishi bivua muaku wa mu tshiena Ebelu udibu batele mu mvese eyi wakuila bua tshipupu tshinayi tshivua tshikuate bena Ejipitu, tshia kumpala tshivua tshibakuate anu bobu, katshiyi tshikuate bena Isalele to. (Eks 8:21, 22, 24, 29, 31; Mis 78:45; 105:31) Mbakudimune muaku Arov mishindu ya bungi bu mudi: “mabubu” (NWT, MMM), “bisumbu bia tuishi” (MNZ), ne “njiji” (MMV).

Muaku udibu bakudimune ne: “mabubu” eu udi ukongoloja kabidi njiji minene itu isuma tubalu, nansha bishi bikuabu bitu bisumangana. Njiji mikaji ya minene itu isuma pa tshiseba tshia nyama anyi pa dikoba dia muntu, imukoka mashi. Patshidi njiji eyi miana mienze bu tubikusu, itu isombela mu mubidi wa muntu anyi wa nyama; mu matunga a luya ke mutuyi itamba kusomba mu mibidi ya bantu. Nunku, tshipupu tshia mabubu atshi tshivua ne bua kuikala tshisubishe bena Ejipitu ne bimuna biabu, ne pamuapa tshibakebele ne lufu.

w04 15/3 25 §9

Malu manene a mu mukanda wa Ekesode

8:26, 27​—Bua tshinyi Mose udi wamba ne: milambu ya bena Isalele ivua ne bua ‘kufuisha bena Ejipitu bundu’? Bena Ejipitu bavua batendelela nyama ya bungi. Nunku, ditela dia milambu diakasakidila mushinga ne bukole ku dilomba dia Mose bua bena Isalele baye kuoshila Yehowa milambu yabu pa mbelu pa Ejipitu.

LUMINGU LUA DIA 20-26/7

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | EKESODE 10-11

“Mose ne Alona bavua ne dikima dia bungi”

w09 15/7 20 §6

Yisha ne dikima bua kuidikija Yezu

6 Ela kabidi meji bua dikima divua Mose nadi pavuaye wakula ne Palô, mukalenge uvua bantu bamona bu nzambi ne muana wa nzambi dîba anyi Ra. Pamuapa, Palô uvua utendelela tshimfuanyi tshiende anu bu ba Palô bakuabu. Bantu bavua bamona mêyi onso a Palô anu bu mikenji. Bu muvua Palô ne bukokeshi bua bungi, muikale ne diambu ne mutu mukole, kavua muibidile bua bantu bakuabu bamuambile tshia kuenza to. Mose uvua mulami wa mikoko wa tshianana uvua ne bua kuakula kumpala kua muntu wa mushindu eu misangu ne misangu, kayi mumubikile ne kayi umuakidila bimpe. Mmalu kayi avua Mose umumanyisha? Bipupu bibi bitambe. Ntshinyi tshivuaye umulomba bua kuenza? Uvua ulomba Palô bua alekele bapika bende binunu ne binunu bua bumbuke mu ditunga diende. Mose uvuaku dijinga ne muoyo mukole anyi? Eyowa.​—Nom. 12:3; Eb. 11:27.

it-2-F 309 §6

Mose

Bivua bikengela dikima ne ditabuja bua kuakula ne Palô. Anu bukole bua Yehowa ne buenzeji bua nyuma wende ke biakambuluisha bua Mose ne Alona kukumbaja mudimu uvuaye mubapeshe. Difuanyikijabi mu lubanza lua Palô mukalenge wa Bukalenge buvua ne bukokeshi kabuyi kuela mpata pa buloba bujima tshikondo atshi. Palô muena lutambishi musombe mu butumbi buende, yeye uvua bantu bangata bu nzambi, munyunguluka kudi bamupeshi ba ngenyi, kudi banene ba basalayi bende, kudi bavua bamulama ne bapika bende. Kabidi balombodi ba bitendelelu bavua muaba au, bakuidi bena majimbu bavua baluisha Mose. Pa kumbusha Palô, bantu abu ke bavua bantu ba bukole bua bungi mu Ejipitu. Bantu bonso abu bavua baditue mu nyima mua Palô, baluila nzambi ya mu Ejipitu. Mose ne Alona bakaya kudi Palô misangu ne misangu, kadi Palô uvua anu upapisha muoyo wende, mudisuike bua kubenga kulekelela bapika bende bena Ebelu bavua bamuenzela mudimu wa bungi. Ke bualu kayi pavua Mose ne Alona bamanyishe tshipupu tshia muanda mukulu, bakabipata kumpala kua Palô, ne pakamanyishabu tshia tshitema, bakabambila bua kabakebi kabidi bua kumona mpala wa Palô nansha, tshianana bavua bafua.​—Eks 10:11, 28.

Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w95 1/9 11 §11

Bantemu bua kupiisha Nzambi ya dishima

11 Patshivua bena Isalele mu Ejipitu, Yehowa wakatuma Mozese kudi Palô wamba ne: “Ndaku kudi Palô, bualu ndi mulekele muoyo wende ne mioyo ya bena mudimu bende bua ipape, bua ngenze bimanyinu bianyi ebi kumpala kuende, ne bua umanyishe bana bebe ne bikulu bebe mumvua mukengeshe Ejipitu bikole ne bimanyinu bimvua muenze munkatshi muabu; nenumanye bushuwa ne: meme ndi Yehowa.” (Ekesode 10:1, 2) Bena Isalele bena butumike bavua ne bua kulondela bana babu bienzedi bia bukole bia Yehowa. Ku luabu luseke, bana babu bavua ne bua kubilondela babu bana, ne nunku bivua bienjibua ku tshipungu ne ku tshipungu. Nunku, bienzedi bia bukole bia Yehowa bivua ne bua kuvulukibua. Bia muomumue lelu eu, baledi badi ne bujitu bua kufila bumanyishi kudi bana babu.​—Dutelonome 6:4-7; Nsumuinu 22:6.

it-1-F 849 §6

Tshimuangi

Nunku ku diambuluisha dia tshishima tshia bukole etshi, Yehowa wakatumbishisha dîna diende, kupandishaye bena Isalele. Pakasabukabu dia muamua dia Mbuu Mukunze lua ku Est, Mose wakatuma musambu, bantu balume ba bena Isalele kutuadijabu kuwimba, eku Mîyama muanabu wa bakaji uvua muprofete ne bakaji bonso kuambulabu ngoma mu bianza benda bayimba baja maja, bapunguluja bantu balume. (Eks 15:1, 20, 21) Bena Isalele bakashiyangana ne baluishi babu abu bua kashidi. Pakapatukabu mu Ejipitu, Nzambi uvua muenze bua muntu, nansha nyama kabenzedi bibi to; nansha mbua kakabulukila bena Isalele to. (Eks 11:7) Nansha mudi mukanda wa Ekesode kawuyi wamba ne: Palô pende uvua mufue mu mbuu amu pamue ne basalayi bende, mukanda wa Misambu 136:15 wowu udi wamba ne: Yehowa “wakimansha Palô ne tshiluilu tshiende mu Mbuu Mukunze.”

LUMINGU LUA DIA 27/7–2/8

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | EKESODE 12

“Tshidi Pasaka umvuija bua bena Kristo”

w07 1/1 20 §4

Nenuikale ne disanka dia bungi

4 Yezu wakafua mu dia matuku 14 ngondo wa Nisana mu tshidimu tshia 33. Dituku dia 14 Nisana divua dituku dia disanka mu Isalele divuabu bavuluka Kupita kua Yehowa. Tshidimu tshionso mu dituku adi, bena mu mêku bonso bavua badia muana wa mukoko uvua kayi ne kalema. Bavua bavuluka muvua mashi a muana wa mukoko mapandishe banabute ba bena Isalele pavua muanjelu wa lufu mushipe banabute ba bena Ejipitu mu dia 14 Nisana mu 1513 kumpala kua bikondo bietu ebi. (Ekesode 12:1-14) Muana wa mukoko wa mu dituku dia Pasaka uvua tshimfuanyi tshia Yezu uvua mupostolo Paulo muambe bua bualu buende ne: “Kristo muana wa mukoko wetu wa Pasaka mmumane kufidibua bushuwa bu mulambu.” (1 Kolinto 5:7) Anu bu mashi a muana wa mukoko wa Pasaka, mashi a Yezu adi apandisha bantu bavule.​—Yone 3:16, 36.

it-2-F 485 §7

Pasaka

Yezu wakakumbaja amue malu avua enzeka dituku dia Pasaka. Bumue bua ku malu au mbua ne: mashi avua bena Isalele balabe ku biibi mu Ejipitu avua menze bua muanjelu kashipi banabute babu to. Paulo udi ubikila bena Kristo bela manyi ne: tshisumbu tshia banabute (Eb 12:23), wamba bua Kristo ne: mmusungidi wabu ku diambuluisha dia mashi ende. (1Ts 1:10; Ef 1:7) Dituku dia Pasaka, kabavua baboza mufuba wa muana wa mukoko nansha umue to. Mêyi a buprofete akavua mambe ne: kabavua mua kutshibula mufuba wa Yezu nansha umue to; mêyi au kukumbanawu pakafuaye. (Mis 34:20; Yne 19:36) Nunku, Pasaka uvua bena Yuda benze munkatshi mua nkama ya bidimu au uvua bumue bua ku malu avua mu Mikenji, mikale mundidimbi wa malu avua ne bua kulua, ne avua afikisha bantu kudi Yezu Kristo, “Muana wa mukoko wa Nzambi.”​—Eb 10:1; Yne 1:29.

w13 15/12 20 §13, 14

‘Etshi netshikale kunudi bu tshivulukilu’

13 Pavua bipungu bipiabipia bia bantu bienda bishintuluka, bavua ne bua kuimanyina pa malongesha manene avua batatu balongesha bana. Dimue dia ku malongesha aa divua dia ne: Yehowa uvua mua kukuba batendeledi bende. Bana bakalonga ne: Yehowa ki nnzambi udibu badifuanyikijila, udi kayiku to, kadi nNzambi mulelela wa muoyo udi uditatshisha bua bantu bende ne ubenzela malu mimpe. Wakaleja bualu ebu mu tshikondo tshivuaye mukube banabute ba bena Isalele ‘pavuaye mutumine bena Ejipitu tshipupu.’ Wakalama banabute ne muoyo.

14 Baledi bena Kristo kabatu balondela bana babu tshidimu tshionso diumvuija dia Pasaka to. Kadi utuku upesha bana bebe dilongesha dia muomumue dia ne: Nzambi utu ukuba bantu bende anyi? Utuku ubaleja muudi mutuishibue ne muoyo mujima ne: Yehowa utshidi Mukubi wa bantu bende anyi? (Mus. 27:11; Yesh. 12:2) Utuku wenza nunku pa kuyukidilangana ne bana bebe ne disanka, kabiyi anu mu dibala dia pa mutu pa mutu anyi? Dienzeja bua kulongesha bena mu dîku diebe dilongesha edi bua kukoleshabu malanda abu ne Nzambi.

Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

it-2-F 484 §2

Pasaka

Bipupu dikumi biakadikuma pa Ejipitu mujima bivua dilumbuluisha dia nzambi ya bena Ejipitu, nangananga tshia dikumi tshia lufu lua banabute. (Eks 12:12) Bena Ejipitu bavua bangata mukoko wa tshimpanga bu nyama wa tshijila kudi nzambi wabu Ra, nunku pavua bena Isalele balaba mashi a muana wa mukoko wa Pasaka ku biibi, tshivua bu tshienzedi tshia dipenda nzambi kudi bena Ejipitu. Kabidi ngombe mulume uvua pende wa tshijila kudi nzambi Osiris, nanku kushipa muanabute wa ngombe kuvua tshipendu kudi nzambi au. Bantu bavua mene batendelela Palô bamuangata bu muana wa nzambi Ra. Lufu lua muanabute wa Palô luvua luleja ne: Ra ne Palô bonso kabavua ne bukole nansha.

it-1-F 207 §1

Masangisha

Bualu bua pa buabu mu “masangisha a tshijila” au mbua ne: bantu kabavua benza mudimu mukole nansha umue to. Tshilejilu, dituku dia kumpala ne mu dia muanda mutekete dia tshibilu tshia mampa kaayi mela luevene avua “masangisha a tshijila,” ke Yehowa kuamba bua bualu buawu ne: “Mudimu nansha umue kawena ne bua kuenzeka matuku au to. Anu tshintu tshidi muntu natshi dijinga bua kudia, tshiotshi ke tshinualamba.” (Eks 12:15, 16) Nansha nanku, mu “masangisha a tshijila” au bakuidi bavua benza mudimu wa dilambula Yehowa milambu (Lew 23:37, 38); atshi katshivua dishipa dia mukenji to. Kabivua bikondo bia kuvunga maboko to, kadi bivua bia bantu kukoleshabu malanda abu ne Yehowa. Mu dituku dia Nsabatu dia ku lumingu, bantu bavua batuilangana bua kulongeshibua ne kutendelela pamue. Bavua babakolesha ne dibala dia mifundu ne dîyi dikole ne diyumvuija anu muakatungunukabu ne kubienza mu nsunagoga yabu panyima pa bidimu. (Bz 15:21) Kadi nansha muvua bantu kabayi benza midimu mikole dituku dia Nsabatu anyi matuku makuabu a “masangisha a tshijila,” bavua badifila ku disambila ne ku dielangana meji bua Mufuki ne bua malu adiye mulongolole.​—Tangila TSHISUMBU.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu