TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • mwbr22 ngondo wa 1 dib. 1-9
  • Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu (1/2022)

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu (1/2022)
  • Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu—2022
  • Tumitu tua bualu
  • LUMINGU LUA DIA 3-9/1
  • LUMINGU LUA DIA 10-16/1
  • LUMINGU LUA DIA 17-23/1
  • LUMINGU LUA DIA 24-30/1
  • LUMINGU LUA DIA 31/1–6/2
  • LUMINGU LUA DIA 7-13/2
  • LUMINGU LUA DIA 14-20/2
  • LUMINGU LUA DIA 21-27/2
  • LUMINGU LUA DIA 28/2–6/3
Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu—2022
mwbr22 ngondo wa 1 dib. 1-9

Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu

LUMINGU LUA DIA 3-9/1

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | BALUMBULUISHI 15-16

“Ditungilanangana mbualu bua bundu be!”

w12 15/4 8 §4

Ditungilangana ntshimanyinu tshibi tshia mu matuku a ku nshikidilu

4 Tuanji tuakulayi bua tshilejilu tshia Delila muena lubombo uvua Shimishona munange. Shimishona uvua ne mudimu wa kulombola tshisamba tshia Nzambi mu mvita ivuabu ne bua kuluangana ne bena Peleshete. Bu muvua bakalenge batanu ba bena Peleshete pamuapa bamanye ne: Delila kavua munange Shimishona ne muoyo mujima, bakamukosa mishiku ne bintu bia bungi bua abaleje muaba uvua bukole bua Shimishona bua kumushipabu. Delila wakitaba bualu uvua munange bintu, kadi wakapangila misangu isatu bua kumanya muaba uvua bukole bua Shimishona. Wakatungunuka ne kumusengelela ‘ne mêyi ende ku dituku ne ku dituku, wakamutatshisha.’ Ndekelu wa bionso ‘mutshima wende wakatata too ne ku lufu.’ Nunku Shimishona wakamuambila ne: kabatu banji kukosa nsuki yende to, ne bobu mua kuyikosa bukole buende buvua bujika. Pakamanya Delila bualu ebu wakakosa Shimishona nsuki pavuaye mulale pa bibelu biende, ne wakamufila mu bianza bia baluishi bua kumuenzelabu tshionso tshivuabu basue. (Bal. 16:4, 5, 15-21) Uvua muenze bualu bubi butambe. Anu bua lukuka, Delila wakatungila muntu uvua mumunange bikole.

w05 15/1 27 §5

Malu manene a mu mukanda wa Balumbuluishi

14:16, 17; 16:16. Kusaka muntu mukuabu ku dienza bualu kampanda pa kumudidila ne midiabakenu misangu yonso kudi mua kunyanga malanda.​—Nsumuinu 19:13; 21:19.

w12 15/4 11-12 §15-16

Ditungilangana ntshimanyinu tshibi tshia mu matuku a ku nshikidilu

15 Mmunyi mudi aba badi mu dibaka mua kushala balamatangane? Dîyi dia Nzambi didi diamba ne: ‘Usanke ne mukaji [anyi mulume] uwakabaka mu bunsonga buebe.’ Didi diamba kabidi ne: ‘Usanke ne mukaji [anyi mulume] webe uudi munange.’ (Nsu. 5:18; Muam. 9:9) Padi bena dibaka babidi bakola, badi ne bua kuikala balamatangane ne banangangane bikole. Ebi bidi biumvuija kuikala kutabalelangana, kupitshisha dîba pamue ne kuikala balamatangane umue ne mukuabu. Badi ne bua kuikala baditatshisha bua kulama dibaka diabu ne kulama malanda abu ne Yehowa. Nunku bena dibaka badi ne bua kulonga Bible pamue, kuyisha pamue ne kusambila pamue bua Yehowa abambuluishe.

USHALE MULAMATE YEHOWA

16 Kudi bamue bena Kristo bavua benze bubi bunene ne bababele ‘bikole bua bikale balenga mu ditabuja.’ (Tito 1:13) Bakuabu nsombelu wabu uvua ulomba bua bipatshibue mu tshisumbu. Bua ‘aba bavua bapete dinyoka,’ ndibambuluishe bua kulengeja malanda abu ne Nzambi. (Eb. 12:11, MMM) Tudi mua kuenza tshinyi tuetu bikale ne mulela anyi mulunda udibu bipate mu tshisumbu? Dîba adi katuena mua kuleja mutudi balamate muntu au to, kadi tudi ne bua kululeja kudi Nzambi. Yehowa udi utangila bua kumona mutudi tutumikila mukenji wende wa kubenga kubuelakana ne muntu yonso udibu bipate.​—Bala 1 Kolinto 5:11-13

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w05 15/3 27 §6

Shimishona udi utshimuna ne bukole bua Yehowa!

Shimishona uvua mudifile anu bua kukumbaja tshipatshila tshiende: mvita ivuaye uluisha bena Peleshete. Disombela kumbelu kua mukaji wa ndumba mu Gaza divua ne tshipatshila tshia kuluisha baluishi ba Nzambi. Shimishona uvua ukeba muaba wa kulala butuku mu tshimenga etshi tshia baluishi bende, ne uvua mua kuupeta anu mu nzubu mua mukaji wa ndumba. Shimishona kavua ne meji a kuenda masandi nansha. Wakumbuka ku nzubu kua mukaji au munda nkulu, kutulaye biibi bia tshimenga ne makunji abi abidi, yeye kuya nabi too ne ku mutu kua mukuna pabuipi ne Hebelone, mutantshi wa kilometre bu 60. Nzambi uvua muanyishe bualu ebu ne buakenzeka ku bukole buvuaye mupeshe Shimishona.​—Balumbuluishi 16:1-3.

LUMINGU LUA DIA 10-16/1

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | BALUMBULUISHI 17-19

“Dibenga kutumikila mikenji ya Nzambi didi dikebesha ntatu”

it-2-F 278

Mika

1. Muntu wa mu Efelayima. Mika wakashipa mukenji wa muanda mukulu wa mu Mikenji dikumi (Eks 20:15), bualu wakangata bitupa 1 100 bia arjan bia mamuende. Pakatondaye ne kubipingaja, mamuende wakamuambila ne: “Nenjidile bitupa bia arjan ebi kudi Yehowa ku tshianza tshianyi bua muananyi enze nabi lupingu lusonga. Mpindieu ndi nkupingajilabi.” Ke yeye kuangata bitupa 200 bia arjan kubipesha nsenda wa biamu bia arjan. Nsenda kuenzaye “lupingu lusonga ne lupingu lua tshiamu.” Bakalua kubiteka mu nzubu wa Mika. Mika uvua ne “nzubu wa banzambi” eu wakenza efoda ne mpingu ya telafima, kupeshaye umue wa ku bana bende ba balume bukokeshi bua ikale muakuidi wende. Nansha muvuabi bimueneka ne: malu aa avua malongolola bua kupesha Yehowa lumu, avua mabi matambe, bualu avua ashipa mukenji uvua ukandika dikukuila mpingu (Eks 20:4-6) ne kaavua atua ntenta wa tshitendelelu ne buakuidi mushinga to. (Bal 17:1-6; Dut 12:1-14) Pashishe, Mika wakangata Yonatana, ndelanganyi wa Gêshoma, muana wa balume wa Mose; yeye kuteka nsonga muena Lewi eu kuende bua ikale muakuidi wende. (Bal. 18:4, 30) Mika wakasanka, udishima wamba ne: “Mpindieu ndi mumanye ne: Yehowa neangenzele malu mimpe.” (Bal 17:7-13) Kadi Yonatana kavua wa mu ndelanganyi ya Alona to, nunku kavua nansha mukumbane bua kuenza mudimu wa buakuidi to; ke tshilema tshiakenza Mika.​—Nom 3:10.

it-2-F 278 §5

Mika

Matuku makese pashishe, Mika ne tshisumbu tshia bantu balume kampanda bakalondakaja bena tshisa tshia Dana, bobu kubakuata. Pakebejabu Mika bua tshivuaye natshi, wakandamuna ne: “Nudi bangate nzambi yanyi imvua muenze, ne nudi baye kabidi ne muakuidi wanyi. Meme ndi mushale ne tshinyi?” Kadi bana ba Dana bakamudimuija ne: yeye mutungunuke ne kubalondakaja, ubela anu mitoyi, bavua badiela padiye. Pakamona Mika ne: bena Dana bavua ne bukole bua bungi bupite bua tshisumbu tshiende tshia bantu, wakapingana kuende. (Bal 18:22-26) Pashishe bena Dana bakakuata Layishe, bobu kumuosha, kuibakabu tshimenga tshia Dana muaba au. Yonatana ne bana bende ba balume bakalua bakuidi ba bena Dana. Bena Dana abu “bakimanyika lupingu lusonga luvua Mika muenze, ne luakashala muaba au matuku onso avua nzubu wa Nzambi [ntenta wa tshitendelelu] mulelela mu Shilo.”​—Bal 18:27-31.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w15 15/12 11 §6

Nkudimuinu wa Dîyi dia Nzambi udi ne muoyo

6 Lelu, kudi bijadiki bikuabu bia bungi bidi bileja ne: tudi ne bua kuenza mudimu ne dîna dia Yehowa. Bible wa Nkudimuinu wa bulongolodi bupiabupia muakajilula mu 2013 udi ne dîna dia Nzambi misangu 7 216. Mmumue ne: mbasakidile dîna edi miaba isambombo mu nkudimuinu eu. Mbasakidile itanu ya kudiyi bualu bavua bapete dîna dia Nzambi mu Mivungu ya ku Mbuu mufue idibu bapete matuku mashale aa. (Tangila note.) Bavua bapete dîna edi miaba itanu mu mvese eyi: 1 Samuele 2:25; 6:3; 10:26; 23:14, 16. Muaba muisambombo bavua bawupete mu Balumbuluishi 19:18 pavuabu benze makebulula mu maniskri a Bible a kale a kueyemena.

LUMINGU LUA DIA 17-23/1

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | BALUMBULUISHI 20-21

“Tungunuka ne kuebeja Yehowa”

w11 15/9 32 §2

Udiku mua kuidikija Pinehasa paudi utuilangana ne ntatu anyi?

Pavua bena mu tshisamba tshia Benyamina ba mu tshimenga tshia Gibea bangate ku bukole ne bashipe mukaji mupika wa muena Lewi kampanda, bena Isalele bakuabu bakaya kuela bena Benyamina mvita. (Bal. 20:1-11) Bakalomba Yehowa bua abambuluishe kumpala kua kuluangana, kadi bakabatshimuna bibi bitambe misangu ibidi. (Bal. 20:14-25) Bavuaku mua kuamba ne: Nzambi kavua muteleje masambila abu anyi? Yehowa uvuaku mua kusanka pavuaye ubamona badisombuela bua bubi buvua bantu abu benze anyi?

w05 15/1 27 §9

Malu manene a mu mukanda wa Balumbuluishi

20:17-48​—Bua tshinyi Yehowa wakalekela bena Benyamina batshimuna bisamba bikuabu misangu ibidi nansha muvuabu bakanyine dinyoka? Mu dilekela bisa bia lulamatu bijimija bantu ba bungi kumpala, Yehowa uvua uteta dipangadika diabu dia kumbusha malu mabi mu Isalele.

w11 15/9 32 §4

Udiku mua kuidikija Pinehasa paudi utuilangana ne ntatu anyi?

Ntshinyi tshitudi mua kulongela ku bualu ebu? Kudi bimue bilumbu bitu bishala mu tshisumbu nansha mudi bakulu mua kuditashisha ne kusambila ne muoyo mujima bua Yehowa abambuluishe bua kubijikija. Bualu bua nunku buobu bufike, mbimpe bakulu bavuluke mêyi a Yezu a ne: ‘Nulombe, nebanupe; nukebe, nenumone; nukokole, nebanunzuluile.’ (Luka 11:9) Nansha biobi bimueneka ne: Yehowa ki mmuandamune disambila pa lukasa, bakulu badi ne bua kuikala batuishibue ne: Yehowa neandamune mu tshikondo tshiakanyine.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w14 1/5 11 §4-6

Utu mumanye anyi?

Mmunyi muvuabu benza mudimu ne ndundu ya kuelela nsoka mu mvita kale?

Ndundu wa kuelela nsoka ke uvua Davidi muenze nende mudimu bua kushipa Goliata. Davidi uvua mua kuikala mulonge bua kuenza mudimu ne ndundu eu pavuaye ulama mikolo patshivuaye nsonga.​—1 Samuele 17:40-50.

Mu bikondo bivuabu bafunda Bible, bena Ejipitu ne bena Ashû bavua bakuata mudimu ne ndundu eu. Ndundu eu uvua muenze ne nshinga ibidi misuika ku kaseba ka nyama anyi ku kapesa ka tshilamba. Muntu uvua uteka mu kaseba aka lusoka lua tshijengu lua sentimetre 5 anyi 7 ne tshitupa mu butshiama ne luikale ne bujitu bua grame 250. Uvua unyungulula ndundu eu kuulu kua mutu wende ne ulekelela nshinga umue bua lusoka luye kule ne bukole bua bungi ne bujalame buonso.

Pavuabu benze makebulula mu Moyen-Orient bavua bapete nsoka ya bungi ya ndundu eyi ivuabu bakuate nayi mudimu mu mvita ya mu bikondo bia kale. Baluanganyi ba mvita bapiluke badi mua kukupa lusoka ne ndundu eyi mu lubilu lua kilometre 160 anyi 240 ku dîba. Bakebuludi ba bintu kabena bapetangana bua kumanya bikala ndundu eyi ivua mienza bu buta to. Kadi mu bulelela ndundu eyi ya kuelela nsoka ivua mua kushipa muntu.​—Balumbuluishi 20:16.

LUMINGU LUA DIA 24-30/1

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | LUTA 1-2

“Ipatshila dinanga dia lulamatu”

w16.02 10 §5

Nuidikije balunda ba Yehowa ba pa muoyo

5 Bena mu dîku dia ba Luta bavua basombele mu Moaba. Uvua mua kupingana kudibu ne bavua pamuapa mua kumutabalela. Uvua mumanye bantu ba mu Moaba, muakulu ne bibidilu biabu. Naomi kavua mua kulaya Luta bua kupeta tshintu nansha tshimue tshia ku bintu ebi mu Beteleheme to. Naomi uvua ne buôwa bua ne: Luta uvua mua kupangila mulume anyi muaba wa kusomba. Nunku wakamuambila bua kupingana ku Moaba. Anu bu mutukavua bamone, Ôpa ‘wakapingana kudi bana babu ne kudi nzambi wende.’ (Luta 1:9-15) Kadi Luta wakangata dipangadika dia kubenga kupingana kudi bana babu ne kudi nzambi yabu ya dishima.

w16.02 10 §6

Nuidikije balunda ba Yehowa ba pa muoyo

6 Bidi bimueneka ne: Luta uvua mulongele malu a Yehowa kudi bayende anyi kudi Naomi. Wakajingulula ne: Yehowa uvua mushilangane ne nzambi ya mu Moaba. Uvua munange Yehowa ne uvua mumanye ne: mmukumbane bua yeye kumunanga ne kumutendelela. Nunku Luta wakangata dipangadika dia meji. Wakambila Naomi ne: “Bantu bebe nebikale bantu banyi ne Nzambi webe neikale Nzambi wanyi.” (Luta 1:16) Bidi bitulenga ku muoyo bikole patudi tuela meji bua muvua Luta munange Naomi. Kadi tshidi tshikemesha bikole ndinanga divua nadi luta bua Yehowa. Bualu ebu buakakemesha kabidi Boaza, uvua mulue kumuanyisha bua muvuaye ‘mulue kusokoma muinshi mua mapuapua’ a Yehowa. (Bala Luta 2:12.) Mêyi avua Boaza muakule adi mua kutuvuluija mudi kana ka nyunyi kakeba bukubi muinshi mua mapuapua a baledi baku. (Musambu 36:7; 91:1-4) Mu mushindu wa muomumue, Yehowa wakakuba Luta ne dinanga ne wakamufuta bua ditabuja diende. Luta kavua mua kunyingalala musangu nansha umue bua dipangadika divuaye muangate to.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w05 1/3 27 §1

Malu manene a mu mukanda wa Luta

1:13, 21​—Yehowa uvuaku mutuale lutatu mu nsombelu wa Naomi ne mumukebele diakabi anyi? Tòo. Naomi kavua mudiwule Nzambi ne: mmuenze bualu bubi to. Kadi bua bionso bivua bimuenzekele, wakela meji ne: Yehowa uvua mumuela nyima. Uvua ne kanyinganyinga, ne malu avua mamuenzekele avua mamutonde. Kabidi, tshikondo atshi bavua bangata buledi bu dibenesha dia kudi Nzambi ne bunkumba bu mulawu. Bu muvuaye kayi ne bikulu ne mujimije bana bende ba balume babidi abu, Naomi uvua mua kuikala mufike ku diela meji ne: Yehowa uvua mumupuekeshe milongo.

LUMINGU LUA DIA 31/1–6/2

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | LUTA 3-4

“Dikebela lumu luimpe, ululame”

ia 47 §18

“Mukaji wa ngikadilu mimpe”

Kakuyi mpata, Boaza udi wakula ne dîyi dimpe didi dikolesha Luta, wamba ne: ‘Muananyi, [Yehowa] akubeneshe! Mushindu eu muibidi uudi muleje bulamate buebe mmupite wa kumpala, bualu kuena mukebe bansongalume, bapele nansha babanji.’ (Luta 3:10, MMM) Eu ke musangu muibidi udi Luta uleja dinanga dia lulamatu. Wa kumpala mpavuaye mulonde Naomi mu Isalele, ne mukumbaje majinga ende. Boaza mmumanye ne: bua mukaji utshidi nsonga bu Luta, bivua bipepele bua yeye kukeba mulume utshivua nsonga, mubanji anyi mupele. Kadi Luta mmusue kuenzela, ki nganu Naomi nkayende malu mimpe to, kadi ne bayende kabidi; mmusue kutungunuja kabidi dîna dia bayende mu ditunga diabu. Ke bua tshinyi tudi tumvua tshivua tshisake Boaza bua kuanyisha lungenyi luvua nalu Luta lua kukeba disanka dia bakuabu.

ia 48 §21

“Mukaji wa ngikadilu mimpe”

Fuanyikijabi disanka didi Luta mua kuikala nadi pavua Boaza umuambila ne: bantu bonso mbamumanye mudiye “mukaji wa ngikadilu mimpe.” Bidi bimueneka ne: dijinga diende dia kumanya Yehowa ne dia kumuenzela mudimu divua dimuambuluishe bua kuikala ne lumu lua nunku. Uvua muenzele Naomi ne bena Isalele malu mimpe a bungi, muitabe bua kuibidilangana ne nsombelu ne bilele bivuaye kayi mumanye. Bua kuidikija Luta, tunemekayi bakuabu bikole, nansha bobu ne nsombelu anyi ne bilele bishilangane ne bietu. Kuenza nunku kudi kutuambuluisha bua kuikala petu ne lumu luimpe.

ia 50 §25

“Mukaji wa ngikadilu mimpe”

Boaza udi usela Luta. Bible udi wamba ne: ‘Yehowa kuambuluisha Luta; Luta kuimita difu, kulelaye muana wa balume.’ Bakaji ba mu Beteleme badi babenesha Naomi, batumbisha Luta bua mudiye ne mushinga kupita bana ba balume muanda mutekete. Muana wa Luta wakalua pende nkambua wa Mukalenge Davidi. (Luta 4:11-22, MMM) Davidi pende kulua nkambua wa Yezu Kristo.​—Mat. 1:1.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w05 1/3 29 §3

Malu manene a mu mukanda wa Luta

4:6​—Mmushindu kayi uvua mupikudi mua ‘kunyanga’ bumpianyi buende pa kupikula bumpianyi bukuabu? Tshia kumpala, bikala muntu uvua mulue mupele mupanyishe buloba buvuaye mupiane, mupikudi uvua ne bua kubusumba ku mushinga mufila bilondeshile bungi bua bidimu bidi bishale bua kufika ku tshidimu tshia disanka dinene. (Lewitiki 25:25-27) Kuenza nunku kuvua ne bua kukepesha mushinga wa bintu bivuaye nabi. Kabidi, bu Luta mua kulela muana wa balume, muana au ke uvua ne bua kupiana budimi abu bupikula pa muaba wa balela bonso ba pabuipi ba mupikudi wa bumpianyi bavuaku musangu au.

LUMINGU LUA DIA 7-13/2

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 1 SAMUELE 1-2

“Sambila, unzuluile Yehowa muoyo”

ia 55 §12

Wakenza disambila, kunzuluila Nzambi muoyo

12 Nunku Hana mmushile batendeledi ba Nzambi bonso tshilejilu tshimpe bua disambila. Yehowa udi usengelela bantu bende bua bayikile nende ne muoyo mujima, kabayi belakana to, bamuleja ntatu yabu yonso anu mutu muana udi weyemena muledi wende udi mumunange mua kuenza. (Bala Musambu wa 62:8; 1 Tesalonike 5:17.) Nyuma wa Nzambi wakasaka mupostolo Petelo bua kufunda mêyi adi atukolesha aa: “Numupuile ntatu yenu yonso, bualu udi uditatshisha bua bualu buenu.”​—1 Pet. 5:7.

w07 15/3 16 §4

Mushindu wakapeta Hana ditalala

Malu onso aa adi atulongesha tshinyi? Patudi tusambila Yehowa bua malu adi matutonde, tudi mua kumumanyisha mutudi tudiumvua ne kumulomba malu ne muoyo mujima. Tuetu katuyi ne mushindu wa kujikija bualu, tudi ne bua kubushiya mu bianza biende. Eu ke mushindu mutambe buimpe wa kuenza.​—Nsumuinu 3:5, 6.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w05 15/3 21 §5

Malu manene a mu mukanda wa kumudilu wa Samuele

2:10​—Bua tshinyi Hana wakasambila bua Yehowa ‘apeshe mukalenge wende bukole’ pavuaku kakuyi mukalenge mu Isalele? Bakavua bamanyishe mu Mikenji ya Mose ne: bena Isalele bavua ne bua kuikala ne muntu ku mutu kuabu bu mukalenge. (Dutelonome 17:14-18) Pakavuaye upunga ne lufu, Yakoba wakamba ne: ‘Dikombo dia bukalenge kadiena diumuka kudi Yuda.’ (Genese 49:10) Kabidi, Yehowa wakamba bua Sala nkambua wa bena Isalele ne: ‘Bakalenge ba bantu nebalopoke munda muende.’ (Genese 17:16) Nunku Hana uvua usambila bua mukalenge utshivua ulua.

LUMINGU LUA DIA 14-20/2

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 1 SAMUELE 3-5

“Yehowa utu ututabalela”

w18.09 24 §3

Nansha mudiye Wa Bukole Buonso, udi ututabalela

3 Patshivua Samuele mupuekele bikole, wakatuadija ‘kuenzela Yehowa mudimu’ ku ntenta wa tshitendelelu. (1 Sam. 3:1) Dimue dituku butuku, pakavua Samuele muye kulala, bualu bua pa buabu buakenzeka. (Bala 1 Samuele 3:2-10.) Wakumvua dîyi dimubikila mu dîna diende. Yeye kuela meji ne: Muakuidi munene Eli ukavua mukulakaje ke uvua umubikila, nanku wakaya kudiye lubilu, kumuambilaye ne: “Mmeme eu, bualu udi mumbikile.” Eli kuambaye ne: kavua mumubikile to. Pakenzeka bualu bua muomumue abu musangu muibidi ne muisatu, Eli wakajingulula ne: Nzambi ke uvua ubikila Samuele. Ke yeye kuambila Samuele tshia kuandamuna, Samuele kutumikila. Bua tshinyi Yehowa kavua mudimanyishe kudi Samuele musangu wa kumpala au ku diambuluisha dia muanjelu wende? Bible ki mmuandamune lukonko elu to, kadi bidi bimueneka ne: Yehowa uvua muenze malu mushindu au bualu uvua mumanye tshivua Samuele. Mushindu kayi?

w18.09 24 §4

Nansha mudiye Wa Bukole Buonso, udi ututabalela

4 Bala 1 Samuele 3:11-18. Mikenji ya Yehowa ivua ilomba bana bua banemeke bakulakaje, nangananga bantu bavua ne bukokeshi. (Ekes. 22:28; Lew. 19:32) Bivuaku bipepele bua Samuele kuya kudi Eli mu dinda bua kumuambila ne dikima dionso mukenji mukole wa dilumbuluisha wa kudi Nzambi anyi? Too. Bualu Bible udi wamba ne: Samuele “uvua utshina bua kuambila Eli bua tshikena kumona.” Kadi Nzambi wakamanyisha Eli patoke ne: Yeye ke uvua ubikila Samuele. Ke bualu kayi, Eli wakadiangatshila malu mu bianza, kuambilaye Samuele bua amulondele. Eli wakamutumina dîyi ne: ‘Kunsokoki bualu nansha bumue bua ku malu onso [adi Nzambi] mukuambile.’ Samuele “wakamuambila malu onso.”

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w05 15/3 21 §6

Malu manene a mu mukanda wa kumudilu wa Samuele

3:3​—Samuele uvua mulale tshia bushuwa mu Mutambe Bunsantu anyi? Tòo, kavua mulalamu to. Samuele uvua muena Lewi wa mu dîku dia bena Kohata bavua kabayi bakuidi. (1 Kulondolola 6:33-38) Nanku kabavua bamuanyishile bua ‘kubuela bua kutangila bintu bia tshijila’ nansha. (Nomba 4:17-20) Muaba umuepele uvua Samuele ubuela uvua lubanza lua ntenta wa kusambakena. Au ke muaba uvuaye ne bua kuikala mulale. Bidi bimueneka ne: Eli pende uvua mulale muaba kampanda mu lubanza alu. Mêyi a se: “kuakadi mushete wa Nzambi” adi bushuwa akula bua muaba kampanda mu ntenta wa kusambakena.

LUMINGU LUA DIA 21-27/2

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 1 SAMUELE 6-8

“Mukalenge webe nnganyi?”

it-2-F 827 §1

Bukalenge bua Nzambi

Bakalomba bua kuikala ne mukalenge udi umueneka. Bidimu bitue ku 400 panyima pa tshimuangi ne bidimu bipite pa 800 panyima pa Nzambi mumane kudia tshipungidi ne Abalahama, bena Isalele bakalomba bua kuikala ne mukalenge uvua umueneka bua abalombole anu bu muvua bisamba bikuabu bikale ne bakalenge bavua bamueneka. Dilomba diabu adi divua dileja ne: bavua babenga bumfumu buvua Yehowa nabu kudibu. (1Sm 8:4-8) Bushuwa, kuvua tshivua tshisaka bena Isalele bua kushala batekemene bua Nzambi kujadika bukalenge mu diumvuangana ne mulayi uvuaye mulaye Abalahama ne Yakoba, utukadi bambe. Ditekemena diabu adi divua ditambe kushindamena pa mêyi a buprofete avua Yakoba muambe avua atangila Yuda pavuaye pa bulalu ukeba kufua. (Gn 49:8-10), mu mêyi avua Yehowa muambile bena Isalele panyima pa tshimuangi tshiabu (Eks 19:3-6), mu mêyi a tshipungidi tshia Mikenji ya Mose (Dut 17:14, 15), too ne mu mêyi a tshitupa tshia mukenji uvua Yehowa musake muprofete Balama bua kufila (Nom 24:2-7, 17). Hana mamuende wa Samuele, mamu wa lulamatu, wakaleja muvuaye ne ditekemena edi mu disambila. (1Sm 2:7-10) Nansha nanku, Yehowa kavua muleje menemene “bualu busokoka bua tshijila” buvuaye nabu bua Bukalenge ne kavua muleje dîba dikavuaye muteke bua kubujadika nansha mushindu uvuabu ne bua kuikala ne bavua mua kuikala mu Bukalenge abu to; ne kavua muleje bikalabu buvua ne bua kuikala pa buloba anyi mu diulu to. Nunku dikamakama ke divua disaka bena Isalele bua kulomba bua kuikala ne mukalenge uvua umueneka.

w11 1/4 29 §1

Wakatantamena ntatu

Mona muvua Yehowa muandamune Samuele pavuaye mumuleje bualu ebu mu disambila: ‘Umvuile mêyi a bantu mu malu onso adibu bakuambila; bualu bua bobu kabakakupidia wewe, bakampidia meme bua meme tshikadi mukokeshi wabu.’ Mêyi a Yehowa avua makoleshe Samuele bikole ne mêyi avua bena Isalele bambe au avua aleja muvuabu bapende Nzambi wa Bukole Buonso. Yehowa wakambila muprofete wende bua kudimuija bena Isalele bua ntatu ivuabu ne bua kupeta bu buobu mua kubalombola kudi mukalenge wa pa buloba. Pakabambila Samuele, bakamuandamuna ne: ‘Nansha, tuikale ne mukalenge ku mutu kuetu.’ Bu muvua Samuele anu utumikila Nzambi, wakaya kuela mukalenge uvua Yehowa musungule manyi.​—1 Sam. 8:7-19.

w10 15/1 30 §9

Bukokeshi bua yehowa budi bubingishibua

9 Malu akalua kuenzeka akaleja muvua Yehowa muambe bulelela. Dibakokesha dia muntu nabu diakakebela bena Isalele ntatu ya bungi, nangananga pavua mfumu wela Yehowa nyima. Patudi tumona malu avua menzeke mu Isalele, kabiena bitukemesha bua mutu bamfumu badi kabayi bamanye Yehowa bapangila bua kulombola bantu bimpe to. Kutu bamue bamfumu ba tshididi batu bamba mudi Nzambi mubambuluishe bua kuteka ditalala ne bupole mu matunga abu. Kadi mmushindu kayi udi Nzambi mua kubenesha bantu badi kabayi bitaba bukokeshi buende?​—Mus. 2:10-12.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w02 1/4 12 §13

Bua tshinyi kutambula batismo?

13 Kumpala kua tuetu kutambula ne kulua Bantemu ba Yehowa, tudi ne bua kuanji kukudimuna mutshima wetu. Dikudimuna mutshima mbualu budi muntu udi muangate dipangadika ne muoyo mujima bua kulonda Kristo Yezu udienzela ku budisuile. Bantu badi benza nunku badi balekela bikadilu biabu bibi bia kale ne bapangadika bua kuenza malu adi mimpe ku mêsu kua Nzambi. Mu Mukanda wa Nzambi, miaku ya pa muanda ya mu tshiena-Ebelu ne tshiena-Gelika idi diumvuija diayi dipetangana ne dikudimuna dia mutshima idi yumvuija kupingana, kukudimuka. Bidi biumvuija kumbuka ku malu mabi kupingana kudi Nzambi. (1 Bakelenge 8:33, 34) Dishintuluka edi didi ditulomba bua ‘kuenza malu adi makanangane ne dikudimuna dia mutshima.’ (Bienzedi 26:20) Didi ditulomba bua kulekela ntendelelu wa dishima, kutumikila mikenji ya Nzambi ne kutendelela anu Yehowa yeye nkayende. (Dutelonome 30:2, 8-10; 1 Samuele 7:3) Dikudimuna mutshima didi ditufikisha ku dishintulula meji etu, bipatshila bietu ne bumuntu buetu. (Yehezekele 18:31) Tudi ‘tuandamuka’ patudi tulekela ngikadilu mibi ne tuvuala bumuntu bupiabupia.​—Bienzedi 3:19; Efeso 4:20-24; Kolosai 3:5-14.

LUMINGU LUA DIA 28/2–6/3

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 1 SAMUELE 9-11

“Ku ntuadijilu Shaula uvua ne didipuekesha ne bupuekele”

w20.08 10 §11

Enda ne Nzambi webe ne bupuekele ne didipuekesha

11 Vuluka tshivua tshifikile mukalenge Shaula. Patshivuaye nsonga, uvua mumanye mikalu yende ne uvua mene muelakane bua kuangata mudimu kampanda munene. (1 Sam. 9:21; 10:20-22) Kadi pakapita matuku, wakapeta dikamakama. Wakaleja ngikadilu mubi eu makutu makese bamane kumuteka mukalenge. Wakapangila mua kuleja lutulu dîba kampanda divuaye muindile muprofete Samuele. Pamutu pa kueyemenaye Yehowa bua kuenza malu avua mua kuambuluisha tshisamba, yeye wakalambula mulambu wa kuosha pende kayi ne bukokeshi bua kuwulambula. Bua bualu abu, Yehowa wakamubenga, kuluaye kujimija ne bukalenge. (1 Sam. 13:8-14) Tshilejilu etshi tshiotshi tshitudimuije ne tuetu tuepuka dienza malu atudi katuyi ne bukenji bua kuenza, dîba adi netuleje mutudi ne meji.

w14 15/3 9 §8

Mua kuikala ne lungenyi lua didifila

8 Tshilejilu tshia Shaula mukalenge wa Isalele tshidi didimuija kutudi bua mudi budisu mua kunyanga lungenyi luetu lua didifila bua bakuabu. Pakatuadija Shaula kukokesha, uvua ne budipuekeshi ne uvua mumanye mikalu yende. (1 Sam. 9:21) Wakabenga bua kunyoka bena Isalele bavua bakule bibi bua bukalenge buende, nansha muvuaye ne bukenji bua kubingisha muanzu uvua Nzambi mumupeshe. (1 Sam. 10:27) Shaula wakitaba bulombodi bua nyuma wa Nzambi pavuaye mulombole bena Isalele mu mvita ivuabu batshimune bena Amona. Pashishe ne budipuekeshi buonso, wakapesha Yehowa butumbi bua ditshimuna adi.​—1 Sam. 11:6, 11-13.

w95 15/12 10 §1

Bena Amone: Bantu bakapingaja buluishi ku bulenga

Bua musangu eu kabidi bena Amone bakapingaja tshikisu ku bulenga bua Yehowa. Yehowa kakalengulula mukanu eu wa tshikisu nansha. ‘Pakumvua Shaula mei aa [a Nahashe], Nyuma wa Nzambi wakamutulukila bikole, ne tshiji tshiende tshiakatema bikole.’ Muinshi mua bulombodi bua spiritu wa Nzambi, Shaula wakasangisha tshiluilu tshia balu ba mvita 330 000 tshiakatangalaja menemene bena Amone mu mushindu wa se: “nansha bantu babidi kabakashala kaba kamue.”​—1 Samuele 11:6, 11.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w05 15/3 22 §8

Malu manene a mu mukanda wa kumudilu wa Samuele

9:9​—Mêyi a se: “udibo babikila muprofete katataka, diambedimbedi bakadi bamubikila mumonyi wa malu” adi umvuija tshinyi? Mêyi aa adi mua kuikala aleja ne: pavua baprofete balue kuenda lumu bikole mu matuku a Samuele ne mu tshikondo tshia bakalenge mu Isalele, muaku “muprofete” wakapingana pa muaba wa muaku “mumonyi.” Badi bangata Samuele bu wa kumpala mu mulongo wa baprofete.​—Bienzedi 3:24.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu