NSHAPITA WA 15
Masanka adi afumina ku dikokela bulongolodi bua Nzambi
BUA tuetu kudilongolola bua kuenza disua dia Yehowa, bidi ne mushinga bua kumukokela bualu yeye ke Mfumu mutambe bunene wa diulu ne buloba. Tudi ne bua kukokela Muanende bualu yeye ke Mfumu wa tshisumbu tshia bena Kristo. Tudi kabidi ne bua kutumikila bantu badibu bateke ku mutu mu nsombelu mikuabu. Kuenza nunku kudi kupetesha bantu bonso masanka.
2 Tshilumbu tshia dikokela bumfumu bujadika tshiakabuela mu bantu mu budimi bua Edene. Tshilumbu etshi tshivua tshimueneka patoke mu mêyi a Nzambi adi mu Genese 1:28 ne 2:16, 17. Tshilejilu, bifukibua bikuabu bionso bidi ne muoyo pa buloba bivua ne bua kukokela bantu; Adama ne Eva bavua ne bua kukokela bukokeshi bua Nzambi ne kuenza disua diende. Kutumikila bukokeshi bua Nzambi ebu kuvua mua kubapetesha ditalala ne bulongame. Mbalue kutela kabidi tshilumbu etshi mu 1 Kolinto 11:3. Mupostolo Paulo wakamba ne: “Ndi musue numanye ne: ku mutu kua mulume yonso kudi Kristo; ku mutu kua mukaji kudi mulume; ku mutu kua Kristo kudi Nzambi.” Mbimueneke patoke ne: mu malu onso adi Yehowa mulongolole aa, pa kumumbusha yeye, muntu yonso udi ne mfumuende udiye ne bua kukokela.
3 Bantu ba bungi lelu kabatu bitaba bumfumu anyi babutumikila to. Bua tshinyi? Tshilumbu tshiakabanga mu Edene pavua baledi betu babenge bua kukokela bumfumu butambe bunene bua Nzambi ku bukole. (Gen. 3:4, 5) Kadi kabakapeta budikadidi buvule to. Bakalua ku bukokeshi bua Satana Diabolo, tshifukibua tshibi tshia mu nyuma. Buntomboji bua kumpala buakasemeja bantu kule ne Nzambi. (Kolos. 1:21) Ke bualu kayi bantu ba bungi lelu badi ku bukokeshi bua mubi.—1 Yone 5:19.
4 Tudi tumbuka ku bukokeshi bua Satana patudi tulonga bulelela bua mu Dîyi dia Nzambi ne tubutumikila. Tuetu Bantemu baditshipe ne babatijibue, tudi tuitaba Yehowa bu Mfumu mutambe bunene wa mioyo yetu. Anu bu Mukalenge Davidi, tudi tuitaba petu ne: Yehowa udi “ku mutu kua bionso.” (1 Kul. 29:11) Bushuwa, tudi tuamba ne budipuekeshi buonso ne: “Numanye ne: Yehowa udi Nzambi. Yeye ke uvua mutuenze, ne tuetu tudi bantu bende. Tudi bantu bende ne mikoko ya mu mpata wende.” (Mis. 100:3) Tudi tuitaba ne: Yehowa mmunene ne amu yeye ke utudi ne bua kukokela ne muoyo wetu mujima, bualu yeye ke wakafuka bintu bionso. (Buak. 4:11) Tuetu bena mudimu ba Nzambi mulelela tudi tuidikija Yezu Kristo, bualu uvua tshilejilu tshimpe tshia dikokela Nzambi.
5 Makenga avua Yezu mupete pa buloba avua mamulongeshe tshinyi? Ebelu 5:8 udi wandamuna ne: “Nansha muvuaye muana, wakalonga ditumikila ku makenga avuaye mupete.” Bushuwa, Yezu wakakokela Tatuende wa mu diulu ne lulamatu luonso nansha mu makenga. Bualu bukuabu, kakadienzela bualu nansha bumue mu yeye nkayende to; anyi kavua muakule malu ende yeye nkayende anyi mukebe butumbi buende yeye nkayende nansha. (Yone 5:19, 30; 6:38; 7:16-18) Pavua Yezu uyisha pa buloba uvua ne disanka dia kuenza disua dia Tatuende, nansha muvua kuenza nanku kumukebele buluishi ne dikengeshibua. (Yone 15:20) Nansha nanku, Yezu wakakokela Nzambi. “Wakadipuekesha” too ne ku “lufu lua pa mutshi wa makenga.” Dikokela diende dia Yehowa ne muoyo umue diakapatula bipeta bimpe bu mudi: butumbi bua Tatuende, lupandu lua kashidi lua bantu, ne yeye muine bakamupesha muaba mubandile.—Filip. 2:5-11; Eb. 5:9.
MBANGANYI BATUDI NE BUA KUKOKELA?
6 Patudi tuenza disua dia Nzambi bua kuleja mutudi tumukokela, tudi tudiepula ku tunyinganyinga tua bungi ne ntatu mikuabu idi ikuata bantu badi babenga kukokela bumfumu butambe bunene bua Yehowa. Muluishi wetu Diabolo udi anu ukeba bua kutudia. Netupanduke mu bianza bia mubi eu anu tuetu tumukandamena ne tudipuekesha kumpala kua Yehowa patudi tumukokela ne muoyo mujima.—Mat. 6:10, 13; 1 Pet. 5:6-9.
7 Munda mua tshisumbu tshia bena Kristo, tudi tuitaba bumfumu bua Kristo ne bukokeshi budiye mupeshe “mupika wa lulamatu udi mudimuke.” Dikokela edi didi dilengeja ngelelu wetu wa meji ne mushindu utudi tuenzelangana malu. Kuitaba mudi Nzambi mulongolole bukokeshi mu tshisumbu nekutusake bua kutumikila Dîyi diende mu malu onso adi atangila ntendelelu wetu bu mudi mudimu wa buambi, dibuela mu bisangilu ne diandamunamu, malanda etu ne bakulu, ne dilonda mudibu balongolole malu mu bulongolodi bua Nzambi.—Mat. 24:45-47; 28:19, 20; Eb. 10:24, 25; 13:7, 17.
8 Patudi tukokela Nzambi, tudi tubueja ditalala, bukubi ne bulongame mu tshisumbu tshia bena Kristo. Ngikadilu ya Yehowa idi imuenekela munkatshi mua bantu bende ba lulamatu. (1 Kol. 14:33, 40) Malu atudi badimuene nkayetu mu bulongolodi bua Yehowa mmatufikishe ku didiumvua muvua mukalenge Davidi mumvue pende. Pakamonaye dishilangana divua pankatshi pa batendeledi ba Yehowa ne bantu babi, wakamba ne disanka dionso ne: “Ba diakalenga mbantu badi Yehowa muikale Nzambi wabu!”—Mis. 144:15.
9 Mu dibaka ne mu dîku, “ku mutu kua mukaji kudi mulume.” Balume pabu badi ne bua kukokela Kristo, ku mutu kua Kristo paku kudi Nzambi. (1 Kol. 11:3) Bakaji badi ne bua kukokela babayabu ne bana badi ne bua kukokela baledi babu. (Ef. 5:22-24; 6:1) Padi muntu yonso mu dîku unemeka dilondangana dia bumfumu edi, dîku nedikale mu ditalala.
10 Mulume udi widikija Kristo padiye ukokesha ne dinanga. (Ef. 5:25-29) Padiye kayi ukuata mudimu bibi ne bumfumu buende anyi ubulengulula, mukajende ne bana bende nebikale ne disanka dia kumukokela. Mukaji mmukuatshishi anyi mmukumbaji wa bayende. (Gen. 2:18) Padi mukaji wambuluisha bayende ne lutulu ne umunemeka, bayende neamuanyishe ne bualu ebu nebutumbishe Nzambi. (1 Pet. 3:1-4) Padi mulume ne mukajende balonda mibelu ya mu Bible idi itangila tshilumbu tshia bumfumu, bana babu nebabidikije mu dikokela Nzambi.
Kutumikila malu adi Nzambi mulongolole kudi kutangila malu onso a mu nsombelu wetu
11 Dikokela Nzambi didi kabidi dituleja mushindu wa kumona “bakokeshi badi ku mutu” kuetu, badi ‘batekibue balondangane mu milongo yabu kudi Nzambi.’ (Lomo 13:1-7) Bu mudi bena Kristo batumikila mikenji ya ditunga, badi bafuta bitadi, bafuta ‘Kaisa bintu bia Kaisa, kadi bafuta Nzambi bintu bia Nzambi.’ (Mat. 22:21) Bualu bukuabu, patubu balongolola bua kuyisha mu teritware mujima, batu banemeka mikenji idi ilomba bua kukuba malu a bantu. Tudi tukokela bakokeshi ba mbulamatadi ne tubatumikila mu malu onso adi kaayi abengangana ne mikenji miakane ya Yehowa, eku tuenza muetu muonso bua kuyisha lumu luimpe.—Mâko 13:10; Bien. 5:29.
12 Kutumikila malu adi Nzambi mulongolole kudi kutangila malu onso a mu nsombelu wetu. Mêsu a ditabuja adi atuambuluisha bua kumona dituku dikala bantu bonso bakokela Yehowa Nzambi. (1 Kol. 15:27, 28) Bantu badi bitaba bumfumu butambe bunene bua Yehowa ne disanka dionso ne batungunuka ne kumukokela bua kashidi ne tshiendelele nebapete masanka a bungi.