TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • mwbr21 ngondo 5 dib. 1-12
  • Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu (5/2021)

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu (5/2021)
  • Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu—2021
  • Tumitu tua bualu
  • LUMINGU LUA DIA 3-9/5
  • LUMINGU LUA DIA 10-16/5
  • LUMINGU LUA DIA 17-23/5
  • LUMINGU LUA DIA 24-30/5
  • LUMINGU LUA DIA 31/5–6/6
  • LUMINGU LUA DIA 7-13/6
  • LUMINGU LUA DIA 14-20/6
  • LUMINGU LUA DIA 21-27/6
  • LUMINGU LUA DIA 28/6–4/7
Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu—2021
mwbr21 ngondo 5 dib. 1-12

Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu

LUMINGU LUA DIA 3-9/5

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | NOMBA 27-29

“Yehowa katu ne kansungansunga to, muidikija”

w13 15/6 10 §14

Anyisha ngikadilu ya Yehowa ne muoyo mujima

14 Bana ba muntu batanu aba bakaya kudi Mose, kumuebejabu ne: ‘Bualu kayi nebajimije dîna dia tatu wetu munkatshi mua dîku diende bualu bua yeye kakadi ne muana wa balume?’ Bakamusengelela ne: ‘Utupe petu bumpianyi munkatshi mua bana babu ne tatu wetu.’ Mose uvuaku muambe ne: ‘Tudi ne bua kulonda anu tshidi mikenji miambe’ anyi? Tòo, “wakaya ne bualu ebu kumpala kua Yehowa.” (Nom. 27:2-5) Yehowa wakamba tshinyi? Wakambila Mose ne: ‘Bana ba bakaji ba Selofehada badi bamba dîyi dilelela. Ubape bumpianyi munkatshi mua bana babu ne tatuabu; bumpianyi bua tatuabu nebulue kudibu.’ Yehowa kakimanyina apu to. Wakenza bua bualu buvua kabuyi buenzeka abu bulue mukenji pakambilaye Mose ne: ‘Biafua muntu udi kayi ne muana wa balume, nunku yeye neapeshe muanende wa bakaji bumpianyi buende.’ (Nom. 27:6-8; Yosh. 17:1-6) Kutuadijila anu ku dîba adi, bakaji bena Isalele bonso bavua bapetangana ne tshilumbu tshia nunku bavua mu bukubi.

w13 15/6 11 §15

Anyisha ngikadilu ya Yehowa ne muoyo mujima

15 Bushuwa dipangadika edi divua dimpe ne kadivua ne kansungasunga to. Yehowa wakenzela bana ba bakaji bavua kabayi ne tshia kuenza aba malu ne bunême anu muvuaye muenzele bena Isalele bavua kabayi ne bualu mu tshilumbu etshi. (Mus. 68:5) Ebu mbumue bua ku malu adibu balonde mu Bible budi buleja bulelela budi bulenga ku muoyo ebu: Yehowa udi wenzela batendeledi bende bonso malu kayi ne kansungasunga.​—1 Sam. 16:1-13; Bien. 10:30-35, 44-48.

w13 15/6 11 §16

Anyisha ngikadilu ya Yehowa ne muoyo mujima

16 Mmunyi mutudi mua kubenga kuikala ne kansungasunga anu bu Yehowa? Uvuluke ne: kudi malu abidi adi aleja mudi muntu kayi ne kansungasunga. Anu tuetu bikale katuyi ne kansungasunga ke tuetu kubenga kuenzela bantu malu ne kansungasunga. Bulelela, tuetu bonso tutu basue kudiamba mutudi bantu bimpe ne katuyi ne kansungasunga. Kadi wikale mumanye ne: kabitu anu bipepele misangu yonso bua kudikonkonona ne muoyo mujima bua kumanya bimpe meji atudi nawu to. Nunku, ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kujingulula bituikala ne kansungasunga? Pavua Yezu musue kumanya tshivua bantu bamba bua bualu buende, wakakonka balunda bende ba pa muoyo ne: “Bantu badi bamba ne: Muana wa muntu nnganyi?” (Mat. 16:13, 14) Katuenaku mua kuidikija tshilejilu tshia Yezu anyi? Udi mua kuebeja bamue balunda bebe baudi umona ne: mba kueyemena bua kumanya biwikala kuyi ne kansungasunga. Bobu bakuambile ne: kudi amue malu adi aleja muudi ne kansungasunga ka makoba, bantu bautu musue kusomba nabu anyi mu malu a makuta, tshiudi ne bua kuenza ntshinyi? Usambile Yehowa ne muoyo mujima bua bualu abu, umulombe bua akuambuluishe bua wewe kuakaja meji ebe bua aleje muudi kuyi ne kansungasunga mu bualu nansha bumue.​—Mat. 7:7; Kolos. 3:10, 11.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

it-2-F 850 §1

Milambu

Milambu ya bia kunua. Bavua balambula milambu ya bia kunua pamue ne milambu mikuabu ya bungi, nangananga pakavua bena Isalele babuele mu Buloba Bulaya. (Nom 15:2, 5, 8-10) Ivua mienza ne mvinyo (“uvua ukuata”) uvuabu bapongolola pa tshioshelu. (Nom 28:7, 14; Tangila kabidi Eks 30:9; Nom 15:10.) Mupostolo Paulo wakafundila bena Kristo ba mu Filipoyi ne: “Nansha bobu bampongolola bu mulambu wa bia kunua pa mulambu ne mudimu wa tshijila kudi ditabuja dienu dinufikishe, ndi ne disanka.” Padi Paulo mudifuanyikije ne mulambu wa bia kunua, uvua uleja muvuaye ne dijinga dia kudifila bua bena Kristo nende. (Flp 2:17) Matuku makese kumpala Paulo kufua, wakafundila Timote ne: “Bakadi benda bampongolola bu mulambu wa bia kunua, ne tshikondo tshia ku ndekelabu tshikadi pabuipi.”​—2Tm 4:6.

LUMINGU LUA DIA 10-16/5

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | NOMBA 30-31

“Kumbaja mitshipu yebe”

it-2-F 1164 §10

Mutshipu

Bavua baditshipa ku budisuile kadi benzejibue bua kuyikumbaja. Bena Isalele bavua benza mitshipu yabu anu ku budisuile, kadi pavua anu muntu wenza mutshipu, mukenji wa Nzambi uvua umuenzeja bua kuwukumbaja. Ke pavuabu bamba bua mutshipu ne: uvua ‘musuikila ku anyima,’ biumvuija ne: bu muvua anu muntu ne muoyo, uvua anu ne bua kuenza tshivuaye muambe. (Nom 30:2; tangila kabidi Lom 1:31, 32.) Bu mudi bualu ebu bulenga muoyo, tudi tumvua bua tshinyi Bible udi utulomba bua tuikale ne budimu patudi tukeba kuenza mutshipu. Udi utulomba bua tuele meji bikole bua malu atuikala ne bua kuenza bua kuwukumbaja. Mikenji ivua yamba ne: “Wewe muenze mutshipu kudi Yehowa . . . Nzambi . . . neakulombawu bulelela; tshianana netshikale mpekatu kuudi wewe kuyi muwukumbaje. Kadi wewe mudikande bua kuenza mutshipu, kuakuikala ne dipila dia mpekatu to.”​—Dut 23:21, 22.

w17.4 3 §2

Mutshipu

Mu Bible, mutshipu ndilaya dia mushinga mukole ditudi tuenza kudi Nzambi. Tshilejilu muntu udi mua kulaya Yehowa ne: neenze bualu kampanda, neafile dipa kansanga, neenze mudimu kampanda anyi kulaya bua kubenga kuenza amue malu. Mutshipu batu bawenza ku budisuile ku diambuluisha dia budikadidi bua kudisunguila malu. Kabatu benzeja muntu bua kuditshipa to. Kadi padi muntu usungula bua kuditshipa, Yehowa udi umona mutshipu wende bu dilaya dia mushinga mukole didiye ne bua kunemeka ne kukumbaja. Mu Bible mutshipu mmêyi adi muntu wamba, ulaya bua kuenza bualu kampanda anyi kubenga kubuenza. (Genese 14:22, 23; Ebelu 6:16, 17) Ntshinyi tshidi Bible wamba bua mushinga udi nawu mitshipu itudi tuenza kudi Nzambi?

w04 1/8 27 §3

Malu manene a mu mukanda wa Nomba

30:6-8​—Mulume muena Kristo udi mua kushipa mitshipu ya mukajende anyi? Pa bidi bitangila mitshipu, mpindieu Yehowa udi utangila mutendeledi ne mutendeledi wende yonso. Tshilejilu, didilambula kudi Yehowa ndiditshipa dia muntu nkayende. (Galatiya 6:5) Mulume kêna ne bukokeshi bua kushipa mushipu wa nunku to. Kadi mukaji udi ne bua kuepuka kuenza mutshipu udi ubengangana ne Dîyi dia Nzambi anyi ne majitu adiye nawu kumpala kua bayende.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

it-2-F 1203 §4

Yefeta

Bavua bafila bantu bua benzele Yehowa nkayende mudimu mu muaba munsantu. Baledi ke bavua ne bukenji abu. Tuakule bua Samuele. Mamuende Hana uvua muenze mutshipu, mulaye kumpala kua kumulela ne: neamufile ku ntenta wa tshitendelelu. Bayende Elekana uvua muanyishe mutshipu au. Diakamue pavua Hana mulekeshe Samuele dibele, wakamufila ku muaba munsantu. Hana uvua muyaku ne nyama wa kulambula. (1Sm 1:11, 22-28; 2:11) Shimishona ke muana mukuabu uvuabu bafile nangananga kudi Nzambi bua amuenzele mudimu bu munazi.​—Bal 13:2-5, 11-14; Fuanyikija ne bukokeshi bua tatu pa muanende wa bakaji anu mudibi bileja mu Nom 30:3-5, 16.

LUMINGU LUA DIA 17-23/5

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | NOMBA 32-33

“Ipatayi bantu bonso ba mu buloba”

w10-F 1/8 23

Uvua mumanye?

“Miaba mitumbuke” idibu batamba kutela mu Mifundu ya tshiena Ebelu mmiaba kayi?

Pakavua bena Isalele pa kubuela mu Buloba Bulaya, Yehowa wakabambila bua babutule miaba yonso ya ntendelelu wa bena Kanâna bavua basombelamu. Nzambi wakabatumina dîyi ne: “Nudi ne bua . . . kubutula mpingu yabu yonso ya mabue ne mpingu yabu yonso ya tshiamu, ne nudi ne bua kubumbula miaba yabu mitumbuke ya tshijila yonso.” (Nomba 33:52) Miaba ya ntendelelu wa dishima ayi bavua bayenzela pa mitu ya mikuna, imueneka kudi bantu bonso, anyi bavua bayashila miaba mikuabu bu mudi muinshi mua mitshi anyi mu bimenga. (1 Bakalenge 14:23; 2 Bakalenge 17:29; Yehezekele 6:3) Mu miaba ayi muvua bioshelu, makunji a tshijila, mpingu, bioshelu bia musenga wa manananshi, ne bintu bikuabu bia kutendelela nabi.

w08 15/2 27 §5, 6

Malongesha atudi tupetela ku bilema bia bena Isalele

Lelu tudi tupeta mateta a bungi mafuanangane ne avua bena Isalele bapete. Kudi bintu bia bungi ne bantu bidibu bangata bu nzambi. Munkatshi muabi mudi makuta, benji ba manaya banene, bamue balombodi ba bitendelelu nansha bena mu dîku. Tshimue tshia ku bintu ebi tshidi mua kulua ne mushinga mupite mu nsombelu wetu. Kudia bulunda ne bantu badi kabayi banange Yehowa kudi mua kunyanga malanda etu nende.

Tshiendenda tshia masandi tshivua tshitumbe mu ntendelelu wa Bâla ne tshiakakuluisha bena Isalele ba bungi. Mateyi a muomumue atshidi akuata bamue basadidi ba Nzambi lelu. Tshilejilu, muntu udi mua kunyanga kuondo kende ka muoyo padiye utangila bimfuanyi bia bantu butaka ku Internet mu musokoko. Mbia dibungama be padi muena Kristo ulekela bimfuanyi bia bantu butaka ku Internet bimulobesha!

it-1-F 392 §4

Kanâna

Bu muvua Yoshua ne meji, “kakashiya bualu nansha bumue bua ku malu onso avua Yehowa mutumine Mose dîyi bua kuenza” bu mudi bua kubutula bena Kanâna to. (Yos 11:15) Kadi tshisamba tshia Isalele katshiakalonda tshilejilu tshimpe tshia Yoshua ne katshiakabutula bintu bionso bivua binyanga buloba to. Dikalaku dia bena Kanâna munkatshi muabu diakabanyanga, ke bantu biobi kufua mu kupita kua bidimu (muvua malu a tshikisu, tshiendenda, ne ditendelela dia mpingu). Bu bena Isalele batumikile dîyi divuabu babatumine dia kubutula bena Kanâna bonso baditumikile ne muoyo mujima, bantu kabavua mua kufua nanku to. (Nom 33:55, 56; Bal 2:1-3, 11-23; Mis 106:34-43) Yehowa uvua mudimuije bena Isalele ne: buakane buende ne malumbuluisha ende kabivua ne bua kuikala ne kansungansunga to. Uvua mubadimuije kabidi ne: bobu badie bulunda ne bena Kanâna, tuambe ne: baselangane nabu, bamutendelela yeye pamue ne nzambi yabu, ne benza bilele biabu bia malu a ntendelelu ne bibidilu biabu biatuke, kabutu kavua dîyi dituma adi diambe kakavua mua kupanga kubakuata to. Kabidi, bobu pabu ‘buloba buvua ne bua kubaluka.’​—Eks 23:32, 33; 34:12-17; Lew 18:26-30; Dut 7:2-5, 25, 26.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

it-1-F 933 §6

Mikalu

Pavua nshobo ikuata tshipapu kampanda bua tshisa kansanga, bivua bikengela mpindieu kumanya bunene bua tshitupa tshia buloba tshia kuabanyina tshisa atshi bilondeshile bualu buibidi ebu: bunene bua tshisa. “Nudi ne bua kuabanya buloba ku nshobo munkatshi mua mêku enu bua buikale buenu. Bua tshisumbu tshidi ne bantu ba bungi nenudiundishe bumpianyi buatshi, ne bua tshisumbu tshidi ne bantu bakese nenukepeshe bumpianyi buatshi. Bumpianyi bua muntu yonso nebuikale muaba udi nshobo ikuata. Nenupete miaba yenu bu bumpianyi bilondeshile bisa bia batatuenu.” (Nom 33:54) Kabavua bashintulula muaba uvua nshobo ikuata to, kadi bavua bashintulula anu bunene bua bumpianyi. Ke bualu kayi pakasanganabu ne: tshitupa tshia buloba tshia Yuda tshivua tshipite bunene, bakakosa bimue bitupa biatshi, kubiabanyina tshisa tshia Simeona.​—Yos 19:9.

LUMINGU LUA DIA 24-30/5

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | NOMBA 34-36

“Nyemena kudi Yehowa”

w17.11 9 §4

Utuku unyemena kudi Yehowa anyi?

4 Kadi mmunyi muvua bena Isalele bapita ne tshilumbu tshia muntu uvua wela mashi a mukuabu panshi ku mpukapuka? Nansha muvuabi bienzeka ku mpukapuka, muntu uvua ushipa mukuabu uvua anu ne dipila bua diela mashi avua kaayi ne bualu panshi. (Gen. 9:5) Kadi diakalenga, bavua bamuanyishile bua kunyema musombuedi wa mashi ne kuya mu umue wa ku misoko isambombo ya kunyemena. Uvua ushala mu bukubi mu musoko amu. Muntu eu uvua ne bua kushalamu too ne pavua muakuidi munene ufua.​—Nom. 35:15, 28.

w17.11 9 §6

Utuku unyemena kudi Yehowa anyi?

6 Pavua muntu ushipa mukuabu ku mpukapuka, uvua ne bua kuanji kuya ‘kuambila bakulu ba musoko bualu buende’ ku tshibuelelu tshia musoko wa kunyemena muvuaye munyemene. Bavua ne bua kumuakidilamu bimpe. (Yosh. 20:4) Matuku makese pashishe, bavua bamutuma kudi bakulu ba mu musoko muvuaye mushipele muntu, ne bakulu abu bavua balumbuluisha tshilumbu tshiende. (Bala Nomba 35:24, 25.) Pavuabu bamona ne: mmushipangane ku mpukapuka, bavua bamupingaja mu musoko wa kunyemena.

w17.11 11 §13

Utuku unyemena kudi Yehowa anyi?

13 Pavua muntu ubuela mu musoko wa kunyemena, uvua ushala mu bukubi. Yehowa wakamba bua misoko ayi ne: “Neyikale tshinyemenu tshienu.” (Yosh. 20:2, 3) Yehowa kavua ulomba bua balumbuluishe kabidi muntu uvua mushipangane bua tshilema tshimue tshimue atshi to, ne kavua wanyishila musombuedi wa mashi bua kubuela mu musoko bua kushipa muntu au to. Nunku muntu au kavua ne bua kutshina ne: nebamuenzele kabidi bibi to. Pavuaye mu musoko au, uvua mu bukubi bua Yehowa. Kavua mu buloko bua kunyemena to. Musoko au uvua umupetesha mpunga wa kuenza mudimu wa bianza, kuambuluisha bakuabu, ne kuenzela Yehowa mudimu mu ditalala. Eyowa, kuvua anu mushindu wa kuikalaye ne nsombelu muimpe wa disanka!

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w91 15/2 21 §13

Tshia-bupikudi tshikumbanangane bua buonso

13 Kadi, Adama nansha Eva, kabakapeta tshipeta mu tshia-bupikudi. Mu Mikenji ya Mozese muvua dîyi-diludiki edi: “Kanuangatshi bintu bia bupikudi kudi mushipi wa muntu udi mupile bulelela; bualu bua nebamushipe bulelela.” (Nomba 35:31) Adama kavua mushimibue to, nenku, mpekatu wende uvua muenza [ku] bukole, muelela meji. (1 Timote 2:14) Bivua biumvuija lufu lua ndelanganyi yende, bualu ivua mipiane dipanga diende dia bupuangane, e kuedibua mulawu wa lufu. Mbimueneke patoke se: Adama uvua muakanyine kufua, bualu bu muvuaye muntu mupuangane, uvua musungule ku bukole bua kutupa ku mukenji wa Nzambi. Kabivua mua kuikala mu diumvuangana ne mêyi-maludiki makane a Yehowa bua yeye kulongoluela Adama bipeta bia tshia-bupikudi. Kadi, difuta dia tshibawu tshia mpekatu wa Adama didi diumushisha mulawu wa lufu lufundila ndelanganyi ya Adama! (Lomo 5:16) Bilondeshile mikenji, bukole bua lufu lua mpekatu mbujimijibue anu ku muji wabo. Mufidi wa tshia-bupikudi ‘udi ulabula lufu bua muntu yonso,’ wambula bipeta bia mpekatu bua bana buonso ba Adama.​—Ebelu 2:9; 2 Kolinto 5:21; 1 Petelo 2:24.

LUMINGU LUA DIA 31/5–6/6

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | DUTELONOME 1-2

“Yehowa ke udi ulumbuluisha”

w96 15/3 23 §1

Yehowa: Munangi wa buakane ne kulumbuluisha kuakane

Bakulu ba tshisumbu batekibue badi ne tshia bua kulumbuluisha mu bilumbu bia bilema binene. (1 Kolinto 5:12, 13) Padibu benza nunku, badi bavuluka se: kulumbuluisha kuakane kua Nzambi kudi kukeba bua kuleja luse padiku mushindu. Padiku kakuyi kabingila bua luse​—bu mu bualu bua benji ba mpekatu bakena banyingalala—​luse kaluena mua kulejibua. Kadi bakulu kabena bipata muenji wa bubi wa mushindu’eu mu tshisumbu bua didisombuela. Mbatekemene se: tshienzedi tshine tshia dipata netshimupingaje ku meji makane. (Fuanyikija ne Yehezekele 18:23.) Muinshi mua bumfumu bua Kristo, bakulu badi basadila bua bipatshila bia kulumbuluisha kuakane, ne ebi bidi bikonga kuikala bu mudi ‘tshisokomenu ku tshipepele.’ (Yeshaya 32:1, 2) Nunku badi ne bua kuleja dipanga kuikala ne kansungasunga ne kuleja butshintshikidi.​—Dutelonome 1:16, 17.

w02 1/8 9 §4

Tukokelayi bukokeshi bua Nzambi ne lulamatu

4 Kadi pa kumbusha dimanya dia Mikenji, kuvua malu a bungi avuabu balomba balumbuluishi. Bu muvua bakulu bapange bupuangane, bavua ne bua kudimukila butekete buonso buvuabu buobu bine mua kuikala nabu (bu mudi dikeba mua kudisankisha, kansungasunga ne lukuka) buvua mua kunyanga dilumbuluisha diabu. Mose wakabambila ne: ‘Kanuikadi ne kansungasunga panualumbulula bilumbu; numvue dîyi dia muntu mukese ne dia muntu munene muomumue; kanutshinyi mpala wa muntu; bualu bua kulumbulula kua bilumbu kudi kua Nzambi.’ Bushuwa, balumbuluishi ba mu Isalele bavua balumbuluisha pa muaba wa Nzambi. Kulumbuluisha pa muaba wa Yehowa kuvua mudimu wa lumu ne wa pa buawu.​—Dutelonome 1:16, 17.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w13 15/9 9 §9

Malu adi Yehowa uvuluija nga kueyemena

9 Pavua bena Isalele batuadije luendu luabu lua bidimu 40 bapitshila mu ‘tshipela tshinene tshibi,’ Yehowa kavua mudianjile kubambila kalu ne kalu konso ka muvuaye mua kubalombola, kubakuba ne kubatabalela to. Kadi wakaleja misangu ne misangu ne: bavua mua kumueyemena yeye ne mikenji yende. Pavua Yehowa utumina bena Isalele ditutu mu munya ne dikunji dia kapia butuku, uvua ubavuluija ne: uvua ubambuluisha pavuaye ubalombola bua kusambuluka muaba mubi au. (Dut. 1:19; Ekes. 40:36-38) Uvua kabidi ubapesha bivuabu nabi dijinga. ‘Bilamba biabu kabiakasunsuka ne makasa abu kaakuwula nansha.’ Bushuwa ‘kabakakengela tshintu.’​—Neh. 9:19-21.

LUMINGU LUA DIA 7-13/6

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | DUTELONOME 3-4

“Mikenji ya Yehowa nya meji ne mmiakane”

it-1-F 1199 §2

Lungenyi

Muntu udi ulonga Dîyi dia Nzambi ne mikenji yende ne tshisumi ne ubitumikila udi mua kupeta busunguluji bua bungi kupita balongeshi bende, ne dijingulula dia malu dia bungi kupita bantu bakulumpe (Mis 119:99, 100, 130; tangila kabidi Luk 2:46, 47.) Bidi bienzeka nanku bualu mu bulelela, meji ne lungenyi bidi bifumina ku mêyi ne mikandu bikezuke bia Nzambi ne ku mapangadika ende makane; ke bualu kayi pavua bena Isalele mua kutumikila mikenji ne mêyi au, bisamba bivua bibanyunguluke bivua mua kuamba ne: etshi “ntshisamba tshidi ne meji ne lungenyi.” (Dut 4:5-8; Mis 111:7, 8, 10; tangila kabidi 1Bk 2:3.) Muntu wa lungenyi udi umvua ne: mêyi a Nzambi ki nga kushipa to; udi wenza bua nsombelu wende ikale umvuangana ne Dîyi dia Nzambi, ne udi ulomba Nzambi bua amuambuluishe bua kuditumikila. (Mis 119:169) Udi wenza bua Dîyi dia Nzambi dimubuele ne mu tonyi (Mat 13:19-23), udifunda pa kabaya ka muoyo wende (Nsu 3:3-6; 7:1-4), ne udi ufika ku dikina “njila yonso wa dishima” (Mis 119:104). Pavua Muana wa Nzambi pa buloba wakaleja dijingulula dia malu mushindu au, kubengaye ne bua kunyema lufu lua pa mutshi, bualu Mifundu ikavua mimanyishe ne: uvua ne bua kufua mushndu au.​—Mat 26:51-54.

w99 1/11 20 §6, 7

Pikala kalolo mua kuvulangana

Bu muakakemaye bua bivuaye mumvue ne mumone, ne bupuekele buonso mukalenge-mukaji wakamuandamuna ne: ‘Bantu aba ne bena mudimu bebe batu bimana kumpala kuebe bua kumvua lungenyi luebe badi ne disanka.’ (1 Bakelenge 10:4-8) Kakamba ne: bena mudimu ba Solomo bavua ne disanka bua bubanji buvua bubanyunguluke, nansha muvuabu nabu to. Kadi, basadidi ba Solomo bavua ba diakalenga bualu dîba dionso bavua mua kuikala bateleja meji a Solomo avua Nzambi mumupeshe. Mukalenge-mukaji wa ku Sheba ntshilejilu tshilenga bua bantu ba Yehowa lelu’eu, badi basankila mu meji a Mufuki nkayende ne a Muanende Yezu Kristo!

Bualu bukuabu bua mushinga mmêyi akalua mukalenge-mukaji kuambila Solomo pashishe ne: “Yehowa, Nzambi webe, . . . atumbishibue.” (1 Bakelenge 10:9) Bushuwa, wakamona se: Yehowa ke uvua mupeshe Solomo meji ne bubanji. Malu aa adi umvuangana ne tshikavua Yehowa mulaye bena Isalele kumpala. Wakamba ne: ‘Nulame mêyi anyi, nanku nenuikale bantu ba meji ne lungenyi ku mêsu kua bantu ba bisamba bikuabu. Bantu aba pamanyabu mêyi enu onso nebambe ne: “Kakuena tshisamba tshikuabu tshia meji ne lungenyi bu tshisamba etshi tshinene!”’​—Dutelonome 4:5-7, MMM.

w07 1/8 29 §13

Udi ‘mubanji ku mêsu kua Nzambi’ anyi?

13 Patu Yehowa ubenesha basadidi bende, utu misangu yonso ubapesha bintu bidi bitambe buimpe. (Yakobo 1:17) Tshilejilu, pakapeshaye bena Isalele buloba bua kusombela, buvua “buloba budi bûle tente ne mabele ne buitshi.” Nansha muvuabu babikile ditunga dia Ejipitu padi mushindu au, buloba buvua Yehowa mupeshe bena Isalele buvua bushilangane nadi ku bualu bumue bua mushinga. Mose wakambila bena Isalele ne: buvua “buloba budi Yehowa, Nzambi wenu, ulama.” Mmumue ne: bavua ne bua kutanta bualu Yehowa uvua ne bua kubalama. Pavua bena Isalele bashala balamate Yehowa, uvua ubabenesha bikole ne bavua bapeta nsombelu mupite wa bisamba bionso bivua bibanyunguluke. Bushuwa, dibenesha dia Yehowa ke didi ‘divuija bubanji’!​—Nomba 16:13; Dutelonome 4:5-8; 11:8-15.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w04 15/9 25 §3

Malu manene a mu mukanda wa Dutelonome

4:15-20, 23, 24​—Mukenji udi ukandika didisongela bimfuanyi udi umvuija ne: kuenza bimfuanyi bua kulengeja muaba kampanda nkubi anyi? Too. Mukenji eu uvua utangila dienza bimfuanyi bua kubitendelela, mbuena kuamba ne: kubenga ‘kubitendelela, [kubenga] kubikuatshila mudimu.’ Bible kêna ukandika kuenza bimfuanyi kampanda anyi kuzola bintu bua kulengeja nabi muaba to.​—1 Bakelenge 7:18, 25.

LUMINGU LUA DIA 14-20/6

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | DUTELONOME 5-6

“Longesha bana bebe mua kunangabu Yehowa”

w05 15/6 20 §11

Baledi, subulayi dîku dienu

11 Mu tshilumbu etshi, pamuapa kakutu mvese wa mu Bible ututu tutela misangu mivule menemene bu wa Dutelonome 6:5-7 to. Suaku ubulule Bible webe ne ubale mvese eu. Tangila ne: tshia kumpala badi bambila baledi bua kudiabu malanda abu nkayabu ne Yehowa, bua kukolesha dinanga diabu kudiye ne bua kulamabu mêyi ende mu mitshima yabu. Nunku, udi ne bua kuikala mulongi wa tshisumi wa Dîyi dia Nzambi, ubala Bible pa tshibidilu ne welangana meji bua malu adimu bua wewe kumona mua kupeta ngumvuilu muimpe wa njila ya Yehowa, mêyi ende ne mikenji yende, ne bua wewe kubinanga. Bua nanku, mutshima webe newikale muule ne malu malelela mimpe a mu Bible ikala mua kukusaka bua kumvua disanka, kuikala ne kanemu ne dinanga bua Yehowa. Newikale ne malu malenga bungi tshianana a wewe kupesha bana bebe.​—Luka 6:45.

w07 15/5 15-16

Mmushindu kayi undi mua kukolesha bana banyi bimpe?

Majinga ebe, meji ebe, malu autu wangata ne mushinga ne autu musue adi amuenekela ku mêyi ebe ne ku bienzedi biebe kabidi. (Lomo 2:21, 22) Kubangila anu ku buana, bana batu balonga mu ditentekela bidi baledi babu benza. Bana batu bamona malu atu baledi babu bangata ne mushinga, ne misangu ya bungi malu au ke atubu pabu bangata ne mushinga. Nuenu banange Yehowa ne muoyo mujima, bana benu nebamone bualu ebu. Tshilejilu, nebamone ne: nudi nuangata dibala dia Bible ne dimulonga ne mushinga. Nebajingulule ne: nudi muteka malu a Bukalenge kumpala. (Matayo 6:33) Dibuela diebe mu bisangilu ne diyisha lumu luimpe lua Bukalenge nedibaleje ne: udi wangata kuenzela Yehowa mudimu wa tshijila ne mushinga wa bungi.​—Matayo 28:19, 20; Ebelu 10:24, 25.

w05 15/6 21 §14

Baledi, subulayi dîku dienu

14 Anu mudi Dutelonome 6:7 uleja, kudi bikondo bia bungi binudi nuenu baledi mua kuyukila malu a mu nyuma ne bana benu. Nansha panudi nuendakana pamue, nuenza midimu ya ku nzubu pamue, nuikisha pamue, nudi mua kupeta mishindu ya kukumbaja majinga a mu nyuma a bana benu. Bushuwa, kanuena ne bua kuikala anu nuenzela bana benu “muyuki” wa malu a mu Bible dîba dionso to. Kadi nudienzeje bua kuikala nuyukila malu adi akolesha mu dîku, malu a mu nyuma. Tshilejilu, tshibejibeji tshia Réveillez-vous! tshidi ne biena-bualu bia bungi bidi biakula bua malu kabukabu. Biena-bualu bia mushindu eu bidi mua kunzulula njila wa kuyukila malu adi atangila nyama idi Yehowa mufuke, miaba kampanda idi bintu bilenga bia ku tshifukilu idi pa buloba ne bintu bilenga kabukabu bidi mu miaba ne mu nsombelu ya bantu. Miyuki ya nunku idi mua kusaka bana bua kubala mikanda ya bungi mifila kudi kasumbu ka mupika wa lulamatu ne wa budimu.​—Matayo 24:45-47.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w19.02 22 §11

Dinanga ne buakane mu Isalele wa kale

11 Malongesha: Yehowa kena anu umona tshimuenekelu tshia muntu to. Udi umona tshitudi munda menemene, mmumue ne: tshidi mu muoyo wetu. (1 Sam. 16:7) Katuena mua kumusokoka meji etu, mutudi tumvua, anyi malu atudi tuenza to. Udi ukeba malu mimpe adi munda muetu ne mmusue bua tuikale anu nawu. Kadi mmusue tujingulule meji mabi atudi nawu kumpala kua kutufikishawu ku bienzedi bibi, ne tuakande.​—2 Kul. 16:9; Mat. 5:27-30.

LUMINGU LUA DIA 21-27/6

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | DUTELONOME 7-8

“Kuena ne bua kudia nabu bipungidi bia diselangana to”

w12-F 1/7 29 §2

Bua tshinyi Nzambi uvua mukandike batendeledi bende bua kuselangana ne bantu bavua kabayi bamutendelela?

Yehowa ukavua mumone ne: Satana uvua musue kusaka bantu bende bua kutendelela nzambi ya dishima bua kubanyanga. Ke Nzambi kubadimuija ne: bantu bavua kabayi bamutendelela abu “nebasesuishe bana bebe bua kabandondi meme bua benzele nzambi mikuabu mudimu.” Kuvua malu a bungi mu tshialu muaba au. Bu bena Isalele mua kuditue mu ditendelela nzambi mikuabu, Nzambi kavua ubanyisha kabidi ne ubakuba nansha; baluishi babu bavua babamuenena. Kadi pavuabi bifika nanku, Masiya uvuabu balaye uvua mua kupatukila kuepi? Mbimueneke patoke ne: Satan uvua munane lungenyi bikole pavuaye usaka bena Isalele bua kuselangana ne bantu bavua kabayi batendelela Nzambi.

w15 15/3 31

Kuselangana “anu mu Mukalenge” Kudi anu mushindu anyi?

Nansha nanku, Yehowa mmuele mukenji mu Dîyi diende bua kuselangana anu mu Mukalenge. Bua tshinyi? Bualu mmumanye tshidi tshimpe bua bantu bende. Mmusue kukuba batendeledi bende ku tunyinganyinga tudi tufumina ku dilonda njila mubi, ne mmusue kabidi bua bikale ne disanka. Mu matuku a Nehemiya pavua bena Yuda ba bungi baselangana ne bantu ba mu bisamba bikuabu bavua kabayi batendelela Yehowa, Nehemiya wakakula bua tshilejilu tshibi tshia Solomo. Nansha muvua Solomo ‘munangibue kudi Nzambi wende, bakaji ba bende bakamuenzeja yeye mene malu mabi.’ (Neh. 13:23-26) Ke bualu kayi Nzambi mmutuelele tuetu batendeledi bende balelela mukenji wa kuselangana anu munkatshi muetu bua diakalenga dietu. (Mus. 19:7-10; Yesh. 48:17, 18) Bena Kristo balelela badi ne dianyisha bua mudi Nzambi ubatabalela ne badi batumikila bulombodi buende. Nunku padibu bamutumikila bu Mukokeshi, badi bitaba mudiye Mfumu mutambe bunene wa diulu ne buloba.​—Nsu. 1:5.

w15 15/8 24 §12

Tabalela malunda ebe mu matuku a ku nshikidilu aa

12 Bena Kristo badi basue kubuela mu dibaka badi ne bua kuikala ne budimu padibu basungula muntu wa kuselanganabu nende. Dîyi dia Nzambi didi ditudimuija ne: “Lekelayi kulamakanangana ne bantu badi kabayi bena kuitabuja mu mushindu udi kawuyi muakanangane. Bualu mmalanda kayi adi pankatshi pa buakane ne dishipa dia mikenji? Anyi ndipetangana kayi didi pankatshi pa butoke ne mîdima?” (2 Kol. 6:14) Bible udi ulomba batendeledi ba Nzambi bua kuselangana “anu mu Mukalenge,” mmumue ne: kuselangana anu ne muntu udi mudilambule kudi Yehowa ne mutambule, udi utumikila mikenji yende mu nsombelu wende. (1 Kol. 7:39) Wewe muselangane ne muntu wa nunku udi munange Yehowa, udi mupete muena dibaka wakuambuluisha bua kushala ne lulamatu kudi Nzambi.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w04 1/2 13 §4

Yehowa udi ukumbaja majinga etu dituku dionso

4 Patudi tusambila bua tshiakudia tshia ku dituku ne ku dituku tudi tuvuluka ne: tudi dijinga ne biakudia bia mu nyuma bia ku dituku ne ku dituku kabidi. Nansha muvua Yezu ne nzala mikole kunyima kua yeye mumane kuya mu tshijila matuku a bungi, wakatantamena diteta diakamuela Satana bua kukudimuna mabue alue mampa, kuambaye ne: “Mbafunde ne: Muntu kena ne muoyo bua mampa nkayawo nansha, apo nku muaku wonso udi upatuka mukana mua [Nzambi].” (Matayo 4:4, MMM) Muaba eu Yezu wakatela mêyi a muprofete Mose, wakambila bena Isalele ne: ‘[Yehowa] wakanupuekesha, wakanufuisha nzala ne wakanudisha ne mana a mu diulu, anudi kanuyi bamanye, ne akadi batatu benu kabayi bamanye; bua kunumanyisha ne: muntu kêna wikala ne muoyo bualu bua [mampa] nkayawu, kadi utu wikala ne muoyo bualu bua mêyi onso adi apatuka mukana mua Yehowa.’ (Dutelonome 8:3) Mushindu uvua Yehowa mufile mana uvua upetesha bena Isalele ki ng’anu biakudia bia ku mubidi, kadi kabidi ne malongesha a malu a mu nyuma. Tshilejilu, bavua ne bua ‘kudisangishilawu ku dituku makumbane ku dituku makumbane.’ Pavuabu baasangisha bungi bupite pa buvuabu nabu dijinga bua dituku adi, avua ashala avua atuadija kununka ne apatuka bishi. (Ekesode 16:4, 20) Kadi mu dituku disambombo pavuabu ne bua kusangisha bungi bua ku dituku misangu ibidi bua kudiabu mu dituku dia Nsabatu, mana kaavua abola to. (Ekesode 16:5, 23, 24) Nunku mana au avua abavuluija ne: bavua ne bua kuikala bena butumike, ne kabavua ne muoyo anu bua biakudia to, kadi bavua kabidi nawu bua ditumikila dia ‘mêyi onso adi apatuka mukana mua Yehowa.’

LUMINGU LUA DIA 28/6–4/7

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | DUTELONOME 9-10

“Yehowa Nzambi webe udi ukulomba tshinyi?”

w09-F 1/10 10 §3, 4

Yehowa udi utulomba tshinyi?

Ntshinyi tshidi mua kutusaka bua kutumikila Nzambi katuyi benzeja? Mose udi utela bualu bumue wamba ne: ‘Tshina Yehowa Nzambi webe.’ (Mvese wa 12) Kavua wakula bua ditshina dia kuepuka anu bipeta bibi bia malu abu to, kadi uvua wakula bua ditshina dia kunemeka Nzambi ne mikenji yende bikole. Tuetu buwule tente ne ditshina dia Nzambi, katuakujinga bua kuenza malu adi kaayi amusankisha.

Kadi mbualu kayi bunene budi ne bua kutusaka bua kutumikila Nzambi? Mose udi wamba: “Kumunanga [Yehowa], kuenzela Yehowa Nzambi webe mudimu ne muoyo webe wonso ne anyima webe yonso.” (Mvese wa 12) Kunanga Nzambi kakuena kutangila anu tshitudi tumvua munda muetu to. Mukanda mukuabu udi wamba ne: “Miaku ya pa muanda ya mu tshiena Ebelu itu ileja mudi bantu bumvua. Itu kabidi misangu mikuabu itangila malu adibu benza adi aleja mushindu udibu bumvua.” Mukanda au udi wamba kabidi ne: tshiambilu tshia ne: kunanga Nzambi tshidi tshiumvuija “kulekela dinanga ditusaka bua kumuenzela malu kampanda.” Mu mêyi makuabu, tuetu banangilamu Nzambi, netuenze malu atudi bamanye ne: adi amusankisha.​—Nsumuinu 27:11.

w09-F 1/10 10 §6

Yehowa udi utulomba tshinyi?

Tuetu tutumikila katuyi benzeja netupete mabenesha. Mose wakafunda ne: ‘Utumikile mikenji indi nkutumina dîyi lelu eu bua kuenza bua diakalenga diebe.’ (Mvese wa 13) Bushuwa, mukenji wonso udi Yehowa utuelela, nansha bualu buonso budiye utuambila bua kuenza, bidi anu bua diakalenga dietu. Bible udi wamba ne: “Nzambi udi dinanga,” bionso ebi udi ubienza anu bualu mmutunange. (1 Yone 4:8) Nunku, mmutuelele mikenji anu idi mua kutupetesha diakalenga dia kashidi. (Yeshaya 48:17) Tuetu tuenza tshidi Yehowa utulomba bua kuenza, nebituepule ku tunyinganyinga tua bungi lelu, ne nebitupeteshe masanka a kashidi pikala Bukalenge buende bukokesha.

cl 16 §2

Muntu udiku mua ‘kusemena pabuipi ne Nzambi’ anyi?

2 Kale, Abalahama uvua pende mudie bulunda ne Nzambi. Yehowa wakamubikila ne: “Mulunda wanyi.” (Yeshaya 41:8) Bushuwa, Yehowa uvua wangata Abalahama bu mulunda wende wa pa muoyo. Abalahama wakapeta diakalenga dia kudia bulunda bukole abu bualu “wakitabuja Yehowa.” (Yakobo 2:23) Lelu eu kabidi Yehowa udi ukeba mishindu ya ‘kuikala mulamate’ bantu badi bamuenzela mudimu ne dinanga. (Dutelonome 10:15, MMM) Dîyi diende didi ditulomba ne: “Semenayi pabuipi ne Nzambi ne yeye neasemene pabuipi nenu.” (Yakobo 4:8) Mu mêyi aa, Yehowa udi utubikila ne utulaya bualu kampanda.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

it-1-F 115

Bena Anaka

Mbantu banene bale bavua basombele mu mikuna ya mu Kanâna ne miaba ya kumpenga kua mâyi, nangananga lua ku Sud. Tshikondo kampanda bena Anaka basatu bavua bamanyike bikole aba: Ahimana, Sheshai, ne Talemai, bavua basombele ku Ebelone. (Nom 13:22) Kuoku aku ke kuvua batentekedi bena Ebelu 12 bamuenene bena Anaka bua musangu wa kumpala; bua tshivuabu bamone atshi, batentekedi 10 bakapingana ne luapolo lukuate buôwa bamba ne: bantu abu bavua ndelanganyi ya baNefilima bavuaku kumpala kua Mvula wa kabutu, bamba kabidi ne: pavuabu badifuanyikija nabu, bena Isalele bavua anu bu “mpasu.” (Nom 13:28-33; Dut 1:28) Pakaluabu kuakula bua bantu bale ba mfiondo ba bena Emima ne ba bena Lefayima, bakabafuanyikija ne bena Anaka. Bu muvuabu bantu ba makanda a bungi, pamuapa ke kuakafumina kasumuinu kavua kamba ne: “Nnganyi udi mua kukandamena bana ba Anaka?”​—Dut 2:10, 11, 20, 21; 9:1-3.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu