TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • mwbr20 ngondo wa 9 dib. 1-7
  • Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu (09/2020)

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu (09/2020)
  • Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu—2020
  • Tumitu tua bualu
  • LUMINGU LUA DIA 7-13/9
  • LUMINGU LUA DIA 14-20/9
  • LUMINGU LUA DIA 21-27/9
  • LUMINGU LUA DIA 28/9–4/10
Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu—2020
mwbr20 ngondo wa 9 dib. 1-7

Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu

LUMINGU LUA DIA 7-13/9

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | EKESODE 23-24

“Kulondi tshisumbu tshia bantu nansha”

w18.08 4 §7, 8

Udi mumanye malu mudiwu anyi?

7 Utu musue kutumina balunda bebe ne bamanyangana nabu mesaje mu biamu anyi? Pautu umvua bualu kampanda anyi ubala bualu kansanga, utuku bu kamona kamba, musue kubumanyishangana ne lukasa anyi? Kumpala kua wewe kutuminangana mesaje au mu biamu, diebeja ne: ‘Ndiku mutuishibue ne: malu aa mmalelela anyi? Ndi ne bijadiki anyi?’ Wewe kuyi nabi, udi mua kudimona ukadi mumuangalaje ngumu ya mafi munkatshi mua bana betu. Biwikala ne dielakana, kutuminyanganyi mesaje au to, akupule.

8 Kutuminangana ne lukasa mesaje audi mupete mu biamu anu mudiwu amu kudi ne njiwu mikuabu. Mu amue matunga mbatuelele mikenji anyi mbakandike midimu yetu. Baluishi betu ba mu matunga a nunku badi mua kutuendeshila ngumu mibi ku bukole bua kutukuatshisha buôwa anyi bua kutusaka ku dibenga kueyemenangana. Tshilejilu, mu ditunga dia kale dia Union Soviétique, bampulushi ba kansokomansokoma (ba KGB) bakamuangalaja ngumu ya mafi ne: bana betu ba bungi bavua bamanyike bavua basonguela bantu ba Yehowa. Bana betu ba bungi bakitaba ngumu ya mafi ayi, kulekelabu bulongolodi bua Yehowa. Bia dibungama be! Diakalenga, ba bungi bakalua kupingana mu bulongolodi, kadi bakuabu bakayilamu luonso. Ditabuja diabu divua dinyanguke. (1 Tim. 1:19) Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua bualu bua nunku kabutufikidi? Kumuangalaji ngumu mibi anyi ngumu iudi kuyi ne bijadiki to. Kuikadi tshitaba mvinyingu to. Kadi ikala mutuishibue ne: udi ne bijadiki.

it-1-F 11 §3

Alona

Tshia kumanya ntshia ne: misangu yonso isatu ivua Alona mupambuke mu njila wa Yehowa ayi, bid bimueneka ne: ki nyeye uvua usaka bantu ku dienza malu mabi au to, kadi uvua mulekele malu avua enzeka au amunyanga ne mitoyi ivua bantu bamuela imusaka ku dipambuka mu njila muimpe. Nangananga musangu wa kumpala uvua Alona musesuke au, uvua mua kulonda dîyi dinene didi mu mukenji eu: “Kuena ne bua kulonda tshisumbu tshia bantu bua kuenza bualu bubi.” (Eks 23:2) Nansha nanku, Bible udi utela dîna dia Alona mu buimpe, kabidi pavua Muana wa Nzambi pa buloba apa wakitaba buakuidi bua ndelanganyi ya Alona.​—Mis 115:10, 12; 118:3; 133:1, 2; 135:19; Mat 5:17-19; 8:4.

it-1-F 410 §2

Bufofo

Pavua banzuji bakosa bilumbu bibi bua dibakosa mishiku, bavua babikila tshienzedi atshi ne: bufofo, kabidi mikenji ivua itamba kudimuija kubenga kuitaba dikosa dia mishiku, mapa, ne didianjila kumona muntu bibi, yamba ne: malu au avua mua kufofomija nzuji, kumupangisha bua kukosa bilumbu bia bantu kayi ne kansungansunga. “Dikosa mishiku didi difofomija bantu ba meji.” (Eks 23:8) “Dikosa mishiku didi difofomija mêsu a muena meji.” (Dut 16:19) Nzuji nansha yeye muena malu malulame anyi muena busunguluji wa mushindu kayi, dipa dia umue wa ku bantu badiye ukosela tshilumbi didi anu mua kunyanga mushindu wende wa kutshikosa, nansha yeye musue, nansha kayi musue. Mikenji ya Nzambi ivua yakula kabidi bua dinyanguka dia mushindu wa kumona bantu yamba ne: “Kuena ne bua kutua ku tshia mupele anyi kuengeleka mubanji.” (Lew 19:15) Nanku nzuji kavua ne bua kupisha mubanji anu bua kusankisha bantu anyi anu bualu mmubanji to.​—Eks 23:2, 3.

Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w16.10 4 §4

‘Kanupu muoyo bua kuleja benyi luse’

4 Yehowa kavua anu muambile bena Isalele bua kunemeka benyi to, kadi uvua kabidi musue bua bavuluke muvuabu pabu badiumvua pavuabu benyi. (Bala Ekesode 23:9.) Kumpala kua bena Isalele kuyabu mu bupika mu Ejipitu, bena Ejipitu bavua babakine bualu bavua bashilangane nabu. (Genese 43:32; 46:34; Ekesode 1:11-14) Bena Isalele bavua mu nsombelu mukole pavuabu benyi. Yehowa uvua musue bua bavuluke bualu ebu ne bua bumvuile benyi bavua munkatshi muabu luse.​—Lewitiki 19:33, 34.

it-2-F 280 §1

Mikaele

1. Ke muanjelu umue udibu batele dîna diende mu Bible pa kumbusha Gabaliele; anu Mikaele nkayende ke udi Bible ubikila ne: “mfumu wa banjelu.” (Yuda 9) Mbatele dîna edi bua musangu wa kumpala mu Danyele nshapita wa 10 mudibu babikila Mikaele ne: “umue wa ku bakokeshi banene”; wakaya kuambuluisha munjelu wa mulongo mupuekele uvuabu baluisha kudi “mukokeshi wa bukalenge bua Pelasa.” Bakabikila kabidi Mikaele ne: “mukokeshi wa tshisamba [tshia ba Danyele],” ne “mukokeshi munene udi wimanyina tshisamba [tshia ba Danyele].” (Dan 10:13, 20, 21; 12:1) Bualu ebu budi buleja ne: Mikael ke muanjelu uvua mulombole bena Isalele mu tshipela. (Eks 23:20, 21, 23; 32:34; 33:2) Tudi tuamba nanku bualu “Mikaele mfumu wa banjelu [uvua] tshilumbu ne Diabolo, bakokangana nende bua mubidi wa Mose.”​—Yuda 9.

LUMINGU LUA DIA 14-20/9

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | EKESODE 25–26

“Tshintu tshia mushinga mukole tshia mu ntenta wa tshitendelelu”

it-1-F 159 §1

Mushete wa tshipungidi

Mushindu uvuabu bawenze. Tshintu tshia kumpala tshivua Yehowa mupeshe Mose pakamuambilaye bua kuenza ntenta wa tshitendelelu, mplan wa mushete wa tshipungidi, ne mushindu uvuabu ne bua kuwenza, bualu wowu ke tshintu tshinene tshia mushinga mukole bua ntenta au ne bua tshitudilu tshijima tshia bena Isalele. Mushete nkayawu uvua nkubita ibidi ne tshitupa mu bule, nkubita umue ne tshitupa mu butshiama, ne nkubita umue ne tshitupa mu butumbuke (pamuapa santimetre 111 mu bule, 67 mu butshiama ne 67 mu butumbuke). Bavua bawenze ne mabaya a musese, bawulabe or muimpe menemene munda ne pambelu. Bavua bawele kabidi “muelelu wa or” uvua mukaba wa muimpe uvua ‘muwunyunguluke.’ Tshitupa tshibidi tshia mushete au ntshibuikidiji tshiawu tshivua tshienza ne or mukole, ki mmabaya malaba or patupu to, tshiotshi tshijima tshivua tshia or. Pa mutu patshi pavua bakeluba babidi ba or benza ku bianza bia bantu, eu ku ditengu dimue, eu ku dikuabu batangilangane, mpala yabu minamija, mapuapua abu mabalula matangija muulu pa mutu pa tshibuikidiji, mabuikile mushete. (Eks 25:10, 11, 17-22; 37:6-9) Bavua babikila kabidi tshibuikidiji atshi ne: “tshibuikidiji tshia dilengejangana” anyi “muaba wa dibuikila mpekatu.”​—Eks 25:17; Eb 9:5, dim; tangila TSHIBUIKIDIJI TSHIA DILENGEJANGANA.

it-1-F 159 §4

Mushete wa tshipungidi

Bu muvua mabue abidi a tshipungidi anyi mabue a Mikenji mikale mu mushete wa tshipungidi au, nanku mushete au uvua tshintu tshia tshijila tshivua tshivuluija bena Isalele bua kulama mikenji ya Nzambi. (Eks 25:16) Ku mushete wa tshipungidi au bakasakidilaku “mulondo wa or muikale ne mana, ne mulangala wa Alona uvua mupatule ntonga,” kadi mu kupita kua bidimu, bakumbusha bintu abi kumpala kua kuibaka ntempelo wa Solomo. (Eb 9:4; Eks 16:32-34; Nom 17:10; 1Bk 8:9; 2Ku 5:10) Matuku makese kumpala kua Mose kufua, wakapesha bakuidi bena Lewi “mukanda wa Mikenji,” kubatuminaye dîyi bua kabawulaminyi kabidi munda mua mushete wa tshipungidi to, kadi bawuteke ‘ku luseke luawu bua wikale ntemu bua bualu buabu.’​—Dut 31:24-26.

it-1-F 159 §5

Mushete wa tshipungidi

Uvua uleja dikalaku dia Nzambi. Katshia anu benza mushete wa tshipungidi, uvua anu uleja dikalaku dia Nzambi. Yehowa uvua mulaye ne: “Nendileje kuudi muaba au ne nengakuile nebe pa mutu pa tshibuikidiji, munkatshi mua bakeluba babidi badi pa mutu pa mushete wa bujadiki.” “Nemmueneke mu ditutu pa tshibuikidiji” tshiawu. (Eks 25:22; Lew 16:2) Samuele wakafunda ne: Yehowa ‘mmusombe pa mutu pa bakeluba’ (1Sm 4:4); nunku bakeluba bavua “tshimfuanyi tshia ditempu” dia Yehowa. (1Ku 28:18) Ke bualu kayi “dîba dionso divua Mose ubuela mu ntenta wa kusambakena bua kuakula ne [Yehowa], uvua umvua dîyi diyukila nende diumbukila pa tshibuikidiji tshia mushete wa Bujadiki, diumbukila pankatshi pa bakeluba babidi; ne Nzambi uvua wakula nende.” (Nom 7:89) Panyima pa bidimu, Yoshua ne Muakuidi munene Pinehasa bakakonka Yehowa malu kumpala kua Mushete au. (Yos 7:6-10; Bal 20:27, 28) Nansha nanku, anu muakuidi munene ke uvua ubuela Muaba Mutambe Tshijila ne umona Mushete wa tshipungidi musangu umue ku tshidimu, kabiyi bua kuyikila ne Yehowa to, kadi mu Dituku dia dibuikila dia mpekatu.​—Lew 16:2, 3, 13, 15, 17; Eb 9:7.

Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

it-1-F 437 §1

Mukeluba

Ku bintu bivuabu benze nabi ntenta wa tshitendelelu mu tshipela muvua kabidi bimfuanyi bia bakeluba. Bavua benze bakeluba bafula ne or ku ntengu yonso ibidi ya tshibuikidiji tshia mushete. Bakeluba abu bavua batangilangane, biname pa tshibuikidiji tshia Mushete benze bu badi batendelela. Yonso wa kudibu uvua ne mapuapua abidi mabalula matangija muulu mabuikile tshibuikidiji bienze bu ne: bavua batshilame. (Eks 25:10-21; 37:7-9) Bavua benze kabidi bimfuanyi bia bakeluba ne buanda ku bilamba bia munda mua ntenta wa tshitendelelu, ne tshilamba tshivua tshikosolole Muaba wa tshijila ne Muaba Mutambe Tshijila.​—Eks 26:1, 31; 36:8, 35.

it-2-F 472 §9

Mampa a dileja

Mmampa dikumi ne abidi avuabu bateka pa mêsa mu Muaba wa tshijila wa ntenta wa tshitendelelu anyi wa ntempelo; bavua baumbusha dituku dia Nsabatu, bapingaja makuabu. (Eks 35:13; 39:36; 1Bk 7:48; 2Ku 13:11; Neh 10:32, 33) Muaku wa mu tshiena Ebelu udibu bakudimune ne: mampa a dileja udi umvuija “mampa a kumpala.” Muaku “kumpala” udi uleja imue misangu “dikalaku” (2Bk 13:23), nanku mampa a dileja avua mateka kumpala kua Yehowa bu mulambu uvuabu bamulambula dituku dionso. (Eks 25:30, dim.) Bavua babikila kabidi mampa au ne: “milongo ya mampa” (2Ku 2:4), “mampa a mulambu” (Mâk 2:26; Eb 9:2).

LUMINGU LUA DIA 21-27/9

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | EKESODE 27-28

“Bilamba bia bakuidi bidi bitulongesha tshinyi?”

it-2-F 465 §4

Ulima ne Tumima

Bamanyi ba bungi ba malu a Bible badi bamba ne: Ulima ne Tumima bivua nshobo. Nkudimuinu wa Votre Bible udi ubibikila mu Ekesode 28:30 ne: “nshobo ya tshijila.” Bamue badi bamba ne: ivua mienza ne tuntu tusatu, kamue ka kuitaba naku “eyowa,” kakuabu ka kubenga naku “tòo,” ne kakuabu kakavua ne diandamuna to. Bavua basungula kamue bua kumanya diandamuna dia bualu buvuabu bebeja, nansha muvuabu basungula misangu mikuabu kantu kavua kakayi ne diandamuna. Bakuabu badi bamba ne: nshobo ayi ivua mienza ne tumabue tupeluke tubidi tuikale ne luseke lutoke, lukuabu lufiike. Pavuabu batuela panshi, nseke ibidi mitoke yoyi miye pa mutu, mmumue ne: “eyowa,” yoyi mikale ya mifiike, mmumue ne: “tòo,” kadi pavuayi ilua, lutoke ne lufiike, mbuena kuamba ne: kakuvua diandamuna to. Umue musangu pavua Shaula muye kuebeja muakuidi ni bivua bikengela yeye kuela bena Peleshete mvita tshiakabidi, kakapeta diandamuna nansha. Pakamanyaye ne: umue wa mu bantu bende uvua muenze mpekatu, wakasengelela Yehowa ne: “Wewe Nzambi wa Isalele, andamuna ne Tumima!” Bakasungula Shaula ne muanende Yonatana mu bantu bavua muaba au, pashishe kuelabu nshobo bua ikuate umue wa kudibu. Muaba eu, bidi bimueneka ne: Shaula uvua muambe anu ne: “Andamuna ne Tumima,” kadi kabavua bele nshobo panshi to; nansha nanku, bidi bimueneka ne: kuvua dipetangana pankatshi pa tshivuaye muenze atshi ne diela nshobo.​—1Sm 14:36-42.

it-1-F 931 §5

Mpala

Muakuidi munene wa mu Isalele. Mu Isalele, tshilamba tshia kujingila ku mutu tshia muakuidi munene tshivua ne tshitata tshia or lua pa mpala pende tshivuabu babikila ne: “tshimanyinu tshia tshijila tshia dibanjijibua,” bavua ‘bafundapu bu mudi muntu wondola ne tshitampi’ ne: “Bunsantu mbua Yehowa.” (Eks 28:36-38; 39:30) Bu muvua muakuidi munene muikale muleji mpala wa bantu mu ntendelelu wa Yehowa, bivua bikumbane bua enze mudimu wende mu bunsantu buonso, nanku miaku mifunda ayi ivua ivuluija bena Isalele bonso ne: bavua ne bua kuikala misangu yonso ba tshijila mu mudimu uvuabu benzela Yehowa. Tshivua kabidi tshimfuanyi tshikumbane tshia Muakuidi mutambe bunene Yezu Kristo, ne tshia dikala diende mubanjijibue kudi Yehowa mu mudimu wa buakuidi udi utua bunsantu bua Nzambi mpanda.​—Eb 7:26.

w08 15/8 15 §17

Tuikalayi ne buneme bua tutumbishe Yehowa

Bible udi uleja ne: tudi ne bua kuikala ne kanemu nangananga patudi tutendelela Yehowa. Muambi 5:1 udi wamba ne: ‘Ulame makasa ebe pawabuela mu nzubu wa Nzambi.’ Bakambila Mose ne Yoshua bua kumusha bisabata biabu pavuabu mu muaba wa tshijila. (Ekes. 3:5; Yosh. 5:15) Bavua ne bua kuenza nunku bua kuleja kanemu. Bakuidi bena Isalele bavua ne bua kuvuala tuputula tua muinshi tua lin bua “kubuikila butaka buabo.” (Ekes. 28:42, 43) Mukenji eu uvua ubambuluisha bua kabajangi bantu pavuabu benza mudimu ku tshioshelu. Muntu yonso wa mu dîku dia muakuidi uvua ne bua kutumikila mikenji yonso ya Nzambi ivua yakula bua buneme.

Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w12-F 1/8 26 §1-3

Le saviez-vous?

D’où venaient les pierres précieuses qui ornaient le pectoral du grand prêtre d’Israël?

Après que les Israélites sont partis d’Égypte pour le désert, Dieu leur a donné des instructions pour la fabrication du pectoral du grand prêtre (Exode 28:15-21). Il devait être orné des pierres suivantes : rubis, topaze, émeraude, turquoise, saphir, jaspe, léshem, agate, améthyste, chrysolithe, onyx et jade. Où les Israélites allaient-ils trouver toutes ces pierres précieuses?

Aux temps bibliques, les pierres précieuses étaient très prisées et constituaient un produit de négoce. Les Égyptiens, par exemple, en faisaient venir de contrées lointaines, que l’on situerait aujourd’hui en Iran, en Afghanistan et sans doute aussi en Inde. Différentes sortes de pierres étaient également extraites des mines du pays. Les monarques égyptiens avaient le monopole des ressources minérales de leur territoire. Job a expliqué que ses contemporains creusaient des puits et des galeries souterraines à la recherche de trésors. Entre autres trésors, il mentionne spécifiquement le saphir et la topaze (Job 28:1-11, 19).

Le récit de l’Exode nous apprend qu’en quittant l’Égypte les Israélites dépouillèrent ses habitants de leurs objets de valeur (Exode 12:35, 36). C’est donc peut-être de ce pays que venaient les pierres ornant le pectoral du grand prêtre.

it-2-F 861 §8

Sainteté

Animaux et productions. Les mâles premiers-nés d’entre les bovins, les moutons et les chèvres étaient considérés comme saints pour Jéhovah et ne devaient pas être rachetés. Ils devaient être sacrifiés, et une portion allait aux prêtres sanctifiés (Nb 18:17-19). Les prémices et la dîme étaient sacrées, de même que tous les sacrifices et tous les dons sanctifiés pour le service du sanctuaire (Ex 28:38). Toutes les choses saintes pour Jéhovah étaient sacrées, et ne devaient ni être considérées à la légère ni prises pour un usage ordinaire, profane. C’est ce qu’illustre la loi sur la dîme. Si un homme avait mis à part la portion qui devait être offerte en dîme, par exemple sur sa récolte de blé, et que lui ou un membre de sa maisonnée en ait prélevé involontairement une partie pour un usage domestique, comme la cuisine, l’homme était coupable d’une transgression de la loi de Dieu sur les choses saintes. Il était tenu par la Loi de faire au sanctuaire une compensation de même quantité, augmentée de 20%, en plus d’offrir en sacrifice un bélier sans défaut pris dans son petit bétail. Voilà qui engendrait un grand respect envers les choses saintes appartenant à Jéhovah.​—Lv 5:14-16.

LUMINGU LUA DIA 28/9–4/10

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | EKESODE 29–30

“Mulambu wa kupesha Yehowa”

it-1-F 767 §2

Enregistrement

Au Sinaï. Sur l’ordre de Jéhovah, le premier enregistrement eut lieu quand Israël campait au Sinaï, le deuxième mois de la deuxième année après l’Exode. Dans le but d’aider Moïse dans cette entreprise, on choisit dans chaque tribu un chef auquel on confia la responsabilité et la surveillance de l’enregistrement de sa tribu. On inscrivit tous les mâles âgés de 20 ans et au-dessus (admissibles au service militaire) ; par ailleurs, la Loi assujettit les enregistrés à un impôt par tête d’un demi-sicle (1,10 $) pour le service du tabernacle (Ex 30:11-16 ; Nb 1:1-16, 18, 19). Le total des enregistrés s’éleva à 603 550, mais ce chiffre ne comprenait pas les Lévites, qui ne devaient pas avoir d’héritage dans le pays. Ils ne payèrent pas non plus l’impôt du tabernacle et furent exemptés du service militaire (Nb 1:44-47 ; 2:32, 33 ; 18:20, 24).

it-1-F 517 §4

Contribution

Certaines contributions étaient requises sous la Loi. Lorsque Moïse recensa les Israélites, chaque mâle de 20 ans et au-dessus dut verser une rançon pour son âme, « un demi-sicle [probablement 1,10 $] selon le sicle du lieu saint ». C’était « la contribution de Jéhovah » afin de faire propitiation pour leur âme et « pour le service de la tente de réunion » (Ex 30:11-16). Selon l’historien juif Josèphe (Guerre des Juifs, VII, 218 [VI, 6]), par la suite cet « impôt sacré » fut payé chaque année (2Ch 24:6-10 ; Mt 17:24 ; voir IMPÔT).

w11-F 1/11 12 §1-2

Le saviez-vous ?

Comment était financé le fonctionnement du temple de Jéhovah à Jérusalem ?

Les diverses activités du temple étaient financées par l’impôt, principalement par la dîme. Mais il existait d’autres formes d’imposition. Lors de la construction du tabernacle, par exemple, Jéhovah avait demandé à Moïse de recueillir auprès de chaque Israélite recensé une « contribution pour Jéhovah » d’un demi-sicle d’argent (Exode 30:12-16).

Il semble que les Juifs aient pris l’habitude de s’acquitter chaque année d’un impôt de ce montant destiné au temple. C’est cet impôt que Jésus a demandé à Pierre de payer avec une pièce trouvée dans la bouche d’un poisson (Matthieu 17:24-27).

Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

it-2-F 185 §5

Main

L’imposition des mains. La main n’était pas seulement un organe de préhension ; on posait les mains sur une personne ou un objet à des fins diverses. Toutefois, la signification générale de ce geste était l’action de désigner, de signaler, que la personne ou la chose était admise, reconnue, pour une certaine fonction. Pendant la cérémonie d’installation de la prêtrise, Aaron et ses fils posèrent leurs mains sur la tête du taureau et des deux béliers qui allaient être sacrifiés, reconnaissant par là que ces animaux étaient offerts pour eux dans le but qu’ils deviennent prêtres de Jéhovah Dieu (Ex 29:10, 15, 19 ; Lv 8:14, 18, 22). Quand, sur l’ordre de Jéhovah, Moïse établit Josué comme son successeur, il posa sa main sur lui, et à la suite de cela Josué fut « plein de l’esprit de sagesse », rendu apte à diriger convenablement Israël (Dt 34:9). On posait les mains sur des personnes pour les désigner comme bénéficiaires d’une bénédiction (Gn 48:14 ; Mc 10:16). Jésus Christ toucha (ou posa les mains sur) des personnes qu’il guérit (Mt 8:3 ; Mc 6:5 ; Lc 13:13). Dans certains cas, le don de l’esprit saint fut accordé par l’imposition des mains des apôtres (Ac 8:14-20 ; 19:6).

it-2-F 437 §1

Oint, onction

Dans la Loi qu’il donna à Moïse, Jéhovah prescrivit la formule de l’huile d’onction. Elle était d’une composition spéciale, comprenant les meilleurs ingrédients : myrrhe, cinnamome odorant, roseau odorant, casse et huile d’olive (Ex 30:22-25). Préparer ce mélange et l’utiliser pour un quelconque usage ordinaire ou interdit était un crime capital (Ex 30:31-33). Symboliquement, cela démontrait l’importance et le caractère sacré d’une nomination à une fonction qui avait été confirmée par l’onction avec l’huile sacrée.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu