Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu
© 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
LUMINGU LUA DIA 7-13/7
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI NSUMUINU 21
Mêyi manene adi ambuluisha bena dibaka bua kuikala ne disanka
Mmunyi muudi mua kuangata mapangadika malenga?
Kuangata mapangadika mu tshiputuku kudi mua kuikala kubi. Nsumuinu 21:5 udi utudimuija ne: “Muntu wa disuminyina, ukuata kabidi mudimu ne meji, udi upeta tshipeta. Kadi udi wenza malu mu tshiputuku, neabuele mu tshiyole tshia nzala.” (Mukanda wa Mvidi Mukulu [Mishonyi, MMV]) Tshilejilu, bansonga badi kabayi banji kukola kabena ne bua kudibueja mu dibaka lukasa lukasa nansha. Bua tshianana, nebalue kupeta malu a buena akamba William Congreve (mufundi muena Angleterre wa mu bidimu bia 1700) ne: “Biwasela lukasa, neushale munkatshi mua matuku a bungi unyingalala bua tshiuvua muenze.”
Kuedi meji ne: udi mupite tshiudi atshi to
3 Yehowa wakafuka dibaka bua dikale dipetesha mulume ne mukajende disanka. Nunku bu mudibu bonso babidi bapange bupuangane, bilumbu bidi anu mua kujuka. Ke bualu kayi, Paulo wakafunda ne: mbimpe bantu badi baselanangana bamanye ne: nebapete makenga. (1 Kol. 7:28) Bakuabu mbamone ne: batu bobu anu batandangana ne muena dibaka nabu, ne yonso wa kudibu udi mua kufika ku didiebeja tshivuaye muselelangane ne muena dibaka nende au ni ntshinyi. Bobu balonde lungenyi lua bena panu, nebamone musangu umue ne: tshia kuenza nkushipa dibaka. Nebabange kumona ne: bua bobu kuikala ne disanka, anu bobu bashipe dibaka.
4 Tudi ne bua kuepuka tshiakuidi tshia ne: dianyi dibaka kadiena ne bua nsongo. Tshitudi bamanye ntshia ne: bilondeshile Bible, bua dibaka diodi kufua, anu kuoku bualu bua masandi. (Mat. 5:32) Nanku patudi tutuilangana ne makenga avua Paulo muambe au, ki mbimpe tulekele lutambishi lutufikisha ku didilakana tuamba ne: ‘Muntu undi nende mu dibaka katshiyi untabalela! Tshiena ngumvua anu ne: mmunange to! Pamuapa meme muselangane ne muntu mukuabu, nengikale ne disanka dia bungi be!’ Wewe udilakana nanku, udi umona anu disanka diebe wewe, kuyi umona dia muena dibaka nebe to. Meji a bena panu adi mua kukusaka bua kulonda tshidi muoyo webe ukuambila, bua kuenza tshidi tshikusankisha anu wewe, nansha biobi bilomba kushipa dibaka. Meji a Nzambi owu adi amba ne: Kanuena ne bua ‘kutangila anu malu enu nkayenu, kadi nutangile kabidi malu a bakuabu.’ (Filip. 2:4) Yehowa mmusue bua ulame dibaka diebe, ki mmusue bua udishipe to. (Mat. 19:6) Mmusue bua umusankishe yeye, kudisankishi wewe to.
5 Mulume ne mukajende badi ne bua kunangangana ne kunemekangana. (Bala Efeso 5:33.) Bible udi utulongesha bua tuikale ne tshibidilu tshia kufila pamutu pa kuikala ne tshia kuangata. (Bien. 20:35) Nngikadilu kayi wambuluisha mulume ne mukajende bua kuikala kunangangana ne kunemekangana? Ndidipuekesha. Mulume anyi mukaji udi ne didipuekesha kakukeba anu diakalenge diende yeye to, kadi neakebe “dia muntu mukuabu.”—1 Kol. 10:24.
‘Usanke ne mukaji uwakabaka mu bunsongalume buebe’
13 Tshia kuenza ntshinyi bikala bilumbu bifumina ku mushindu udi mulume ne mukaji benzelangana malu? Bidi bikengela kudienzeja bua kubijikija. Tshilejilu, bidi mua kuenzeka ne: ngakuilu mubi ukadi mubuele mu dibaka diabu ne ukadi mulue tshilele. (Nsumuinu 12:18) Anu mutuvua bamone mu tshiena-bualu tshishale, ngakuilu mubi udi mua kunyangakaja malu a bungi. Lusumuinu kampanda lua mu Bible ludi luamba ne: ‘Kushikama mu tshipela tshia lusenga kudi kutamba kushikama mu nzubu ne mukaji muena matandu ne munyengabadi buimpe.’ (Nsumuinu 21:19) Wewe muikale mukaji muena dibaka dia nunku, udiebeje ne: ‘Ngikadilu yanyi idi isemeja bayanyi kule anyi?’ Bible udi wambila balume ne: ‘Nuenu balume, suayi bakaji benu ne lekelayi kuikala ne mitshima ya luonji kudibu.’ (Kolosai 3:19) Wewe muikale mulume, udiebeje ne: ‘Ndi ne bienzedi bibi bidi bisaka mukajanyi bua kukeba busambi muaba mukuabu anyi?’ Bushuwa, kakuena tshintu tshidi mua kubingisha dienda dia masandi nansha kakese. Kadi bu mudi bualu bubi ebu mua kuenzeka, mbimpe kuyukidilangana ne muoyo mujima bua ntatu yenu.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
Malu a Bukalenge bua Nzambi avuabu balaye adi akumbana
9 Mpindieu Yezu kêna kabidi muntu wa patupu eu udi mubande pa kana ka mpunda to, kadi udi Mukalenge wa bukole. Mbamuleje mubande pa kabalu kadi kikale tshimanyinu tshia mvita mu Bible. (Nsumuinu 21:31) Buakabuluibua 6:2 udi wamba ne: ‘Mona, kabalu katoke, ne wakadi ushikama pa nyima paku wakadi ne buta, ne bakamupesha tshifulu tshia butumbi; ne wakapatuka, muikale mutambi, ne bua kutambaye bakuabu bukole.’ Kabidi, Davidi mufundi wa Misambu wakafunda bua Yezu wamba ne: ‘Yehowa neolole bukokeshi buebe bu dikombo kule bubangile mu Siona. Ukokeshe biebe munkatshi mua badi nebe lukuna.’—Musambu 110:2.
LUMINGU LUA DIA 14-20/7
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI NSUMUINU 22
Mêyi manene adi ambuluisha baledi bua kukolesha bana
Pakola bana bebe nebenzele Nzambi mudimu anyi?
7 Nuenu baselangane ne nukeba kulela bana, diebejayi ne: ‘Bu mudi muoyo wa muana ne mushinga, tudi bantu badi ne budipuekeshi ne banange Yehowa badiye mua kusungula bua kutabalela muana waledibua anyi?’ (Mis. 127:3, 4) Biwikale ukadi mulele, diebeja ne: ‘Ntu ndongesha bana banyi bua kuangata dienza mudimu mukole ne mushinga anyi?’ (Muam. 3:12, 13) ‘Ntu ngenza muanyi muonso bua kukuba bana banyi ku njiwu idibu mua kutuilangana nayi mu bulongolodi bua Satana ebu anyi?’ (Nsu. 22:3) Kuena mua kukuba bana bebe ku ntatu yonso idibu mua kutuilangana nayi to. Kuenza nanku nkutapa nsanga ne tshielele. Kadi wewe utungunuka ne kubalongesha ne dinanga dionso mudibu mua kueyemena mibelu idi mu Bible, neubalongolole bua bamanye tshia kuenza bua ntatu yabakuata mu nsombelu. (Bala Nsumuinu 2:1-6.) Tshilejilu, mulela wenu yeye mulekele kuenzela Yehowa mudimu, longesha bana bebe ne Bible bamone bua tshinyi bidi ne mushinga bua kushala balamate Yehowa. (Mis. 31:23) Nuenu bafuishe, leja bana bebe mvese ya mu Bible idi mua kubambuluisha bua kutantamena kanyinganyinga ka lufu ne kupeta ditalala.—2 Kol. 1:3, 4; 2 Tim. 3:16.
Baledi wetu, longeshayi bana benu bua kunanga Yehowa
17 Tuadija kulongesha bana patshidibu bapuekele menemene. Baledi bobu batuadije kulongesha bana babu patshidibu bapuekele menemene, kabakuedibua mâyi ku makasa to. (Nsu. 22:6) Mona tshivuabu benzele Timote uvua mulue kuenza ngendu ne mupostolo Paulo. Mamuende Eunike ne kakuende Loyi bakamulongesha “katshia ku buana.”—2 Tim. 1:5; 3:15.
18 Muanetu mukuabu anu wa mu Côte d’Ivoire amu, diende Jean-Claude ne mukajende Peace, bakakumbana bua kulongesha bana babu bonso basambombo bua kunanga Yehowa ne kumuenzela mudimu. Tshivua tshibambuluishe ntshinyi? Ntshilejilu tshia Eunike ne Loyi. Badi bamba ne: “Tuakatuadija kubueja Dîyi dia Nzambi munda mua bana betu patutshivua tubalelelaku.”—Dut. 6:6, 7.
19 ‘Kubueja’ Dîyi dia Yehowa munda mua bana bebe kudi kumvuija tshinyi? Kudi kumvuija “kulongesha muntu bualu ne kumumvuija nabu wenda umuambuluila misangu ne misangu.” Bua baledi kuenzabu nanku, mbimpe bikale ne tshibidilu tshia kusomba ne bana babu. Imue misangu, bidi mua kutonda baledi bua kuambuluila bana malu adibu babambila. Nansha nanku, baledi badi mua kudienzeja bua kumona ne: bualu ebu mmushindu udibu bambuluisha bana babu bua kumvua Dîyi dia Nzambi ne kuditumikila.
Nuenu baledi, ikalayi tshilejilu tshimpe bua bana benu
Tshidibi, bana badi anu bana. Bakuabu batu ne mutu mukole ne tshitunu. (Genese 8:21) Baledi badi mua kuenza tshinyi? Bible udi wamba ne: ‘Bupote budi busuikibue mu mutshima wa muana; kadi lukodi nelubumushe kudiye.’ (Nsumuinu 22:15) Bamue bantu batu bamona ne: mvese eu udi wambila baledi bua kuikala tshikisu ne kêna mukumbanyine tshikondo tshietu etshi. Pabi, Bible katu musue tshikisu tshia mushindu nansha umue to. Nansha mudi “lukodi” imue misangu lumvuija kututa muana, kadi ludi kabidi lumvuija bukokeshi budi baledi baleja ne dîsu dikole kadi ne dinanga ne mu mushindu muimpe anu bua diakalenga dia bana babu.—Ebelu 12:7-11.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
Ikala ne disanka bua tshiudi wenza mu mudimu wa Yehowa
11 Bia muomumue, tuetu tudifila muetu muonso bua kuenza mudimu kayi wonso udibu batupesha mu bulongolodi bua Yehowa netuvudije disanka dietu. ‘Difila bikole’ mu mudimu wa diyisha, ne ikala wenza midimu ya mu tshisumbu ne tshisumi. (Bien. 18:5; Eb. 10:24, 25) Ikala uya mu bisangilu mudilongolole bua kufila mandamuna adi akolesha a mu binuikala ne bua kulonga. Ikala wangata mudimu wonso wa mulongi udibu bakupesha mu tshisangilu tshia munkatshi mua lumingu ne mushinga wa bungi. Buobu bakulombe bua kuenza mudimu kampanda mu tshisumbu, ikala unemeka dîba ne ikala muntu wa kueyemena. Kuikadi umona mudimu udibu bakupeshe bu udi kawuyi ne dikuatshisha ne ukujimijila dîba diebe tshianana to. Dienzeje bua upiluke mu diwenza. (Nsu. 22:29) Wewe udifila bikole mu mudimu uudi wenzela Yehowa, neuye kumpala lukasa ne disanka diebe nedivule bikole. (Gal. 6:4) Nebikale kabidi bikusankisha padibu bapesha bana betu bakuabu midimu mu tshisumbu iuvua pamuapa wewe ujinga kupeta.—Lomo 12:15; Gal. 5:26.
LUMINGU LUA DIA 21-27/7
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI NSUMUINU 23
Mêyi manene adi atuambuluisha mu tshilumbu tshia dinua maluvu makole
Ikala ne mmuenenu muakanyine pa dinua dia maluvu
5 Netuambe bishi bikala muntu unua maluvu kadi muikale ne budimu bua se: bantu kabalu kumona ne: mmukuatshike? Bamue bantu kabatu batamba kumueneka ne: mbakuatshike nansha bobu bamane kunua maluvu a bungi. Kadi, kuela meji ne: tshilele etshi katshiena mua kubenzela bualu bubi nkudidinga. (Yelemiya 17:9) Bitekete bitekete, ku kakese ku kakese, muntu udi mua kupeta tshilele tshia kuikala kunua ne kulua ‘musombela anu maluvu.’ (Tito 2:3) Mufundi wa mikanda Caroline Knapp udi umvuija mushindu udi muntu ufika ku dilua kanuayi, wamba ne: “Mbualu budi bulua bitekete bitekete, ku kakese ku kakese, mu mushindu udi kauyi kuelela meji ne kauyi kumvuija.” Bushuwa dinua dinekesha dia maluvu mbuteyi bubi butambe!
6 Tangila kabidi didimuija dia Yezu edi: ‘Nudilame bimpe, bua mitshima yenu kayinemi ne mudiu ne dibuluka dia maluvu ne malu a pa buloba, ne bua dituku adi kadilu kunudi lukasa bu buteyi. Bualu bua dituku adi nedilue kudi bonso badi bashikame pa buloba buonso.’ (Luka 21:34, 35) Kabiena bilomba bua muntu kuikala munue mukuatshike bua kufikaye ku dibungila ne ku dikala mufuba ku mubidi ne mu nyuma to. Tshiamufikila ntshinyi bikala dituku dia Yehowa ne bua kumusangana mu nsombelu eu?
Ikala umona maluvu mudi Yehowa uamona
Bena Kristo bobu kabatu bela meji nanku to. Kadi, badi balonda buludiki bua kudi Mufuki wabu wa dinanga. Tshilejilu, udi utumanyisha malu mabi atufikila tuetu tunua maluvu tukuatshika. Pamuapa tukadi babale Nsumuinu 23:29-35 udi wakula bua amue malu mabi adi afikila muntu udi ukuatshika maluvu. Daniel udi musombele ku Mputu udi uvuluka nsombelu uvuaye nende kumpala kua kulua Ntemu wamba ne: “Kunua maluvu a bungi kuakamfikisha ku diangata mapangadika avua kaayi ne mutu, akanshiya ne buôwa.”
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
Nkonko ya babadi
Tshilejilu, didiunda dipitshisha didi mua kuikala tshimanyinu tshia budiavi, kadi kabitu nanku misangu yonso to. Didiunda dipitshisha didi mua kuikala dikebesha kudi disama. Ngikadilu ya bena mu dîku idi muntu mupiane idi kabidi mua kumufikisha ku didiunda dipitshisha. Tudi ne bua kuikala bamanye kabidi ne: didiunda dipitshisha mbualu budi ku mubidi patupu, kadi budiavi mbualu budi mu lungenyi. Muntu udi mudiunde mupitshishe mmunene bikole menemene, kadi mudiavi udi udia ne lukuka luonso upitshisha. Nunku budiavi kabuena bumuenekela ku bunene bua muntu to, kadi ku mushindu udiye wangata biakudia. Muntu udi mua kuikala wa bunene bukumbanyine anyi mene mukese mukese kadi eku muikale mudiavi. Kabidi, bunene anyi bujitu bua muntu budi bantu bamona bu buimpe budi bushilangana bilondeshile muaba ne muaba.
LUMINGU LUA DIA 28/7–3/8
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI NSUMUINU 24
Ikala mudipaye bua ntatu
“Nuikale bashindame, kanuyi kunyungisha”
Longa Dîyi dia Nzambi ne welangane meji a malu adimu. Anu mutu mutshi ushindama padi miji yawu miye mu buloba bikole, ditabuja dietu diodi diele miji mu Dîyi dia Nzambi, netushale petu bashindame. Padi mutshi wenda ukola, miji yawu itu iya muinshi mule ne itangalaka kabidi bikole. Patudi tudilongela ne tuelangana meji a bitudi tulonga, tudi tukolesha ditabuja dietu ne dishindika dietu dia ne: njila ya Nzambi itu anu mitambe buimpe. (Kolos. 2:6, 7) Ela meji a muvua dilongesha dia Yehowa, buludiki buende ne bukubi buende biambuluishe batendeledi bende ku kale. Tshilejilu, Yehezekele uvua ne ntema ya bungi pavua muanjelu wenda upima ntempelo uvuaye mumone mu tshikena kumona. Tshikena kumona atshi tshiakakolesha Yehezekele. Tshidi tshitupetesha petu malongesha a mushinga a mua kutumikila mikenji ya Yehowa idi itangila ntendelelu mukezuke. (Yeh. 40:1-4; 43:10-12) Patudi tudilongela ne tuelangana meji a malu male a mu Dîyi dia Nzambi, bidi bituambuluisha petu.
Ikala ne disanka mu bikondo bia ntatu
12 Nsumuinu 24:10 udi uleja ne: ‘Biwateketa palua dituku dia dikenga, bukole buebe budi bukepa.’ Lusumuinu lukuabu ludi luamba ne: ‘Bikala mutshima ne kanyinganyinga, muoyo wa muntu udi uteketa teketee.’ (Nsu. 15:13) Bamue bena Kristo badi batekete ku muoyo mbafike too ne ku dilekela didibadila Bible ne dielangana meji bua Dîyi dia Nzambi. Bakadi benza masambila a pamutu pamutu ne badilamununa kudi bena Kristo nabu. Bushuwa, padi muntu ushala ne kanyinganyinga mutantshi mule udi udienzela bibi be.—Nsu. 18:1, 14.
13 Kadi tuetu bikale ne mmuenenu muimpe wa malu, neatuambuluishe bua kuela anu meji a malu adi kutupetesha diakalenga ne disanka mu nsombelu wetu. Davidi wakamba ne: “Ndi ne disanka bua kuenza disua diebe, Nzambi wanyi.” (Mus. 40:8) Padi malu enda bibi mu nsombelu wetu, katulekedi kuenza malu adi tangila ntendelelu wetu atutu tuenza pa tshibidilu. Nunku, buanga budi mua kujikija kanyinganyinga nkuenza malu adi afila disanka. Yehowa udi utuambila ne: tudi mua kupeta disanka ne diakalenga patudi tubala Dîyi diende ne tutangilamu misangu yonso. (Mus. 1:1, 2; Yak. 1:25) Patudi tubala Bible ne tubuela mu bisangilu bia bena Kristo, tudi tupeta ‘dîyi dia luse’ didi mua kutukolesha ne kutusankisha.—Nsu. 12:25; 16:24.
Nkonko ya babadi
Nsumuinu 24:16 udi wamba ne: “Muntu muakane udi mua kukuluka misangu muanda mutekete, ne yeye neajuke kabidi.” Mvese eu udi wakula bua muntu udi ukuluka mu mpekatu misangu ne misangu kadi pashishe Nzambi umufuila luse anyi?
Mu bulelela, ki ntshidi mvese wamba to. Kadi udi wakula bua muntu udi ukuluka, mmumue ne: utuilangana ne ntatu ne dikengeshibua misangu ne misangu kadi ujuka anyi ufika ku diyitantamena.
Nunku malu onso aa adi aleja ne: Nsumuinu 24:16 kena wakula bua dienza mpekatu to, kadi udi wakula bua ntatu idi ikuata muntu, pamuapa misangu ne misangu. Mu ndongoluelu wa malu mubi eu, muntu muakane udi mua kutuilangana ne ntatu ya masama anyi ne ntatu mikuabu. Badi mene mua kumukengesha bibi kudi mbulamatadi. Kadi mmutuishibue ne: Nzambi udi umukuatshisha ne neamuambuluishe bua kunanukila bua lutatu alu kalumupitshi bukole to. Kuenaku umona ne: misangu ya bungi malu atu enda bimpe bua batendeledi ba Nzambi anyi? Tudi batuishibue ne: “Yehowa udi ukuatshisha bonso badi badishinda ne udi ujalamija bonso badi biname.”—Mis. 41:1-3; 145:14-19.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
Nkonko ya babadi
Ku kale, pavua muntu musue ‘kuasa nzubu’ wende anyi musue kuenza diende dîku, kusela ne kulela bana, uvua ne bua kudiebeja ne: ‘Ndiku mukumbane bua kulama mukajanyi pamue ne bana batualela nende bimpe anyi?’ Kumpala kua kusela, uvua ne bua kudima ne kunowa bivuaye mukune. Ke bualu kayi mu Mukanda wa Mvidi Mukulu (wa bena Mishonyi) mbakudimune mvese eu ne: “Bangabanga ne kuasa nzubu, anji kujikija midimu yebe ya pambelu, udime madimi ebe bua unowe biakudia.” Ke tshidi bansonga ne bua kuenza pabu lelu anyi?
Eyowa. Muntu udi musue kusela udi ne bua kudilongolola bimpe bua kuambula bujitu ebu. Bikalaye kayi ne bualu budi mua kumupangisha bua kuenza mudimu, udi ne bua kuwenza. Kadi mudimu mukole udi muntu ne bua kuenza bua kulama bena mu dîku diende kawena anu wa kubadisha to. Dîyi dia Nzambi didi diamba ne: muntu udi kayi udisha ba mu nzubu muende, kayi usomba nabu ne ubalongesha Bible, mmubi kupita muntu udi kayi ne ditabuja. (1 Tim. 5:8) Nunku, nsongalume udi musue kusela udi ne bua kudiebeja ne: ‘Ndiku mudilongolole bimpe bua kudisha mukaji ne bana anyi? Ndiku mukumbane bua kulombola dîku dijima mu malu a ntendelelu anyi? Nenkokeshe bua kuikala ndombola pa tshibidilu dilonga dia Bible ne mukajanyi ne bana anyi?’ Mukanda wa Nzambi udi uleja ne: majitu aa adi ne mushinga wa bungi.—Dut. 6:6-8; Ef. 6:4.
Nunku, nsongalume udi ukeba kusela udi ne bua kuela meji bikole bua tshidi Nsumuinu 24:27 wamba. Bia muomumue, nsongakaji udi pende ne bua kudiebeja bikalaye mudilongolole bua kuambula majitu adi mukaji anyi mamu wa nzubu ne bua kuambula. Mulume ne mukaji batshidi bafuma ku diselangana badi pabu mua kudiela nkonko ya muomumue bikalabu basue kulela bana. (Luka 14:28) Basadidi ba Nzambi bobu balonde mibelu eyi, nebepuke tunyinganyinga tua bungi ne nebasombe bimpe mu mabaka abu.
LUMINGU LUA DIA 4-10/8
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI NSUMUINU 25
Mêyi manene adi atuambuluisha bua kuikala ne ngakuilu muimpe
Enza mudimu bimpe ne bukole bua ludimi luebe
6 Bua tshinyi bidi ne mushinga bua kusungula tshikondo tshimpe tshia kuakula? Nsumuinu 25:11 udi wamba ne: ‘Dîyi diamba mu tshikondo tshiakane didi bu mamuma a tshiamu tshia or mu tshitekelu tshia argent.’ Mamuma a tshiamu tshia or atu mimpe kumona, kadi adi mua kuikala mimpe bikole padibu baateka kumpala kua tshintu tshia argent. Bia muomumue, tudi mua kuikala ne bualu buimpe bua kuambila muntu. Kadi tuetu basungule tshikondo tshimpe tshia kubuamba, tudi mua kuambuluisha muntu au bikole menemene. Mmunyi mutudi mua kuenza nunku?
7 Tuetu bakule mu tshikondo tshibi, bantu kabena mua kumvua anyi kuitaba bitudi tuamba to. (Bala Nsumuinu 15:23.) Tshilejilu, mu ngondo 3 mu 2011, dikanka dia buloba diakenzeka ne mâyi kusapalala, kunyangawu bimenga bia bungi bia ku Est kua Japon. Bantu bapite pa 15 000 bakafua. Nansha muvua Bantemu ba bungi bajimije bena mu mêku abu ne balunda babu, bavua basue kuenza mudimu ne Bible bua kuambuluisha bantu bakuabu bavua pabu mu lutatu elu. Kadi bavua bamanye ne: ba bungi ba ku bantu aba bavua bena Buddah, ne kabavua bamanye malu a bungi a mu Bible to. Nunku, pamutu pa bana betu kubambilabu bua dibishibua dia bantu ku lufu tshikondo atshi, bakabakolesha ne kubumvuija bua tshinyi malu mabi a mushindu eu adi afikila bantu.
Enza mudimu bimpe ne bukole bua ludimi luebe
15 Mushindu utudi tuyukila ne bakuabu udi mua kuikala ne mushinga wa muomumue ne wa malu atudi tuamba. Bantu bavua basue kuteleja Yezu bualu uvua wakula ne “mêyi malenga,” anyi mu mushindu muimpe. (Luka 4:22) Tuetu tuakula mu mushindu muimpe, pamuapa bantu nebajinge bua kututeleja ne nebitabe bitudi tuamba. (Nsumuinu 25:15) Tuetu tunemeka bantu ne tuditatshisha bua mushindu udibu badiumvua, netufike ku diyukila nabu mu mushindu muimpe. Ke tshivua Yezu muenze. Tshilejilu, pakamonaye musumba wa bantu udienzeja bikole bua kumuteleja, wakasanka bikole bua kusomba nabu bua kubalongesha. (Mâko 6:34) Nansha pavua bantu bapenda Yezu, kavua ubapingajila bipendu to.—1 Petelo 2:23.
16 Nansha mutudi banange bena mu dîku dietu ne balunda betu, bidi mua kutufikila bua kubamba mêyi mabi bualu tudi babamanye bimpe menemene. Tudi mua kuela meji ne: kabiena ne mushinga bua kutabalela mushindu utudi tubambila malu. Kadi musangu nansha umue Yezu kavua muakule mêyi mabi pavuaye uyukila ne balunda bende to. Pavua bamue ba kudibu bakokangana bua kumanya uvua munene kupita bakuabu, wakababela mu mushindu muimpe ne kubapesha tshilejilu tshia muana mukese bua kubambuluisha bua kushintululabu meji abu. (Mâko 9:33-37) Bakulu badi mua kuidikija tshilejilu tshia Yezu pa kubela bakuabu mu mushindu muimpe.—Galatiya 6:1.
Kusakangana ku dinanga ne ku midimu milenga—mmunyi?
8 Mu disadila Nzambi wetu, yonso wa kutudi udi mua kusaka mukuabo ku diambuluisha dia tshilejilu. Yezu uvua bushuwa usaka bamuteleji bende. Uvua munange mudimu wa buena-nkristo wa buambi ne uvua utumbisha buambi. Wakamba muvuabo bu biakudia buende. (Yone 4:34; Lomo 11:13) Musangelu wa mushindu’eu udi mua kutampakenangana. Udiku bia muomumue mua kulekela disanka diebe bua mudimu wa buambi kumuenekadi kudi bakuabu anyi? Nansha nanku, epuka ngakuilu wa lutambishi, ambila bakuabo mu tshisumbu malu ebe mimpe mamonamona. Paudi ulomba bakuabo bua kuenza mudimu pamue nebe, mona né udi ne mushindu wa kubambuluisha bua kupeta disanka dilelela mu diyukidilangana ne bakuabo malu a Mufuki wetu Munene, Yehowa.—Nsumuinu 25:25.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
g19. No. 3 6 §3
Kuikala bimpe mu lungenyi
TSHIUDI MUA KUENZA: Longa mua kukanda tshiji kumpala kua tshiotshi kukuenzeja malu. Bamue bantu batu bela meji ne: bena makanda ngaba batu kabayi bakanda tshiji, kadi kabiena nanku to, mbantu batekete. Bible udi wamba ne: “Bu tshimenga tshidibu bupule, katshiyi ne tshimanu, ke mudi muntu udi kayi mua kukanda tshilunji tshiende.” (Nsumuinu 25:28) Mushindu muimpe wa kukanda tshiji ngua kumanya malu onso mudiwu kumpala kua kuamba bualu kampanda anyi kubuenza. Bible udi wamba kabidi ne: “Busunguluji bua muntu budi butuyisha tshiji tshiende.” (Nsumuinu 19:11) Kukonkonona bimpe bualu ne bualu buonso mudibu kudi mua kutuambuluisha bua kukanda tshiji.
LUMINGU LUA DIA 11-17/8
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI NSUMUINU 26
Epuka “muntu mutatakane”
it-2-F 602 §1
Mvula
Mivu. Muvu wa luya ne wa mashika ke mivu ibidi minene ya mu Buloba bulaya. Tudi mua kuyifuanyikija lelu ne mushipu ne muvu wa mvula. (Fuanyikija ne Mis 32:4; Mso 2:11, dim.) Kutuadijila anu mu matuku a munkatshi a ngondo muinayi too ne ku matuku a munkatshi a ngondo wa dikumi mvula mukese utu uloka. Tshikondo atshi tshitu tshia dinowa ne mvula katu utamba kuloka to. Nsumuinu 26:1 udi uleja ne: bantu batu bamona mvula wa mu tshikondo tshia dinowa bu mvula utu uloka mu tshikondo tshidi katshiyi tshiakanyine. (Fuanyikija ne 1Sm 12:17-19.) Mu muvu wa mvula, mvula katu utamba kuloka to; kutu kupita matuku makuabu atuyi kayi ufinda kuulu to. Bu mutu tshikondo etshi tshia mashika, mvula yeye mukutute udi utuadija kuzakala mashika bikole. (Ezl 10:9, 13) Nunku, kupeta muaba muimpe wa kupengama kudi ne mushinga wa bungi.—Yes 4:6; 25:4; 32:2; Yob 24:8.
w87-F 1/10 19 §12
Dinyoka didi dipetesha muntu ditalala
12 Kupesha bamue bantu manyoka makole kudi ne mushinga wa bungi anu mudibi bileja mu Nsumuinu 26:3 ne: “Mfimbu udiku bua kabalu, lukanu lua mu mbanga ludiku bua mpunda, ne lukodi ludiku bua nyima wa bantu batatakane.” Kudi misangu ivua Yehowa mulekele tshisamba tshia Isalele tshikenga bua ntatu ivuatshi tshidikebele. Bible udi wamba ne: “Bualu bavua batombokele dîyi dia Nzambi; bakapetula mubelu wa Mutambe Bunene. Nunku wakapuekesha mioyo yabu milongo ne ntatu; bakalenduka, ne kakuvua muntu uvua mua kubambuluisha. Bakabikila Yehowa bua abambuluishe mu dikenga diabu; yeye wakabapandisha ku lutatu luabu lukole.” (Misambu 107:11-13) Bantu batatakane bavua bateka mutu mukole bua kuitaba dinyoka kayi dionso. Bible udi wamba ne: “Muntu udi ukolesha nshingu wende panyima pa mumane kubedibua misangu ya bungi nebamutshibule diakamue kakuyi mushindu wa kuondopibuaye.”—Nsumuinu 29:1.
it-2-F 357 §3
Balema, Bulema
Ngakuilu wa mu nsumuinu. Mukalenge Solomo wakamba ne: “Bu muntu udi udikosa makasa ende [ulua mulema] ne unua tshikisu, ke mudi muntu udi ukuatshila muntu mutatakane malu.” Mu bulelela, muntu udi wambila muntu mutatakane bua kumuenzela mudimu kampanda udi udienzela bibi yeye nkayende. Amanya ne: mudimu udiye mupeshangane kawakuenda to; dîba adi udi udienzela yeye nkayende bibi.—Nsu 26:6.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
Paudi ne bupole udi ne bukole
18 Nansha tuetu bumvuije bantu malu mu mushindu udi ubitabijija, ki mmuntu yonso witaba bitudi tuamba to. Kadi tuetu ne bukalanga ne bupole, badi mua kuitaba. (Bala Kolosayi 4:6.) Kuleja muntu malongesha a mu Bible kudi anu bu kumukupila ndundu. Tudi mua kumukupilayi bimpe anyi kumuasayi. Tuetu bamukupilayi bimpe, udi mua kumuakidila ne kutungunuka ne dinaya. Bia muomumue, tuetu tuakula ne bantu ne bukalanga ne bupole, badi mua kututeleja ne kuitaba bua tutungunuke ne muyuki. Kadi muntu yeye ujinga kukokangana netu anyi kusendeka bitudi tuamba, mbimpe tuimanyike muyuki. (Nsu. 26:4) Mu bulelela, ki mbantu bonso benza nanku to, ba bungi nebatuteleje.
LUMINGU LUA DIA 18-24/8
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI NSUMUINU 27
Mudi balunda balelela batuambuluisha
Batendeledi ba Yehowa bena budipuekeshi badi ne mushinga kudiye
12 Muntu muena budipuekeshi utu ne dianyisha bua mibelu idibu bamupesha. Tshilejilu: Fuanyikijabi ne: udi muye mu bisangilu. Wewe mumane kuyukila ne bamue bana betu, muanetu mukuabu udi ukukokela ku luseke, ukuambila ne: kaleji nkashale kakukuate ku mênu. Kakuyi mpata udi mua kumvua bu kabundu. Kadi kuakulejaku dianyisha bua mudiye mukuleje bualu abu anyi? Mu kuamba kuimpe, uvua mua kujinga bua muntu ikale mukuleje bualu abu kuonso aku! Ke mudibi kabidi, padi muanetu kampanda utupesha mubelu patudi nawu dijinga, tuikale ne budipuekeshi ne tumuleje dianyisha. Tumone muntu au bu mulunda wetu, ki mbu muena lukuna wetu to.—Bala Nsumuinu 27:5, 6; Gal. 4:16.
it-2-F 669 §7
Mukuetu, muena mutumba
Kadi mukanda wa Nsumuinu udi utukankamija bua kulamata balunda betu ne kuikala bantu ba kueyemena, udi mene uleja ne: mbimpe kubambuluisha padibu mu dijinga. Mukanda wa Nsumuinu udi wamba ne: “Kulekedi mulunda webe anyi mulunda wa tatuebe, ne kubuedi mu nzubu wa muanenu dituku dia dikenga diebe; kuikala ne muena mutumba [shakhén] wa pabuipi nkuimpe kupita muanetu udi kule.” (Nsu 27:10) Muaba eu mufundi wa mukanda wa Nsumuinu udi mua kuikala wamba ne: mulunda wa pa muoyo mmuntu utudi mua kuangata ne mushinga ne utudi mua kulomba diambuluisha kupita muena dîku dietu udi kayi netu pabuipi. Tudi tuamba nanku bualu mulela wetu kena mua kuikala pabuipi patuikala nende dijinga to, peshi pamuapa kayi mukumbane bua kutuambuluisha bu mudi mulunda wetu mua kuenza to.
Nuenu bansonga, nudi basue kuikala ne nsombelu wa mushindu kayi?
7 Tshilejilu tshia Yoasha etshi tshidi tshitulongesha ne: tudi ne bua kudia bulunda ne bantu badi banange Yehowa ne badi basue kumusankisha bualu nebatuambuluishe bua kuenza malu mimpe. Tudi mua kudia bulunda ne bantu bakole anyi bana kutudi. Vuluka ne: Yoasha uvua muana mutekete bikole menemene kudi Yehoyada. Nanku diebeja ne: ‘Balunda banyi badi bangambuluisha bua kukolesha ditabuja dianyi kudi Yehowa anyi? Badiku badienzeja bua kumutumikila ne bankankamija bua mmutumikile panyi anyi? Batu bakula bua malu a Yehowa ne malongesha adibu bapete mu Bible anyi? Batu bambela pandi muenze tshilema anyi?’ (Nsu. 27:5, 6, 17) Kosa bulunda ne bantu bonso badi kabayi banange Yehowa, ubudie anu ne badi bamunange.—Nsu. 13:20.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
Malu manene a mu mukanda wa Nsumuinu
27:21. Tshidi muntu utumbisha tshidi mua kuleja tshidiye. Budipuekeshi budi bumueneka padi mêyi a mukana muetu atusaka bua kuitaba dibanza ditudi nadi kudi Yehowa ne atukankamija bua kutungunuka ne kumukuatshila mudimu. Muntu udi umueneka kayi ne budipuekeshi padi mêyi a mukana muende aleja mudiye mupite bakuabu.
LUMINGU LUA DIA 25-31/8
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI NSUMUINU 28
Dishilangana didi pankatshi pa muntu mubi ne muntu muakane
Utu ulonda Yehowa kuyi udikanda anyi?
“BANTU bakane badi bu nyama wa ntambue udi ne dishindika.” (Nsumuinu 28:1) Badi benza midimu ya ditabuja, beyemena ne dishindika pa Dîyi dia Nzambi ne benda batangile kumpala ne dikima mu mudimu wa Yehowa nansha koko njiwu ya mushindu kayi.
it-1-F 1197 §6
Dijingulula dia malu
Bantu badi balekela kutumikila Dîyi dia Nzambi. Muntu udi ushipa mikenji ya Nzambi udi utuadija kuela Nzambi tshilumbu pa mbidi bienze bu ne: yeye ke uvua mumusake bua kuangata mapangadika au. (Yob 34:27) Muntu wa nunku udi ulekela muoyo umupangisha bua kujingulula malu mabi adiye wenza ne upangila busunguluji. (Mis 36:1-4) Nansha mudiye wamba ne: udi utendelela Nzambi, udi uteka mikenji ya bantu kumpala kua ya Nzambi, yoyi ke idiye musue. (Yes 29:13, 14) Udi upepeja dishipa diende dia mikenji, udimona bu ne: ‘ndinaya’ tshianana. (Nsu 10:23) Udi wenzelangana bibi, mupange malu, mutatakane mu ngelelu wende wa meji, ufika too ne ku didiambila ne: Nzambi kena umona malu mabi adiye wenza anyi kena uajingulula to; bienze bu ne: Nzambi mmujimije bukole buende bua kumona malu. (Mis 94:4-10; Yes 29:15, 16; Yel 10:21) Tshikadilu tshiende ne malu adiye wenza bidi bileja mudiye wamba ne: “Yehowa kenaku to” (Mis 14:1-3) ne kabiena bimuambila bualu to. Bu mudiye kayi ulekela mêyi manene a Nzambi amulombola, kena mua kutapulula malu mudibi bikengela to, udi ne mmuenenu mubi wa malu, kena mua kukonkonona bualu ne kufika ku diangata mapangadika mimpe to.—Nsu 28:5.
it-1-F 1195 §4
Muoyo mutoke
Ki mbipepele bua muntu kuikala ne muoyo mutoke wa mushindu eu ku bukole buende nkayende to, kadi anu yeye ne ditabuja dikole, weyemena Yehowa ne bukole buende budi bupandisha. (Mis 25:21) Nzambi mmulaye bua kuikala “ngabu” wa bantu badi ne muoyo mutoke ne ‘muaba wabu wa kusokomena,’ udi ulama njila yabu. (Nsu 2:6-8; 10:29; Mis 41:12) Mushindu udibu baditatshisha misangu yonso bua Yehowa abanyishe udi ubapetesha nsombelu muimpe, ubambuluisha bua kutuishila mêsu abu anu ku tshipatshila tshiabu. (Mis 26:1-3; Nsu 11:5; 28:18) Nansha muvua Yobo mumvue bibi pavuaye mumone ne: muntu udi kayi kubandibua udi pamuapa ukenga padi muntu mubi ukokesha ne udi ufua anu bu yeye, Yehowa udi utujadikila mudiye mumanye nsombelu wa muntu udi kayi ne bualu ne udi utulaya ne: bumpianyi buende nebushale kashidi, matuku ende atshilualua neikale a ditalala, ne neikale ne bintu bia bungi. (Yob 9:20-22; Mis 37:18, 19, 37; 84:11; Nsu 28:10) Anu muvuabi bua Yobo, kuikala muena muoyo mutoke ke kudi kupetesha muntu mushinga ne kufikisha bakuabu ku dimunemeka, kadi ki nkuikala ne bubanji to. (Nsu 19:1; 28:6) Bana batu bajinga kuikala ne muledi wa nunku bua kuikala ne disanka (Nsu 20:7), nsombelu wa tatuabu ke bumpianyi buimpe butambe budibu bapeta, ne bantu nebakule bimpe buabu bua dîna dimpe divua nadi tatuabu ne bua muvuabu bamunemeka.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
Udi mua kuepuka disama dia muoyo dia mu nyuma
Didieyemena. Bantu ba bungi bavua bafue disama dia mioyo bavua badieyemena bikole pa bidi bitangila bukole buabu bua mubidi kumpala kua kupetabu disama edi. Misangu ya bungi kabavua basue kuenzeja mateta a kua munganga anyi bavua baalengulula babiangatshila mu bilele. Bia muomumue, bamue badi mua kuela meji ne: bu mudibu bena Kristo kukadi bidimu bia bungi, kakuena bualu bubi budi mua kubenzekela to. Badi mua kulengulula diditetesha anyi mateta a mu nyuma too ne padi lufu lubakuata. Nunku mbia mushinga bua kutumikila mubelu mulenga uvua mupostolo Paulo mufile bua kuepuka didieyemena, wa ne: ‘Muntu udi wela meji ne: ndi muimane, adimuke bua kaponyi biende.’ Mbia meji bua kuikala bamanye ne: tudi bapange bupuangana ne kuikala kudikonkonona mu nyuma pa tshibidilu.—1 Kolinto 10:12; Nsumuinu 28:14.