TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • mwbr21 ngondo wa 7 dib. 1-12
  • Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu (7/2021)

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu (7/2021)
  • Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu—2021
  • Tumitu tua bualu
  • LUMINGU LUA DIA 5-11/7
  • LUMINGU LUA DIA 12-18/7
  • LUMINGU LUA DIA 19-25/7
  • LUMINGU LUA DIA 26/7–1/8
  • LUMINGU LUA DIA 2-8/8
  • LUMINGU LUA DIA 9-15/8
  • LUMINGU LUA DIA 16-22/8
  • LUMINGU LUA DIA 23-29/8
  • LUMINGU LUA DIA 30/8–5/9
Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu—2021
mwbr21 ngondo wa 7 dib. 1-12

Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu

LUMINGU LUA DIA 5-11/7

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | DUTELONOME 11-12

“Mushindu udi Yehowa musue bua tumutendelele”

it-1-F 93 §7

Anyima

Kuenza mudimu ne anyima yonso. Anu mutukadi bamone, muaku “anyima” udi umvuija muntu mu kabujima kende. Kadi kudi mvese idi itulomba bua kukeba Nzambi, kumunanga, ne kumuenzela mudimu ne ‘muoyo wonso ne anyima yonso’ (Dut 4:29; 11:13, 18), eku Dutelonome 6:5 wamba ne: “Udi ne bua kunanga Yehowa Nzambi webe ne muoyo webe wonso ne anyima webe yonso ne bukole buebe buonso.” Yezu wakamba ne: bidi bikengela bua muntu enzele Nzambi mudimu ne anyima wende yonso, ne bukole buende buonso, usakidila kabidi ne: ne “lungenyi luebe luonso.” (Mâk 12:30; Luk 10:27) Kadi lukonko ludi lujuka ndua ne: Bua tshinyi badi batela kabidi bintu bikuabu ebi pamue ne anyima, padi eku anyima muikale ubikongoloja bionso? Bua kumanya tshidibi mua kuikala biumvuija, tuangate tshilejilu etshi: Muntu udi mua kuikala mudipane (mupane anyima wende) ku bupika bua muntu mukuabu, nunku udi ulua muntu wa mfumuende au. Kadi udi mua kuikala kayi wenzela mfumuende au mudimu ne muoyo wonso, muikale ne dijinga dia kumusankisha to; nanku kakuenza mudimu ne bukole buende buonso, ne meji ende wonso matume ku ditantshisha dia bintu bia mfumuende au nansha. (Tangila kabidi Ef 6:5; ne Kls 3:22.) Nunku, bidi bimueneka ne: mbatele bintu bikuabu ebi bua tubitabalele ne katupangi kubivuluka patudi tuenzela Nzambi wetu mudimu, ne tuwenzela Muanende uvua mufile muoyo wende bu tshia kutupikulangana natshi bua kutusumba. Kuenzela Nzambi mudimu “ne anyima yonso” kudi kumvuija kumuenzelawu ne bumuntu buetu buonso, katuyi tulaminyina tshitupa tshietu nansha tshimue to.​—Tangila kabidi Mat 5:28-30; Luk 21:34-36; Ef 6:6-9; Flp 3:19; Kls 3:23, 24.

it-1-F 231 §10

Tshioshelu

Nzambi uvua mutumine bena Isalele dîyi bua kupula bioshelu bionso bia bampangano, ne kutshibula makunji a tshijila avuabu ne tshibidilu tshia kuibaka mabanyunguluke. (Eks 34:13; Dut 7:5, 6; 12:1-3) Kabavua ne bua kuasa bioshelu bia nanku anyi kulambuilapu bana babu mu kapia bu muvua bena Kanana benza nansha kakese. (Dut 12:30, 31; 16:21) Pamutu pa kuikala ne bioshelu bipite bungi, bena Isalele bavua ne bua kuasa tshioshelu anu tshimue bua ntendelelu wa Nzambi umuepele mulelela, ne bavua ne bua kutshiashila muaba uvua Yehowa usungula. (Dut 12:2-6, 13, 14, 27; tangila dishilangana ne mu Babilona muvuabu base bioshelu 180 anu bua nzambi mukaji Ishtar nkayende.) Nzambi wakambila bena Isalele bua base tshioshelu anu ne mabue etu aa pavuabu basabuka musulu wa Yadene (Dut 27:4-8), Yoshua wakatshiasa pa mukuna wa Ebala. (Yos 8:30-32) Bilondeshile muvuabu babanye maloba avuabu bakuate, bena mu tshisa tshia Lubena, tshia Gada, ne tshitupa tshia tshisa tshia Manashe bakasa tshioshelu tshinene ku mpenga kua Yadene tshivua bantu mua kumona bipepele; tshioshelu atshi tshiakajula ndululu kudi bisa bikuabu bia Isalele munkatshi mua matuku, too ne pakaluabu kujadika ne: katshivua tshiasa bua butontolodi to, kadi tshivua tshimanyinu tshia kuvulukila ne: Yehowa ke Nzambi mulelela.​—Yos 22:10-34.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

it-1-F 1037 §6

Mukuna wa Gelizima

Bena Isalele bamane kukuata Ai ku bulombodi bua Yoshua, panyima pa matuku makese bakadisangisha ku mukuna wa Gelizima ne wa Ebala anu mukavua Mose mubambile. Kuoku aku, bakabadila bantu mabenesha avuabu mua kupeta bu bobu mua kutumikila Yehowa, ne milawu ivua mua kubakuata bu bobu mua kubenga kumutumikila. Tshisa tshia Simeona, tshia Lewi, tshia Yuda, tshia Isakâ, tshia Jozefe, ne tshia Benyamina ke biakimana kumpala kua mukuna wa Gelizima. Bena Lewi bavua bimanyine mu tshibandabanda, kadi bisa bikuabu bisambombo biobi bivua bitangilangane ne mukuna wa Ebala. (Dut 11:29, 30; 27:11-13; Yos 8:28-35) Bidi bimueneka ne: bisa bivua kumpala kua mukuna wa Gelizima ke biakandamuna pavuabu babale mabenesha kumpala kuabi, ne ku lukuabu luseke, bisa bikuabu kuandamunabi pabi pakabalabu milawu batangile ku mukuna wa Ebala kuvuabi. Nansha mudi bantu bamba ne: bavua babale mabenesha batangile ku mukuna wa Gelizima bua muvuawu muimpe kumona muikale ne bufuke, ne babale milawu batangile ku mukuna wa Ebala bua muvuawu mûme nsthiontshiontshio ne mabue, Bible yeye ki mmuambe bualu bua nanku to. Bakabala Mikenji ayi ne dîyi dikole “kumpala kua tshisumbu tshijima tshia bena Isalele, kusangisha ne bantu bakaji ne bana ne bantu bavua basombe buenyi bavua munkatshi muabu.” (Yos 8:35) Musumba munene wa bantu au uvua mua kumvua mêyi au bimpe bilondeshile muaba uvuabu bimanyine ku mikuna ayi. Bavua mua kuikala bimanyine miaba ayi pamuapa bualu dîyi dia mubadi divua ne bua kumvuikapu bimpe menemene.​—Tangila kabidi MUKUNA WA EBALA.

LUMINGU LUA DIA 12-18/7

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | DUTELONOME 13-15

“Muvua mikenji ya Mose ileja ne: Yehowa uvua uditatshisha bua bapele”

it-1-F 648 §5

Tshia dikumi

Bidi bimueneka ne: kuvua tshia dikumi tshikuabu, tshia dikumi tshibidi, tshivuabu bateka ku luseke tshidimu tshionso bua malu makuabu, kabiyi anu bua kuambuluisha natshi bakuidi bena Lewi to; nansha nanku bena Lewi bavua bangatamu tshiabu tshitupa. Mu kuamba kuimpe, bena Isalele bavua bakuata natshi mudimu, ne tshivua tshibambuluisha mu malu a bungi pavuabu badisangisha mu bibilu biabu. Pavuabi bikola bua kuambula tshia dikumi atshi kuya natshi ku Yelushalema bua bule bua njila, muenatshi uvua mua kutshipana kupeta makuta avua ne bua kumuambuluisha bua kusanka pavuaye uya ku Yelushalema bua tshibilu tshia tshijila. (Dut 12:4-7, 11, 17, 18; 14:22-27) Pashishe, ku ndekelu kua tshidimu tshisatu ne tshisambombo tshionso tshia mu nsabatu wa bidimu 7, pamutu pa kuangatabu tshia dikumi bua kufuta makuta matula bua masangisha a tshisamba, bavua batshiteka ku luseke bua kupesha bena Lewi, benyi bavua mu Isalele, bakaji bakamba, ne bana bavua kabayi ne batatuabu bavua munkatshi muabu.​—Dut 14:28, 29; 26:12.

it-2-F 843 §8

Tshidimu tshia Nsabatu

Bavua babikila kabidi tshidimu tshia Nsabatu ne: “tshidimu tshia dilekeleelangana mabanza [hashshemittah].” (Dut 15:9; 31:10) Tshidimu atshi, bavua balekela buloba buikisha, kabayi babudima nansha. (Eks 23:11) Bavua kabidi bikishisha bantu bavua ne mabanza, mmumue ne: babalekeleelawu. Tshivua “dilekeleelangana mabanza bua Yehowa,” bua kumupesha bunême. Nansha nanku, kudi bamanyi ba malu a Bible badi bamba bobu ne: mabanza au kabavua baalekeleelangana bua kashidi to, kadi muntu uvua musombeshangane au kavua ne bua kutatshisha muena Ebelu nende uvua mumusombe anu bua amufute to, bualu kavua mua kudima tshidimu atshi bua kupeta bia kumufuta to; nansha nanku, muena tshintu au uvua mua kutshifutshisha muenyi uvua mumusombatshi bua amufute. (Dut 15:1-3) Kudi balongeshi ba malu a buena Yuda badi pabu bamba ne: dibanza divua muntu upesha muena Isalele nende uvua mupele bua kumuambuluisha, diodi bavua bamulekeleeladi kashidi, kadi bua uvua usomba bua kuenduluka nadi mushinga, adi bavua badiangata mushindu mukuabu. Badi bamba ne: mu bidimu lukama bia kumpala, Hillel wakatuma dîyi bua muntu yonso uvua musombeshangane tshintu aye kumanyisha ku kabadi bua kabalu kupanga kumufuta.​—The Pentateuch and Haftorahs, edited by J. Hertz, London, 1972, pp. 811, 812.

it-2-F 794 §2

Mupika

Mikenji ya muvua mfumu ne mupika wende ne bua kuenzelangana malu. Mu Isalele, bavua bangata mupika muena Ebelu mu mushindu mushilangane ne uvuabu bangata mupika uvua wa mu tshisamba tshikuabu anyi uvua mulue kusomba buenyi munkatshi muabu. Mupika uvua kayi muena Ebelu uvua ushala muntu wa mfumuende kashidi, ne mfumuende au uvua mua kumushila muanende bu bumpianyi (Lew 25:44-46), kadi mupika muena Ebelu yeye bavua bamulekelela pavuaye ukumbaja bidimu 7 ku bupika, anyi mu tshidimu tshia budikadidi, bilondeshile tshivua tshilua kumpala kua tshikuabu. Mu bidimu bionso bivua mupika muena Ebelu wenza ku bupika buende, mfumuende uvua umuenzela malu anu muvuaye uenzela bena mudimu bende bavuaye ufuta. (Eks 21:2; Lew 25:10; Dut 15:12) Muena Ebelu uvua udipanyisha bu mupika kudi muntu wa ku babende anyi mu dîku dia bantu ba ku babende uvua mua kudipikula dîba dionso divuaye musue, anyi kupikudibua kudi muntu uvua ne bukenji bua kumupikula. Bavua batshinka mushinga wa kumupikula nawu bilondeshile bungi bua bidimu bivua bishale bua kufikila ku tshidimu tshia budikadidi anyi ku tshidimu tshia 7 tshia bupika buende. (Lew 25:47-52; Dut 15:12) Pavua mfumu upesha mupika wende muena Ebelu budikadidi, uvua umupesha bintu (dipa) bivua mua kumuambuluisha bua kutuadija nsombelu wa muntu mudikadile bimpe (Dut 15:13-15) Bikala mupika au uvua mubuele ku bupika muikale ne mukaji, dîba divuabu bamulekelela, uvua uya ne mukajende au; kadi pavuabi ne: mfumuende ke uvua mumupeshe mukaji (pamuapa mukaji wa ku babende uvua kayi ne bukenji bua kumbuka ku bupika mu tshidimu tshia 7), yeye ne bana bavuaye mua kuikala mulele bavua bashala anu ku bupika aku. Pashishe bavua bamutubula ditshi ne tshintu tshia kutubula natshi tumasoso bua kuleja ne: neatungunuke ne kuikala mupika wende bua kashidi.​—Eks 21:2-6; Dut 15:16, 17.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w06 1/4 31

Nkonko ya babadi

Tudi mua kulongela tshinyi mu mêyi adi mu Ekesode 23:19 aa: ‘Kulambi muana wa mukoko ne mabele a mamu wende’?

Mêyi aa adi mu Mikenji ya Mose misangu isatu, adi atuleja ne: Yehowa mmusue tuenze malu a meji, ne udi ne luse ne bulenga. Adi kabidi atuleja mudiye kayi musue bitendelelu bia dishima.​—Ekesode 34:26; Dutelonome 14:21.

Kulamba kana ka mbuji, ka mukoko anyi ka nyama mukuabu mu mabele a mamuaku kakuena kumvuangana ne tshivua Nzambi mulongolole to. Nzambi mmupeshe mbuji mabele bua kunuisha tuana tuende ne kutukolesha. Ke bualu kayi munga muntu wakamba ne: kulamba kana ka mukoko mu mabele a mamuaku “nkubenga kunemeka malanda avua Nzambi muenze pankatshi pa mamu ne kana.”

Bakuabu bantu badi bamba ne: kulambila kana ka mukoko mu mabele a mamuaku ntshilele tshia bantu bavua batendelela nzambi ya dishima. Pikalabi bivua nanku, mukenji eu uvua ukandika bena Isalele bua kabenji malu a tshikisu avua bisamba bivua nabu pamue bienza to. Mikenji ya Mose ivua ikandika bena Isalele bua kabalondi bilele bia bisamba abi to.​—Lewitiki 20:23.

Bua kujikija, tudi kabidi tumona mudi mukenji eu uleja luse ne bulenga budi nabu Yehowa. Kuvua mene mikenji ivua ikandika bantu bua kukengesha nyama ne kuyenzela malu mu mushindu mubi. Tshilejilu, kuvua mukenji uvua wamba ne: bua kulambulabu nyama, bivua bikengela anji kuenza matuku mapite pa muanda mutekete ne mamuende. Mukenji mukuabu uvua ukandika bua kushipa nyama ne tuana tuende dituku dimue. Munga uvua ukandika bua kukuata nyunyi ne tuana tuende anyi ne mayi ende.​—Lewitiki 22:27, 28; Dutelonome 22:6, 7.

Bidi bimueneka patoke ne: Mikenji ya Mose kayena amu yamba tshia kuenza ne tshia kubenga kuenza to. Mikenji eyi idi nangananga ne mêyi manene adi mua kutuambuluisha bua kukolesha lungenyi luetu, bua tuikale ne ngikadilu milenga ya buena ya Yehowa.​—Musambu 19:7-11.

LUMINGU LUA DIA 19-25/7

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | DUTELONOME 16-18

“Mêyi manene adi ambuluisha bua kulumbuluisha ne buakane”

it-1-F 410 §2

Bumpofu

Pavuabu bakosa balumbuluishi ba bilumbu mishiku bua babenge kubikosa muvuabi, bavua babikila dikosa dia bilumbu bibi adi ne: bumpofu; kabidi mu mikenji ya Mose muvua madimuija a bungi bua dikosa mishiku, bua mapa, ne bua bibandabanda bia bantu, bualu malu au adi mua kufofomija nzuji, amupangisha bua kukosa bilumbu mudibi bikengela. “Dikosa mishiku didi difofomija bantu ba meji.” (Eks 23:8) “Dikosa mishiku didi difofomija mêsu a muena meji.” (Dut 16:19) Mukoshi wa bilumbu nansha yeye muntu muakane, anyi mkuikale ne busunguluji bua mushindu kayi, pavua bantu bavuaye ukosela nsambu bamupesha mapa, avua mua kuenza bua akonyangaje dikosa dia tshilumbu nansha musue anyi kayi musue. Mikenji ya Nzambi kayivua mimanyine anu pa muvua mapa mua kufofomija mulumbuluishi to, ivua yakula kabidi bua muvua yeye muine mukoshi wa nsambu au umvua; tshilejilu idi yamba ne: “Kuena ne bua kutua ku tshia mupele anyi kuengeleka mubanji.” (Lew 19:15) Nanku, nzuji kavua ne bua kukeba bua kupisha mubanji anu bualu mmubanji, muikale ne dijinga dia kuanyishibua kudi musumba wa bantu nansha.​—Eks 23:2, 3.

it-2-F 415 §2

Nomba, Tshishiferi

Ibidi. Misangu ya bungi bavua batela ibidi mu malu a mikenji. Pavua bantu babidi bafila bujadiki bua bualu kampanda, bavua bangata bujadiki abu ne mushinga wa bungi. Bua balumbuluishi kukosabu tshilumbu, bivua bikengela bantemu babidi anyi basatu bajadike bualu abu. Ke mudibi bienzeka kabidi nansha mu tshisumbu tshia bena Kristo. (Dut 17:6; 19:15; Mat 18:16; 2Ko 13:1; 1Tm 5:19; Eb 10:28) Nzambi wakalonda pende bualu ebu pakafilaye Muanende bu musungidi wa bukua bantu. Yezu wakamba ne: “Mbafunde mu Mikenji yenu ne: ‘Bujadiki bua bantu babidi mbulelela.’ Meme ke udi ujadika bualu buanyi nkayanyi, ne Tatu uvua muntume udi ujadika bualu buanyi.”​—Yne 8:17, 18.

it-2-F 657 §3

Muakuidi

Bakuidi ke ba kumpala bavua ne bukenji bua kumvuija Mikenji ya Nzambi, ne bavua ne mudimu munene mu dikosa dia nsambu ya bena Isalele. Mu bimenga bivuabu babapesehe, bakuidi bavua bambuluisha balumbuluishi mu dikosa dia bilumbu, babambuluisha kabidi pavuaku bilumbu bivua balumbuluishi ba miaba ayi kabayi bakumbana kukosa to. (Dut 17:8, 9) Bavua babalombe kabidi bua kulumbuluisha pamue ne bakulu ba tshimenga dîba divua muntu mushipangane, bambuluisha bua balonde mêyi matume a mua kukosa tshilumbu tshia nanku, bua tshimenga atshi katshipi dibanza dia mashi a muntu au. (Dut 21:1, 2, 5) Pavua mulume umvua mukawu ne ubanda mukajende ne: mmuende masandi mu musokoko, bavua baya ne mukaji au ku muaba munsantu kuvua muakuidi, bua enze mikiya ivua ikengedibua bua Yehowa nkayende uvua mumanye bikala mukaji au mubinge anyi mupile akose tshilumbu atshi. (Nom 5:11-31) Pavua muakuidi anyi mulumbuluishi uvuabu basungule ukosa tshilumbu, bavua banemeka dipangadika diende adi; pavua muntu udibenga ku makanda bavua bamushipa.​—Nom 15:30; Dut 17:10-13.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

it-2-F 115 §3

Dipatshibua

Bilondeshile mikenji ya Mose, bua kukoselabu muntu tshibawu tshia kumumbusha mu tshisamba tshiabu, bivua bikengela bujadiki bupatukile mukana mua bantemu nansha babidi. (Dut 19:15) Bavua bambila bajadiki ba bualu abu bua bikale ba kumpala ku diasa muntu uvua mupile au mabue. (Dut 17:7) Pavuabu benza nanku, bavua baleja ne: bavua bimanyina mikenji ya Nzambi ne tshisumi, bimanyina kabidi bukezuke bua tshisamba tshia Isalele; kadi bivua bipangisha kabidi bantu bua kubenga kujadika malu a dishima, anyi mamba lubilu lubilu kaayi ne bijadiki.

LUMINGU LUA DIA 26/7–1/8

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | DUTELONOME 19-21

“Yehowa udi wangata muoyo wa muntu ne mushinga wa bungi”

w17.11 14 §4

Idikija buakane ne luse bia Yehowa

4 Bivua bipepele bua kufika miaba ivua misoko ya kunyemena isambombo ayi. Yehowa uvua mutumine bena Isalele dîyi bua kuteka misoko bungi bua muomumue mu nseke yonso ibidi ya musulu wa Yadene. Bua tshinyi? Bua muntu yonso uvua unyemenamu afikamu lukasa kakuyi lutatu. (Nom. 35:11-14) Njila ivua ifikisha mu misoko ya kunyemena ivua milongolola bimpe. (Dut. 19:3) Bilondeshile bilele bia bena Yuda, bavua bateke bimanyinu bua kuludika bantu bavua banyemena mu misoko eyi. Bu muvua misoko ya kunyemena eyi mikalaku, muntu uvua mushipangane ku mpukapuka kavua muenzejibue bua kunyemena mu ditunga dia bende muvuabu mua kumusaka bua kutendelela nzambi ya dishima.

w17.11 15 §9

Idikija buakane ne luse bia Yehowa

9 Bualu bunene buvuabu batekele misoko ya kunyemena buvua bua kukuba bena Isalele ku dibanza dia mashi. (Dut. 19:10) Yehowa mmunange muoyo, udi ukina ‘bianza bidi bimatshisha mashi a badi kabayi ne tshilumbu panshi.’ (Nsu. 6:16, 17) Nzambi muakane ne wa tshijila kavua mua kulengulula nansha diela mashi a muntu panshi ku mpukapuka to. Bushuwa, bavua bafuila muntu uvua ushipangana ku mpukapuka luse. Nansha nanku, uvua ne bua kuya ne tshilumbu tshiende kudi bakulu, ne bobu bamone ne: uvua mushipangane ku mpukapuka, uvua ushala mu musoko wa kunyemena too ne ku lufu lua muakuidi munene. Bualu ebu buvua bumulomba bua kupitshisha matuku ende onso a muoyo mu musoko amu. Malu avuabu balongolole aa avua aleja bena Isalele bonso muvua muoyo wa muntu muikale wa tshijila. Bua kunemeka Mufidi wa muoyo, bavua ne bua kuepuka kuenza bualu buvua mua kuteka muoyo wa muntu nabu mu njiwu, ne bavua ne bua kukeba tshia kuenza pavuawu mu njiwu.

it-2-F 892 §9

Mashi

Nzambi mmusue bua muntu asanke ne muoyo udiye mumupeshe, ne muntu udi upangisha mukuende bua kuikala ne muoyo udi ne bua kubadila Nzambi malu. Ke tshiakenzeka pavua Nzambi muambile Kayina mushipianganyi ne: “Mashi a muanenu adi angela lubila kumbukila pa buloba.” (Gen 4:10) Nansha muntu udi ukina muanabu, umujingila lufu anyi umushiminyina malu, peshi ujadika bualu budiye kayi muenze, biteka muoyo wa muanabu au mu njiwu, muntu au udi upia dibanza dia mashi a muanabu au.​—Lew 19:16; Dut 19:18-21; 1Yn 3:15.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

it-2-F 1106 §1

Kabadi, Tshilumbuluidi

Tshilumbuluidi tshivua tshitekela ku biibi bia tshimenga. (Dut 16:18; 21:19; 22:15, 24; 25:7; Lut 4:1) Padibu bamba ne: ku “tshiibi,” badi bakula bua muaba mubululuke uvua munda mua tshimenga pabuipi ne ku biibi biatshi. Ku biibi ke muaba uvua bantu badisangishila bua bababadile mikenji ya Mose, ne babamanyishe mêyi ne mikandu. (Neh 8:1-3) Ku tshiibi, bivua bipepele bua kupeta bantemu ba malu bu mudi dipanyisha dia bintu, ne malu makuabu, bu muvua bantu babuela bapatuka munkatshi mua dituku. Bualu bukuabu, bu muvua dilumbuluisha dia bilumbu dienzekela muaba uvua bantu ba bungi batuilangana au, bivua biambuluisha balumbuishi bua kutabalela bua kukosa nsambu ne buakane, ne kuangata mapangadika makane. Bidi bimueneka ne: bavua balongololaku muaba uvua balumbuluishi mua kuikala basomba biakane bua kukosa bilumbu. (Yobo 29:7) Samuele uvua uya ku Betele, ku Gilegala, ne ku Misepa ‘ulumbuluisha Isalele miaba yonso ayi,’ nansha kabidi ku Lama kuvuaye musombele.​—1Sm 7:16, 17.

LUMINGU LUA DIA 2-8/8

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | DUTELONOME 22-23

“Muvua mikenji ya Mose ileja ne: Yehowa utu uditatshisha bua nyama”

it-1-F 868 §2

Bujitu

Bikondo bia kale nyama ke ivua itamba kuambuila bantu majitu. Pavua muena Isalele umona mpunda wa muntu uvua mumukine mudishinde ne bujitu, pamutu pa kumushiya kuya, uvua ne bua “kumuambuluisha bua kumbusha nyama bujitu.” (Eks 23:5) Bungi bua bintu bidi nyama mua kuambula ke budibu babikile ne: bujitu, bu mudi ‘bujitu budi mpunda ibidi mua kuambula.’​—2Bk 5:17; MNZ.

it-1-F 635 §2

Dutelonome

Mukanda wa Dutelonome udi uleja ne: bavua batabalela nyama payi ne dinanga dionso. Bavua bakandike bena Isalele bua kukuata nyunyi uvua musombele pa disua diende, bualu ke wende mushindu uvuaye ukuba tuana tuende; ne ditusombela nanku divua dimuvuija kayi mu bukubi. Bavua ne bua kuangata tuana kadi kulekela mamuatu bualu uvua mua kulua kuela mayi ne toya tukuabu. (Dut 22:6, 7) Tshidime kavua ne bua kudima ne ngombe ne mpunda popamue to, bua kabitatshishi nyama wa ku ibidi ayi uvua kayi ne makanda. (22:10) Kabavua ne bua kusuika mbanga ya ngombe pavuaye ushipula ntete to, bualu uvua mua kulua kufua ne nzala pende ntete ya yeye kudia mimutangile ne wenza muende muonso bua kuyishipula.​—25:4.

w03 15/10 32 §1, 2

“Kanudisangishi ne bantu badi kabayi bena kuitabuja”

ANU bu muudi umona muaba eu, kamelo ne ngombe kabiena mua kudima pamue bikumbanangana to. Mutshi wa tshikokedi (utu muenza bua nyama ibidi ya bunene bumue ne bukole bua mumue) udi mubisuikakaje pamue udi ukengesha nyama eyi yonso ibidi bikole. Nzambi wakambila bena Isalele pa bidi bitangila nyama idi yenza mudimu eu ne: “Kanusuiki ngombe ne mpunda ku mutshi wa tshikokedi umue.” (Dutelonome 22:10) Bidi kabidi bia muomumue bua ngombe ne kamelo.

Bua kuamba bimpe, tshidime kêna mua kuenzela nyama yende tshintu tshibi tshia mushindu eu to. Kadi yeye kayi ne ngombe ibidi, udi mua kusuikakaja nyama ibidi idiye nayi. Bidi bimueka se: ke tshidi tshidime wa mu bidimu bia 1800 udi mu tshindidimbi etshi muenze. Bua dishilangana ku bunene ne bukole, nyama udi ne bukole bushadile udi utata bua kuenda pamue ne udi ne makanda a bungi, ne udi ne bukole bua bungi udi utata padiye ukoka nyama udi mukese.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

it-1-F 629

Dibanza, muangatshi wa dibanza

Tudi tuakula bua dibanza dîba didi muntu muenzejibue bua kufuta tshintu anyi kutshipingaja. Kale mu Isalele, bavua babuela dibanza nangananga bua dikengela dia makuta. Bua bena Isalele, muntu uvua ubuela dibanza uvua wa diakabi bualu uvua ulua mupika wa muntu uvua mumusombeshe. (Nsu 22:7) Ke bualu kayi Nzambi uvua mulombe bena Isalele bua bikale ne muoyo wa kupa, basombesha bena Isalele nabu bavua bapele makuta ne muoyo mujima, kabayi babuelela pa bupele buabu abu bua kubalomba tshia kasombela nansha. (Eks 22:25; Dut 15:7, 8; Mis 37:26; 112:5) Kadi anu benyi ke bavuabu bafutshisha tshia kasombela. (Dut 23:20) Bilondeshile bumvuiji ba malu bena Yuda, anu bangenda ke bavuabu ne bua kufutshisha tshiakasombela, ki mbakengi to. Pa tshibidilu benyi bavua balua mu Isalele, nangananga bangenda, kabavua bashalamu kashidi to. Bavua babafutshisha tshia kasombela nangananga bualu bobu pabu bavua basombeshangana makuta a tshia kasombela.

LUMINGU LUA DIA 9-15/8

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | DUTELONOME 24-26

“Muvua mikenji ya Mose ileja ne: Yehowa utu uditatshisha bua bantu bakaji”

it-1-F 874 §4

Muntu mukaji

Nansha mikenji ya busalayi ivua yambuluisha mulume ne mukajende pa kumbusha anu muntu utshivua ufuma ku diselelaku bua tshidimu tshimue. Bivua bipetesha mulume ne mukajende bukenji bua kulela muana, dîba adi pavua tatu kayipu, muana au uvua ulua busambi bunene kudi mamu, nangananga tatu yeye mufuile ku mvita.​—Dut 20:7; 24:5.

it-1-F 994 §6

Kuangulula

Bidi bimueneka ne: mushindu uvuabu balongolole malu bua kuambuluisha bapele ba mu buloba kawuvua usaka bantu bua kuikala bena kalengu to, kadi uvua ubakankamija bua bikale bena muoyo wa kupeshangana bintu ne tshianza tshiolola, ne bua bikale ne dishindika dia ne: Yehowa udi ubabenesha. Dilongolola dia malu edi didi ditokesha bimpe mêyi a Davidi aa: “Tshiena muanji kumona muntu muakane mulekelela, peshi bana bende benda bakeba tshiakudia to.” (Mis 37:25) Tshivua mikenji milonglolole etshi, ne mudimu mukole uvua too ne bapele bakuata bivua bibambuluisha bua ni mbobu bine, ni mbana babu balela kabaladi ne nzala; kakuvua muntu uvua mua kukengela tshiakudia nansha.

w11-F 1/3 23

Uvua mumanye anyi?

Mu Isalele wa kale, pavua mulume ufua kayi mulele muana wa balume, bivua bikengela muanabu asele mukajende au bua alele nende muana, bua ne: muana au atungunuje dîna dia mufue au. (Genese 38:8) Bakalua kubueja ndongoluelu eu mu mikenji ya Mose, bakula bua dibaka dia bapiana mukaji kudi bayende tshina. (Dutelonome 25:5, 6) Malu avua Boaza muenze adi mu mukanda wa Luta adi aleja ne: pavua mufue kayi ne muanabu utshivua ne muoyo, mikenji ivua milue kuitabila too ne balela bakuabu ba mu dîku dia mufue bua kupiana mukaji wa mufue.​—Luta 1:3, 4; 2:19, 20; 4:1-6.

Nansha mu matuku a Yezu, mabaka a mukaji wa mufue bamupiana kudi bayende tshina avua enzeka; tudi tuamba nanku bualu basadoke bavua bakule bua dibaka dia nanku mu Mâko 12:20-22. Mumanyi wa malu a kale muena Yuda Flavius Joseph wakamba ne: dibaka dia nanku divua dilama dîna dia mufue ne bintu bia dîku diende, ne divua dienza bua mukaji mukamba ikale anu ne disanka. Tshikondo atshi mukaji kavua ne bukenji bua kupiana bintu bia bayende to. Kadi anu muana wa bumpianyi ke uvua ulua kuangata bintu bishiya kudi tatu.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

it-1-F 657 §5

Dishipa dia dibaka

Mukanda wa dishipa dia dibaka. Katuena ne bua kuamba ne: bu muvua Mose muanyishile bantu bua kushipa dibaka tshikondo atshi, bivua bipepele bua muena Isalele kushipa dibaka ne mukajende bua malu mabi avuaye mua kulua kusangana kudiye to. Bua kushipa dibaka, kuvua malu a kuenza. Mulume uvua ne bua “kumufundila mukanda wa kushipa nawu dibaka.” Pashishe uvua ne bua “kumupeshawu, ne kumuipata kumbelu kuende.” (Dut 24:1) Nansha mudi Bible kayi uleja malu makuabu avua enzeka ne mu katoba, bidi bimueneka ne: bua bualu bua difundilangana mukanda ebu, bivua bikengela kukeba lungenyi kudi bantu balume bavuabu bateke, nunku bobu aba bavua benza ne muabu muonso bua mulume ne mukajende bumvuangane. Bu muvuabi biangata dîba bua kuenza mukanda ne bua kushipa dibaka adi bilondeshile mikenji, bivua bipesha mulume mpunga wa kutangilulula dipangadika diende. Bivua bikengela kuikale bualu menemene bua kushipela dibaka, ne kuvua mêyi kaayi kadiwu avua abenga bua bantu kabayi ne malu lubilu bua kushipa dibaka to. Dikeba bua kuanji kufunda mukanda wa kushipa nawu dibaka ne kuenza malu makuabu bivua biambuluisha bua kukuba manême a mukaji ne disanka diende. Bible kena uleja malu avua mu “mukanda wa kushipa nawu dibaka to.”

LUMINGU LUA DIA 16-22/8

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | DUTELONOME 27-28

“Mabenesha onso aa . . . neakupete”

w10 15/12 19 §18

Tupetayi masanka kudi mukalenge udi Nyuma wa Nzambi ulombola

18 Kutumikila kudi kulomba kuangata ne mushinga malu adi mu Bible ne adi Nzambi utulongesha. (Mat. 24:45) Kudi kumvuija kabidi kulonda tshidi Nzambi ne Muanende batuambila. Yezu wakamba ne: ‘Bantu batu bambikila ne: Mukalenge, Mukalenge, kabena babuela bonso mu bukalenge bua mu diulu, anu yeye utu wenza bu mudi Tatu wanyi udi mu diulu musue.’ (Mat. 7:21) Kutumikila Nzambi kudi kumvuija kabidi kukokela tshisumbu tshia bena Kristo tshidi Nzambi muteke ne bakulu badimu badi bikale ‘mapa.’​—Ef. 4:8.

w01 15/9 10 §2

Nenupete masanka a Yehowa anyi?

2 Muaku wa pa muanda wa tshiena-Ebelu udibu bakudimune ne: ‘binuatumikila’ mu Dutelonome 28:2 udi uleja bualu budi butungunuka ne dienzeka. Bantu ba Yehowa kabena ne bua kumutumikila patupu mu mpukapuka to, kadi badi ne bua kutungunuka ne kumutumikila dîba dionso. Anu pavuabu benze nanku ke pavua masanka a Nzambi ashisha kubapeta. Batu bamba bua muaku wa pa muanda wa tshiena-Ebelu udibu bakudimune ‘neanupete’ bua se: mmuaku wa babilembi, udi nangananga umvuija “kukuata.”

w10 15/9 8 §4

Tukebe mabenesha a Yehowa ne muoyo mujima

4 Bena Isalele bavua ne bua kutumikila bishi? Nzambi uvua muambe ne: uvua ne bua kunyingalala pavua bena mu tshisamba tshiende babenga kumuenzela mudimu “ne disanka mu mitshima.” (Bala Dutelonome 28:45-47.) Katuena ne bua kutumikila Yehowa anu bualu mmuambe bua tumutumikile to, bualu nansha nyama anyi bademon batu benza nunku. (Mâko 1:27; Yak. 3:3) Patudi tumutumikila ne muoyo wetu mujima, tudi tuleja mutudi bamunange. Ditumikila edi ditu dimuenekela ku disanka didi difumina ku dishindika dia ne: mikenji ya Yehowa kayena ne bujitu ne “udi mufutshi wa badi bamukeba” ne muoyo umue.​—Eb. 11:6; 1 Yone 5:3.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

it-1-F 364

Tshimanyinu tshia mukalu

Mukenji wa Yehowa uvua ukandika bua kutentemuna bimanyinu bia mikalu. (Dut 19:14; tangila kabidi Nsu 22:28.) Bua kumanya, mulawu uvua kudi muntu uvua “utentemuna tshimanyinu tshia mukalu.” (Dut 27:17) Bintu bivua bena maloba bapatula mu maloba abu ke bivua wabu tatu ne wabu mamu. Nunku dîba divua muntu utentemuna tshimanyinu tshia mukalu, uvua ukosa mukuende tshitupa tshiende tshia bintu bidi mua kumuambuluisha. Kale pavua muntu utentemuna tshimanyinu tshia mukalu, bavua bamuangata bu muivi. (Yob 24:2) Kadi kuvua bantu babule meji bavua baditua mu buenzavi ebu; bakafuanyikija bakokeshi ba mu matuku a Hoshea ne bantu bavua batentemuna tshimanyinu tshia mukalu.​—Hos 5:10.

LUMINGU LUA DIA 23-29/8

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | DUTELONOME 29-30

“Kuenzela Yehowa mudimu ki nkukole menemene to”

w10 1/1 10 §2

Yehowa mmusue bua tusungule

Mbikole bua kumanya tshidi Nzambi ujinga bua tuetu kuenza ne kutshienza kabidi anyi? Mose wakamba ne: ‘Mikenji eyi ingakunuambila lelu kayena minupite bukole bua nuenu kuyenza; kayena kule.’ (Mvese wa 11) Yehowa kena utulomba malu atudi katuyi mua kutua tshiadi to. Malu adiye utulomba ki mmapitshidile to, ngatudi mua kukumbaja. Tudi kabidi mua kuamanya bipepele. Katuena ne bua kubanda “mu diulu” anyi kusabuka ‘dishiya dia mâyi manene’ bua kushisha kumanya tshidi Nzambi ujinga ne: tuenze to. (Mvese wa 12 ne 13) Bible udi utumvuija patoke nsombelu utudi ne bua kuikala nende.​—Mika 6:8.

w10 1/1 10 §1

Yehowa mmusue bua tusungule

MUANETU wa bakaji kampanda wakamba ne: “Misangu mivule, mvua anu ne buôwa bua patupu bua ne: mvua mufuane kulua kulekela Yehowa.” Muanetu au uvua wela meji ne: malu mabi avua mamufikile patshivuaye mupuekele avua pamuapa mamuvuije muena diakabi. Kadi ke mutubi anyi? Malu adi atufikila adi bulelela atuvuija bakengi badi kabayi ne tshikuabu tshia kuenza anyi? Ki mmuomu to. Yehowa Nzambi mmutupe bukokeshi bua kudisunguila malu, nanku tudi anu mua kudisunguila tshitudi mua kuenza ne nsombelu wetu. Yehowa mmusue bua tusungule njila muimpe, kabidi mu Dîyi diende udi utuleja mutudi mua kuenza nanku. Tangila Dutelonome nshapita wa 30, umvue tshidi Mose wambamu.

w10 1/1 10 §4

Yehowa mmusue bua tusungule

Tshituasungula atshi, Yehowa udiku natshi bualu anyi? Eyowa! Nyuma wa Nzambi wakasaka Mose bua kuamba ne: “Nudisunguile muoyo.” (Mvese wa 19) Kadi mmunyi mutudi mua kudisunguila muoyo? Mose wakaleja ne: tudi ne bua ‘kunanga Yehowa Nzambi wetu, ne kutumikila dîyi diende, ne kumulamata.’ (Mvese wa 20) Tuetu bafike ku dinanga Yehowa, netuanyishe bua kumutumikila ne kumulamata nansha bia munyi. Patudi tuenza nanku, tudi tusungula muoyo, bualu awu ke nsombelu mutambe yonso buimpe lelu udi ne ditekemena dia muoyo wa kashidi pa buloba bupiabupia budi Nzambi mutulaye.​—2 Petelo 3:11-13; 1 Yone 5:3.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

it-2-F 453 §3

Ditshi

Yehowa wakakula ku diambuluisha dia bena mudimu bende wamba bua bena Isalele ba mutu mukole bavua kabayi batumikila ne: ‘matshi abu avua makanga.’ (Yel 6:10; Bz 7:51) Bivua bienze anu bu baajibajije ne tshintu tshivua tshiapangisha bua kumvua. Yehowa kavua muakangule to, bualu matshi adi umvua udi uapesha bantu badi bamukeba; kadi bua tshiumvuidi tshia mu nyuma tshia bantu badi kabayi bamutumikila udi ulekela tshishibala. (Dut 29:4; Lom 11:8) Mupostolo Paulo mmudianjile kuleja ne: nekuikale tshikondo tshikala bantu badi bamba mudibu bena Kristo mua kuela ditabuja dilelela nyima, kabayi basue kuteleja bulelela bua mu Dîyi dia Nzambi, kadi bajinga kumvua malu adi “abafunya” ku matshi ikala mua kubasankisha; ke kuteleja balongeshi bua ba dishima aku. (2Tm 4:3, 4; 1Tm 4:1) Bualu bukuabu, kuteleja ngumu idi yenza buôwa kudi mua kuafunya matshi a muntu, nangananga ngumu idi yakula bua diakabi didi dikeba kufika.​—1Sam 3:11; 2Bk 21:12; Yel 19:3.

LUMINGU LUA DIA 30/8–5/9

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | DUTELONOME 31-32

“Malongesha audi mua kupeta mu mifuanu ya musambu mufundisha ku bukole bua nyuma”

w20.06 10 §8-9

“Vuija muoyo wanyi muoyo umue bua ntshine dîna diebe”

8 Pakavua bena Isalele bakeba kubuela mu Buloba Bulaya, Yehowa wakalongesha Mose mêyi a musambu kampanda. (Dut. 31:19) Mose pende uvua ne bua kulongesha bantu musambu au. (Bala Dutelonome 32:2, 3.) Patudi tutangila mvese 2 ne 3 bimpe menemene, tudi tumona patoke ne: Yehowa ki mmusue bua basokoke dîna diende, bienze bu ne: nditambe busantu kadiyi kutela to. Mmusue bua bifukibue bionso bia meji bimanye dîna diende! Pavua bantu bateleja Mose ubalongesha bua Yehowa ne bua dîna diende dia butumbi, tshivua diakalenga dia dikema! Malu avua Mose ubalongesha akakolesha ditabuja diabu ne kubakankamija anu bu mvula wa yebayeba pa bikunyibua. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kulongesha petu bantu nanku?

9 Patudi tuyisha ku nzubu ne ku nzubu anyi miaba idi bantu babanda bapueka, tudi mua kuleja bantu ne Bible ne: dîna dia Nzambi n’Yehowa. Tudi mua kubapesha bibejibeji bimpe, kubaleja filme mimpe, anyi bintu bidi mu site wetu wa Enternete bidi bitumbishisha Yehowa. Patudi ku mudimu, mu tulasa, anyi mu luendu, tudi mua kupeta mpunga ya kuakula bua Nzambi wetu wa dinanga ne bua tshidiye. Patudi tuambila bantu batudi tutuilangana nabu malu mimpe adi Yehowa mulongoluele bantu ne buloba, tudi tubaleja bualu budibu pamuapa kabayi banji kumanya. Patudi tuambila bakuabu bulelela bua Tatu wetu wa dinanga, tudi tuenza kabidi bua dîna dia Nzambi dijidibue. Tudi tuenza bua bantu balekele malongesha a dishima adibu nawu bua Yehowa ne malu adibu bamushiminyine adibu mua kuilala babalongeshe. Tudi tulongesha bantu malu adi abakolesha ne abakankamija bikole menemene.​—Yesh. 65:13, 14.

w09-F 1/5 14 §4

Mifuanu ya mu Bible: Udi uyumvua anyi?

Bible utu kabidi ufuanyikija Yehowa ne bintu bidi kabiyi ne muoyo. Udi umubikila ne: “Dibue dia Isalele,” “mukuna wa dibue,” kabidi ne: “tshibumba tshikole.” (2 Samuele 23:3; Misambu 18:2; Dutelonome 32:4) Ndifuanangana kayi didi pankatshi pa Yehowa ne bintu ebi? Anu mutu dibue dishindame kadiyi kunyungisha, ke mudi Yehowa Nzambi; Yeye mmpokolo webe mukole wa bukubi.

w01 1/10 9 §7

Idikijayi Yehowa panudi nulongesha bana benu

7 Angata tshilejilu tshia mushindu uvua Yehowa munange bena Isalele. Mose wakafuanyikija malu bilenga bua kumvuija mushindu uvua Yehowa munange tshisamba tshia Isalele etshi tshitshivua tshipiatshipia. Tudi tubala ne: ‘Bu mudi nyunyu wa mukanku unyungisha disua diende, udi upapala pa mutu pa bana bende; nunku yeye wakolola mapuapua ende, wakabangata, wakabatuala pa mapuapua ende. Yehowa nkayende wakalombola [Yakoba].’ (Dutelonome 32:9, 11, 12) Bua nyunyu wa mukanku kulongeshaye bana bende bua kubuka, udi ‘unyungisha disua diende,’ upapala ne upupula mapuapua ende bua kuambila bana bende bua kubuka. Padi anu muana umue upatuka mu disua (ditu misangu mivule dienzela mu dibue dinene dile), mamuende utu ‘upapala pa mutu’ pa muana eu. Padi mamuende umona anu ne: muana udi mua kuya kudikuma panshi, udi upita muinshi muende, umuambula ‘pa mapuapua ende. Ke mushindu wakalama Yehowa ne dinanga dionso tshisamba tshia Isalele etshi tshitshivua tshipiatshipia. Wakapesha bantu Mikenji ya Mose. (Musambu 78:5-7) Pashishe Nzambi wakashala mutangile tshisamba etshi bimpebimpe, muikale anu pabuipi bua kulua kuambuluisha bantu bende pavuabu bapeta ntatu.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w04 15/9 27 §12

Malu manene a mu mukanda wa Dutelonome

31:12. Bana badi ne bua kusomba pamue ne bakulumpe mu bisangilu bia tshisumbu ne badi ne bua kuditatshisha bua kuteleja ne kulonga.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu