TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • re nshap. 37 dib. 267-271
  • Madilu ne disanka ku nshikidilu wa Babilone

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Madilu ne disanka ku nshikidilu wa Babilone
  • Buakabuluibua—Nkomenu wabu munene ukadi pabuipi!
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Bangenda-mushinga badi badilae bakuata madilu
  • Bakuabu badi basanka bua dibutuka diende
  • Kuedibua kua dibue dinene dia mpelu mu mbuu
  • Tshibawu tshia mashi tshikuate buôwa
  • Dibutudibua dia tshimenga tshinene
    Buakabuluibua—Nkomenu wabu munene ukadi pabuipi!
  • “Babulona Munene” nnganyi?
    Bible utu ulongesha tshinyi menemene?
Buakabuluibua—Nkomenu wabu munene ukadi pabuipi!
re nshap. 37 dib. 267-271

Nshapita wa 37

Madilu ne disanka ku nshikidilu wa Babilone

1. Mmunyi muenza “bakalenge ba pa buloba” pabutudibua Babilone Munene mu tshimpitshimpi?

KUBUTUKA kua Babilone Munene ndumu luimpe bua tshisamba tshia Yehowa, kadi kudi ne buenzeji kayi kudi matunga? Yone udi utuambila ne: “Ne bakalenge ba pa buloba bavua benda nende masandi ne bavua ne nsombelu wa buneme bukuate buôwa nebadile ne nebaditute pa tshiadi ne kanyinganyinga bualu buende, patangilabo muîshi wa kuosheka kuende, eku bimanyine pa bule bua ditshina dia kukengakana kuende, bamba ne: ‘Ndiakabi kayipu, ndiakabi kayipu tshimenga tshinene we, Babilone wewe tshimenga tshikole, bualu dilumbuluishibua diebe diafiki anu mu dîba dimue!’”​—Buakabuluibua 18:9, 10.

2. (a) Bu mudi nsengu dikumi ya mu tshimfuanyi ya nyama wa luonji wa dikala dikunze ibutula Babilone Munene, bua tshinyi “bakalenge ba pa buloba” badi badila dijimina diende? (b) Bua tshinyi bakalenge, ne kanyinganyinga kakole mu mutshima, mbimanyine kule ne tshimenga tshifundila tshibawu?

2 Kudila kua matunga kudi mua kukemesha bualu nsengu dikumi ya mu tshimfuanyi ya nyama wa luonji wa dikala dikunze ke idi mibutule Babilone. (Buakabuluibua 17:16) Kadi, mpindieu bu mudi Babilone katshiyiku, “bamfumu ba pa buloba” nebajingulule bushuwa muvuaye ne dikuatshisha kudibo bua kukuba bupole ne dikokela kudi bakokeshibue babo. Bamfumu ba bitendelelu bavua batumbisha mvita, basadila bu babueji ba bantu ku busalayi, ne ku miyuki yabo ya patoke, bakankamija bansongalume bua kudifila bu bena mvita. Bitendelelu bivua bilamika bamfumu banyanguke bunsantu buvuabo badisokoka kunyima kuabu bua kusuya bantu. (Fuanyikija ne Yelemiya 5:30, 31; Matayi 23:27, 28.) Kadi, tutabalele bua se: ne dibungama dikole, bakalenge aba mbimanyine mpindieu kule ne tshimenga tshifundila tshibawu. Kabena bapita kusemena pabuipi natshi bua kutshituadila diambuluisha nansha. Badi ne dibungama pa kumona mudibu batshibutule, kadi ki ndikole menemene to, bua kabavu kudibueja mu njiwu bua bualu buende.

Bangenda-mushinga badi badilae bakuata madilu

3. Mbanganyi bakuabu badi banyingalala bua dijimina dia Babilone Munene, ne mbua tubingila kayi tudi Yone ufila?

3 Ki ng’amu bakalenge ba pa buloba badi banyingalala bua dijimina dia Babilone Munene nansha. “Ne bangenda-mushinga bena ngendu ba pa buloba badi badila ne bakuata madilu bua bualu buende, bualu kakuena muntu udi usumba kabidi bintu biabu bidi biuwule tente mu bibutshilu, bidi biuwule ne ngolo ne argent ne mabue a mushinga mukole ne busanga ne bilamba bia lin muimpe ne bikunzubile ne bia soie ne bikunzubile; ne bintu bia mishindu yonso bienza ne mitshi ya dipembu, ne bintu bia mishindu yonso bisonga bia mibanga ne bintu bia mishindu yonso bia mabaya a mushinga mukole ne bia mutaku, ne bia tshiamu tshifike ne bia tshikalabua; ne sinamome ne mutshi wa amome ne kamonya, ne manyi a manananshi, ne oliban, ne mvinyo, ne manyi a olive, ne bukula butoke bufinuke, ne blé, ne ngombe, ne mikoko; ne tubalu, ne vwatire, ne bapika, ne anyima ya bantu. Eyowa, tshimuma tshimpe tshivua anyima webe ujinga tshiakumbuka kuudi [Babilone Munene], ne bintu bionso bia mushinga muneme ne bintu bionso bilengele biakabutuka nebe, ne kabakubisangana kabidi kashidi.”​—Buakabuluibua 18:11-14.

4. Bua tshinyi “bangenda-mushinga bena ngendu” badi badila Babilone Munene ne bakuata madilu bualu buende kunyima kua dibutuka diende?

4 Bushuwa, Babilone Munene uvua mulunda wa pa muoyo ne musumbi munene wa bintu bia bangenda-mushinga bena bintu bungi bu mvula. Tshilejilu, nzubu ya badiambike balume ne badiambike bakaji, ne ekleziya ya bukua-buena-nkristo mmilengeja ne bungi buvule bua ngolo, argent, mabue ne mabaya bia mushinga mukole, ne bintu bikuabu bia mushinga mukole, mu kupita kua siekele. Kabidi, bitendelelu bitu bibenesha nsumbilu ukena kudikanda wa bintu ne bukuatshiki bua maluvu mu matuku a difesto dia Noël didi dipuekesha Kristo milongo, ne makuabu matuku adibu babala mudiwu mansantu. Ba-misionere ba bukua-buena-nkristo bakaya ku misoko ya kulekule, e kunzululaku bisalu bipiabipia bua “bangenda-mushinga bena ngendu” ba mu bulongolodi ebu. Mu siekele wa 17 ku Japon, bena Katolike bakafika ne bangenda balombeshi ba bia bungenda ku matunga menyi, bakabuela mu mvita ya difuila maloba. Tshibungu tshia The Encyclopædia Britannica tshidi tshiamba bua mvita ya kashikija yakenzeka muinshi mua lumbu lua Osaka ne: “Biluilu bia Tokugawa biakatuilangana ne muluishi muambule mabendele mafunda tshimanyinu tshia nkuruse ne bimfuanyi bia Mupandishi ne Munsantu Yakobo, Munsantu mukubi wa Espagne.” Biluilu bitshimunyi biakakengesha ne kujima buena Katolike mu ditunga edi. Bia muomumue, Ekleziya kakupeta disanka nansha dimue mu didibueja diende mu midimu ya bulongolodi ebu.

5. (a) Bilondeshile dîyi difume mu diulu, mmu mushindu kayi mudi “bangenda-mushinga bena ngendu” bâse madilu? (b) Bua tshinyi bangenda-mushinga pabu ‘mbimanyine pa bule’?

5 Dîyi difumina mu diulu didi diamba kabidi nunku: “Bangenda-mushinga bena ngendu ba bintu ebi, bakanemena kudiye, nebimanyine pa bule bua ditshina dia kukengakana kuende ne nebadile ne bakuate madilu, bamba ne: ‘Ndiakabi kayipu, ndiakabi kayipu​—tshimenga tshinene we, tshivuadika bilamba bia lin, ne bikunzubile ne bikunze kunzuu, tshilengeja menemene ne bilengejilu bia ngolo, ne mabue a mushinga mukole ne busanga, bualu anu mu dîba dimue bubanji bunene nunku buakapawudibua!’” (Buakabuluibua 18:15-17a) Babilone Munene mumana kubutudibua, “bangenda-mushinga” badi badila dijimija dia ngenda eu muena diabo. Bushuwa, “ndiakabi kayipu, ndiakabi kayipu” buabu buobo! Kadi, tabalelayi bua se: mbâse madilu bua bipatshila biabu bia buîminyi menemene ne​—anu bu bakalenge—​‘mbimanyine pa bule.’ Kabena bapita kusemena pabuipi ne Babilone Munene bua kumutuadila diambuluisha kampanda to.

6. Bilondeshile dîyi difume mu diulu, mmunyi mudi tupitene ne bendeshi ba mazuwa bakuate madilu, ne bua tshinyi badi badila?

6 Muyuki udi utungunuka nunku: “Ne kapitene yonso wa mazuwa ne muntu yonso muena ngendu pa mâyi, ne bendeshi ba mazuwa ne aba buonso badi badiila ku mudimu wa ku mbuu, bakimanyina pa bule ne bela mbila pa kutangila muîshi wa kuoshibua kuende ne bamba ne: ‘Ntshimenga kayi tshidi bu tshimenga tshinene?’ Ne bakadiela lupuishi pa mitu yabo ne bakela mbila, badila ne bakuata madilu, bamba ne: ‘Ndiakabi kayipu, ndiakabi kayipu​—tshimenga tshinene, muvua aba buonso bavua ne mazuwa pa mbuu balua babanji ku diambuluisha dia bungi bua bubanji buatshi, bualu mu dîba dimue tshiakabutudibua!’” (Buakabuluibua 18:17b-19) Babilone wa kale uvua tshimenga tshia bungenda tshivua ne mazuwa mavule. Bia muomumue, Babilone Munene udi wenda mushinga bikole ku diambuluisha dia “mâyi a bungi” peshi bantu bende. Ebi bidi bipetesha bena kuitabuja bende ba bungi midimu kabukabu. Nkujimija kayipu kuenzeka buabu buobo mu midimu ya dibueja mfranga pabutudibua Babilone Munene! Kabakupeta kabidi mpokolo wa didiila bu eu nansha kakese.

Bakuabu badi basanka bua dibutuka diende

7, 8. Mmushindu kayi udi dîyi difume mu diulu dimanyisha nkomenu wa mukenji wadi udi utangila Babilone Munene, ne mbanganyi bandamuna ku miaku eyi?

7 Pakashimbulabu Babilone wa kale kudi bena Mède ne bena Perse, Yelemiya wakamanyisha mu mulayi ne: “Diulu ne buloba ne bintu bionso bidimu nebimbe misambu ya disanka bua kubutuka kua Babilone.” (Yelemiya 51:48, Mukanda wa Nzambi) Padi Babilone Munene ubutudibua, dîyi difume mu diulu didi dimanyisha nkomenu wa mukenji wadi mu miaku eyi: “Sankayi bualu buende, O diulu, ne nuenu penu bansantu buonso, nuenu bapostolo ne nuenu baprofete, bualu Nzambi wakumuvuijila tshibawu tshia bulumbuluishi bua bualu buenu!” (Buakabuluibua 18:20) Yehowa ne banjelu nebasanke pamonabu dibutuka dia muluishi wa kalekale wa Nzambi, ke muenza kabidi bapostolo ne baprofete bena nkristo ba kumpala, bakadi babiishibue katataka ne bamane kuangata miaba yabo ya kutumika munkatshi mua bakulu 24.​—Fuanyikija ne Musambu wa 97:8-12.

8 Kabiyi mpata, “bansantu” buonso​—nansha bakadi babiishibue ku lufu baye mu diulu anyi batshidi ne muoyo pa buloba—​nebele mbila ya disanka, bia muomumue ne musumba munene wa mikoko mikuabu udi ku luseke luabu. Pakumbana tshikondo, bantu buonso ba lulamatu ba kale nebabiishibue ku lufu mu bulongolodi bupiabupia, buobo pabo nebasanke. Tshisamba tshia Nzambi katshitu tshianji kuteta mua kudisombuela pa bena mu bitendelelu bia dishima bavua babakengesha. Badi bavuluka miaku eyi ya Yehowa: “Disombuela ndianyi, meme ke wafila difutu, ke mudi Yehowa wamba.” (Lomo 12:19; Dutelonome 32:35, 41-43) Yehowa wafidi difutu mpindieu. Mashi wonso mapongolola kudi Babilone Munene neikale mamane kusombodibua.

Kuedibua kua dibue dinene dia mpelu mu mbuu

9, 10. (a) Ntshinyi tshidi muanjelu kampanda wa bukole wamba ne wenza mpindieu? (b) Mbualu kayi bufuane budi muanjelu wa bukole ukumbaja bilondeshile Buakabuluibua 18:21 buakenjibua mu tshikondo tshia Yelemiya, ne buvua bujadika tshinyi? (c) Bualu budi muanjelu wa bukole wenza ku mêsu kua Yone budi bujadika tshinyi?

9 Muanda udi Yone umona pashishe udi ujadika ne: dilumbuluishibua dia Babilone Munene kudi Yehowa ndia kashidi: “Ne muanjelu kampanda wa bukole wakambula dibue difuane dibue dinene dia mpelu ne wakadikupa mu mbuu, wamba ne: ‘Ku dikupa dikole ke muimanshibua Babilone tshimenga tshinene, ne katshiakusanganyibua kabidi kashidi!’” (Buakabuluibua 18:21) Muanda wa muomumue, muikale ne diumvuija dia bukole dia buprofete, wakakumbajibua mu tshikondo tshia Yelemiya. Ku buenzeji bua spiritu wa Nzambi, Yelemiya wakafunda mu mukanda “dikenga dionso divua ne bua kukuata Babilone.” Wakafila mukanda eu kudi Serayá ne kumuambila bua kuya ku Babilone. Kuineku, pa kulonda mêyi a Yelemiya, Serayá wakabala dimanyisha dia diakabi bua tshimenga: “O Yehowa, wewe nkayebe wakamba mêyi a difundila muaba eu tshibawu, bua kuwubutula bua kamusanganyibu kabidi mumusombi, nansha muntu anyi tshimuna, kadi bua uvue dikolo dia munda mutupu bua bidimu kabiyi bijadika.” Pashishe, Serayá wakasuika dibue ku mukanda ne kuwukupa mu musulu wa Efrate, wamba ne: “Ke mushindu wadiina Babilone ne kayi mua kutundubuka kashidi, bua diakabi dindi mmutumina.”​—Yelemiya 51:59-64.

10 Disuika dia mukanda ku dibue ne dikupibua diawu mu musulu, bivua bishindika se: Babilone neakupuke mu lungenyi, kakupingana mu nsombelu wende wa diambedi kashidi. Bia muomumue, bualu bufuane ebu budi muanjelu wa bukole ukumbaja ku mêsu kua Yone budi bujadika ne: dilongolola dia Yehowa bua bidi bitangila Babilone Munene nedikumbane. Nsombelu wa dibutuka dijima udi Babilone wa kale usanganyibua lelu’eu ntshijadiki tshikole tshia diakabi dijima diafikila bitendelelu bia dishima mu tshitupa tshîpi emu.

11, 12. (a) Mmiaku kayi idi muanjelu wa bukole wambila mpindieu Babilone Munene? (b) Ntshinyi tshiakamanyisha Yelemiya mu mulayi bua Yeruzaleme mutontolodi, ne mmunyi muakumbana miaku eyi mu matuku etu aa?

11 Muanjelu wa bukole udi umanyisha Babilone Munene mêyi aa mpindieu: “Ne dîyi dia tungimba tudi tuimba ne lunzenze ne dia bimbi ba mijiki ne dia bedi ba nshiba ne ba mpungi kashidi kabakudiumvua kabidi muebe, ne nsenda wa mudimu kayi wonso kabakumusangana kabidi muebe, ne mutoyi wa dibue dia mpelu kashidi kabakudiumvua kabidi muebe, ne butoke bua muendu kashidi kabuakukenka kabidi muebe, ne dîyi dia musedi ne dia musedibue kashidi kabakudiumvua kabidi muebe; bualu bangenda-mushinga bebe bena ngendu bavua bantu banene ba pa buloba, bualu ku bienzedi biebe bia ditendelela ba-spiritu matunga wonso akapambushibua.”​—Buakabuluibua 18:22, 23.

12 Mu miaku ya muomumue, Yelemiya wakafila mulayi bua Yeruzaleme mutontolodi ne: “Muabu nembutule dîyi dia ditshionkomoka ne dîyi dia disanka, dîyi dia musedi ne dîyi dia musedibue, tshiona tshia tshipeleshedi tshia ku tshianza ne butoke bua muendu. Ne ditunga edi dijima didi ne bua kulua muaba mubutuke, tshintu tshidi tshikemesha.” (Yelemiya 25:10, 11) Bu mudibu tshitupa tshia kumpala tshia Babilone Munene, bukua-buena-nkristo nebuvuijibue dikolo dikena diasa kudi muntu, anu bu muvuabi bileja mu tshimfuanyi mu mushindu wa dikema kudi nsombelu wa kabutu uvua mu Yeruzaleme kunyima kua 607 K.B.B. Bukua-buena-nkristo buvua butshionkomoka ne buvua buenda madiunda mu mutoyi wa ku dituku ne ku dituku nebudimone butshimuna ne bulekelela.

13. Nshintulukilu kayi wa nsombelu mu tshimpitshimpi wenzekela Babilone Munene, ne ebi nebituadile “bangenda-mushinga bena ngendu” tshipeta kayi tshibi?

13 Bushuwa, anu bu mudi muanjelu wambila Yone apa, Babilone Munene yonso mujima kakuikala kabidi ampire wa bukole, wa pa buloba bujima bualu nealue dikolo ditamuke, difuane tshipela. Mu “bangenda-mushinga bena ngendu” bende, mudi banene ba-miliyonere, bakatumika ne ntendelelu wende bua disanka diabu nkayabu, peshi bu tshintu tshia kudijika natshi. Bua bamfumu ba bitendelelu, buobo pabu bakasanka bua kuditeka nabu mu butumbi bua muomumue. Kadi bangenda-mushinga abu kabakuikala kabidi ne Babilone Munene bu muena diabu nansha. Muine eu kakufofomisha kabidi matunga a pa buloba ku bienzedi biende bia ntendelelu wa majimbu nansha.

Tshibawu tshia mashi tshikuate buôwa

14. Bilondeshile muanjelu wa bukole, mbua kabingila kayi budi Yehowa ulumbuluisha Babilone ne tshibawu tshikole, ne mmiaku kayi ya muomumue yakamba Yezu pavuaye pa buloba?

14 Mu nkomenu, muanjelu wa bukole udi umvuija bua tshinyi Yehowa udi ulumbuluisha Babilone Munene ne tshibawu tshikole. “Eyowa,” ke mudi muanjelu wamba, “muende bakasangana mashi a baprofete ne a bansantu ne a buonso bakakoshibua muminu pa buloba.” (Buakabuluibua 18:24) Pavuaye pa buloba, Yezu wakambila bamfumu ba bitendelelu ba mu Yeruzaleme ne: nebikale ne bua kulumbulula kudi Nzambi bua “mashi wonso a bakane atu mamuangalaja pa buloba, bituadije ku mashi a muakane Abele” kupita ne apu. Mu diumvuangana ne miaku eyi, bantu ba tshipungu atshi tshibi bakabutudibua mu 70 B.B. (Matayi 23:35-38) Lelu’eu, tshipungu tshikuabu tshia bamfumu ba bitendelelu ntshipiile bua dimuangalaja mashi pa kukengesha basadidi ba Nzambi.

15. Mu Allemagne wa bena Nazi, mmunyi muvua Ekleziya Katolike mupie dibanza dia mashi mu mishindu ibidi?

15 Mu mukanda wende wa The Catholic Church and Nazi Germany, Guenter Lewy mmufunde ne: “Pakakandikabu Bantemu ba Yehowa mu tshimenga tshia Bavière mu dia 13 Tshisanga [1933], Ekleziya wakitaba too ne bua kupeshibua bukenji kudi Tshibambalu tshia mianda ya Ndongeshilu ne ya Ntendelelu bua kumanyisha dîna dia muena mu kasumbu kakandika utshivua utungunuka ne kutendelela.” Nunku, Ekleziya Katolike udi ne bujitu pa makaya bua ditumibua dia Bantemu binunu bivule mu tumponya tua dienzejangana midimu mikole; bianza biende mbikunze kunzuu ne mashi a nkama ya Bantemu bakashipibua. Kunyima kua bansonga Bantemu, bu mudi Wilhelm Kusserow, bamane kuleja patoke bukitu buabu bua kuakama lufu kumpala kua basalayi bashipianganyi, Hitler wakamba ne: alu ndufu lua lumu lunene bua bena bupidia bateleji ba kuondo kabu ka muoyo; ke bualu kayi Wolfgang, muanabu ne Wilhelm wa balume, wakakoshibua mutu pavuaye ne bidimu 20. Mu tshikondo tshine atshi, Ekleziya Katolike uvua ukankamija bansonga bena Katolike bena Allemagne bua kufua mu mvita bua ditunga diabu. Mbimueneke patoke se: Ekleziya mmupiile bua diela mashi panshi.

16, 17. (a) Babilone Munene mmupie tshibawu bua diela mashi a banganyi panshi, ne bua tshinyi Vatican mmupie dibanza dia dishipa dia Bena Yuda kudi bena Nazi bakabatudila muele? (b) Mushindu wa kumpala udi bitendelelu bia dishima bipie dibanza bua lufu lua miliyo mivule ya bantu mu mvita nkama itu mienzeke anu mu matuku etu aa mmushindu kayi?

16 Kadi, mulayi udi wamba ne: Babilone Munene mmuomekela bujitu bua diela panshi dia mashi a “buonso bakakoshibua muminu pa buloba.” Mbia bushuwa menemene lelu’eu. Tshilejilu, bu muvua Ekleziya Katolike, pa kutumika muinshi muinshi, muambuluishe Hitler bua kudia bumfumu mu Allemagne, Vatican udi ne tshibawu tshinene tshia bena Yuda miliyo isambombo bakafua pavua bena Nazi babatudile muele. Kabidi, anu mu matuku etu aa, bantu bapite pa miliyo 100 mbafue mu mvita mitue ku nkama. Bitendelelu bia dishima mbiakanyine kuedibua tshilumbu pambidi bua bionso ebi anyi? Eyowa, bidi nanku mu mishindu ibidi.

17 Mushindu wa kumpala: mvita ya bungi mmisuikakaja ku matapuluka pankatshi pa bitendelelu. Tshilejilu, ndululu yakajuka ku Inde pankatshi pa ba-mizilma ne bena Hindu, kutuadija mu 1946-48 yakajudibua bua bitendelelu. Bantu binunu nkama bakafua. Mu bidimu biakatuadija mu 1980, mvita yakajuka pankatshi pa Iran ne Irak mmisuikakaja ku bilumbu pankatshi pa bitendelelu, bantu binunu nkama bakafua. Ku Irlande wa ku Nord, ndululu ivua pankatshi pa bena Katolike ne bena Mishonyi yakashipesha bantu binunu nkama. Mvita ya munanunanu ya ku Liban idi’anu mijula kudi bitendelelu. Pa kukonkonona tshilumbu etshi, C. L. Sulzberger wakamba mu 1976 ne: “Ndiakabi bushuwa pa kumona se: pamu’apa tshia-bibidi anyi kupita apu tshia mvita idi ibudika lelu’eu pa buloba bujima idi ifumina kabiyi mpata ku bilumbu bidi bitapulula bitendelelu anyi mmisuikakaja ku matandu adi pankatshi pa bitendelelu.” Bushuwa, miyuki yonso ya Babilone Munene itu’anu miuwule tente ne ndululu ne mvita.

18. Mushindu muibidi udi mufikishe bitendelelu bia mu bulongolodi ebu ku dipia dibanza dia mashi mmushindu kayi?

18 Mushindu muibidi udi munyi? Ku mêsu kua Yehowa, bitendelelu bia mu bulongolodi ebu mbipie tshibawu tshia mashi bualu ki mbilongeshe bena kuitabuja babi bulelela mu mushindu wa kubitabijija malu adi Yehowa ulomba kudi basadidi bende. Ki mbilongeshe bantu mushindu wa kubatuishisha ne: batendeledi balelela ba Nzambi badi ne bua kuidikija Yezu Kristo ne kuleja dinanga kudi bantu nabo, nansha bikale ba mu ditunga kayi. (Mika 4:3, 5; Yone 13:34, 35; Bienzedi 10:34, 35; 1 Yone 3:10-12) Bitendelelu bidi bienza Babilone Munene ki mbilongeshe malu aa, nenku bena kuitabuja babi mbaditue mu lunsuya lua mvita ya bukua-matunga.Muanda eu wakamueneka patoke mu mvita ibidi ya buloba bujima yakabudika mu bidimu makumi atanu bia kumpala bia bidimu bia 1900, yonso ibidi yakabudikila mu matunga a bukua-buena-nkristo ne kufikishayi bena kuitabuja ba mu bitendelelu bimue ku dishipangana buobo nkayabu! Bu aba buonso bavua badiamba muvuabu bena nkristo batumikile mêyi-maludiki a mu Bible, mvita eyi kayivua mua kuenzeka nansha kakese.

19. Bua tshinyi tudi mua kuamba ne: Babilone Munene mmupongolole mashi mavule?

19 Ku mêsu kua Yehowa, Babilone Munene mmupie dibanza dia mashi aa wonso atu medibue panshi. Bu bamfumu ba bitendelelu, nangananga ba mu bukua-buena-nkristo, balongeshe bena kuitabuja babu bulelela bua mu Bible, dishipa bantu edi mabumbu mabumbu kadivua mua kuikala dienzeke to. Nunku, bushuwa, nansha bikale buludiludi peshi mu mushindu mukuabu kampanda, Babilone Munene​—Ndumba munene ne nsangilu wa bitendelelu bia dishima—​udi ne bua kulumbulula kudi Yehowa ki ng’amu bua “mashi a baprofete ne a bansantu” bakakengeshaye ne kushipa kadi ne bua mashi a “aba buonso bakakoshibua muminu pa buloba.” Babilone Munene bushuwa mmupie tshibawu tshikuata buôwa tshia mashi. Ndisulakana kayipu pabutudibuaye tshiendelele!

[Kazubu mu dibeji 270]

Difutu dia diumvuangana

Mu mukanda wende wa The Catholic Church and Nazi Germany, Guenter Lewy udi ufunda ne: “Bu bena Katolike ba ku Allemagne batantamene Hitler ku ntuadijilu, mianda ya pa buloba bujima ivua mua kuikala mipitakane mu mushindu mukuabu. Nansha bu madikolela awu a dimutantamena mapangile, nansha bu wowo kaayi mapumbishe buenzavi buonso bua bena Nazi, kadi, avuaku mua kuikala mavudijile Ekleziya lumu lua dinemekejija nsombelu wa tshitembu. Kabiyi mpata, ditantamena adi divua mua kukebesha lufu lua bantu bavule; kadi milambu eyi [ya bantu] ivua mua kufidibua bua kipatshila kanene kupita tukuabu tuonso. Ne dielakana bua bungi bukese bua badi batue ku tshiende, pamu’apa Hitler kavua mua kuteta bua kudifila mu mvita, ne bantu miliyo mivule bavua kusungidibua. . . . Pavua binunu bivule bia bena Allemagne babengi ba tshididi tshia bena Nazi bakengeshibua bia lufu mu tumponya tua dienzejangana midimu mikole, pavua bamanyi ba mukanda bena ditunga dia Pologne bashipibua, pavua bena Russie binunu ne binunu bashipibua bualu bavua Untermenschen [tupumbe], ne pavua bantu 6 000 000 bashipibue bualu kabavua “ba Arien,” bamfumu ba Ekleziya Katolike ku Allemagne bakatua mbulamatadi uvua wenza malu aa mabi nyama ku mikolo. Pape wa ku Roma, mfumu wa Ekleziya mu nyuma ne mulongeshi wa kumpala wa nsombelu wa tshitembu muena Ekleziya Katolike wa ku Roma, wakashala mupuwe.”​—Mabeji 320, 341.

[Tshimfuanyi mu dibeji 268]

Bamfumu badi bakatshila ne: “Ndiakabi kayipu, ndiakabi kayipu!”

[Tshimfuanyi mu dibeji 268]

Bangenda-mushinga badi bakatshila ne: “Ndiakabi kayipu, ndiakabi kayipu!”

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu