TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 49
Yehowa neandamune masambila anyi anyi?
“Nenumbikile, nenulue ne nenundombe mu disambila, ne meme nennuteleje.”—YEL. 29:12.
MUSAMBU WA 41 Umvuaku kulomba kuanyi
KADIOSHAa
1-2. Bua tshinyi tudi mua kuela meji ne: Yehowa kena wandamuna masambila etu?
“IKALA ne disanka dipite bungi mu Yehowa, yeye neakukumbajile majinga a muoyo webe.” (Mis. 37:4) Eu si mmulayi muimpe wa dikema! Kadi mbimpe tuetu kutekemena bua Yehowa kutupesha tshintu tshionso tshitudi tumulomba diakamue anyi? Bua tshinyi mbimpe tudiele lukonko elu? Tumonayi bilejilu ebi. Muanetu wa bakaji mujike udi usambila bua kuya ku Kalasa ka bamanyishi ba Bukalenge. Kadi wenza bidimu bia bungi kabayi bamubikila to. Muanetu wa balume udi usambila, ulomba Yehowa bua umvue bimpe ku disama diende dikole bua amone mua kumuenzela mudimu wa bungi mu tshisumbu. Kadi disama diende ki ndijike to. Baledi bena Kristo badi basambila bua muanabu ikale wenzela Yehowa mudimu. Kadi muanabu udi ulekela kumuenzelawu.
2 Pamuapa wewe pebe ukadi mulombe Yehowa tshintu kadi kuyi mutshipete to. Bua bualu abu udi mua kufika too ne kudiamba ne: Yehowa udi wandamuna anu bakuabu. Peshi udi mua kutuadija kuela meji ne: udi ne bua kuikala muenze tshilema. Ke muvua Janiceb muele meji nanku. Yeye ne bayende bavua basambila bua kuya ku Betele. Udi wamba ne: “Mvua mutuishibue ne: kakuvua mua kupita matuku a bungi kabayi batubikile to.” Kadi bidimu ne bidimu bia kapita, kabayi anu bababikile to. Janice udi wamba ne: “Ngakumvua bibi. Meme kutuadija kusamisha mutu bikole ndiebeja ne: Mbualu bubi kayi bumvua muenzele Yehowa? Mvua musambile bikole bua kuya ku Betele. Kadi bua tshinyi kavua muandamune disambila dianyi?”
3. Ntshinyi tshituamona mu tshiena-bualu etshi?
3 Kudi misangu itudi mua kudiebeja bikala Yehowa ni udi uteleja masambila etu. Nansha batendeledi ba Yehowa ba lulamatu ba kale bavua badiebeja pabu nanku. (Yobo 30:20; Mis. 22:2; Hab. 1:2) Ntshinyi tshidi tshikujadikila ne: Yehowa neandamune masambila ebe? (Mis. 65:2) Bua kuandamuna lukonko elu, mbimpe tuanji tuandamune nkonko isatu eyi: 1) Ntshinyi tshitudi mua kutekemena bua Yehowa atuenzele? 2) Ntshinyi tshidi Yehowa utulomba? 3) Bua tshinyi tudi ne bua kushintulula malu atudi tumulomba?
NTSHINYI TSHITUDI MUA KUTEKEMENA BUA YEHOWA ATUENZELE?
4. Bilondeshile Yelemiya 29:12, ntshinyi tshidi Yehowa utulaya bua kuenza?
4 Yehowa mmulaye bua kuteleja masambila etu. (Bala Yelemiya 29:12.) Bu mudi Yehowa munange batendeledi bende ba lulamatu, neateleje masambila abu. (Mis. 10:17; 37:28) Nansha nanku, kabiena biumvuija ne: neatupeshe tshionso tshitudi tumulomba to. Bua kupeta bintu bikuabu bitudi balombe Yehowa, pamuapa bimpe kuindila too ne mu bulongolodi bupiabupia.
5. Ntshinyi tshitu Yehowa wanji utangila patudi tusambila? Umvuija.
5 Yehowa udi wanji utangila bikala bitudi tumulomba ni bidi bipetangana ne disua diende. (Yesh. 55:8, 9) Yehowa musue kabidi kuwuja buloba tente ne bantu badi ne disanka, bikala mu buobumue ku bukokeshi buende. Kadi Satana yeye udi wamba ne: bantu nebikale ne disanka bobu badikokesha nkayabu. (Gen. 3:1-5) Yehowa mmuanyishile bantu bua kudikokesha bua kuleja mudi Satana muena dishima. Bukokeshi bua bana ba bantu ke budi butukebela ntatu itudi nayi lelu. (Muam. 8:9) Ke bua tshinyi tudi tumvua tshidi Yehowa kayi utujikijila ntatu yonso lelu. Yehowa yeye muenze nanku, bamue bantu badi mua kuamba ne: makokeshi adiku adi akokesha bimpe bualu mmakumbane bua kujikija ntatu ya bantu.
6. Bua tshinyi mbimpe tuikale batuishibue ne: Yehowa neikale anu utuenzela malu mu mushindu muakane udi uleja mudiye mutunange?
6 Yehowa udi mua kuandamuna masambila adi mafuanangane mu mishindu mishilangane. Tshilejilu, pavua mukalenge Hezikiya usama bikole menemene, wakalomba Yehowa bua amuondope. Yehowa wakateleja disambila diende, kumuondopaye. (2 Bak. 20:1-6) Kadi pavua mupostolo Paulo musengelele Yehowa bua amumbushe “dieba mu mubidi,” pamuapa disama, Yehowa kavua mujikije lutatu luende alu to. (2 Kol. 12:7-9) Tumone kabidi tshilejilu tshia mupostolo Petelo ne Yakobo. Mukalenge Helode uvua usua kubashipa bonso. Bena mu tshisumbu bakasambila bua Petelo pamuapa ne bua Yakobo. Kadi bakashipa Yakobo, Petelo yeye bavua bamusungile kudi muanjelu. (Bien. 12:1-11) Tudi mua kudiebeja ne: ‘Bua tshinyi Yehowa uvua musungile Petelo kadi kayi musungile Yakobo?’ Bible ki mmuakule bua bualu abu to.c Tshia kumanya tshidi ne: njila ya Yehowa itu ‘anu miakane.’ (Dut. 32:4) Tudi bamanye kabidi ne: Yehowa uvua ubanyisha bonso. (Buak. 21:14) Kudi misangu itudi mua kutuilangana ne lutatu lutuvua katuyi batekemene to. Bu mutudi batuishibue ne: mushindu utu Yehowa wandamuna masambila etu utu anu muakane ne udi uleja dinanga, katuakudiabakena bua mushindu watuandamunaye to.—Yobo 33:13.
7. Ntshinyi tshitudi ne bua kuepuka? Bua tshinyi?
7 Ki mbimpe kufuanyikija nsombelu wetu ne wa bakuabu to. Tshilejilu, tudi mua kulomba Yehowa bua atuambuluishe mu mushindu kampanda musunguluke, kadi kayi anu utuandamuna to. Pashishe, tulua kumvua ne: muntu mukuabu uvua mulombe pende Yehowa bualu bua muomumue abu ne bimueneka bu ne: Yehowa mmumuandamune. Ke tshivua tshifikile muanetu Anna, wakasambila bua bayende Matthew uvua ne disama dia kansere umvue bimpe. Anu mu tshikondo atshi, bana betu bakuabu ba bakaji babidi bakavua bakulakaje bavua pabu ne disama dia kansere. Anna wakasambila bikole bua bayende ne bua bana betu abu. Bana betu ba bakaji abu bakumvua bimpe, kadi bayende wakafua. Kumpala Anna wakadiebeja ne: Pikala bana betu abu bumvue bimpe bualu Yehowa mmubambuluishe, bua tshinyi ki mmuandamune masambila anyi bua bayanyi umvue bimpe? Bulelela budi ne: katuena bamanye muvua bana betu abu bafike kudiumvua bimpe to. Tshitudi bamanye ntshia ne: Yehowa neajikije makenga onso bua kashidi ne udi ujinga bikole bua kubisha balunda bende ku lufu.—Yobo 14:15.
8. a) Bilondeshile Yeshaya 43:2, Yehowa utu utuambuluisha mushindu kayi? b) Disambila didi dituambuluisha mushindu kayi patudi mu ntatu mikole? (Tangila filme wa ne: Disambila didi dituambuluisha bua kutantamena ntatu.)
8 Yehowa neikale anu utuambuluisha. Bu mudi Yehowa Tatu wetu mutunange, katu musue kutumona tukenga to. (Yesh. 63:9) Nansha nanku, katu utuepula ku ntatu yonso idi mua kutufikila idi bu misulu anyi ndimi ya kapia to. (Bala Yeshaya 43:2.) Kadi mmulaye bua kutuambuluisha bua ‘tupitshilamu bimpe.’ Kakulekela ntatu ayi itutshibuila panshi bua kashidi to. Utu utupesha kabidi nyuma wende muimpe bua tumone mua kunanukila. (Luka 11:13; Filip. 4:13) Nanku, tuikale batuishibue ne: neatupeshe bionso bitudi tukengela bua tumone mua kunanukila ne kushala bamulamate.d
NTSHINYI TSHIDI YEHOWA UTULOMBA?
9. Bilondeshile Yakobo 1:6, 7, bua tshinyi mbimpe tuitabe ne: Yehowa neatuambuluishe?
9 Yehowa udi utulomba bua tumueyemene. (Eb. 11:6) Imue misangu tudi mua kumona bu ne: katuena mua kunanukila mu ntatu itudi nayi to. Tudi mene mua kutuadija kuelakana bikala Yehowa mua kutuambuluisha. Kadi Bible udi utuambila ne: Ku diambuluisha dia bukole bua Nzambi tudi mua “kubanda pa tshimanu.” (Mis. 18:29) Nanku pamutu pa tuetu kushala tuelakana, mbimpe tuikale tusambila batuishibue ne: Yehowa neandamune masambila etu.—Bala Yakobo 1:6, 7.
10. Fila tshilejilu tshia mutudi mua kuenza malu adi apetangana ne masambila etu.
10 Yehowa udi utulomba bua tuikale tuenza malu adi apetangana ne masambila etu. Tshilejilu, muanetu wa balume udi mua kulomba Yehowa bua amuambuluishe bua bamupeshe matuku a dikisha ku mudimu bua amone mua kubuela mu mpungilu wa rejon. Mmunyi mudi Yehowa mua kuandamuna disambila adi? Udi mua kumupesha dikima dikumbane dia kuyukila ne mfumuende wa mudimu. Kadi bidi bilomba muanetu au aye kulomba mfumuende au. Pamuapa enze nanku misangu ya bungi anyi alombe muena mudimu nende bua enze mudimu pa muaba wende. Koku mushindu, udi mua kulomba bua bamukosa difutu bua matuku a dikisha adiye muangate.
11. Bua tshinyi tudi ne bua kusambila misangu ne misangu bua malu adi matutonde?
11 Yehowa udi utulomba bua tuikale tusambila misangu ya bungi bua malu adi matutonde. (1 Tes. 5:17) Yezu wakamba ne: Yehowa kakutupesha diakamue bimue bintu bitudi tumulomba to. (Luka 11:9) Nansha nanku katutshioki to! Sambila misangu yonso ne muoyo mujima. (Luka 18:1-7) Patudi tutungunuka ne kulomba Yehowa tshintu kampanda tudi tumuleja ne: tshintu atshi tshidi ne mushinga wa bungi. Tudi tuleja kabidi mutudi tuitabuja ne: Yehowa udi ne bukole bua kutuambuluisha.
BUA TSHINYI TUDI NE BUA KUSHINTULULA AMUE MALU ATUDI TULOMBA?
12. a) Ndukonko kayi lutudi mua kudiela bua malu atudi tulomba mu disambila? Bua tshinyi? b) Mmunyi mutudi mua kuleja ne: tudi tunemeka Yehowa patudi tusambila? (Tangila kazubu ka “Masambila anyi adi aleja mundi nnemeka Yehowa anyi?”)
12 Yehowa yeye kayi mutupeshe bitudi tumulomba, tudiele nkonko isatu eyi: Lua kumpala, ‘Ndiku ndomba tshintu tshimpe anyi?’ Pa tshibidilu tutu tuela meji ne: tuetu ke badi bamanye tshidi tshitambe buimpe buetu. Kadi bintu bitudi tumulomba kabitu pamuapa bilua kutuambuluisha to. Tuetu tusambila bua lutatu kampanda, kudi mua kuikala mushindu mutambe buimpe wa kulujikija kupita utudi tulomba au. Bimue bintu bitudi tulomba kabitu pamuapa bipetangana ne disua dia Yehowa to. (1 Yone 5:14) Tshilejilu, tuanji tuakulabi bua baledi batukavua batele kuulu eku. Bavua balomba Yehowa bua muanabu ikale anu umuenzela mudimu. Bualu buvuabu balomba abu buvua bumueneka ne: buvua buimpe. Kadi Yehowa kakutuenzeja bua kumuenzela mudimu to. Mmusue bua tuetu bonso too ne bana betu tusungule bua kumuenzela mudimu. (Dut. 10:12, 13; 30:19, 20) Nunku baledi abu bavua mua kulomba Yehowa bua abambuluishe bua malu avuabu balongesha muanabu amusake bua kunanga Yehowa ne alue mulunda wende.—Nsu. 22:6; Ef. 6:4.
13. Bilondeshile Ebelu 4:16, ndîba kayi diatuambuluisha Yehowa? Umvuija.
13 Lukonko luibidi ludi ne: ‘Etshi ntshikondo tshimpe tshia Yehowa kuandamuna dilomba dianyi anyi?’ Tudi mua kumona ne: mbimpe Yehowa andamune disambila dietu anu dîba ditudi bamulombe adi. Tshia kumanya ntshia ne: Yehowa mmumanye tshikondo tshitambe buimpe tshiatuandamunaye. (Bala Ebelu 4:16.) Tuetu katuyi bapete tshitudi tulomba Yehowa anu dîba ditudi batshilomba adi, tudi mua kuela meji ne: ‘mmubenge.’ Pabi mmusue bua ‘tuanji tuindile.’ Tuvulukabi bua muanetu uvua musambile bua Yehowa amuondope. Bu Yehowa mumuondope mu tshishima, Satana uvua mua kuamba ne: muanetu au mmutungunuke ne kuenzela Yehowa mudimu anu bualu mbamuondope. (Yobo 1:9-11; 2:4) Bualu bukuabu, Yehowa ukadi muteke tshikondo tshiajikijaye masama onso. (Yesh. 33:24; Buak. 21:3, 4) Kadi bua mpindieu katutekemenyi ne: neatuondope mu tshishima to. Nunku muanetu au uvua mua kulomba Yehowa bua amupeshe bukole ne ditalala dia mu lungenyi bua ananukile mu disama adi ne atungunuke ne kumuenzela mudimu ne lulamatu.—Mis. 29:11.
14. Tshilejilu tshia Janice tshidi tshikulongesha tshinyi?
14 Vuluka bualu bua Janice uvua musambile bua kuya ku Betele. Bidimu bitanu biakapita bua yeye kushisha kujingulula ne: Yehowa uvua muandamune disambila diende. Udi wamba ne: “Tshikondo tshionso atshi, Yehowa uvua undongesha malu a bungi; mmungambuluishe kabidi bua kulua muena Kristo muimpe. Bivua bikengela ngikale mmueyemena bikole. Bivua bikengela ngakaje mushindu wanyi wa kudilongela Bible ne ngikale ne disanka dia mu muoyo nansha meme ngenzela Yehowa mudimu muaba kayi.” Pashishe bakamutuma yeye ne bayende mu mudimu wa butangidi bua tshijengu. Janice udi uvuluka bualu abu wamba ne: “Yehowa uvua muandamune masambila anyi kadi ki mmushindu umvua mutekemene to. Bivua bituangate matuku bua kushisha kumona ne: mushindu uvua Yehowa muandamune masambila etu uvua muimpe, ndi ne dianyisha dia bungi bua kumona mudi Yehowa mmunange ne ungenzela malu ne bulenga.”
Wewe mumone ne: paudi usambila Yehowa ki mmukupeshe tshiudi ulomba, mulomba tshintu tshia tshianana. (Tangila tshikoso tshia 15)f
15. Bua tshinyi imue misangu mbimpe kubenga kulomba malu masunguluke mu disambila? (Tangila kabidi bimfuanyi.)
15 Lukonko luisatu ludi ne: ‘Ndiku mua kusambila bua tshintu tshikuabu anyi?’ Nansha mudibi kabiyi bibi bua kulomba bualu kampanda busunguluke, imue misangu mbimpe tuetu kabenga kulomba malu masunguluke bua kufika ku dimona tshidi Yehowa musue buetu. Tuakulabi bua muanetu wa bakaji uvua mulombe bua kuya ku Kalasa ka bamanyishi ba Bukalenge. Uvua musue kuya ku Kalasa bua amone mua kuya kuambuluisha muaba udibu dijinga ne bamanyishi. Pavuaye usambila bua kuya ku kalasa apu, uvua mua kulomba kabidi Yehowa bua amuambuluishe ajingulule mishindu mikuabu ya kualabaja mudimu wende. (Bien. 16:9, 10) Pashishe uvua mua kuenza malu avua apetangana ne disambila diende, webeja mutangidi wa tshijengu tshisumbu tshia pabuipi tshivua dijinga ne bampanda-njila ba bungi. Anyi uvua mua kufundila biro bia Betele webeja bua kumanya muaba udibu dijinga ne bamanyishi.e
16. Tudi ne bua kutuishibua bua bualu kayi?
16 Anu mutudi bamone, mbimpe tutuishibue ne: Yehowa neandamune masambile etu mu mushindu muakane udi uleja ne: mmutunange. (Mis. 4:3; Yesh. 30:18) Imue misangu Yehowa udi mua kutuandamuna mu mushindu utudi katuyi batekemene to. Kadi Yehowa kakupanga kuteleja masambila etu to. Mmutunange bikole. Kakutulekela tupueka ne mâyi to. (Mis. 9:10) Nunku tutungunukayi ne ‘kumueyemena bikondo bionso,’ tumupumuina mioyo yetu mu disambila.—Mis. 62:8.
MUSAMBU WA 43 Disambila dia kuela Nzambi tuasakidila
a Mu tshiena-bualu etshi, netumone bua tshinyi mbimpe tuikale batuishibue ne: Yehowa neikale anu wandamuna masambila etu mu mushindu muakane udi uleja ne: mmutunange.
b Tudi bashintulule amue mêna.
c Tangila tshiena-bualu tshia ne: “Eyemena mushindu utu Yehowa wenza malu” mu Tshibumba tshia nsentedi tshia ngondo 2 wa 2022, tshik. 3-6.
d Bua kumanya malu makuabu a mudi Yehowa utuambuluisha bua kunanukila mu ntatu, tangila filme wa Disambila didi dituambuluisha bua kutantamena ntatu udi mu jw.org.
e Bua kumanya malu a kuenza bua kuambuluisha mu teritware wa filiale mukuabu, tangila mukanda wa Balongolola bua kuenza disua dia Yehowa, nshap. 10, tshik. 6-9.
f DIUMVUIJA DIA BIMFUANYI: Bana betu ba bakaji babidi basambila kumpala kua kuwuja dilomba dia kuya ku Kalasa ka bamanyishi ba Bukalenge. Pashishe badi babikila umue, kabayi babikila mukuabu to. Pamutu pa muanetu udibu kabayi babikile au kubungama bikole, udi ulomba Yehowa bua amuambuluishe amanye mishindu mikuabu ya kualabaja mudimu wende. Pashishe udi ufundila biro bia filiale mukanda bua kuya kuambuluisha muaba udibu dijinga ne bamanyishi.