TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w23 ngondo 5 dib. 26-31
  • Udi ne mushindu wa kukumbaja bipatshila biebe bia mu nyuma

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Udi ne mushindu wa kukumbaja bipatshila biebe bia mu nyuma
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2023
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • IKALA NE DIJINGA DIKOLE DIA KUKUMBAJA TSHIPATSHILA TSHIEBE
  • PATUDI KATUYI NE DIJINGA DIA KUENZA BUALU
  • BUALU BUOBU BUKUPANGISHA BUA KUKUMBAJA TSHIPATSHILA TSHIEBE, KUTEKETSHI MU MIKOLO TO
  • Mua kudifundila bipatshila bia mu nyuma ne kubikumbaja
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2022
  • Bansonga, nudiku nudiunda mu nyuma anyi?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2003
  • Difundila tshipatshila tshia kulonga Bible ne muntu
    Mudimu wetu wa Bukalenge—2007
  • Mushindu uudi mua kukumbaja malu audi mudifundile mu mudimu wa Nzambi
    Mudimu wetu wa Bukalenge—2006
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2023
w23 ngondo 5 dib. 26-31

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 24

Udi ne mushindu wa kukumbaja bipatshila biebe bia mu nyuma

“Nunku katulekedi kuenza malu mimpe nansha, bualu netupuole mu tshikondo tshiakane tuetu katuyi batshioke.” ​—GAL. 6:9.

MUSAMBU WA 84 Lumbila

KADIOSHAa

1. Ndutatu kayi ludi bantu ba bungi bapete?

UKADIKU mudifundile tshipatshila tshia mu nyuma kadi kuyi anu ukokesha bua kutshikumbaja anyi?b Biobi nanku, kuena nkayebe to. Tshilejilu, Philip uvua musue kuakaja masambila ende ne bungi bua misangu ya kusambila, kadi uvua uluangana bua kupeta dîba dia kusambila. Erika uvua mudifundile tshipatshila tshia kufika pa dîba mu tshisangilu tshia buambi; nansha nanku, uvua ufika mu tshisangilu pa kuamba tshionso panyima pa dîba. Tomáš uvua mudienzeje misangu ya bungi bua kubala Bible mujima. Udi wamba ne: “Tshivua anu musue kubala Bible to. Mvua mudienzeje misangu isatu bua kumubala, kadi mvua nshikidila anu mu Lewitiki.”

2. Bua tshinyi ki mbimpe kuteketa mu mikolo tuetu ne tshipatshila tshitudi katuyi banji kukumbaja?

2 Wewe ne tshipatshila kampanda tshiudi kuyi muanji kukumbaja, kuteketshi mu mikolo to, muanetu. Nansha tshipatshila tshidi tshimueneka tshipepele tshitu tshilomba anu dîba ne kudienzeja bikole. Bu muudi anu musue kukumbaja tshipatshila tshiebe, bidi bileja ne: udi wangata malanda ebe ne Yehowa ne mushinga wa bungi, ne udi musue kumuenzela mudimu ne muebe muonso. Yehowa udi wanyisha bikole mushindu uudi udienzeja. Bushuwa, kena ukulomba bua kuenza tshiudi kuyi mua kukokesha to. (Mis. 103:14; Mika 6:8) Nanku mbimpe udifundile tshipatshila tshiudi mua kukumbaja bilondeshile nsombelu webe. Wewe mudifundilatshi, ntshinyi tshiudi mua kuenza bua kutshikumbaja? Tumonayi imue ngenyi idi mua kutuambuluisha.

IKALA NE DIJINGA DIKOLE DIA KUKUMBAJA TSHIPATSHILA TSHIEBE

Nsongalume mu buatu buikale ne tshilamba tshia lupepele tshibulula.

Sambila bua upete dijinga dikole dia kuenza bualu (Tangila tshikoso 3, 4)

3. Bua tshinyi kuikala ne dijinga dikole dia kukumbaja bualu kudi ne mushinga?

3 Bua tuetu kufika ku dikumbaja bipatshila bia mu nyuma, mbimpe tudianjile kuikala ne dijinga dikole dia kubikumbaja. Muntu yeye ne dijinga dikole dia kuenza bualu kampanda, neadisunsule anu bua kubuenza. Tudi mua kufuanyikija dijinga edi ne tshipepele tshidi tshisaka buatu bua kufikabu kudibu buya. Tshiotshi tshitungunuka ne kututa, muîtshi wa buatu udi mua kufika kudiye uya. Tshiotshi tshikole, muîtshi wa buatu udi mua kufika pa lukasa. Bia muomumue, tuetu ne dijinga dikole dia kukumbaja tshipatshila tshietu, netutshikumbaje anu. Muanetu mukuabu wa mu ditunga dia Salvador, diende David, udi wamba ne: “Wewe ne dijinga dia kuenza bualu, neudienzeje bikole. Kuakulekela tshintu nansha tshimue tshikupangisha bua kukumbaja tshipatshila tshiebe to.” Kadi tshia kuenza ntshinyi bua kupeta dijinga adi?

4. Tudi mua kulomba tshinyi mu disambila? (Filipoyi 2:13) (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

4 Sambila. Yehowa udi mua kukupesha dijinga dikole dia kukumbaja tshipatshila tshiebe ku diambuluisha dia nyuma wende. (Bala Filipoyi 2:13.) Imue misangu tuetu tudifundila tshipatshila bualu bivua bikengela kuenza nanku, ki mbibi to. Kadi pamuapa katuena mua kuikala ne dijinga menemene dia kutshikumbaja to. Ke muvuabi bua muanetu wa bakaji Norina wa mu Uganda. Uvua mudifundile tshipatshila tshia kutuadija kulonga Bible ne muntu, kadi kavua ne dijinga dikole dia kutshikumbaja to, bualu uvua wela meji ne: kavua mumanye kulongesha. Tshiakamuambuluisha ntshinyi? Udi wamba ne: “Ngakatuadija kulomba Yehowa dituku dionso bua angambuluishe, mpete dijinga dikole dia kulongeshangana Bible. Bua kuenza malu mu diumvuangana ne masambila anyi, ngakadienzeja bua kuakaja nyishilu wanyi. Ngondo mikese pashishe, ngakamona ne: dijinga adi diakakola; meme kutuadija kulonga Bible ne bantu babidi tshidimu atshi.”

5. Tudi mua kuelangana meji a malu kayi bua kukolesha dijinga ditudi nadi dia kukumbaja tshipatshila tshietu kampanda?

5 Elangana meji a bidi Yehowa mukuenzele. (Mis. 143:5) Mupostolo Paulo wakelangana meji a muvua Yehowa mumuleje ngasa, ke yeye kupeta dijinga dia kumuenzela mudimu bikole. (1 Kol. 15:9, 10; 1 Tim. 1:12-14) Wewe welangana pebe meji a malu adi Yehowa mukuenzele, neupete dijinga dia kukumbaja tshipatshila tshiebe. (Mis. 116:12) Mona tshivua tshiambuluishe muanetu mukuabu wa bakaji wa mu ditunga dia Honduras bua kukumbaja tshipatshila tshiende tshia kulua mpanda-njila wa pa tshibidilu. Udi wamba ne: “Ngakelangana meji a mudi Yehowa munnange bikole. Mmumbueje mu bulongolodi buende. Utu untabalela ne unkuba. Kuelangana meji mushindu eu kuakansaka bua kunanga Yehowa bikole, ne kukolesha dijinga dianyi dia kulua mpanda-njila.”

6. Ntshinyi tshikuabu tshidi mua kutuambuluisha bua kukolesha dijinga dietu dia kukumbaja tshipatshila kampanda?

6 Ela meji a masanka awapeta wewe mukumbaje tshipatshila tshiebe. Mona tshivua tshiambuluishe Erika utukadi bakuile bua kukumbaja tshipatshila tshiende tshia kufika pa dîba. Udi wamba ne: “Ngakamona ne: mvua mpangila malu a bungi menemene pamvua tshiyi mfika pa dîba mu tshisangilu tshia buambi. Kadi pamvua mfika kumpala, mvua ngela bana betu muoyo ne tuyukila nabu. Mvua kabidi mpeta ngenyi mimpe ivua mua kungambuluisha bua kuakaja mudimu wanyi wa diyisha ne kuwunanga.” Bu muvua Erika muele meji a masanka a kufika pa dîba, ke bualu kayi wakakumbaja tshipatshila tshiende atshi. Mmasanka kayi audi mua kuelela meji? Tshipatshila tshiebe tshiotshi tshia kuakaja mushindu webe wa kubala Bible anyi wa kusambila, ela meji a muikalabi mua kukolesha malanda ebe ne Yehowa. (Mis. 145:18, 19) Tshiotshi tshia kupeta ngikadilu kampanda wa buena Kristo, ela meji a muikalayi mua kukolesha malanda ebe ne bakuabu. (Kolos. 3:14) Funda malu adi akusaka bua kukumbaja tshipatshila tshiebe. Ikala uatangila pa tshibidilu. Tomáš utukadi batele udi wamba ne: “Padiku malu a bungi adi ansaka bua kukumbaja tshipatshila tshianyi, ntu ndiezeja bikole bua kutshikumbaja.”

7. Ntshinyi tshivua tshiambuluishe Julio ne mukajende bua kukumbaja tshipatshila tshiabu?

7 Somba ne badi mua kukusaka bua kukumbaja tshipatshila tshiebe. (Nsu. 13:20) Mona tshivua tshiambuluishe Julio ne mukajende bua kukumbaja tshipatshila tshiabu tshia kuvudija mudimu wabu wa buambi. Julio udi wamba ne: “Tuakasungula balunda bavua batukankamija bua kukumbaja tshipatshila tshietu, ne tuvua tuyukila nabu bua tshipatshila atshi. Ba bungi ba kudibu bakavua bakumbaje bipatshila bia buena abi; nunku bavua mua kutupesha ngenyi mimpe. Balunda betu abu bavua batuebeja muvua malu atuvua tulongolola akumbana ne bavua batukankamija patuvua dijinga ne diambuluisha.”

PATUDI KATUYI NE DIJINGA DIA KUENZA BUALU

Nsongalume au wita mpindieu buatu.

Dienzeja bua kukumbaja tshipatshila tshiebe (Tangila tshikoso 8)

8. Ntshinyi tshidi mua kuenzeka tuetu tudienzeja bua kukumbaja tshipatshila anu patudi ne dijinga dia kutshikumbaja apu? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

8 Mu bulelela, bitu bitukolela tuetu bonso bua kuenza bualu tuetu katuyi ne dijinga dia kubuenza. Bidi bileja ne: katuakukumbaja tshipatshila tshitudi mua kuikala natshi anyi? Tòo. Tuangate tshilejilu. Tshipepele tshidi mua kuikala tshikole, tshisaka buatu bua kufika kudibu buya. Kadi tshidi mua kukola bikole anyi kukepela ne amue matuku katshiena nansha mua kuikalaku nangananga to. Bidiku biumvuija ne: muîtshi wa buatu kakutungunuka ne kubuita anyi? Kabiena anu nanku to. Bualu amue matu atu ne motere; makuabu atu ne nkaya. Muîtshi wa buatu udi mua kuenza mudimu ne bintu ebi bua afike kudiye uya. Dijinga dietu dia kuenza bualu tudi mua kufuanyikija ne tshipepele. Amue matuku dijinga dietu adi didi mua kukola bikole anyi kukepela. Tudi mene mua kudipangila amue matuku. Nunku tuetu tudienzeja bua kukumbaja tshipatshila tshietu anu patudi ne dijinga dia kutshikumbaja, pamuapa katuakutshikumbaja to. Kadi anu mudi muîtshi wa buatu ukeba mishindu mikuabu ya tshia kuenza bua kufika kudiye uya, tudi petu mua kutungunuka ne kudienzeja bua kukumbaja tshipatshila tshietu nansha patudi katuyi ne dijinga adi imue misangu. Nansha mudibi kabiyi bipepele, neupete masanka wewe mutshikumbaje. Kumpala kua kuakula bua tshitudi mua kuenza, tumonayi lukonko ludi mua kujuka.

9. Mbibi bua kudienzeja bua kukumbaja tshipatshila tshitudi mua kuikala natshi nansha patudi katuyi ne dijinga menemene dia kutshikumbaja anyi? Umvuija.

9 Yehowa mmusue bua tumuenzele mudimu ne disanka ne ku budisuile. (Mis. 100:2; 2 Kol. 9:7) Kadi mbimpe tuikale tudienzeja bua kukumbaja tshipatshila tshia mu nyuma nansha tuetu katuyi ne dijinga menemene dia kutshikumbaja anyi? Tuangate tshilejilu tshia Paulo. Wakamba ne: “Ndi nkuma mubidi wanyi ne ngulombola bu mupika.” (1 Kol. 9:25-27)c Paulo uvua udienzeja bua kuenza tshivua tshiakane nansha pavuaye kayi ne dijinga dia kutshienza. Yehowa uvua muanyishe mudimu wende anyi? Eyowa. Yehowa wakamufuta bua muvuaye udienzeja.​—2 Tim. 4:7, 8.

10. Patudi tudienzeja bua kukumbaja tshipatshila nansha patudi katuyi ne dijinga dikole dia kutshikumbaja, mmalu kayi mimpe atudi tupete?

10 Bia muomumue, Yehowa udi usanka patudi tudienzeja bua kukumbaja tshipatshila tshietu nansha patudi katuyi ne dijinga dia kuenza nanku. Udi usanka bualu nansha tuetu katuyi banange tshitudi tuenza, mmumanye ne: tudi tutshienza bualu tudi bamunange. Anu bu muvua Yehowa mubeneshe Paulo, neatubeneshe petu bua mutudi tudienzeja. (Mis. 126:5) Patudi tumona mudi Yehowa utubenesha, tudi mene mua kutuadija kupeta dijinga dia kuenza bualu kampanda bua mu nyuma. Muanetu wa bakaji mukuabu wa mu Pologne, diende Lucyna, udi wamba ne: “Imue misangu, tshitu musue kuya mu buambi to, nangananga meme mutshioke. Nansha nanku, meme anu muyamu, ntu ndua kumvua disanka dia katshia pantu ngalukila.” Tumonayi mpindieu tshitudi mua kuenza patudi katuyi ne dijinga adi.

11. Mmunyi mudi Yehowa mua kutuambuluisha bua tuikale tudikanda bikole?

11 Sambila bua wikale udikanda. Kudikanda mbukole bua kukanda bienzedi bia muntu ne mudiye umvua. Muaku eu utu ne lungenyi lua kubenga kuenza malu mabi. Kadi bitu bilomba kabidi kudikanda ku malu kampanda bua kufika ku dienza adi mimpe, nangananga padi mudimu udibu batupeshe muikale mukole anyi patudi katuyi ne dijinga dia kukumbaja tshipatshila tshitudi natshi. Vuluka ne: kudikanda nngikadilu wa dimuma dia nyuma muimpe; nunku lomba Yehowa nyuma muimpe bua akuambuluishe upete ngikadilu eu. (Luka 11:13; Gal. 5:22, 23) David utukadi batele wakaleja muvua disambila dimuambuluishe. Uvua musue kuikala ne tshibidilu tshia kudilongela. Udi wamba ne: “Ngakasambila bua Yehowa angambuluishe bua mpete didikanda. Wakangambuluisha, meme kuenza programe muimpe wa kudilongela pa tshibidilu, ne mvua mmunemeka.”

12. Mmunyi mudi dîyi dinene didi mu Muambi 11:4 dituambuluisha bua kukumbaja bipatshila bietu bia mu nyuma?

12 Kuindidi anu padi malu enda bimpe to. Pamuapa nsombelu kakuakana mu buloba butudi ebu to. Tuetu bindile ne: malu ende bimpe, katuakuenza bualu to. (Bala Muambi 11:4.) Muanetu wa balume mukuabu, diende Dayniel, udi wamba ne: “Kakuena nsombelu muimpe panu to. Nunku katuindidi to, tukebe tuetu tshia kuenza musangu umue.” Muanetu mukuabu wa mu ditunga dia Uganda, diende Paul, udi uleja bualu bukuabu butudi katuyi ne bua kuikala tuladikijila malu. Udi wamba ne: “Tuetu batuadije kukeba tshia kuenza nansha padiku ntatu, tudi tupesha Yehowa tshintu tshia kubenesha.”​—Mal. 3:10.

13. Bua tshinyi kutuadija ne tumalu tukese nkuimpe?

13 Tuadija ne tumalu tukese. Pamuapa katuena ne dijinga dia kukumbaja tshipatshila tshietu bualu tudi tumona bu ne: ki mbipepele bua kutshikumbaja to. Biobi nanku buebe wewe, kuenaku mua kukosolola tshipatshila tshiebe atshi mu tubipatshila tukese anyi? Tshiotshi tshia kupeta ngikadilu kampanda, mbimpe utuadije kumuleja mu tumalu tukese. Tshiotshi tshia kubala Bible mujima, mbimpe wenze programe wa kutuadija kumubala nansha bua minite mikese. Tomáš utukadi batele ku ntuadijilu uvua utata bua kukumbaja tshipatshila tshiende tshia kujikija kubala Bible mujime mu tshidimu tshimue. Udi wamba ne: “Ngakajingulula ne: mvua muye ne malu lubilu lubilu. Nunku, meme kupangadija bua kutuadijilula, kadi musangu eu, ngakalongolola bua kuikala kubala tshitupa tshia nshapita dituku dionso ne ngelangana meji a bimvua mbala abi, ke dibala dia Bible kutuadijadi kunsankisha.” Bu muvua dibala dia Bible dituadije kusankisha Tomáš, wakabanga kuangata minite ya bungi bua kumubala. Ndekelu wa bionso, wakafika ku dibala Bible mujime.d

BUALU BUOBU BUKUPANGISHA BUA KUKUMBAJA TSHIPATSHILA TSHIEBE, KUTEKETSHI MU MIKOLO TO

14. Mmalu kayi adi mua kutupangisha bua kukumbaja tshipatshila tshietu?

14 Bia dibungama, kudi malu adi mua kutupangisha bua kukumbaja tshipatshila tshietu nansha tuetu ne dijinga dia kutshikumbaja anyi badilongolole bimpe bua kutshikumbaja. Tshilejilu, “malu adi kaayi matekemena” adi mua kutudia dîba dituvua mua kudienzeja bua kukumbaja tshipatshila tshietu. (Muam. 9:11) Tudi mua kupeta ntatu idi mua kututekesha mu mikolo anyi kukepesha bukole buetu. (Nsu. 24:10) Bu mutudi bapange bupuangane, tudi mua kuenza bilema bidi mua kutupangisha bua kukumbaja tshipatshila tshietu. (Lomo 7:23) Peshi tudi mua kudiumvua anu batshioke patupu. (Mat. 26:43) Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kutantamena malu adi atupangisha bua kukumbaja tshipatshila tshietu?

15. Kuoku bualu budi bukupangisha bua kukumbaja tshipatshila tshiebe, bua tshinyi kuena ne bua kulekela kudienzeja? Umvuija. (Misambu 145:14)

15 Manya ne: kuoku bualu budi bukupangisha bua kukumbaja tshipatshila tshiebe, kabiena biumvuija ne: udi ne bua kulekela kudienzeja to. Bible udi uleja ne: pamuapa netupete ntatu misangu ne misangu. Kadi udi kabidi uleja patoke ne: tudi mua kukumbaja bipatshila bietu, nangananga Yehowa yeye mutuambuluishe. (Bala Misambu 145:14.) Muanetu Philip utukadi batele udi wamba bua muvua malu ende mende bimpe ne: “Ki mbungi bua misangu imvua mupangile buvua buenze bua malu anyi ende bimpe to. Kadi mbungi bua misangu imvua mudienzeje bua kukumbaja tshipatshila tshianyi.” David utukadi betele udi wamba ne: “Tshivua mmona malu avua ampangisha bua kukumbaja tshipatshila tshianyi bu bipumbishi to, kadi mvua ngamona bu mpunga wa kuleja Yehowa mundi mumunange bikole.” Bushuwa, paudi utungunuka ne kudienzeja bua kukumbaja tshipatshila tshiebe nansha padiku lutatu, udi uleja Yehowa muudi musue kumusankisha. Yehowa yeye ukumona utungunuka ne kudienzeja bua kukumbaja tshipatshila tshiebe, neasanke be!

16. Bualu budi butupangisha bua kukumbaja tshipatshila tshietu budi mua kutupetesha mpunga wa kulonga tshinyi?

16 Mona tshintu tshidi tshikupangisha bua kukumbaja tshipatshila tshiebe bu mpunga wa kulonga bualu kampanda. Ela meji a tshidi tshikebeshe bualu abu, ne udiebeje ne: ‘Ntshinyi tshindi mua kuenza bua bualu ebu kabumfikidi kabidi?’ (Nsu. 27:12) Kadi imue misangu biobi bitukolele bua kukumbaja tshipatshila tshietu, bidi bileja ne: tuvua badifundile tshipatshila tshitupite makanda. Wewe mumone ne: tshitudi tuamba etshi ntshikufikile, udi mua kuelulula kabidi meji bua tshipatshila tshiebe atshi bua kumona ni udi anu ukokesha bua kutshikumbaja.e Yehowa kakumona ne: udi mupangile bualu kuena mukumbaje tshipatshila tshivua katshiyi tshikukumbene to.​—2 Kol. 8:12.

17. Bua tshinyi mbimpe tuikale tuvuluka malu atukadi benze?

17 Ikala muvuluke malu aukadi muenze. Bible udi wamba ne: “Nzambi ki mmupange buakane bua kupuaye mudimu wenu muoyo.” (Eb. 6:10) Nunku ki mbimpe wewe pebe upue biukadi muenze muoyo to. Ela meji a malu aukadi muenze aa: ukadi mudie malanda ne Yehowa, ukadi wenda wambila bantu malu ende, anyi ukadi mubatijibue. Anu bu muukadi muye kumpala ne mukumbaje bipatshila kampanda bia mu nyuma, udi anu kabidi ne mushindu wa kuya kumpala ne kukumbaja tshipatshila tshiudi natshi mpindieu.​—Filip. 3:16.

Anu yeye nsongalume au mushale mutangile mishipa minene intumpika mu mâyi, padi dîba dienda dibuela.

Sanka bua mudi yehowa ukuambuluisha bua kukumbaja tshipatshila tshiebe (Tangila tshikoso 18)

18. Ntshinyi tshitudi ne bua kuvuluka bua kuenza patudi tudienzeja bua kukumbaja tshipatshila tshietu? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

18 Yehowa yeye mukuambuluishe, udi ukumbana bua kukumbaja tshipatshila tshiebe anu bu muîtshi wa buatu udi ufika kudiye uya ne disanka. Kadi wavuluka ne: bîtshi ba matu ba bungi batu kabidi basanka ne luendu luabu. Bia muomumue, paudi utungunuka ne kudienzeja bua kukumbaja tshipatshila tshiebe tshia mu nyuma, kupu muoyo bua kusanka bua muudi umona mudi Yehowa ukuambuluisha ne ukubenesha to. (2 Kol. 4:7) Wewe kuyi mutshioke, neupete masanka a bungi menemene.​—Gal. 6:9.

PATUDI TUDIENZEJA BUA KUKUMBAJA TSHIPATSHILA TSHIETU, . . .

  • ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kukolesha dijinga dietu dia kutshikumbaja?

  • ntshinyi tshitudi mua kuenza patudi katuyi ne dijinga adi?

  • mmushindu kayi utudi ne bua kumona malu adi atupangisha bua kukumbaja bipatshila bietu?

MUSAMBU WA 126 Shala mutabale, ushindame, ulue mukole

a Batu batukankamija misangu yonso bua kudifundila bipatshila bia mu nyuma. Kadi tshia kuenza ntshinyi bituikala ne tshipatshila tshia mushinga tshitudi katuyi tukokesha bua kukumbaja? Mu tshiena-bualu etshi netumone ngenyi ya mutudi mua kukumbaja bipatshila bietu.

b DIUMVUIJA: Tshipatshila tshia mu nyuma tshidi mua kukongoloja bualu buonso buudi udienzeja bua kuakaja anyi kukumbaja bua wewe kuenzela Yehowa mudimu bikole menemene ne kumusankisha. Tshilejilu, udi mua kudifundila tshipatshila tshia kuikala ne ngikadilu kampanda wa buena Kristo anyi tshia kuakaja bualu kampanda buudi wenza bua kutendelela Yehowa, bu mudi kubala Bible, kudilongela, anyi kuyisha.

c Tangila Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 1/8/1992 dib. 18, tshik. 19.

d Bala mukanda wa Kalasa ka Mudimu wa Nzambi kadi kakuambuluisha, mu dib. 10-11, tshik. 4.

e Bua kumanya malu makuabu, bala tshiena-bualu tshia ne: “Enza malu audi mua kukokesha bua wikale ne disanka,” mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 15/7/2008.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu