TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • Pawalua mu bisangilu bietu bia bena Kristo neupetamu malu kayi?
    Badi benza disua dia Yehowa lelu mbanganyi?
    • DILONGESHA 5

      Pawalua mu bisangilu bietu bia bena Kristo neupetamu malu kayi?

      Bantemu ba Yehowa ku Nzubu wa Bukalenge mu Argentine

      Argentine

      Bisangilu bia Bantemu ba Yehowa mu Sierra Leone

      Sierra Leone

      Bisangilu bia Bantemu ba Yehowa mu Belgique

      Belgique

      Bisangilu bia Bantemu ba Yehowa mu Malaisie

      Malaisie

      Bantu ba bungi mbalekele kuya mu nzambi bualu ki mbapete mandamuna a nkonko minene itubu nayi to. Kadi udi ne bua kubuela mu bisangilu bidi Bantemu ba Yehowa benza bua tshinyi? Neupetamu malu kayi?

      Disanka dia kuikala munkatshi mua bantu badi ne dinanga ne badi baditatshisha bua bakuabu. Mu bidimu lukama bia kumpala, bena Kristo bavua badisangisha mu bisumbu: bavua benza bisangilu bua kutendelela Nzambi, bua kulonga Dîyi diende ne bua kukankamijangana. (Ebelu 10:24, 25) Bu muvuabu banangangane, bavua badimona munkatshi mua balunda balelela bavua bikale kabidi bana babu ba mu Kristo. (2 Tesalonike 1:3; 3 Yone 14) Tudi tupeta petu disanka patudi tuidikija tshilejilu tshiabu.

      Malu mimpe atudi tupeta patudi tumanya mua kutumikila mibelu ya mu Bible. Anu muvuabi kale, bantu balume ne bantu bakaji ne bana batu badisangisha pamue. Balongeshi bakumbane batu batulongeshamu ne Bible, batuleja mua kutumikila mibelu ya mu Bible matuku onso. (Dutelonome 31:12; Nehemiya 8:8) Bantu bonso badi pabu mua kuandamuna nkonko idibu bela ne kuimba misambu, bualu ke mushindu wa kuleja ne: tudi tuitaba malu atu bena Kristo balongesha.​—Ebelu 10:23.

      Disanka diudi upeta padibu bakolesha ditabuja diebe. Mu tshikondo tshivua mupostolo Paulo ne muoyo, wakafundila tshimue tshia ku bisumbu bia bena Kristo ne: ‘Ndi ne dijinga dikole dia kunumona, bua tumone mua kukankamijangana muntu ne muntu ku ditabuja dia mukuabu, dienu ne dianyi.’ (Lomo 1:11, 12) Tuetu bikale ne tshibidilu tshia kuya mu bisangilu, kupetangana ne bena Kristo netu, netukoleshe ditabuja dietu ne dipangadika dietu dia kutumikila mibelu ya mu Bible.

      Kuenaku mua kulua pebe mu bisangilu bietu musangu walonda bua kudimuena nkayebe malu onso aa anyi? Netukuakidile ne disanka dia bungi. Muntu yonso udi mua kubuelamu, kabatu basangishamu makuta to.

      • Bisangilu bietu bidi bilonda tshilejilu kayi?

      • Kubuela mu bisangilu bia bena Kristo kudi mua kutuambuluisha mushindu kayi?

      MALU MAKUABU

      Wewe musue kumanya mutu munda mua Nzubu wa Bukalenge udi pabuipi nenu kumpala kua wewe kubuela mu bisangilu bietu, udi mua kulomba Ntemu wa Yehowa kampanda bua nuye nende bua umumone mutuye.

  • Kudisangisha ne bena Kristo netu kudi kutuambuluisha mushindu kayi?
    Badi benza disua dia Yehowa lelu mbanganyi?
    • DILONGESHA 6

      Kudisangisha ne bena Kristo netu kudi kutuambuluisha mushindu kayi?

      Bantemu ba Yehowa badisangishe ne bena Kristo nabu

      Madagascar

      Ntemu wa Yehowa wambuluisha muena Kristo nende

      Norvège

      Bakulu balue kutangila muena Kristo nabu

      Liban

      Bantemu ba Yehowa badisangishe pamue

      Italie

      Nansha biobi bikengela kupitshila mu ditu dinene, nansha kuikale mvula ne mashika anyi munya mukole, tutu amu tuya mu bisangilu bietu lumingu luonso. Bua tshinyi Bantemu ba Yehowa batu badienzeja bua kudisangisha ne bena Kristo nabu nansha padibu ne ntatu anyi batshioke bua mudimu udibu benze dituku adi?

      Bua diakalenga dietu. Mupostolo Paulo wakakula bua bantu batudi tudisangisha nabu mu tshisumbu, wamba ne: ‘Tuelelanganayi meji.’ (Ebelu 10:24) Tshiambilu etshi tshidi tshiumvuija “kuelelangana meji bikole,” mmumue ne: kudienzeja bua kumanya muntu yonso wa mu tshisumbu. Nunku, mêyi a mupostolo Paulo aa adi atusaka bua tuetu kuditatshisha bua bantu bakuabu. Patudi tumanya bena Kristo bakuabu, netumone ne: bamue ba kudibu bavua pabu bapete ntatu ya buena yetu, nanku badi mua kutuambuluisha bua tuetu kuyitantamena petu bimpe.

      Bua kukolesha bulunda buetu. Bantu batudi tudisangisha nabu, kabena bu bamanyangana nabu patupu to, kadi mbalunda betu ba pa muoyo. Imue misangu, tutu tujikija nabu lutetuku mu mushindu muimpe. Patudi tudisangisha nunku, tutu tupeta malu mimpe kayi? Tudi tumanya mua kuangatangana ne mushinga wa bungi, nunku tudi tukolesha dinanga munkatshi muetu. Nanku, padi bana betu bapeta ntatu, tudi tubambuluisha ne lukasa, bualu mbalunda betu ba pa muoyo. (Nsumuinu 17:17) Patudi tudisangisha ne bena mu tshisumbu bonso, tudi tuleja mutudi ‘tuditatshisha bua umue ne mukuabu.’​—1 Kolinto 12:25, 26.

      Tudi tukulomba bua usungule bantu badi benza disua dia Nzambi bua bikale balunda bebe. Neupete balunda ba mushindu eu munkatshi mua Bantemu ba Yehowa. Tudi tukulomba bua kulekedi tshintu nansha tshimue tshikupangisha bua kudisangisha netu to.

      • Mbimpe bua tuetu kubuela mu bisangilu bua tshinyi?

      • Neulue mu bisangilu bua kumanyangana ne Bantemu bakuabu dituku kayi?

  • Bisangilu bietu bitu bienzeka mushindu kayi?
    Badi benza disua dia Yehowa lelu mbanganyi?
    • DILONGESHA DIA 7

      Bisangilu bietu bitu bienzeka mushindu kayi?

      Tshisangilu tshia Bantemu ba Yehowa mu Nouvelle-Zélande

      Nouvelle-Zélande

      Tshisangilu tshia Bantemu ba Yehowa mu Japon

      Japon

      Ntemu utshidi muana ubala Bible mu Ouganda

      Ouganda

      Bantemu babidi benza dinaya dia mua kuyukila ne muntu mu Lituanie

      Lituanie

      Mu bisangilu bia bena Kristo ba kumpala, bavua nangananga bimba misambu, basambila, babala Dîyi dia Nzambi ne bayukidilangana malu avuamu: bionso ebi kakuyi mikiya. (1 Kolinto 14:26) Mu bisangilu bietu mudi pamu malu a buena aa.

      Malongesha mmangatshila mu Bible, adi ambuluisha bantu. Mu Disambombo anyi mu Dia lumingu, bena mu tshisumbu tshionso batu badisangisha bua kuteleja Muyuki wa malu a mu Bible mu minite 30. Muyuki eu utu uleja mudi Bible wakula bua nsombelu wetu ne bua matuku atudi aa. Badi batulomba tuetu bonso bua kulondesha mvese yonso idibu bafila mu Bible utudi nende. Padi muyuki eu ujika, batu benza Dilonga dia “Tshibumba tshia Nsentedi” mu minite 60. Mu dilonga edi, badi balomba bantu bonso bua kuandamuna nkonko idibu babela mu tshiena-bualu kampanda tshia mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia kulonga. Diyukidilangana edi didi dituambuluisha bua tuetu kutumikila mikenji ya mu Bible. Mu bisumbu bipite pa 100 000 pa buloba bujima, bantu batu balonga malu a muomumue aa.

      Badi batuambuluishamu bua kuakaja mushindu utudi tulongesha. Tutu tudisangisha kabidi munkatshi mua lumingu bua kuenza tshisangilu tshia bitupa bisatu tshitudi tubikila ne: Tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu wa buena Kristo, tshimanyine pa malu adi mu mabeji a Tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu wa buena Kristo atutu tupeta ngondo yonso. Tshitupa tshia kumpala tshia tshisangilu etshi ntshia Biuma bia mu Dîyi dia Nzambi; tshidi tshituambuluisha bua kumanya bimpe malu a mu nshapita kampanda avua bena mu tshisumbu badibadile kumpala kua dîba. Tshitupa tshibidi ntshia Difila bikole ku mudimu wa buambi; batu baleja mu tshitupa etshi manaya a mua kuyukila ne bantu bakuabu malu a mu Bible. Mufidi wa mibelu utu uleja malu adi atuambuluisha bua kulengeja dibala dietu ne ngikadilu yetu ya bungamba-malu. (1 Timote 4:13) Tshitupa tshia ndekelu ntshia Tuikalayi ne nsombelu wa buena Kristo; tshidi tshileja mushindu muimpe wa kutumikila mikenji ya mu Bible mu nsombelu wetu wa ku dituku ne dituku. Mutu kabidi tshitupa tshia diela nkonko ne difila mandamuna tshidi tshituambuluisha bua kufika ku diumvua Bible bikole menemene.

      Wewe mubuele mu bisangilu bietu, newanyishe bikole malongesha mimpe a mu Bible awapetamu.​—Yeshaya 54:13.

      • Newikale mua kumvua malu kayi mu bisangilu bia Bantemu ba Yehowa?

      • Ntshimue tshia ku bisangilu bietu kayi tshiudi musue kubuela?

      MALU MAKUABU

      Bala amue a ku malu atuikala ne bua kulonga mu bisangilu bialonda. Funda malu audi mua kulonga mu Bible adi mua kukuambuluisha mu matuku ebe onso a muoyo.

  • Tutu tuvuala bimpe patutu tuya mu bisangilu bietu bua tshinyi?
    Badi benza disua dia Yehowa lelu mbanganyi?
    • DILONGESHA DIA 8

      Tutu tuvuala bimpe patutu tuya mu bisangilu bietu bua tshinyi?

      Tatu ne muanende wa balume bavuale bilamba bia kuya nabi mu bisangilu

      Islande

      Mamu ne muanende wa bakaji badilongolola kumpala kua kuya mu bisangilu

      Mexique

      Bantemu ba Yehowa ba mu Guinée-Bissau bavuale bimpe

      Guinée-Bissau

      Dîku kampanda dia mu Philippines diya mu bisangilu

      Philippines

      Udiku mumone mu foto idi mu mukanda eu mudi Bantemu ba Yehowa bavuale bimpe padibu mu bisangilu anyi? Tutu tudienzeja bua kuvuala ne kudilengeja bimpe nunku bua tshinyi?

      Bua kuleja mutudi tunemeka Nzambi. Mbulelela se: Nzambi katu utangila nangananga tshimuenekelu tshia muntu to. (1 Samuele 16:7) Kadi, patudi tudisangisha bua kumutendelela, tudi tujinga kuleja ne muoyo mujima ne: tudi basue kumunemeka yeye ne bena Kristo netu. Tshilejilu, patudi tuya kumonangana ne mfumu wa ditunga, tudi tuenza muetu muonso bua kuvuala ne kudilongolola bimpe bua kuleja mutudi tuangata muanzu wende ne mushinga. Bia muomumue, mushindu utudi tuvuala patudi tuya mu bisangilu udi uleja mutudi tunemeka “Mukalenge wa tshiendelele” Yehowa Nzambi, ne muaba utudi tuya bua kumutendelela.​—1 Timote 1:17.

      Bua kuleja mutudi ne bikadilu bia tshitembu. Bible udi ulomba bena Kristo bua kuvuala “ne bupuekele ne meji majalame.” (1 Timote 2:9, 10) Kuvuala ne “bupuekele” kudi kumvuija kubenga kuvuala bilamba bidi mua kukoka ntema ya bakuabu kutudi bu mudi: kuvuala bua kudileja, kulenduisha bantu anyi kushiya bitupa bia mubidi patoke. Kuikala ne “meji majalame” mu mvuadilu kudi kutuambuluisha bua kusungula bilamba bimpe bidi kabiyi bijula bakuabu majinga mabi anyi kubenga kuvuala buvualavi. Bu mudiku mishindu mishilashilangane ya mvuadilu, mibelu eyi idi ishila muntu mpunga wa kudisunguila mushindu muimpe wa kuvuala. Mvuadilu wetu muimpe ne tshimuekelu tshietu tshimpe bidi mua ‘kulengeja dilongesha dia Mupandishi wetu’ ne ‘kutumbisha Nzambi.’ (Tito 2:10; 1 Petelo 2:12) Patudi tuvuala bimpe bua kuya mu bisangilu, tudi tusaka bantu bakuabu bua kunemekabu ntendelelu wa Yehowa.

      Nansha wewe kuyi ne bilamba bikumbanyine, netukuakidile amu ne disanka dionso pawalua ku Nzubu wa Bukalenge. Kuvuala bimpe kakuena kumvuija anu kuvuala bilamba bia mushinga mukole anyi bia pa buabi to, kadi nkuvuala bilamba bia mankenda, bilongolola bimpe.

      • Mushindu utudi tuvuala bua kuya kutendelela Nzambi udi ne mushinga kayi?

      • Bua kusungula mushindu utudi basue kuvuala ne kudilengeja, tudi mua kulonda mibelu kayi?

  • Mmushindu kayi muimpe utudi mua kudilongolola bua bisangilu?
    Badi benza disua dia Yehowa lelu mbanganyi?
    • DILONGESHA DIA 9

      Mmushindu kayi muimpe utudi mua kudilongolola bua bisangilu?

      Ntemu wa Yehowa ulongolola malu a mu tshisangilu

      Cambodge

      Ntemu wa Yehowa ulongolola malu a mu tshisangilu
      Ntemu wa Yehowa wandamuna mu tshisangilu kampanda

      Ukraine

      Biwikala utu ulonga Bible ne Ntemu wa Yehowa, utu pamuapa udianjila kulongolola malu anutu nulua kulonga. Mbimpe kuenza nanku kumpala kua kuya mu bisangilu, bualu nebituambuluishe bikole. Bua biobi kutuambuluisha bikole, bitu bikengela kuenza programe bua kuikala kudilongolola.

      Manya dîba ne muaba wa kudilongela. UUdi mua kulonga bimpe dîba kayi? Mmu dinda dinda kumpala kua kuenza midimu anyi? Mbutuku pakadi bana bamane kulala anyi? Nansha wewe kuyi mua kulonga mutantshi mule, udifundile bungi bua minite iudi musue kulonga, ne udienzeje bua tshintu nansha tshimue katshikupangishi. Keba muaba udi kawuyi mutoyi, umbushe kabidi bintu bionso bidi mua kukupetesha ditanaji, bu mudi: tshisanji ne televizion ne telefone. Kusambila kumpala kua kulonga nekukuambuluishe bua kumbusha lungenyi ku malu adi akutonda, bua wewe kulutuma ku Dîyi dia Nzambi.​—Filipoyi 4:6, 7.

      Enza bimanyinu, udilongolole bua kuandamuna. Anji keba bua kumvua lungenyi lunene ludi mu tshiena-bualu. Ela meji bua tshiena-bualu tshinene, keba bua kumvua mudi tubiena-bualu tukese tumvuangana ne tshiena-bualu tshinene, utangile bimfuanyi bionso, ubale nkonko ya diambulula. Pashishe, ubale bikoso bionso, ukebe mandamuna a nkonko ya bikoso abi. Wangate Bible bua kubala mvese idi kayiyi ne mêyi ayi mu bikoso, wele meji bua kumona mudiyi yumvuangana ne malu adi mu bikoso abi. (Bienzedi 17:11) Paudi upeta diandamuna dia lukonko, wele kashonyi muinshi mua miaku ya mushinga mukole bua wewe kuvuluka diandamuna pawikale mu bisangilu. Apu, mu bisangilu udi mua kuela tshianza muulu biwikala musue kuandamuna mu ebe mêyi, matshintshika.

      Paudi ulonga biena-bualu binudi nuakuila ku lumingu luonso, udi usakidila dimanya dia malu mapiamapia a mu Bible mu ‘tshibutshilu tshiebe.’​—Matayi 13:51, 52.

      • Tudi ne bua kulama tshibidilu kayi bua kulongolola bisangilu?

      • Bua kuandamuna mu bisangilu, udi mua kudilongolola mushindu kayi?

      MALU MAKUABU

      Bilondeshile mushindu udibu bumvuije, longolola mpindieu Dilonga dia Tshibumba tshia Nsentedi anyi Dilonga dia Bible dia Tshisumbu. Wewe pamue ne mulongeshi webe wa Bible, longololayi diandamuna diudi mua kufila mu bisangilu bialonda.

  • Ntendelelu wa mu dîku ntshinyi?
    Badi benza disua dia Yehowa lelu mbanganyi?
    • DILONGESHA DIA 10

      Ntendelelu wa mu dîku ntshinyi?

      Dîku dienza ntendelelu wa mu dîku

      Corée du Sud

      Mulume ne mukajende balonga Bible pamue

      Brésil

      Ntemu wa Yehowa ulonga Bible

      Australie

      Bena mu dîku bayukidilangana tshiena-bualu kampanda tshia mu Bible

      Guinée

      Katshia ku kale, Yehowa uvua musue bua bena mu dîku dionso bikale bapitshisha dîba kaba kamue bua kukolesha malanda abu nende ne malanda abu nkayabu. (Dutelonome 6:6, 7) Ke bualu kayi mu mêku a Bantemu ba Yehowa batu bateka dîba dia kuenza ntendelelu wa mu dîku lumingu luonso: batu bakonkonona malu a Nzambi bilondeshile majinga a mu dîku diabu. Kadi wewe muikale nkayebe, etshi ntshikondo tshiudi mua kuyikila ne Nzambi, bu mudi paudi ulonga Bible bilondeshile majinga ebe.

      Ntshikondo tshia kusemena pabuipi ne Yehowa. Bible udi wamba ne: “Semenayi pabuipi ne Nzambi ne yeye neasemene pabuipi nenu.” (Yakobo 4:8) Tudi tumanya Yehowa bimpe patudi tulonga Bible bua kumanya malu a bungi adi atangila bumuntu buende ne malu atuye wenza. Mushindu mupepele wa kutuadija ntendelelu wa mu dîku nkubala Bible ne dîyi dikole pamue, mu minite ndambu. Tshilejilu, tudi mua kulonda programe wa Tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu wa lumingu luonso. Nudi mua kupesha muena mu dîku yonso tshiende tshitupa tshia kubala, pashishe nudi mua kuyukidilangana bonso bua malu anudi balonge mu Bible.

      Ntshikondo tshia kukolesha malanda mu dîku. Padi mulume ne mukaji, nansha baledi ne bana babu balonga Bible pamue, badi bakolesha malanda abu. Tshidi ne bua kuikala tshikondo tshia disanka, tshia ditalala ne tshidi muena mu dîku yonso mua kujinga ne muoyo mujima lumingu luonso. Bilondeshile bukole bua bana, baledi badi mua kusungula biena-bualu bikala mua kuambuluisha dîku, bu mudi malu adi mu Tshibumba tshia Nsentedi ne mu Tabulukayi!, ne adi mu site wetu wa jw.org. Nudi mua kuyikila bua malu a mu tulasa adi bana benu bapete ne kubambuluisha bua kumonabu mua kupita nawu. Kanuenaku mua kumona ndongamu wa ku TV wa jw.org (tv.jw.org), pashishe nuenu kuyukidilangana malu avuamu pamue anyi? Nudi kabidi mua kulonga misambu inuimba mu bisangilu ne kudiaku tshiakudia panyima pa bamane kuenza ntendelelu wa mu dîku.

      Tshikondo tshia pa buatshi etshi tshinudi nupitshisha lumingu luonso bua kutendelela Yehowa pamue netshinuambuluishe bonso mu dîku bua kunanga dilonga dia Bible. Nzambi neabeneshe bikole bionso binudi nuenza bua ntendelelu wa mu dîku.​—Misambu 1:1-3.

      • Tudi ne bua kuditekela dîba dia kuenza ntendelelu wa mu dîku bua tshinyi?

      • Bua ntendelelu wa mu dîku kuikalaye tshikondo tshia disanka, baledi badi mua kuenza tshinyi?

      MALU MAKUABU

      Webeje bena mu tshisumbu bakuabu bua kumanya mutubu benza ntendelelu wa mu dîku. Keba kabidi mikanda iudi mua kupeta ku Nzubu wa Bukalenge bua kulongesha nayi bana bebe malu a Yehowa.

  • Tutu tubuela mu mpuilu ne mu mpungilu bua tshinyi?
    Badi benza disua dia Yehowa lelu mbanganyi?
    • DILONGESHA DIA 11

      Tutu tubuela mu mpuilu ne mu mpungilu bua tshinyi?

      Mpungilu wa rejon wa Bantemu ba Yehowa mu Mexique

      Mexique

      Dipatuka dia mukanda mu mpungilu wa rejon mu Allemagne

      Allemagne

      Bantemu ba Yehowa mu mpungilu wa rejon mu Botswana

      Botswana

      Batambuisha nsongalume mu Nicaragua

      Nicaragua

      Drama wa bantu bavuale bilamba bia tshiena kale mu mpungilu wa rejon mu Italie

      Italie

      Bantu aba badi ne disanka dia bungi nunku bua tshinyi? Bualu badi babuela mu mpuilu. Anu bu batendeledi ba Nzambi ba kale bavuabu balombe bua kudisangisha misangu isatu ku tshidimu, tudi petu tuindila ne mioyo kulu kulu bua kuya kudisangisha ba bungi pamue. (Dutelonome 16:16) Tshidimu tshionso, tutu tudisangisha misangu isatu bua kuenza bibilu ebi: mpuilu ya tshijengu ibidi ya dituku dimue ne mpungilu wa rejon wa matuku asatu. Mmalu kayi mimpe atudi tupeta patudi tubuela mu bisangilu binene ebi?

      Bidi bikolesha malanda etu ne bena Kristo netu. Anu muvua bena Isalele basanka bikole pavuabu batumbisha Yehowa “mu masangisha manene,” tuetu petu tutu tusanka bua kutendelela Yehowa pamue mu bibilu bia pa buabi. (Misambu 26:12, dimanyisha; 111:1) Bibilu ebi bidi bitupetesha mushindu wa kupetangana ne kumanyangana ne Bantemu ba mu bisumbu bikuabu anyi ba mu matunga makuabu. Mu dikisha dia midi, tutu tudia pamue muaba wa mpuilu; kuenza nunku kudi kukolesha bulunda buetu. (Bienzedi 2:42) Mu bibilu ebi, tutu tudimuena dinanga ne buobumue bidi mu “tshisumbu tshijima tshia bana betu” ba pa buloba bujima.​—1 Petelo 2:17.

      Bidi bituambuluisha bua kukola mu malu a Nzambi. Bena Isalele bavua kabidi bapeta disanka pavuabu “bumvue mêyi” a mu Mukanda wa Nzambi avuabu babumvuija. (Nehemiya 8:8, 12) Tudi petu tuanyisha malongesha a mu Bible atudi tupeta mu mpuilu. Mpuilu yonso utu ne tshiende tshiena-bualu tshiangatshila mu Bible. Ku diambuluisha dia miyuki mimpe, miyuki ya bitupa bia bungi ne manaya adi aleja malu avua menzeke, tudi tumanya mushindu wa kuenza disua dia Nzambi. Patudi tuteleja malu a bana betu bavua bapite bimpe ne ntatu mu matuku makole aa, tudi tukola petu ku muoyo. Mu mpungilu wa rejon, drama ya bantu bavuale bilamba bia buena bia bena Isalele ba kale, idi ivuija miyuki ya malu a mu Bible avua menzeke milelela, ne itulongesha mutudi mua kupita ne malu. Mu mpuilu anyi mpungilu yonso, batu batambuisha bantu badi basue kuleja ku mêsu kua bantu bonso muvuabu badilambule kudi Nzambi.

      • Mpuilu ne mpungilu mbikondo bia disanka bua tshinyi?

      • Kubuela mu mpuilu ne mu mpungilu kudi mua kukuambuluisha mushindu kayi?

      MALU MAKUABU

      Wewe musue kumanya mutudi mu malanda mimpe ne bena Kristo netu, suaku ubuele mu mpuilu anyi mpungilu utuenza matuku kumpala eku. Mulongeshi webe wa Bible udi mua kukuleja dibeji dia programe wa mpuilu anyi mpungilu mushale bua wewe kumona mishindu ya biena-bualu bitutu tulonga. Funda mu kalandriye kebe dîba ne muaba wenzelabu mpuilu anyi mpungilu. Pikalaku mushindu, ubuelamu.

  • Mmunyi mudibu balongolole mudimu wetu wa kuyisha Bukalenge bua Nzambi?
    Badi benza disua dia Yehowa lelu mbanganyi?
    • DILONGESHA DIA 12

      Mmunyi mudibu balongolole mudimu wetu wa kuyisha Bukalenge bua Nzambi?

      Bantemu ba Yehowa bayisha ku nzubu ne ku nzubu

      Espagne

      Ntemu wa Yehowa uyisha mu lupangu lutu bantu bikishila

      Biélorussie

      Ntemu wa Yehowa uyisha ku telefone

      Hong Kong

      Bantemu ba Yehowa bayisha muaba utu bantu ba bungi

      Pérou

      Matuku makese kumpala kua Yezu kufua, wakamba ne: “Nebayishe lumu luimpe elu lua Bukalenge pa buloba bujima budi bantu basombele bua luikale bujadiki kudi bisamba bionso, ne pashishe, nshikidilu nealue.” (Matayi 24:14) Kadi mudimu wa pa buloba bujima eu uvua mua kuenzeka mushindu kayi? Mpatudi tulonda tshilejilu tshivua Yezu mushiye.​—Luka 8:1.

      Tudi tudienzeja bua kuya kuyikila ne bantu ku mbanza yabu. Yezu wakalongesha bayidi bende mua kuyisha lumu luimpe ku nzubu ne ku nzubu. (Matayi 10:11-13; Bienzedi 5:42; 20:20) Bavua bapeshe bamanyishi ba lumu luimpe ba kumpala abu miaba misunguluke ivuabu ne bua kuyisha. (Matayi 10:5, 6; 2 Kolinto 10:13) Bia muomumue lelu, mbalongolole bimpe mudimu wetu wa kuyisha lumu luimpe, mbapeshe bena mu tshisumbu tshionso tshiabu tshitupa tshia kuyishila. Ebi bidi bituambuluisha bua kuenza tshivua Yezu muambe bua “kuyisha bantu ne kufila bumanyishi buonso menemene.”​—Bienzedi 10:42.

      Tudi tudienzeja bua kuyisha bantu miaba yonso idibu. Yezu uvua kabidi mutushile tshilejilu pavuaye uyisha miaba ivua bantu ba bungi batuilangana, bu mudi ku mielelu ya misulu ya mâyi anyi ku tshina tshia mâyi. (Mâko 4:1; Yone 4:5-15) Tuetu petu tutu tuyikila ne bantu malu a mu Bible miaba yonso itudi mua kubapetela, bu mudi: mu njila, miaba idi bantu basumbishila bintu, idibu bikishila anyi ku telefone. Padi mpunga umueneka, tutu kabidi tuyisha bena mutumba netu, bena mudimu netu, balongi betu ne balela betu. Malu onso atudi tuditatshisha bua kuenza aa mmambuluishe miliyo ya bantu ba pa buloba bujima bua kuteleja “lumu luimpe lua lupandu.”​—Misambu 96:2.

      Kuenaku pebe mumanye muntu uudi musue kuambila lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi ne tshidilu mua kumuenzela mu matuku atshilualua anyi? Kubengi kuambila bakuabu lumu luimpe lua lupandu luwudi mupete to. Uluyishe bantu bakuabu ne lukasa padi mpunga umueneka.

      • Badi ne bua kuyisha “lumu luimpe” kayi?

      • Mmunyi mudi Bantemu ba Yehowa bidikija tshilejilu tshia Yezu tshia mushindu wa kuyisha?

      MALU MAKUABU

      Lomba mulongeshi webe wa Bible bua akuleje muudi mua kuyisha ne bukalanga buonso bantu baudi mumanyangane nabu malu audi mulonge mu Bible.

  • Mpanda-njila nnganyi?
    Badi benza disua dia Yehowa lelu mbanganyi?
    • DILONGESHA DIA 13

      Mpanda-njila nnganyi?

      Mpanda-njila uyisha muaba utu bantu ba bungi

      Canada

      Bampanda-njila mu mudimu wa buambi

      Ku nzubu ne ku nzubu

      Bampanda-njila balombola dilonga dia Bible

      Dilonga dia Bible

      Mpanda-njila udilongela Bible

      Didilongela

      Muaku “mpanda-njila” utu uleja nangananga muntu utu udianjila kumpala, bua kulongolola njila bua bakuabu balue kuendelamu. Yezu uvua mpanda-njila, bualu bavua bamutume pa buloba bua kuenza mudimu udi upetesha bantu muoyo ne kulongolola njila uvua bantu mua kuendela bua kupeta lupandu. (Matayi 20:28) Lelu, bayidi bende badi bamuidikija padibu bapitshisha dîba diabu dia bungi bua ‘kuvuija bantu bayidi.’ (Matayi 28:19, 20) Bamue badi ne mushindu wa kuenza mudimu utudi tubikila ne: bumpanda-njila.

      Mpanda-njila mmuntu udi uyisha mêba bungi budibu bamukosele. Bantemu ba Yehowa bonso batu bayisha lumu luimpe. Kadi, bakuabu mbakaje nsombelu wabu bua kuyisha bu bampanda-njila ba pa tshibidilu; badi bayisha mêba 70 ku ngondo. Bua kuenza mudimu eu, ba bungi batu bakepesha mêba atubu benza midimu yabu ya bianza. Batu basungula bakuabu bua kushalabu bampanda-njila ba pa buabu mu miaba idibu dijinga ne bamanyishi. Batu badifila ne muoyo mujima bua kuyisha mêba 130 ku ngondo anyi kupita apu. Bampanda-njila batu basanka ne bidibu nabi, bamanye ne: Yehowa neabakumbajile majinga abu. (Matayi 6:31-33; 1 Timote 6:6-8) Bantu badi kabayi mua kulua bampanda-njila ba pa tshibidilu anyi ba pa buabu, badi pabu mua kuvudija mudimu wabu; bobu ne mushindu, badi mua kuangata mudimu wa bumpanda-njila buambuluishi bua mêba 30 anyi 50.

      Muntu utu ulua mpanda-njila bualu mmunange Nzambi ne bantu nende. Anu bu Yezu, tudi tumona lelu mudi bantu ba bungi batata bua kumanya Nzambi ne malu adiye mulongolole. (Mâko 6:34) Kadi tuetu tudi bamanye malu adi mua kubambuluisha kutuadijila anu ku mpindieu ne adi mua kubapetesha ditekemena dimpe bua matuku atshilualua. Mpanda-njila udi ufila dîba diende ne bukole buende bua kumanyisha bantu bakuabu lumu luimpe, bualu mmunange muntu nende. (Matayi 22:39; 1 Tesalonike 2:8) Kuenza nunku, kudi kukolesha ditabuja diende, kumusemeja pabuipi ne Yehowa ne kumupetesha masanka a bungi.​—Bienzedi 20:35.

      • Buebe wewe, mpanda-njila nnganyi?

      • Tshidi tshisaka bamue bantu bua kulua bampanda-njila ba pa tshibidilu anyi ba pa buabu ntshinyi?

  • Ntulasa kayi tudibu balongoluele bampanda-njila?
    Badi benza disua dia Yehowa lelu mbanganyi?
    • DILONGESHA DIA 14

      Ntulasa kayi tudibu balongoluele bampanda-njila?

      Bana betu badi ku mudimu wa ku dîba ne ku dîba benda bayisha

      États-Unis

      Balongi mu Kalasa ka Gilada
      Balongi badilongolola bua mudimu wa bumisionere

      Kalasa ka Gilada, ku Patterson, mu New York

      Bamisionere, mulume ne mukajende bayisha mu Panama

      Panama

      Bantemu ba Yehowa mbamanyike bikole bua dilongeshangana malu a Nzambi. Mbalongoluele bantu badi bafila dîba diabu dionso ku mudimu wa diyisha Bukalenge tulasa bua bamone mua ‘kukumbaja mudimu wabu wonso menemene.’​—2 Timote 4:5.

      Kalasa ka bampanda-njila. Padi mpanda-njila wa pa tshibidilu ufika ku ndekelu kua tshidimu tshiende tshia kumpala, badi bamubikila mu kalasa ka matuku asambombo katu pa tshibidilu kenzekela ku Nzubu wa Bukalenge udi pabuipi ne muaba udiye musombele. Tshipatshila tshia kalasa aka ntshia kuambuluisha mpanda-njila bua kusemena bikole pabuipi ne Yehowa, kulua muyishi muimpe udi upatula bipeta bimpe mu mishindu yonso ya diyisha, ne bua kutungunuka ne kuenza mudimu eu ne lulamatu.

      Kalasa ka bamanyishi ba Bukalenge. Kalasa aka ka ngondo ibidi nkalongolola bua kulongesha bampanda-njila bakadi ne dimanya dia bungi badi basue kumbuka ku nzubu yabu bua kuya kuenza mudimu muaba wonso udibu nabu dijinga. Mu bulelela, badi bidikija Yezu Kristo Muyishi munene wa katshia ne katshia, padibu bamba ne: “mmeme eu! untume!” (Yeshaya 6:8; Yone 7:29) Padi muntu uya ntanta mule ne kuabu bidi mua kumulomba bua kupepeja nsombelu wende. Bilele bia muaba au, mivu idibu nayi, ne biakudia bidi mua kuikala bishilangane bikole menemene ne bivuaye muibidilangane nabi. Bidi pamuapa mua kumulomba bua kulonga ne muakulu mupiamupia. Kalasa aka kadi kambuluisha bana betu ba balume ne ba bakaji batshidi bajike ne bena mabaka ba bidimu 23 too ne 65 bua kupeta ngikadilu mimpe ya buena Kristo ikalabu nayi dijinga muaba udibu babatuma ne bapeta dimanya diabambuluisha bua Yehowa ne bulongolodi buende kuenzabu nabu mudimu bikole menemene.

      Kalasa ka malu a mu Bible ka Gilada. Mu tshiena Ebelu, muaku “Gilada” udi umvuija ne: “Mushiki wa Bantemu.” Katshia benza kalasa ka Gilada mu 1943, bakadi batume bantu bavua babuelamu bapite pa 8 000 bu bamisionere bua kufila bumanyishi “too ne ku ntengu ya buloba” ne mbapatule bipeta bimpe menemene. (Bienzedi 13:47) Pavua balongi ba mu kalasa aka bafike bua musangu wa kumpala mu ditunga dia Pérou, kamuvua tshisumbu nansha tshimue to. Mudi mpindieu bisumbu bipite pa 1 000. Pavua bamisionere betu batuadije mudimu mu ditunga dia Japon, muvua Bantemu muinshi mua dikumi. Mpindieu badimu bapite pa 200 000. Mu malu adibu balonga mu ngondo itanu ku Gilada mudi dilonga diondoke dia Dîyi dia Nzambi. Batu babikila bampanda-njila ba pa buabu, anyi bamisionere, anyi bena mu dîku dia Betele peshi batangidi ba bijengu ne bakaji babu bua kubuelabu mu kalasa aka bua kulonga malu a bungi bua kushindamija mudimu wetu udi wenzeka pa buloba bujima ne kuwukolesha.

      • Kalasa ka bampanda-njila nkenza ne tshipatshila kayi?

      • Kalasa ka bamanyishi ba Bukalenge nkenzela banganyi?

Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
Patuka
Buela
  • Tshiluba
  • Tumina bakuabu
  • Biudi musue
  • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
  • Malu a kulonda
  • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
  • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
  • JW.ORG
  • Buela
Tumina bakuabu