TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w25 ngondo wa 8 dib. 14-19
  • Ikala mutuishibue ne: Yehowa mmukufuile luse

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ikala mutuishibue ne: Yehowa mmukufuile luse
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2025
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • BUA TSHINYI MBIMPE TUIKALE BATUISHIBUE NE: YEHOWA MMUTUBUIKIDILE?
  • NTSHINYI TSHIDI MUA KUTUSHINDIKILA NE: NZAMBI MMUTUFUILE LUSE?
  • TSHIDI YEHOWA UVULUKA BUA BUALU BUETU
  • LEKELA KUELAKANA
  • Mudi luse lua Yehowa lukuambuluisha
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2025
  • Yehowa, Nzambi “mudiakaje bua kubuikidila”
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1997
  • Nzambi udi “mudiakaje bua kubuikidilangana”
    Semena pabuipi ne Yehowa
  • Yehowa mmufuidianganyi wa luse mutambe bunene
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2022
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2025
w25 ngondo wa 8 dib. 14-19

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 34

MUSAMBU 3 Bukole buetu, ditekemena dietu, tshieyemenu tshietu

Ikala mutuishibue ne: Yehowa mmukufuile luse

“Wewe wakamfuila luse bua tshilema tshia mpekatu yanyi.”​—MIS. 32:5.

LUNGENYI LUNENE

Netumone mudi Yehowa ulaya mu Bible ne: tuetu banyingalale ne muoyo mujima bua mpekatu yetu neatufuile luse, ne netumone kabidi mudibi ne mushinga bua kuitaba bualu abu.

1-2. Ntshinyi tshidi muntu umvua padiye umanya ne: Yehowa mmumufuile luse bua mpekatu wende? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

MUKALENGE Davidi uvua udipisha bua mpekatu minene ivuaye muenze. (Mis. 40:12; 51:3, mutu wa mukanda) Kadi wakanyingalala ne muoyo mujima, Yehowa kumufuila luse. (2 Sam. 12:13) Wakapeta disulakana dia bungi.​—Mis. 32:1.

2 Yehowa yeye mutufuile luse, tudi petu mua kumvua disulakana dia bungi anu bu Davidi. Bidi bitukolesha ku muoyo patudi tumanya ne: tuetu banyingalale ne muoyo mujima bua mpekatu minene itudi benze ne badienzeje bua kubenga kuyezulula, Yehowa neatufuile luse. (Nsu. 28:13; Bien. 26:20; 1 Yone 1:9) Bidi bitusankisha bikole bua mudi Yehowa utubuikidila mpekatu, kayi uyivuluka kabidi nansha kakese.​—Yeh. 33:16.

Mukalenge Davidi musombe mu lutanda kuulu kua nzubu, wimba musambu ne lunzenze.

Mukalenge Davidi wakenza misambu ya bungi idi ileja mutu Yehowa ubuikidilangana (Tangila tshikoso 1-2)


3-4. Ntshinyi tshivua muanetu wa bakaji kampanda muambe nansha mukavuaye mubatijibue? Ntshinyi tshituamona mu tshiena-bualu etshi?

3 Kudi misangu idibi mua kukolela bamue bana betu bua kuikala batuishibue ne: Yehowa mmubafuile luse. Tuangate tshilejilu tshia Jennifer uvua baledi bende balongeshe malu a Yehowa. Pakaluaye tshitende, wakatuadija kuenza malu mabi mu musokoko. Panyima pa bidimu ndambu, wakashintuluka, kudilambulaye kudi Yehowa, pashishe yeye kubatijibua. Udi wamba ne: “Kumpala mvua munange bintu bia ku mubidi bikole. Mvua kabidi ngenda masandi, nkuatshika maluvu ne mfiika munda bikole. Mvua mumanye tshitu Bible wamba tshia ne: Yehowa udi mua kutubuikidila mibi yetu ku diambuluisha dia mulambu wa Kristo. Kadi nansha munkavua munyingalale ne mumulombe luse, tshivua anu mutuishibue ne: uvua mumbuikidile to.”

4 Bitu bikukolela imue misangu bua kuikala mutuishibue ne: Yehowa mmukubuikidile anyi? Yehowa mmusue bua tuikale batuishibue anu bu Davidi ne: mmutufuile luse. Mu tshiena-bualu etshi netumone tshidi tshitushindikila ne: Yehowa udi utufuila luse, ne tshitudi mua kuenza bua kuikala ne dishindika adi.

BUA TSHINYI MBIMPE TUIKALE BATUISHIBUE NE: YEHOWA MMUTUBUIKIDILE?

5. Satana mmusue tuitabe tshinyi? Fila tshilejilu.

5 Tuetu batuishibue ne: Yehowa mmutubuikidile, Satana kena mua kutushima to. Vuluka ne: Satana neenze muende muonso bua tulekele kuenzela Yehowa mudimu. Bua kukumbaja dijinga diende adi, mmusue tuitabe ne: Yehowa kena mua kutubuikidila mibi yetu to. Tuakulayi bua tshivua tshifikile muntu uvuabu bumbushe mu tshisumbu tshia Kolinto bua masandi avuaye wenda. (1 Kol. 5:1, 5, 13) Pavuaye mulue kunyingalala bua mpekatu wende, Satana uvua musue bua bena mu tshisumbu tshiabu kabamufuidi luse, ne kabamuakididi mu tshisumbu to. Uvua kabidi musue bua muntu au amone ne: Nzambi ki mmumufuile luse to. Dîba adi ‘dibungama dipite bukole divua mua kumuzengeja,’ dimufikisha ku dilekela kuenzela Yehowa mudimu. Satana ki mushintuluke to, kadi “katuena bapange mayele ende to.”​—2 Kol. 2:5-11.

6. Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua katutungunuki ne kudipisha?

6 Tuetu batuishibue ne: Yehowa mmutufuile luse, katuakutungunuka ne kudipisha bua mpekatu utuvua benze to. Tutu tumvua bibi patutu tuenza mpekatu. (Mis. 51:17) Kumvua nanku nkuimpe bualu kondo ketu ka muoyo kadi mua kutusaka bua kushintuluka. (2 Kol. 7:10, 11) Kadi tuetu tutungunuka anu ne kudipisha petu bamane kunyingalala, tudi mua kufika ku dilekela Yehowa. Nunku mbimpe tuikale batuishibue ne: Yehowa mmutufuile luse, dîba adi netulekele kudipisha ne netutungunuke ne kumuenzela mudimu ne kondo ka muoyo kimpe ne disanka dia bungi. (Kolos. 1:10, 11; 2 Tim. 1:3) Kadi ntshinyi tshidi mua kutushindikila ne: Nzambi mmutufuile luse?

NTSHINYI TSHIDI MUA KUTUSHINDIKILA NE: NZAMBI MMUTUFUILE LUSE?

7-8. Ntshinyi tshivua Yehowa muambe buende yeye? Bidi bitushindikila tshinyi? (Ekesode 34:6, 7)

7 Ela meji a tshivua Yehowa muambe buende yeye. Tshilejilu, mona tshivuaye muambile Mose ku Mukuna wa Sinayi.a (Bala Ekesode 34:6, 7.) Nansha mudi Yehowa ne ngikadilu mimpe ya bungi, uvua musungule bua kuambila Mose ne: udi “Nzambi wa luse udi uditeka pa muaba wa bakuabu.” Nunku, udi wela meji ne: padi muntu udi munange Yehowa wenza mpekatu ne unyingalala, Yehowa udi mua kubenga kumubuikidila anyi? Nansha kakese! Bualu yeye kayi mumubuikidile, neikale Nzambi wa tshikisu udi kayi ne luse; kadi katu nanku to.

8 Tuikalayi batuishibue ne: tshidi Yehowa muambe tshia ne: nNzambi wa luse atshi ntshilelela, bualu katu ushima to. (Mis. 31:5) Nunku tudi tuitaba tshidiye muambe atshi. Tuetu anu tudipisha bua mpekatu ituvua benze, mbimpe tudiele lukonko elu: ‘Ndi mutuishibue ne: Yehowa nNzambi wa luse, udi ubuikidila muntu yonso udi unyingalala bua mpekatu yende anyi? Wewe mutuishibue nanku, neumone ne: Nzambi mmukufuile pebe luse.’

9. Ntshinyi tshidi Misambu 32:5 utulongesha bua mushindu utu Yehowa utubuikidila mibi?

9 Elangana meji a tshidi Yehowa muambe mu Bible bua mushindu udiye utubuikidila. Tuangate tshilejilu tshia muvua Davidi mumvuije mushindu utu Yehowa ubuikidilangana. (Bala Misambu 32:5.) Wakamba ne: “Wewe wakamfuila luse bua tshilema tshia mpekatu yanyi.” Muaku wa mu tshiena Ebelu udibu bakudimune ne: “wakamfuila luse” udi mua kumvuija “kumbusha tshintu,” “ku tshiangata” anyi “kutshiambula.” Nunku pavua Yehowa mufuile Davidi luse, bivua bienze anu bu ne: uvua mumumbushe bujitu bua mpekatu yende, mubuambule yeye. Davidi wakadiumvua musulakane bua muvua Yehowa mumufuile luse. (Mis. 32:2-4) Tudi petu mua kumvua disulakana dia muomumue. Patudi tunyingalala ne muoyo mujima bua mpekatu yetu, ki mbimpe tutungunuke ne kudipisha to, bualu Yehowa ukadi mutumbushayi, muyambule yonso.

10-11. Tshiambilu tshia ne: “mudiakaje bua kubuikidilangana” tshidi tshitulongesha tshinyi bua Yehowa? (Misambu 86:5)

10 Bala Misambu 86:5. Davidi mmuambe mu mvese eu ne: Yehowa ‘mmudiakaje bua kubuikidilangana.’ Mukanda kampanda wa malu a mu Bible udi wumvuija tshiambilu etshi, wamba bua Yehowa ne: “[Yeye] ‘mmufuidianganyi wa luse,’ mmumue ne: ‘ke mutuye.’” Bua tshinyi utu mufuidianganyi wa luse? Tshitupa tshia mvese tshidi tshilonda tshidi tshiamba ne: “Udi muwule tente ne dinanga dia lulamatu kudi bonso badi bakubila.” Tuvua bamone mu tshiena-bualu tshishale ne: Yehowa mmulaye bua kuleja bantu badi bamunange dinanga dia lulamatu ne kakubalekela nansha. Nunku, muntu yonso udi unyingalala bua bubi buende, ‘neamubuikidilabu ne muoyo mujima.’ (Yesh. 55:7; dim.) Biobi bikukolela bua kuitaba ne: Yehowa udi mua kukufuila luse, udi mua kudiebeja ne: ‘Ndi mutuishibue ne: Yehowa mmufuidianganyi wa luse, udi mudiakaje bua kubuikidila muntu yonso udi umulomba luse ne unyingalala bua mpekatu wende anyi? Biobi nanku, kadi tshidi tshimpangisha bua kuitaba ne: mmumfuile panyi luse ntshinyi?’

11 Bidi bitukolesha ku muoyo bua mutudi bamanye ne: Yehowa mmumanye mutudi bena mibi. (Mis. 139:1, 2) Tumonayi bualu bukuabu buvua Davidi muambe budi mua kutushindikila ne: Yehowa mmusue kutubuikidila mibi yetu.

TSHIDI YEHOWA UVULUKA BUA BUALU BUETU

12-13. Bilondeshile Misambu 103:14, ntshinyi tshidi Yehowa uvuluka bua bualu buetu? Bidi bimusaka bua kutuenzela malu mushindu kayi?

12 Bala Misambu 103:14. Davidi mmuambe mudi Yehowa “uvuluka ne: tudi lupuishi.” Mêyi aa adi aleja bumue bua ku malu adi amusaka bua kubuikidila bantu badi banyingalala bua mpekatu yabu, bua ne: mmumanye ne: tudi bena mibi. Bua kumvua bualu ebu bimpe, tukonkononayi tshivua Davidi muambe atshi.

13 Davidi udi wamba ne: Yehowa “mmumanye bimpe mutudi benjibue.” Wakenza Adama ne “lupuishi lua buloba,” ne mmumanye ne: nansha bantu bobu bapuangane, badi ne bua kudia, kulala ne kueyela. (Gen. 2:7) Kadi pavua Adama ne Eva benze mpekatu, bakalua bapange bupuangane. Ke bualu kayi bu mutudi ndelanganyi yabu, tudi bapiane meji a mpekatu atu atufikisha ku dienza malu mabi. Yehowa mmumanye tshiotshi atshi bimpe menemene. Kadi pavua Davidi muambe ne: Yehowa ‘udi uvuluka’ mutudi lupuishi uvua usua kuamba ne: mmumanye mutudi bena mibi, ke bualu kayi utu netu luse mu mushindu utuye utuenzela malu. Mêyi a Davidi aa adi aleja mu tshikoso ne: tuetu benze mpekatu, kadi balue kunyingalala ne muoyo mujima, Yehowa neatubuikidile.​—Mis. 78:38, 39.

14. a) Ntshinyi tshikuabu tshidi Davidi muambe bua mushindu udi Yehowa utubuikidila mibi? (Misambu 103:12) b) Mushindu uvua Yehowa mufuile Davidi luse udi utulongesha tshinyi? (Tangila kazubu ka “Mudi Yehowa utubuikidila mibi yetu, uyipua ne muoyo.”)

14 Ntshinyi tshikuabu tshidi mua kutujadikila ne: Yehowa mmutufuile luse? (Bala Misambu 103:12.) Davidi udi wamba ne: padi Yehowa utubuikidila, udi uteka mibi yetu kule netu “anu bu mudi kudi dîba dipatukila [ku est] kuikale kule menemene ne kudi dîba dibuelela [ku ouest].” Muaba utu dîba dipatukila utu kule menemene ne utudi dibuelela. Bidi bitulongesha ne: padi Yehowa utubuikidila mibi yetu udi uyumbusha kutudi, uyiteka kule netu. Kakuena tshidi mua kumusaka bua kutuvuluijayi ne kena mua kutupisha anyi kutunyoka bua bualu buayi kabidi to.​—Yeh. 18:21, 22; Bien. 3:19.

Foto: 1. Mukalenge Davidi kuulu kua nzubu mutangile Beta-sheba wowa mâyi. 2. Usambila ne muoyo mujima. 3. Wela meji padiye ufunda.

Mudi Yehowa utubuikidila mibi yetu, uyipua ne muoyo

Padi Yehowa utubuikidila mibi yetu, udi uyipua muoyo mu ngumvuilu wa ne: kakutubaluluilayi kabidi to. (Yesh. 43:25) Bualu bua mukalenge Davidi budi buleja ne: tudi anu mua kudia bulunda bukole ne Yehowa nansha tuetu benze bilema binene.

Davidi uvua muenze mpekatu minene, wa masandi ne wa dishipangana. Kadi bu muvuaye munyingalale ne muoyo mujima, Yehowa wakamubuikidila. Wakateleja mibelu ivua Natana mumupeshe, yeye kushintuluka; kutungunukaye ne kuenzela Yehowa mudimu ne lulamatu.​—2 Sam. 11:1-27; 12:13.

Yehowa wakalua kuambila Solomo ne: ‘Wende kumpala kuanyi anu bu muvua tatuebe Davidi muende ne muoyo mutoke ne bululame.’ (1 Bak. 9:4, 5) Mona ne: kavua nansha mutele mpekatu ya Davidi to. Uvua muambe anu ne: uvua muntu wa muoyo mutoke ne muena bululame. Yehowa ‘wakamufuta malu mimpe menemene’ bua lulamatu luende.​—Mis. 13:6.

Bualu bua Davidi budi butulongesha ne: padi Yehowa utubuidikila mibi, kena uyivuluka kabidi to, kadi udi wimanyina anu pa malu mimpe atudi tuenza ne udi utufuta bua bualu abu. (Eb. 11:6) Nunku ki mbimpe tuikale anu tuvuluka mpekatu ituvua benze ikadi Yehowa mupue muoyo to.

15. Tuetu tuela meji ne: Yehowa ki mmutubuikidile, ntshinyi tshitudi mua kuenza?

15 Mmunyi mudi mêyi a Davidi adi mu Misambu 103 atuambuluisha bua kuikala batuishibue ne: Yehowa mmutufuile luse? Tuetu tuela meji anu ne: Yehowa ki mmutubuikidile, mbimpe tudiebeje ne: ‘Ndi mupue muoyo ne: Yehowa mmumanye mundi muena mibi ne utu ubuikidila badi banyingalala bua mibi yabu anyi? Ndi mupue kabidi muoyo ne: mmumbuikidile ne mmupue mpekatu yanyi muoyo anyi?’ Yehowa katu utubaluluila mpekatu to. Nunku katuikadi petu dibaluluilayi to. (Mis. 130:3) Tuetu batuishibue ne: Yehowa mmutufuile luse, katuakutungunuka ne kudipisha nansha.

16. Fila tshilejilu tshia mudi kutungunuka anu ne kudipisha kuikale ne njiwu. (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

16 Tuangatabi tshilejilu etshi. Muntu yeye wendesha mashinyi udi mua kuikala wenda utangila mu lumuenu bua kumona panyima. Kadi yeye mushale anu mutangilamu udi mua kupetakana ne njiwu. Nunku bua yeye kuyepuka, mbimpe ikale mutangile nangananga kumpala. Bia mumuomue, tuetu tuvuluka imue misangu mpekatu ituvua benze ki mbibi anu to, bualu bidi mua kutuambuluisha bua kubenga kuyenzulula. Kadi tuetu anu tuyivuluka misangu yonso, bidi mua kutujimijila disanka, ne kutupangisha bua kuenzela Yehowa mudimu mudibi bikengela. Kadi mbimpe tudifile bua kumuenzela mudimu ne tutume meji etu ku malu adi matuindile mu bulongolodi bupiabupia, muikala ‘malu a kale kaayi mua kutuvuila kabidi mu lungenyi.’​—Yesh. 65:17; Nsu. 4:25.

Muntu mulume wendesha mashinyi mu njila udi ne bibenda bia bungi, mutangile mu lumuenu ludi mu mashinyi bua kumona panyima.

Anu mudi muendeshi wa mashinyi ne bua kushala mutangile anu kumpala, tuetu petu tudi ne bua kushala batuishile mêsu anu ku malu mimpe adi matuindile kumpala eku pamutu pa kutuma meji anu ku bilema bietu (Tangila tshikoso 16)


LEKELA KUELAKANA

17. Bua tshinyi mbimpe tuikale batuishibue ne: Yehowa mmutunange ne mmutubuikidile?

17 Bua tshinyi mbimpe tuikale batuishibue ne: Yehowa mmutunange ne mmutubuikidile? (1 Yone 3:19, dim.) Bualu Satana neenze muende muonso bua kutuitabijija ne: bua mpekatu utudi benze, Nzambi kena mua kutunanga kabidi anyi kutubuikidila to. Tshipatshila tshiende ntshia ne: tulekele kuenzela Yehowa mudimu. Tumanye ne: neatungunuke anu ne kuenza muende muonso bua kutshikumbaja, bualu mmumanye ne: nkumushadile tshikondo tshîpi. (Buak. 12:12) Katumulekedi bua atshikumbaje to.

18. Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua wikale mutuishibue ne: Yehowa mmukunange ne mmukubuikidile?

18 Bua wewe kuikala mutuishibue ne: Yehowa mmukunange, tumikila mibelu ya mu tshiena-bualu tshishale. Mu etshi, tudi bamone tshidi tshituambuluisha bua kuikala batuishibue ne: Yehowa mmutubuikidile mibi yetu. Elangana meji a mushindu utu Yehowa ubuikidilangana. Vuluka ne: mmumanye mutudi bena mibi ne neatuenzele malu ne luse. Vuluka kabidi ne: padiye utubuikidila mibi yetu, kena iyivuluka nansha kakese. Dîba adi, neumvue disanka bualu udi mutuishibue ne: Yehowa mmukufuile luse ne newambe anu bu Davidi ne: “Tuasakidila Yehowa bua muudi mumfuile ‘luse bua tshilema tshia mpekatu yanyi’!”​—Mis. 32:5.

NEWANDAMUNE MUNYI?

  • Bua tshinyi mbimpe tuikale batuishibue ne: Yehowa mmutubuikidile?

  • Ntshinyi tshidi mua kukushindikila ne: Nzambi mmukubuikidile?

  • Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua wikale mutuishibue ne: Yehowa mmukubuikidile?

MUSAMBU WA 1 Ngikadilu ya Yehowa

a Tangila tshiena-bualu tshia “Yehowa mmufuidianganyi wa luse mutambe bunene” mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia ngondo 6/2022, tshikoso 4-7.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2025)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu