TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w17 ngondo 6 dib. 22-26
  • Tuishila mêsu ebe pa tshilumbu tshinene

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Tuishila mêsu ebe pa tshilumbu tshinene
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2017
  • Bala mu Tshibumba tshia Nsentedi (Tshia kulonga)
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • BUA TSHINYI TSHILUMBU ETSHI TSHIDI NE MUSHINGA?
  • KUBINGISHA KUDI NE MUSHINGA KUPITA LUPANDU
  • MUVUA YOBO MUSHINTULULE MMUENENU WENDE
  • UTUISHILE MÊSU KU MALU A MUSHINGA
  • Yobo wakatumbisha dîna dia Yehowa
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2009
  • Lamata bumfumu bua Yehowa!
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2017
  • “Tekemena kudi Yehowa”
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2022
  • Yobo: Muntu wakananukila ne wakashala ne muoyo mutoke
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2006
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2017
w17 ngondo 6 dib. 22-26
Bua Satana kutua malu a dishima avuaye muambile Nzambi nyama ku mikolo, wakakebela Yobo dikenga dikole, kumutua disama dikole ne kumukengeshisha kudi basambi babi

Tuishila mêsu ebe pa tshilumbu tshinene

‘Mbua bamanye biabu ne: wewe nkayebe, ngudi muidike dîna dia Yehowa, udi Mutambe Bunene wa pa mutu pa buloba bujima.’​—MIS. 83:18.

MISAMBU: 9, 22

TUDI BALONGE TSHINYI?

  • Bua tshinyi kubingisha bumfumu bua Yehowa ntshilumbu tshinene menemene tshidi tshitangila bantu bonso?

  • Mmunyi muvua Yobo mulamate bumfumu bua Yehowa? Kadi bua tshinyi Yobo uvua dijinga ne mibelu?

  • Ngimue mishindu kayi minene itudi tulamata bumfumu bua Yehowa?

1, 2. a) Ntshilumbu kayi tshinene tshidi tshitangila bantu bonso? b) Bua tshinyi tshilumbu etshi tshidi ne mushinga kutudi?

BUA bantu ba bungi lelu, makuta ke tshilumbu tshinene tshidiku. Owu ke atubu belela meji ne basamishila mutu. Batu bapitshisha dîba diabu bakeba bua kupeta makuta a bungi anyi bua kulama makuta akadibu nawu. Bua bantu bakuabu, tshilumbu tshinene menemene ndîku diabu, makanda abu a mubidi anyi malu adibu bajinga kuenza mu nsombelu wabu.

2 Kudi tshilumbu tshidi ne mushinga wa bungi menemene kupita bikuabu bionso ebi. Tshilumbu atshi ndibingishibua dia bumfumu bua Yehowa. Bua mushinga udi nawu tshilumbu etshi, katuena tulekela kutshituishila mêsu etu nansha. Tuetu katuyi badimuke, tudi mua kudifila bikole ku malu a mu nsombelu wetu wa ku dituku ne ku dituku, anyi mene kuditatshisha bikole bua ntatu yetu, tufika too ne ku dipua mushinga watshi muoyo. Tuetu balamate bumfumu bua Yehowa, netuikale bakumbane menemene bua kutantamena ntatu ya mu nsombelu wetu wa ku dituku ne ku dituku ne netusemene bikole pabuipi ne Yehowa.

BUA TSHINYI TSHILUMBU ETSHI TSHIDI NE MUSHINGA?

3. Ntshinyi tshidi Satana usua kuamba bua bukokeshi bua Nzambi?

3 Satana Diabolo uvua mujule tshilumbu tshia bukenji budi Yehowa nabu bua kukokesha. Satana mmusue bua bantu bele meji ne: Yehowa Mmukokeshi mubi ne ki mmusue diakalenga dietu to. Satana uvua musue kuamba ne: bantu bavua mua kuikala ne diakalenga dia bungi bu bobu badikokesha nkayabu. (Gen. 3:1-5) Uvua kabidi musue kuamba ne: muntu nansha umue kena ne lulamatu lulelela kudi Nzambi to, kabidi ne: nsombelu yeye mulue mukole menemene, bantu bonso nebamubenge bua kuikalaye Mukokeshi wabu. (Yobo 2:4, 5) Nunku, Yehowa mmulekele tshikondo tshipita bua kuleja bantu bonso patoke ne: Nzambi yeye kayi Mukokeshi, nsombelu udi unyanguka bikole menemene.

4. Bua tshinyi bidi bikengela kutokesha tshilumbu tshia bumfumu?

4 Bushuwa, Yehowa mmumanye ne: malu adi Diabolo umubanda nawu nga dishima. Kadi bua tshinyi mmushile Satana tshikondo bua ajadike bidiye muambe? Diandamuna didi ditangila bantu bonso, badi mu diulu ne badi pa buloba. (Bala Musambu 83:18.) Adama ne Eva bakabenga bukokeshi bua Yehowa, katshia anu ku tshikondo atshi, bantu ba bungi mbabubenge pabu. Bualu ebu budi mua kufikisha bamue bantu ku diela meji ne: Diabolo mmuambe bulelela. Bu mutshidi tshilumbu etshi katshiyi tshianji kutoka mu mitu ya bantu anyi ya banjelu, kakuena mua kuikala ditalala dilelela ne buobumue to. Kadi pabingishibua bumfumu bua Yehowa, bantu bonso nebikale ku bukokeshi buende butambe buimpe tshiendelele. Ditalala nedikalaku mu diulu ne pa buloba.​—Ef. 1:9, 10.

5. Mmunyi mudi tshilumbu tshia bumfumu tshitutangila?

5 Bumfumu bua Nzambi nebubingishibue, ne bukokeshi bua Satana ne bantu nebupangile mu bionso ne nebumbushibue. Bukokeshi bua Nzambi ku diambuluisha dia Bukalenge bua Masiya nebukumbaje malu onso. Bena lulamatu nebikale baleje ne: bantu badi mua kulama muoyo wabu mutoke ne kushala balamate bukokeshi bua Nzambi. (Yesh. 45:23, 24) Tudiku basue kuikala munkatshi mua bena lulamatu aba anyi? Eyowa! Nanku, tudi ne bua kujingulula mudi tshilumbu etshi ne mushinga bushuwa.

KUBINGISHA KUDI NE MUSHINGA KUPITA LUPANDU

6. Mmushinga kayi udi nawu dibingisha dia bumfumu bua Yehowa?

6 Dibingisha bumfumu bua Yehowa didi ne mushinga wa bungi kupita diakalenga dietu. Abi kabiena biumvuija ne: lupandu luetu kaluena ne mushinga anyi ne: Yehowa kena ututabalela menemene to. Bua tshinyi tudi tuamba nanku?

7, 8. Ndiakalenga kayi dituapeta pabingishibua bumfumu bua Nzambi?

7 Yehowa mmunange bantu bikole. Mu bulelela, bu mutudi ne mushinga wa bungi kudiye, wakafila too ne Muanende bua tumone mua kupeta muoyo wa tshiendelele. (Yone 3:16; 1 Yone 4:9) Bu Yehowa kayi mukumbaje milayi yende bua matuku etu atshilualua, Satana ne baluishi bakuabu bavua mua kubinga. Satana udi usua kuamba ne: Yehowa mmuena dishima, udi usokoka bantu malu mimpe ne ukokesha mu mushindu udi kawuyi muakane. Baluishi badi baseka milayi ya Yehowa bamba ne: “Dikalaku diende divuabu balaye didi kuepi? Bualu katshia dituku divua bankambua betu balale tulu mu lufu, malu onso adi atungunuka ne kuikala anu muomumue kumbukila ku ntuadijilu kua bufuki.” (2 Pet. 3:3, 4) Kadi Yehowa neakumbaje milayi yende. Mmuenze bua bantu bena butumike bapete lupandu padi bumfumu buende bubingishibua. (Bala Yeshaya 55:10, 11.) Bumfumu bua Yehowa mbuimanyine pa dinanga. Tudi ne bua kuikala batuishibue ne: neatungunuke ne kunanga batendeledi bende ba lulamatu ne kubatua mushinga.​—Ekes. 34:6.

8 Dikala dia bumfumu bua Yehowa tshilumbu tshia mushinga mukole kadiena disua kumvuija ne: lupandu luetu kaluena ne mushinga kudiye to. Yehowa udi ututabalela bikole. Tudi ne bua kulama mu lungenyi tshidi ne mushinga wa bungi ne kulamata bukokeshi bua Yehowa.

MUVUA YOBO MUSHINTULULE MMUENENU WENDE

9. Ntshinyi tshivua Satana muambe bua Yobo? (Tangila tshimfuanyi tshia ntuadijilu tshia tshiena-bualu.)

9 Mbia mushinga bua tuetu kuikala ne mmuenenu muimpe bua bumfumu bua Yehowa. Tudi mua kumuenena bualu ebu mu dibala dia mukanda wa Yobo; mukanda eu ngumue wa ku mikanda ya mu Bible ivuabu bafunde ya kumpala. Tudi tubalamu ne: Satana uvua muambe ne: Yobo yeye mukenge bikole menemene, uvua mua kubenga Nzambi. Satana uvua mene mulombe Nzambi bua akengeshe Yobo. Yehowa kavua mua kuenza nanku to, kadi wakanyishila Satana bua atete Yobo, wamba ne: ‘Bintu bionso bidiye nabi bidi mu bianza biebe.’ (Bala Yobo 1:7-12.) Mutantshi mukese pashishe, Yobo wakajimija bena mudimu bende ne bintu biende. Pashishe wakajingulula ne: bana bende dikumi bavua bapete njiwu, bafue. Satana wakenza malu bua bimueneke bu ne: Nzambi ke uvua mukebeshe ntatu ayi. (Yobo 1:13-19) Bualu bukuabu, Satana wakatua Yobo disama dikole dibi ditambe. (Yobo 2:7) Bua kunyanga kabidi malu bikole, mukaji wa Yobo ne balunda bende basatu ba dishima bakamuamba malu avua amusama ku muoyo ne amutekesha.​—Yobo 2:9; 3:11; 16:2.

10. a) Mmunyi muvua Yobo muleje muvuaye ne muoyo mutoke kudi Nzambi? b) Bua tshinyi Yobo uvua dijinga ne mibelu?

10 Malu avua Satana muambe avua malelela anyi? Tòo. Nansha muvua Yobo mupete malu makole menemene, kavua mubenge Yehowa nansha. (Yobo 27:5) Kadi, bua tshikondo kampanda, Yobo wakapua bualu buvua ne mushinga menemene muoyo ne uvua utamba kuela meji buende yeye nkayende. Wakatungunuka ne kuamba ne: kavua muenze bualu bubi nansha bumue. Yobo wakamona kabidi ne: uvua mukumbane bua kumanya bua tshinyi uvua ukenga. (Yobo 7:20; 13:24) Tudi pamuapa mua kumvuila Yobo bua muvuaye udiumvua. Kadi Yehowa uvua mumanye ne: Yobo uvua ne mmuenenu mubi, ne wakamubela. Mushindu kayi?

11, 12. Mbualu kayi buvua Yehowa muambuluishe Yobo bua kuangata ne mushinga? Ntshinyi tshivua Yobo muenze?

11 Tudi mua kubala malu avua Yehowa muambile Yobo mu nshapita wa 38 too ne wa 41 mu mukanda wa Yobo. Yehowa kavua mumvuije Yobo bua tshinyi uvua ukenga to. Kadi, Yehowa uvua musue kumuambuluisha bua ajingulule muvuaye mushadile pa kumufuanyikija ne Nzambi. Wakalongesha Yobo ne: kuvua malu avua ne mushinga wa bungi kupita ntatu ivuaye nayi. (Bala Yobo 38:18-21.) Mêyi a Yehowa akambuluisha Yobo bua kuakaja mmuenenu wende.

12 Bivuaku bibi bua muvua Yehowa muakule ne Yobo mushindu au panyima pa makenga ende onso au anyi? Tòo, Yobo muine kavua muele meji nanku to. Yobo wakateleja mibelu ya Yehowa ne wakayangata ne mushinga. Wakamba mene ne: ‘Ndi mudipishe, ndi nkudimuna mutshima wanyi, ndi nsomba mu lupuishi ne mu butue.’ (Yobo 42:1-6) Nsongalume kampanda diende Elihu ukavua pende muambuluishe Yobo bua ashintulule ngelelu wende wa meji. (Yobo 32:5-10) Yobo mumane kuteleja mibelu ya Yehowa ya dinanga ne mushintulule mmuenenu wende, Yehowa wakenza bua bantu bakuabu bamanye ne: uvua wanyisha lulamatu lua Yobo.​—Yobo 42:7, 8.

13. Mmunyi muvua mibelu ya Yehowa mua kuikala miambuluishe Yobo pakavua makenga ende majike?

13 Mibelu ya Yehowa yakatungunuka ne kuambuluisha Yobo nansha pakavua makenga ende majike. Bible udi wamba ne: ‘Yehowa wakasankisha Yobo mu matuku ende a ku nshikidilu ne disanka dipite diakadiye nadi mu matuku a ku tshibangidilu.’ Mu bule bua matuku, ‘wakapeta bana ba balume muanda mutekete ne bana ba bakaji basatu.’ (Yobo 42:12-14) Nansha muvua Yobo munange bana aba, uvua bushuwa ujinga bavua bafue. Kavua pamuapa mupue malu makole avua mamukuate yeye ne bena mu dîku diende muoyo to. Nansha bu Yobo mua kuikala mumanye tshivua tshikebeshe makenga ende, uvua mua kuikala udikonka bua tshinyi Nzambi uvua muanyishe bua akenge bikole nunku. Bu Yobo ne meji a nunku, uvua mua kuikala muvuluke malu avua Yehowa mumuambile. Malu au avua mua kuikala mamukoleshe ne mamuambuluishe bua kuikala ne mmuenenu muimpe wa malu.​—Mis. 94:19.

Muanetu wa bakaji uyishila mu bulalu buende bua disama mu lupitadi; Muanetu wa balume mukuate foto mu bianza; mamu kampanda muambule muanende muaba uvua tshipupu tshienzeke

Tudiku mua kutuishila mêsu etu pa bumfumu bua Yehowa pamutu pa kuatuishila pa ntatu yetu anyi? (Tangila tshikoso tshia 14)

14. Tshivua tshifikile Yobo tshidi tshitulongesha tshinyi?

14 Kuelangana meji a malu avua mafikile Yobo kudi mua kutuambuluisha bua kuakaja ngelelu wetu wa meji ne kudi mua kutukolesha. Mukanda wa Yobo udi tshitupa tshia malu avua Yehowa mufundishe “bua kutulongesha, bua tupete ditekemena ku diambuluisha dia dinanukila dietu ne dia busambi bua mu Mifundu minsantu.” (Lomo 15:4) Udi utulongesha ne: katuena ne bua kutamba kuelangana meji a ntatu yetu tuetu, bitufikisha too ne ku dilekela kuelangana meji a dibingishibua dia bumfumu bua Yehowa nansha. Anu bu Yobo, tudi tuleja mutudi balamate bumfumu bua Yehowa patudi tushala ne lulamatu kudiye nansha padi nsombelu mukole.

15. Mbualu kayi budi lulamatu luetu lukumbaja patudi mu ntatu?

15 Malu avua mafikile Yobo adi mua kutukolesha bualu adi aleja ne: makenga kaena umvuija ne: Yehowa mmutukuatshile tshiji to. Makenga adi atupesha mpunga wa kuleja mutudi balamate bumfumu bua Yehowa. (Nsu. 27:11) Patudi tunanukila ne lulamatu, tudi tusankisha Yehowa ne ditekemena dietu dia matuku atshilualua didi dikole bikole. (Bala Lomo 5:3-5.) Malu avua mafikile Yobo adi atuleja “mudi Yehowa muikale ne dinanga dikole ne luse.” (Yak. 5:11) Tuetu balamate bumfumu bua Yehowa, neatufute. Kumanya bualu ebu kudi kutuambuluisha bua “kutantamena malu onso ne lutulu ne disanka.”​—Kolos. 1:11.

UTUISHILE MÊSU KU MALU A MUSHINGA

16. Bua tshinyi tudi ne bua kuvuluka ne: dibingishibua dia bumfumu bua Yehowa didi ne mushinga wa bungi?

16 Mbulelela ne: bidi mua kuikala bikole bua kuimanyina pa dibingishibua dia bumfumu bua Yehowa patudi mu ntatu. Nansha ntatu mikese idi mua kumueneka bu minene tuetu tutamba kuyelela meji. Tudi ne bua kuvuluka misangu yonso mudibi ne mushinga bua kulamata bumfumu bua Nzambi nansha tuetu mu ntatu ya mushindu kayi.

17. Mmunyi mudi kuikala ne bia bungi bia kuenza mu mudimu wa Yehowa kuambuluisha bua kutuishila mêsu pa bualu budi menemene ne mushinga?

17 Kudifila bikole mu mudimu wa Yehowa kudi mua kutuvuluija bualu budi ne mushinga menemene. Tshilejilu, muanetu wa bakaji kampanda diende Renee, uvua ne disama dikole divua dilenge tujilu tua mu buongo, mubidi uvua umukuyila dîba dionso, ne uvua kabidi ne disama dia kansere. Pavuaye mu lupitadi, uvua uyisha bantu bavua benzamu mudimu, babedi bakuabu ne bantu bavua balua kubamona. Umue musangu pavua Renee mushale mu lupitadi mbingu ibidi ne tshitupa, wakayisha mêba 80. Nansha muvua Renee mumanye ne: uvua ne bua kufua, kavua mupue bualu buvua menemene ne mushinga muoyo to. Kulamata bumfumu bua Yehowa kuvua kumupeshe ditalala.

18. Tshivua tshifikile Jennifer tshidi tshitulongesha tshinyi bua dilamata bumfumu bua Yehowa?

18 Tudi kabidi mua kulamata bumfumu bua Yehowa patudi tutantamena ntatu mitambe bukese ya ku dituku ne ku dituku. Muanetu wa bakaji kampanda diende Jennifer wakenza matuku asatu ku tshipalu tshia ndeke muindile ndeke bua kupingana kuabu. Bu muvuabu benda bashintulula dituku dia luendu, Jennifer wakadiumvua mushikile ne udimona nkaya. Jennifer uvua mua kutuadija kunyingalala bua tshivua tshimufikile. Pamutu pa kuenza nanku, wakasambila Yehowa bua amuambuluishe bua kuyisha bantu bakuabu bavua bindile pabu ndeke ku tshipalu aku lumu luimpe. Wakafika ku diyisha bantu ba bungi ne ku dipesha bantu mikanda ya bungi. Jennifer wakamba ne: “Ngakajingulula ne: Yehowa uvua mumbeneshe nansha mumvua mu lutatu ne wakampesha bukole bukumbane bua kumanyisha dîna diende mu mushindu muakane.”

19. Mbualu kayi budi buambuluisha bua kumanya batendeledi balelela?

19 Anu bantu ba Yehowa ke badi bulelela bajingulule mushinga udi nawu bumfumu bua Yehowa. Dijingulula bualu ebu didi dileja mudibu batendeledi balelela. Nunku yonso wa kutudi udi ne bua kutungunuka ne kulamata bumfumu bua Yehowa.

20. Mmunyi mudi Yehowa umvua bua bionso biudi wenza bua kulamata bumfumu buende?

20 Yehowa udi umona bionso biudi wenza bua kulamata bumfumu buende paudi umuenzela mudimu ne lulamatu ne utantamena ntatu, ne udi ubiangata ne mushinga. (Mis. 18:25) Tshiena-bualu tshidi tshilonda netshiumvuije malu makuabu adi aleja bua tshinyi mbikumbane bua wewe kulamata bumfumu bua Yehowa ne muudi mua kubulamata mu malu onso.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu