TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • re nshap. 11 dib. 54-58
  • Dîna diebe didi mu mukanda wa muoyo anyi?

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Dîna diebe didi mu mukanda wa muoyo anyi?
  • Buakabuluibua—Nkomenu wabu munene ukadi pabuipi!
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Udi ulua “bu muibi”
  • “Amue mêna”
  • Mafunda bua kashidi mu mukanda wa muoyo!
  • Umvua tshidi nyuma wamba!
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2003
  • Disokolola dia bualu bunsantu busokoka
    Buakabuluibua—Nkomenu wabu munene ukadi pabuipi!
  • “Tungunuka ne kulama bikole biudi nabi”
    Buakabuluibua—Nkomenu wabu munene ukadi pabuipi!
  • Kristo udi wambila bisumbu malu
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2003
Tangila bikuabu
Buakabuluibua—Nkomenu wabu munene ukadi pabuipi!
re nshap. 11 dib. 54-58

Nshapita wa 11

Dîna diebe didi mu mukanda wa muoyo anyi?

SARDE

1. Nnsombelu kayi wa mu nyuma udi nende tshisumbu tshia ku Sarde, ne mmunyi mudi Yezu utuadija mukenji wende?

MUTANTSHI wa kilometre 48 ku sud wa tshimenga tshipiatshipia tshia matuku aa tshia Akhisar (Tiatire) kuvua tshisumbu tshia ku Sarde tshidi Yezu mutumbishibue utumina mukenji udi ulonda eu. Mu siekele muisambombo kumpala kua bikondo bietu ebi, tshimenga etshi tshivua tshimamuende wa bukalenge tshiena lutambishi tshia bukalenge bua Lydie ne bua mukalenge Crésus, uvua ne bubanji bua dikema. Mu tshikondo tshia Yone, Sarde uvua mujike lumu luende luonso, ne bulengele buende bua kale mu bukokeshi bua Crésus buvua bushadile ku Miyuki ya bantu. Bia muomumue, tshisumbu tshia bena nkristo tshia ku Sarde tshivua mu bupele bua mu nyuma. Bua musangu wa kumpala, Yezu kêna utuadija mukenji wende ne diela ka-lumbandi nansha. Kadi, udi wamba ne: “Ne kudi muanjelu wa tshisumbu tshidi ku Sarde, funda ne: Mona tshidi eu udi ne spiritu muanda-mutekete ya Nzambi ne mitoto muanda-mutekete wamba: ‘Ndi mumanye bienzedi biebe, ndi mumanye ne: udi muende lumu lua muudi ne muoyo, kadi udi mufue.’”​—Buakabuluibua 3:1.

2. (a) Kuikala kua Yezu ne “spiritu muanda-mutekete,” kudi kumvuija tshinyi bua bena nkristo ba ku Sarde? (b) Ndumu kayi ludi nalu tshisumbu tshia ku Sarde, kadi nsombelu mulelela udi mushindu kayi?

2 Bua tshinyi Yezu udi udimanyisha bu eu “udi ne spiritu muanda-mutekete”? Bualu spiritu eyi idi ileja spiritu munsantu wa Yehowa udi utumika mu tshiuwidi tshiende tshionso. Pashishe, Yone udi uyifuanyikija kabidi ne “mêsu muanda-mutekete,” abi bidi bileja lumonu lukole lupesha Yezu kudi spiritu munsantu wa Nzambi. (Buakabuluibua 5:6) Nenku, udi ne bukole bua kusokolola ne bua kuakaja nsombelu nansha wa mushindu kayi. (Matayi 10:26; 1 Kolinto 4:5) Tshisumbu tshia ku Sarde ntshiende lumu lua muditshi ne muoyo, tshikumbaja mudimu muvule. Kadi, Yezu udi mua kumona se: ntshifue mu nyuma. Mbimueneke ne: benamu bavule mbapone mu dipungila difuanangane ne divuabo nadi kumpala kua kuluabo bena nkristo.​—Fuanyikija ne Efeso 2:1-3; Ebelu 5:11-14.

3. (a) Bua tshinyi “muanjelu wa tshisumbu tshidi ku Sarde” uvua ne bua kuangata nangananga ne mushinga muanda wa se: Yezu udi ne “mitoto muanda-mutekete”? (b) Mmubelu kayi mukole udi Yezu upesha tshisumbu tshia ku Sarde?

3 Yezu udi kabidi uvuluija “muanjelu wa tshisumbu tshidi ku Sarde” ne: Yeye ke udi ne “mitoto muanda-mutekete.” Mmukuate bakulu aba ba tshisumbu mu tshianza tshiende tshia balume, mbuena kuamba ne: udi ne bukokeshi bua kubalombola mu mudimu wabo wa bulami. Bakulu aba badi ne bua kushindika mitshima yabo pa tshisumbu tshia mikoko bua ‘kumanya menemene luidi luayi.’ (Nsumuinu 27:23) Nenku, bavua ne bua kuteya ntema mikole ku mêyi a Yezu adi alonda aa: “Utabale ne ukoleshe bintu bidi bishale ne bikavua pabuipi ne kufua, bualu tshivua musangane bienzedi biebe bikumbane tshishiki kumpala kua Nzambi wanyi. Nenku, tungunuka ne kuvuluka mushindu uuvua mupete ne mumvue; tungunuka ne kubilama, ne unyingalale. Eyowa, biwapanga kubiika, nemvue bu muibi, ne kuakumanya nansha kakese dîba dingavua kuudi.”​—Buakabuluibua 3:2, 3.

4. Mmunyi muvua mêyi a Petelo ne bua kuambuluisha tshisumbu tshia ku Sarde bua ‘kukolesha bintu bidi bishale?’

4 Bakulu ba ku Sarde bavua ne bua kuvuluka disanka divuabo nadi pa kulonga bulelela ne mabenesha avuabo bapete. Pabi, mpindieu, mbafue pa bidi bitangila mudimu wa mu nyuma. Muendu wa tshisumbu tshiabo udi ubuitshidila bua dipanga dia midimu ya ditabuja. Bidimu bivule kumpala, mupostolo Petelo uvua mufundile bisumbu bia ku Azi (pamue ne tshia ku Sarde mudibi bimueneka), bua kujula munda muabo dianyisha bua lumu luimpe lua butumbi luvua bena nkristo banyishe ne luvua lumanyishibue ne “spiritu munsantu mutuma biangatshile mu diulu”​—muine eu muleja mpala kudi spiritu muanda-mutekete ya mu tshikena-kumona tshia Yone. Petelo uvua kabidi uvuluija bena nkristo abo ba ku Azi ne: bavua bena ‘tshisa tshisungula, bukalenge bua bakuidi, ditunga dinsantu, tshisamba tshidianjila kufunkuna bua kuikalatshi bumpianyi bua pa buabo, bua bobo kumanyisha ngikadilu milenga ya eu wakababikila ku mîdima bua kubabueja mu butoke buende bua dikema.’ (1 Petelo 1:12, 25; 2:9) Pa kueleela meji pa malelela aa a mu nyuma, tshisumbu tshia ku Sarde netshisakibue ku dinyingalala ne ku ‘dikolesha bintu bidi bishale.’​—Fuanyikija ne 2 Petelo 3:9.

5. (a) Dianyisha dia bena nkristo ba ku Sarde dikavua mu tshitupa kayi? (b) Ntshinyi tshiabafikila biabengabo kuandamuna bimpe ku mubelu wa Yezu?

5 Bua mpindieu, dianyisha ne dinanga diabu bua bulelela mbifuanangane ne kapia kakadi pabuipi ne kujima. Anu makala makese ke atshidi akenka. Yezu udi ubakankamija bua kuela kapia mupuya, kukasonsola bua kateme, kunyingalala bua mpekatu ivua dilengulula diabo dibafikishe ku dienza ne kulua tshiakabidi tshisumbu tshia mu nyuma tshidi ne muoyo. (Fuanyikija ne 2 Timote 1:6, 7.) Patupu, palua Yezu kubajikila kabiyi bitekemena​—“bu muibi”—​bua kukumbaja dilumbuluisha, tshisumbu tshia ku Sarde katshiakuikala tshidilongolole nansha.​—Matayi 24:43, 44.

Udi ulua “bu muibi”

6. Mmunyi muvua Yezu mulue “bu muibi” mu 1918, ne wakasangana aba bavua badiamba mudibo balongi bende mu nsombelu kayi?

6 Didimuija dia Yezu dia se: nealue “bu muibi” didi kabidi ditangila tshikondo tshietu etshi. Divua ne diumvuija dia pa buadi bua bena nkristo batshivua ne muoyo mu dituku dia Mukalenge. Tshitupa tshîpi kunyima kua 1914, mulayi wa Malaki udi ulonda eu wakakumbana: “Yehowa wa biluilu udi wamba ne: ‘Mu tshitupa tshîpi, Mukalenge mulelela nealue mu ntempelo Wende, yeye unudi nukeba, ne mutuadi wa mikenji wa tshiovo unudi nusankidila. Monayi, nealue bushuwa.’” (Malaki 3:1; Buakabuluibua 1:10) Bu mudiye “mutuadi wa mikenji wa tshiovo,” Yezu mmuvue kukontolola ne kulumbuluisha aba bavua badiamba mudibo balongi bende. (1 Petelo 4:17) Mu tshikondo atshi, peshi mu 1918, bukua-buena-nkristo buvua bubuelakana mu dimuangalaja mashi mu Mvita ya Kumpala ya buloba bujima, ne buvua bufue bulelela mu nyuma. Nansha bena nkristo balelela bavua bamanyisha lumu luimpe ne mitalu kumpala kua mvita, bakabuela mu tshikondo tshia dibungila mu nyuma. Bamue ba ku bakulu babu bavua bedibue mu lukanu ne mudimu wa buambi wakimana. Spiritu wa Yehowa pakabishaye bena nkristo aba [ku tulu] tshidimu tshiakalonda, buonso kabavua badiakaje nansha. Anu bu bakaji tumama bapote ba mu mufuanu wa Yezu, kuvua bavua kabayi badilongolole mu nyuma bua kukumbaja mudimu wa Yehowa. Kadi, diakalenga, pa kulonda tshilejilu tshia bakaji tumama badimuke, ba bungi bavua bangate ne mushinga didimuija edi dia Yezu: “Nushale batabale, bualu kanuena bamanye dituku anyi dîba.”​—Matayi 25:1-13.

7. Bua tshinyi bena nkristo badi ne bua kushala batabale lelu’eu?

7 Dikengedibua bua muena nkristo dia kushala mutabale kadivua dijike ku ntuadijilu wa dituku dia Mukalenge. Mu mulayi wende munene pa “tshimanyinu pikala malu aa wonso ne bua kufika ku nshikidilu wawu,” Yezu udi ufila didimuija edi dikole: “Bua dituku adi, anyi bua dîba adi, muntu nansha umue ki mmubimanye . . . Tungunukayi ne kutentekela, nuikale batabale, bualu kanuena bamanye dîba diakumbana tshikondo tshijadika. Kadi, bindi nnuambila nuenu, ndi mbiambila buonso: Nushale batabale.” (Mako 13:4, 32, 33, 37) Eyowa, too ne ku dîba dijadika, yonso wa kutudi, nansha yeye muena mu bashadile bela manyi anyi muena mu musumba munene, udi ne bua kushala mutabale ne kutantamena dipona mu tulu tua mu nyuma. Palua dituku dia Yehowa “bu muibi munkatshi mua butuku,” tudiku mua kusanganyibua batabale menemene, bua kupeta dilumbuluisha dilenga!​—1 Tesalonike 5:2, 3; Luka 21:34-36; Buakabuluibua 7:9.

8. Mmunyi mudi kasumbu ka Yone kakankamija tshisamba tshia Nzambi lelu’eu bua kuikalatshi ne muoyo mu nyuma?

8 Lelu’eu, kasumbu ka Yone kine nkamanye bimpe dikengedibua dia kukankamija basadidi ba Nzambi bua kuikalabo ne muoyo mu nyuma. Bua kabingila aka, bisangilu bia pa buabi mbilongolola pa buloba bujima misangu mipite pa ibidi ku tshidimu. Matuku ashadi aa, bua mpuilu ya distrike 2 981 ya tshidimu kampanda, bungi bua bateleji buvua bua bantu 10 953 744, ne bena kuitabuja bapiabapia 122 701 bavua batambushibue. Kukadi siekele mujima ne pa mutu, kasumbu ka Yone kadi katumika ne tshibejibeji tshia Tshibumba tshia Nsentedi bua kumanyisha dîna ne dilongolola dia Yehowa. Bua makengeshibua a tshikisu avua mamueneke munkatshi mua mvita ibidi ya pa buloba bujima, Tshibumba tshia Nsentedi (angl.) tshivua tshipuijile Bantemu ba Yehowa mitalu mivule mitambe ku diambuluisha dia biena-bualu bu mudi “Ba disanka ng’aba badi kabayi batshina” (1920), “Dibikidibua ku mudimu” (1926) ne “Dipangila dia dikengeshibua” (1942).

9. (a) Nnkonko kayi idi bena nkristo buonso ne bua kudiebeja? (b) Ndikankamija kayi divua Tshibumba tshia Nsentedi tshifile?

9 Anu bu bena nkristo ba tshisumbu tshia ku Sarde, bena mu bisumbu bia lelu’eu buonso badi ne bua kudikonkonona ku musangu ne ku musangu. Buonso buetu tudi ne bua kutungunuka ne kudiebeja ne: ‘Bienzedi bietu mbikumbane tshishiki’ kumpala kua Nzambi wetu anyi? Kabiyi kulumbuluisha muntu netu, tuetu bine tudiku tudima mmuenenu wa kudipangisha bimue bintu bia ku mubidi ne tuenza madikolela bua kusadila Nzambi ne anyima wetu mujima anyi? Tshibejibeji tshia Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshitukankamija bua kuenza nunku ku diambuluisha dia biena-bualu bia dilonga bu mudi “Nudijadike bienu tshinudi” ne “Katuikadi ne muoyo bua bualu buetu nkayetu.”a Ne diambuluisha dia mu Bible dia mushindu’eu, tukonkononayi ngenyi yetu miondoke ne tuenze madikolela bua kuenda ne budipuekeshi ne mu masambila pa kulama muoyo mutoke kumpala kua Yehowa.​—Misambu 26:1-3; 139:23, 24.

“Amue mêna”

10. Mmêyi kayi a kukankamija nawu avua Yezu muambe bua tshisumbu tshia ku Sarde, ne abi bidi ne bua kututangila ku tshinyi?

10 Mêyi adi alonda aa avua Yezu mutumine tshisumbu tshia ku Sarde adi akolesha ku muoyo bushuwa. Udi wamba ne: “Nansha bikale nenku, udi ne amue mêna ku Sarde, a bantu badi kabayi banyange bilamba biabo bia pa mutu, ne nebende nanyi pamue mu bilamba bia pa mutu bitoke, bualu mbabikumbanyine. Nenku, mutshimunyi nebamuvuadike bilamba bia pa mutu bitoke; ne tshiakukupula nansha kakese dîna diende mu mukanda wa muoyo, kadi nemmanyishe pa kuitaba dîna diende kumpala kua Tatu wanyi ne kumpala kua banjelu bende.” (Buakabuluibua 3:4, 5) Mukenji eu kawenaku ufila dikankamija ne ukolesha dipangadika dietu dia kushala ne lulamatu anyi? Dilengulula dia kasumbu kampanda ka bakulu didi mua kubueja tshisumbu tshijima mu tulu tukole tua mu nyuma. Nansha bikale nanku, bidi mua kumueneka se: bamue benamu badi mua kuenza madikolela ne dikima bua kulama dîna peshi tshikadilu tshiabu tshia bena nkristo tshikezuke ne katshiyi katoba, ke mushindu udibo mua kulama dîna dilenga ku mêsu kua Yehowa.​—Nsumuinu 22:1.

11, 12. (a) Nansha mu tshikondo tshia butontolodi bunene, ntshinyi tshivua bamue benze bua kudilejabo bu “amue mêna” a bena lulamatu ba ku Sarde? (b) Ndipikudibua kayi divua bena nkristo bafuanangane ne blé bapete mu dituku dia Mukalenge?

11 “Bilamba ebi bia pa mutu” bidi bifunkuna buakane bua muntu, bimusunguluja bu muena nkristo. (Fuanyikija ne Buakabuluibua 16:15; 19:8.) Bidi ne bua kuikala dikoleshibua ku muoyo bua Yezu pa kumona se: nansha muvua bavule baleja ngikadilu wa dipanga kuzanzamuka, “amue mêna” anyi bamue bena nkristo bela manyi ba ku Sarde, bavua batungunuka ne kuenza madikolela bua kulama dîna diabu. Bia muomumue, pavua badiambi ba mudibo bena nkristo bakuatshibua bu ku budimbu kudi Babilone Munene, nsangilu wa pa buloba bujima wa bitendelelu bia dishima, munkatshi mua siekele ya butontolodi, kuvu’anu bamue bantu bavua baditatshisha bua kuenza disua dia Yehowa nansha muvuaku buluishi. Bavua bantu bakane bafuanangane ne blé musokoka munkatshi mua tusumbu-sumbu tuvule tufuanangane ne tshisonsa tshibi.​—Buakabuluibua 17:3-6; Matayi 13:24-29.

12 Yezu wakalaya ne: neikale pabuipi ne bena nkristo aba badi bafuanangane ne blé “matuku wonso too ne ku nshikidilu wa bulongolodi bua malu.” Mmubamanye bimpe ne mmumanye ne: mbadienzele mêna malenga. (Matayi 28:20; Muambi 7:1) Anjibi kutshinka disanka dia “bamue” bena lulamatu aba batshivua ne muoyo ku ntuadijilu wa dituku dia Mukalenge! Ndekelu wa bionso, bakatapuludibua ne bukua-buena-nkristo bumane kufua mu nyuma e kusangishibua mu tshisumbu tshiakane tshidi tshifuanangane bikole ne tshia Smirne.​—Matayi 13:40-43.

13. Mmabenesha kayi adi mindile bena nkristo bela manyi badi ‘kabayi banyanga bilamba biabo bia pa mutu’?

13 Bena nkristo ba ku Sarde bavua bashale bena lulamatu too ne ku nshikidilu ne bavua kabayi banyange dîna diabo dia bena nkristo bakamona dikumbana dia ditekemena dilenga. Nenku, kunyima kua dijadikibua dia Bukalenge bua Yezu Masiya mu 1914, bakabiishibua ku lufu bua muoyo wa mu nyuma, ne bu batshimunyi, bakabavuadika bilamba bitoke bia pa mutu bu tshimfuanyi tshia buakane kabuyi katoba ne kabuyi kalema. Bu muvuabo bendela mu njila mubumbakane udi ufikisha ku muoyo, difutu diabo nedikale dia kashidi.​—Matayi 7:14; tangila kabidi Buakabuluibua 6:9-11.

Mafunda bua kashidi mu mukanda wa muoyo!

14. “Mukanda wa muoyo” ntshinyi, ne mmêna kayi adimu?

14 “Mukanda wa muoyo” ntshinyi, ne mmêna kayi alamibuamu? Mukanda peshi muvungu wa muoyo udi wakula bua bienzedi bia basadidi ba Yehowa badi batekemena kupeta dipa dia muoyo wa kashidi. (Malaki 3:16) Apa, mu Buakabuluibua, badi bakula nangananga bua mêna a bena nkristo bela manyi. Kadi, mêna a aba badi batekemena kuikala ne muoyo wa kashidi pa buloba adi kabidi mafunda mu mukanda eu. Kabidi, mêna adi mua ‘kukupudibuamu.’ (Ekesode 32:32, 33) Nansha bikale nanku, aba bena mu kasumbu ka Yone badi ne mêna mashale mu mukanda wa muoyo too ne ku lufu luabo nebapiane muoyo wa kashidi mu diulu. (Buakabuluibua 2:10) Mêna awu ke adi Yezu umanyisha pa kuanyisha nangananga kumpala kua Tatuende ne kumpala kua banjelu Bende. Ndifutu kayipu dilenga!

15. Mmunyi mualua bena mu musumba munene kuikala ne mêna abo mafunda mushindu udibo kabayi mua kuakupula mu mukanda wa muoyo?

15 Bena mu musumba munene badi pabo ne mêna mafunda mu mukanda wa muoyo nebafume ku dikenga dinene ne muoyo. Bienzabo midimu ya ditabuja mu Bukalenge bua bidimu tshinunu bua Yezu ne munkatshi mua diteta dikole dia kashikija dialonda, nebafutshibue ne muoyo wa kashidi mu Mparadizu pa buloba. (Danyele 12:1; Buakabuluibua 7:9, 14; 20:15; 21: 4) Mêna abo neashale mafunda mu mukanda wa muoyo mushindu udibo kabayi mua kuakupula nansha kakese. Bu muudi mumanye tshidibo baleje apa ku diambuluisha dia spiritu munsantu, kuakuandamunaku ne musangelu ku dikankamija edi diambulula dia Yezu: “Eu udi ne matshi umvue pende tshidi spiritu wambila bisumbu” anyi?​—Buakabuluibua 3:6.

[Mêyi adi kuinshi]

a Tangila Tshibumba tshia Nsentedi tshia mu dia 15 Kashipu 2005 ne tshia mu dia 15 Luabanya 2005.

[Tshimfuanyi mu dibeji 57]

Dîna diebe dishale padi mu mukanda wa muoyo

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu