2. Dituku dia dikisha dia Nzambi ntshinyi? Bua tshinyi ‘wakajidila’ dituku edi?
2 Pakamba Yehowa ne: bintu bionso bivuaye mufuke bivua bimpe menemene, wakamanyisha ntuadijilu wa dituku dia muanda mutekete. Divua dituku dia dikisha dia Nzambi. Kadivua dituku dia mêba 24 to, kadi tshivua tshikondo tshile tshivuaye mua kuikisha ku mudimu wende wa kufuka bintu pa buloba. (Gen. 2:2) Dituku dia dikisha dia Nzambi ditshidi ditungunuka. (Eb. 4:9, 10) Bible kena uleja menemene dîba divuadi dituadije to. Divua dituadije matuku makese yeye mumane kufuka Eva mukaji wa Adama, lelu kukadi bidimu bitue ku 6 000. Tutshidi bindile malu avua Nzambi mulaye pakafukaye buloba bua buikale mparadizu muule ne bantu bapuangane akumbana mu Bukokeshi bua bidimu tshinunu bua Yezu Kristo. (Gen. 1:27, 28; Buak. 20:6) Udiku mujadike ne: neupete pebe masanka aa anyi? Bushuwa, udi mua kuapeta. Bualu ‘Nzambi wakavudijila dituku dia muanda mutekete disanka, wakadijidila.’ Bualu ebu buvua bujadika ne: nansha malu avua Nzambi kayi mulongolole mua kuenzeka, disua diende divua amu ne bua kukumbana ku ndekelu kua dituku diende dia dikisha.—Gen. 2:3.
3. a) Panyima pa dituku dia dikisha dia Nzambi dimane kutuadija, mbuntomboji kayi buakajuka? b) Mmushindu kayi uvua Yehowa muleje meji ende bua kubutula ntomboji?
3 Panyima pa dituku dia dikisha dia Nzambi dimane kutuadija, bimue bifukibua biende biakamutombokela. Satana uvua kumpala muanjelu wa Nzambi wakajinga bua bantu bamutendelele pamutu pa kutendelelabu Nzambi. Wakamba dishima dia kumpala ne kusaka Eva bua kubengaye kutumikila Yehowa. (1 Tim. 2:14) Eva pende wakafikisha bayende ku ditombokela Yehowa. (Gen. 3:1-6) Tshivua bualu bubi buvua kabuyi buanji kuenzeka. Nansha muvua Satana wamba muvua Yehowa muena dishima, Yehowa wakamona ne: kuditshipa bua kuleja ne: disua diende bua buloba divua ne bua kukumbana kakuvua ne mushinga to. Kadi mu mêyi avua Nzambi mulaye bua kukumbaja mu tshikondo tshikavuaye mujadike, wakaleja muvuabu ne bua kubutula ntomboji wamba ne: ‘Nenteke lukuna pankatshi pebe ne mukaji, ne pankatshi pa bana bebe ne bana bende, muana wa mukaji neakukume ku mutu kuebe, ne wewe neumusume ku tshikankanyi tshiende.’—Gen. 3:15; Buak. 12:9.
4 Bidi bimueneka ne: too ne mu tshikondo atshi, kabivua ne mushinga bua Nzambi kuditshipaye bua kuleja muvua bualu kampanda bulelela to. Bifukibua bipuangane bivua binange Nzambi ne bimuidikija kabivua dijinga ne kuditshipa to; bitu anu biamba bulelela ne bieyemenangana ne muoyo mujima. Kadi malu akashintuluka pakenza bantu bubi ne kuluabu bapange bupuangane. Nunku pakavula dishima mu bantu, kuditshipa kuakalua ne mushinga bua kuleja muvua malu kampanda a mushinga malelela.
5 Abalahama wakaditshipa misangu mitue ku isatu. (Gen. 21:22-24; 24:2-4, 9) Tshilejilu, uvua muditshipe pavuaye ufuma ku ditshimuna mukalenge wa Elama ne bena diende. Mukalenge wa Salema ne mukalenge wa Sodoma bakalua kusambakena ne Abalahama. Bu muvua Melekisedeke mukalenge wa Salema muikale kabidi “muakuidi wa Nzambi Mutambe Bunene wa mu diulu,” wakabenesha Abalahama ne kutumbisha Nzambi bua muvuaye muambuluishe Abalahama bua kutshimuna baluishi bende. (Gen. 14:17-20) Pashishe pavua mukalenge wa Sodoma musue kufuta Abalahama bua muvuaye musungile bantu ba mukalenge kudi biluilu bivua bilue kubela mvita, Abalahama wakaditshipa ne: ‘Ngakamana kubisha tshianza tshianyi bua kuditshipa kudi Yehowa, Nzambi Mutambe Bunene wa mu diulu, mufuki wa diulu ne buloba ne: tshiena ngangata nansha nshinga nansha muonji wa bisabata nansha kantu kebe kamue; bua wewe kuambi ne: ngakavuija Abalama bubanji.’—Gen. 14:21-23.
YEHOWA UDI ULAYA ABALAHAMA NE UDITSHIPA
6. a) Abalahama mmutushile tshilejilu kayi? b) Mmunyi mudi bualu buvuaye muenze mua kutuambuluisha?
6 Yehowa Nzambi uvua kabidi muditshipe bua diakalenga dia bantu bena mibi ne mêyi bu mudi: ‘Mukalenge Yehowa udi wamba ne: bu mundi meme ne muoyo.’ (Yeh. 17:16) Bible udi uleja misangu mipite pa 40 ivua Yehowa Nzambi muditshipe. Imue misangu, umue mushindu udi mumanyike bimpe nguvua Yehowa muditshipe kudi Abalahama. Munkatshi mua bidimu bia bungi Yehowa wakalaya Abalahama malu a bungi avua akula anu bua Kankanunuina kalaya; kankanunuina aka kavua ne bua kupatukila mu ndelanganyi yende ku diambuluisha dia muanende Isaka. (Gen. 12:1-3, 7; 13:14-17; 15:5, 18; 21:12) Pashishe, Yehowa wakela Abalahama diteta dikole, umulomba bua amulambule muanende uvuaye munange. Abalahama wakatumikila ne lukasa ne ukavua pa kushipa Isaka bua kumulambula. Kadi muanjelu wa Nzambi wakamukandika. Pashishe Nzambi wakaditshipa ne: ‘Ngakaditshipa ku dîna dianyi, bualu bua wewe wakuenza bualu ebu, kuakumpidisha muanebe, muana umuepele mene, ne pangasankisha bakuabu nenkuvudijile disanka, ne pangakumbaja bakuabu nenkumbaje tunkanunuina tuebe bu mitoto ya mu diulu ne bu nsenga ya ku kala kua mâyi manene; tunkanunuina tuebe netupiane biibi bia bantu badi natu lukuna; bisamba bionso bia pa buloba nebisanke bualu bua tunkanunuina tuebe, bualu bua wewe wakatumikila dîyi dianyi.’—Gen. 22:1-3, 9-12, 15-18.
7, 8. a) Nzambi uvua muditshipe kudi Abalahama bua tshipatshila kayi? b) “Mikoko mikuabu” ya Yezu neipete masanka ku mulayi uvua Nzambi muenze kudi Abalahama ne muditshipe mushindu kayi?
7 Bua tshinyi Nzambi uvua muditshipe kudi Abalahama ne: milayi yende ivua ne bua kukumbana? Wakenza nunku bua kukankamija bantu bonso bavua ne bua kukokesha pamue ne Kristo, kuenza tshitupa tshibidi tshia “kankanunuina” kalaya, ne bua kukolesha ditabuja diabu. (BalaEbelu 6:13-18; Gal. 3:29) Anu muvua mupostolo Paulo muleje, Yehowa “wakenza mutshipu bua, ku butuangaji bua malu abidi adi kaayi mua kushintuluka [mulayi wende ne mutshipu wende], malu adi Nzambi kayi mua kushima, tuetu . . . tupete dikankamija dikole bua kukuata bikole ditekemena didi kumpala kuetu.”
Mu katupa kîpi emu, Abalahama neamone mudi milayi ya Yehowa mikumbane
8 Ki nganu bena Kristo bela manyi nkayabu badi bapetela masanka ku mutshipu uvua Nzambi muenze kudi Abalahama to. Ku diambuluisha dia “kankanunuina” ka Abalahama, Yehowa wakaditshipa wamba ne: ‘Bisamba bionso bia pa buloba nebidibeneshe.’ (Gen. 22:18, NW) Mu bantu bapeta mabenesha aba mudi “mikoko mikuabu” idi itumikila Kristo uvua mubapeteshe ditekemena dia muoyo wa tshiendelele mu mparadizu pa buloba. (Yone 10:16) Nansha wewe ne ditekemena dia kuya mu diulu peshi kupeta muoyo pa buloba, ‘kuata bikole’ ditekemena edi pa kutungunuka ne kutumikila Nzambi mu nsombelu webe.—BalaEbelu 6:11, 12.
MITSHIPU YA NZAMBI IDI IPETANGANA NE UVUAYE MUENZE KUDI ABALAHAMA
9. Mmutshipu kayi uvua Nzambi muenzele tunkanunuina tua Abalahama pavuatu mu bupika mu Ejipitu?
9 Pakapita bidimu bia bungi, Yehowa wakaditshipa kabidi bua kukumbaja malu avuaye mulaye Abalahama. Wakenza nunku pavuaye mutume Mose bua kuyukila ne ndelanganyi ya Abalahama ivuabu bakuate ku bupika mu Ejipitu. (Ekes. 6:6-8) Nzambi wakakula bua mutshipu ukavuaye muenze wamba ne: ‘Mu dituku dingakusungula Isalele, ngakabisha tshianza tshianyi bua kuditshipa kudibu bua kubapatula mu buloba bua Ejipitu ne kubateka mu buloba bungakamana kubatentekelela, buloba budi buule tente ne mabele ne buitshi.’—Yeh. 20:5, 6.
10. Pavua Nzambi mupatule bena Isalele mu bupika mu Ejipitu, wakabalaya tshinyi?
10 Pakapatuka bena Isalele mu bupika mu Ejipitu, Yehowa wakabalaya kabidi ne: ‘Binuatumikila dîyi dianyi, ne binuanemeka tshipungidi tshianyi, nuenu nenuikale bantu banyi ba munkatshi mua bantu bonso; bualu bua buloba buonso mbuanyi. Nuenu nenuikale kundi bu bukalenge bua bakuidi, bu tshisamba tshia tshijila.’ (Ekes. 19:5, 6) Tshivua diakalenga dia pa buadi divua Nzambi mupeshe bena Isalele. Bivua bisua kuleja ne: bu bena Isalele mua kutumikila, Nzambi uvua mua kuenza nabu mudimu bu bukalenge bua bakuidi bua diakalenga dia bantu bakuabu. Pashishe, pavua Yehowa umvuija bena Isalele tshivuaye mubenzele, wakamba ne: ‘Ngakaditshipa kuudi, ngakapunga nebe tshipungidi.’—Yeh. 16:8.
15 Bu muvua bena Isalele babenge Yezu Kristo, bakajimija dianyishibua diabu kudi Nzambi ne diakalenga dia kushala ‘bukalenge bua bakuidi.’ Anu muvua Yezu muambile bamfumu ba tshisa tshia Yuda ne: “Nebanunyenge Bukalenge bua Nzambi, nebabupeshe tshisamba tshidi tshikuama mamuma abu.” (Mat. 21:43) Tshisamba tshipiatshipia etshi tshiakaledibua mu Pentekoste wa mu 33 pavua nyuma wa Nzambi mupueke pa bayidi ba Yezu batue ku 120 bavua badisangishe mu Yelushalema. Bakalua “Isalele wa Nzambi.” Pashishe bantu ba bungi ba mu bisamba bikuabu bakalua pabu bena mu tshisamba tshia Isalele wa Nzambi.—Gal. 6:16.
16 Bishilangane ne Isalele wa ku mubidi, tshisamba tshipiatshipia tshia Isalele wa mu nyuma tshidi tshitungunuka ne kukuama mamuma bualu tshidi tshitumikila Nzambi. Umue wa ku mikenji idi bena mu tshisamba etshi batumikila udi utangila kuenza mitshipu. Pavua Yezu pa buloba, bantu bavua baditshipa bua malu avua kaayi malelela ne bua malu avua kaayi ne mushinga. (Mat. 23:16-22) Yezu wakalongesha bayidi bende ne: “Kanuditshipi nansha kakese . . . Panudi nuamba dîyi ne: ‘Eyowa,’ dikale anu eyowa; panudi nuamba ne: ‘Tòo,’ dikale anu tòo; bualu dîyi disakidila didi difuma kudi mubi.”—Mat. 5:34, 37.
Milayi ya Yehowa itu anu ikumbana
17. Nnkonko kayi ituandamuna mu tshiena-bualu tshialonda?
17 Bidi bisua kuleja ne: mbibi misangu yonso bua kuditshipa anyi? Kadi kuamba ne: Eyowa wetu ikale anu Eyowa kudi kumvuija tshinyi? Netuandamune nkonko eyi mu tshiena-bualu tshialonda. Bu mutudi tutungunuka ne kuelangana meji pa Dîyi dia Nzambi, tudi ne bua kuenza bua ditusake ku ditumikila Yehowa misangu yonso. Yehowa pende neatubeneshe bua kashidi anu mudiye mulaye.