TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w25 ngondo wa 9 dib. 2-7
  • ‘Bikila bakulu’

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • ‘Bikila bakulu’
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2025
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • NDÎBA KAYI DITUDI MUA ‘KUBIKILA BAKULU’?
  • BUA TSHINYI UDI NE BUA KUBIKILA BAKULU?
  • MMUSHINDU KAYI UTU BAKULU BATUAMBULUISHA?
  • TSHIDI YONSO WA KUTUDI NE BUA KUENZA
  • Mua kuleja muntu udi muenze mpekatu dinanga ne luse
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2024
  • Mudi tshisumbu tshilongolola
    Shala ne muoyo kashidi!—Dilonga dia Bible dia nuenda nuyukila
  • Muanetu wa balume, udi ne tshipatshila tshia kulua mukulu anyi?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2024
  • Balami badi badienzeja bua kuambuluisha bantu ba Yehowa
    Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu wa buena Kristo—2023
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2025
w25 ngondo wa 9 dib. 2-7

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 36

MUSAMBU WA 103 Balami mmapa mikale bantu

‘Bikila bakulu’

“Abikile bakulu ba mu tshisumbu.”​—YAK. 5:14.

LUNGENYI LUNENE

Netumone bua tshinyi mbimpe tukebe diambuluisha dia mu nyuma kudi bakulu.

1. Ntshinyi tshidi Yehowa muenze bua kuleja ne: bantu bende badi ne mushinga wa bungi kudiye?

BATENDELEDI ba Yehowa badi ne mushinga wa bungi kudiye. Wakabasumba ku mashi a Yezu, ne mmubatekele bakulu mu bisumbu bua kubalama. (Bien. 20:28) Nzambi mmusue bua bakulu bikale babenzela malu ne bulenga. Bakulu batu balonda buludiki bua Kristo udi Nzambi muteke ku mutu kua tshisumbu ne batu babambuluisha bua bikale mu malanda makole ne Yehowa.​—Yesh. 32:1, 2.

2. Bilondeshile Yehezekele 34:15, 16, nnganyi utu Yehowa utamba kuambuluisha?

2 Yehowa utu uditatshisha bikole bua batendeledi bende bonso, kadi utu utamba kuditatshisha bua badi bakenga. Utu wambuluisha bena Kristo badi ne butekete bua mu nyuma ku butuangaji bua bakulu. (Bala Yehezekele 34:15, 16.) Kadi mmusue bua tukebe diambuluisha patudi ne butekete. Udi utulomba bua kusambila ne pashishe kulomba diambuluisha kudi “balami ne balongeshi” badi mu tshisumbu.​—Ef. 4:11, 12.

3. Mmunyi mudi kukonkonona mudimu udi nawu bakulu mua kutuambuluisha tuetu bonso?

3 Mu tshiena-bualu etshi, netuakule bua mushindu udi Yehowa mulongolole malu bua bakulu kuambuluishabu bena Kristo badi ne butekete bua mu nyuma. Netuandamune nkonko eyi: Ndîba kayi ditudi mua kukeba diambuluisha kudi bakulu? Bua tshinyi? Mmunyi mudibu batuambuluisha? Nansha tuetu katuyi ne butekete bua mu nyuma mpindieu, mandamuna a nkonko eyi neavudije dianyisha dietu bua mushindu udi Yehowa mulongolole malu ne neatuleje tshia kuenza dîba dituikala dijinga ne diambuluisha.

NDÎBA KAYI DITUDI MUA ‘KUBIKILA BAKULU’?

4. Bua tshinyi tudi tuamba ne: Yakobo 5:14-16, 19, 20 udi wakula bua disama dia mu nyuma? (Tangila kabidi bimfuanyi.)

4 Pavua muyidi Yakobo umvuija mushindu udi Yehowa mulongolole bua bakulu bikale bambuluisha bantu badi ne butekete bua mu nyuma, wakatuadija ne lukonko elu: “Muntu udiku usama munkatshi muenu anyi?” Pashishe kuambaye ne: “Abikile bakulu ba mu tshisumbu.” (Bala Yakobo 5:14-16, 19, 20.) Yakobo uvua wakula bua disama dia mu nyuma. Tudi tuamba nanku bualu udi ulomba muntu udi usama bua kubikila bakulu, kadi ki mbua aye kudi munganga to. Udi uleja kabidi ne: bua muntu au kumvua bimpe bidi bilomba bamufuile luse. Pa tshibidilu, bua muntu udi usama kumvuaye bimpe, udi ne bua kuya kua munganga, kumumvuija tshidiye umvua, ne pashishe kutumikila bidiye umuambila. Bia muomumue, bua muntu udi ne disama dia mu nyuma kumvuaye bimpe, udi ne bua kuya kudi bakulu, kubambila tshidiye muenze, ne pashishe kutumikila mibelu ya mu Bible idibu bamupesha.

Foto: 1. Muntu wambila doktere mudiye umvua ku dikaya. 2. Muanetu wa balume wambila mukulu bualu budiye nabu, basombela pambelu pa tshibasa.

Patudi tumvua mubidi usama, tutu tuya kua munganga; patudi tusama mu nyuma, tudi ne bua kuya kudi bakulu (Tangila tshikoso 4)


5. Ntshinyi tshidi mua kukuambuluisha bua kumanya ne: malanda ebe ne Yehowa adi amba kunyanguka?

5 Mu Yakobo nshapita 5, badi batukankamija bua kukeba diambuluisha kudi bakulu dîba dionso ditudi tumona ne: ditabuja dietu nditekete. Mbimpe tukebe diambuluisha adi kumpala kua malanda etu ne Nzambi kunyangukawu. Bible udi utudimuija ne: tuetu katuyi badimuke, tudi mua kuela meji ne: malanda etu ne Yehowa mmakole pawu mamane kunyanguka. (Yak. 1:22) Ke tshivua tshifikile bamue bena Kristo ba mu tshisumbu tshia ku Sâdi. Kadi Yezu wakabambila ne: Yehowa kavua kabidi ubanyisha to. (Buak. 3:1, 2) Mmunyi muudi mua kumanya bikala malanda ebe ne Yehowa atshidi mimpe? Umue mushindu ngua kufuanyikija muuvua umvua bua Yehowa pawakabatijibua ne muudi umvua mpindieu. (Buak. 2:4, 5) Udi mua kudiebeja ne: ‘Ntshidi anu munange kubala Bible ne kuelela malu adimu meji bu kumpala anyi? Nkadi mbuela mu bisangilu ku mpukampuka, ne tshiyi mbilongolola anyi? Tshisumi tshimvua natshi bua mudimu wa buambi ntshikepe anyi? Meji anyi onso akadi anu ku malu a makuta anyi? Nkadi mfila dîba dianyi dionso anu ku malu a tshianana anyi?’ Biobi nanku mu bualu nansha bumue, bidi bileja pamuapa ne: malanda ebe ne Yehowa kaatshiena kabidi makole to. Wewe kuyi mukebe tshia kuenza, bulunda buebe ne Yehowa budi mua kufua. Wewe kuyi ne mushindu wa kudijikijila butekete abu, anyi biobi ne: ukadi mushipe mikenji ya Nzambi, keba diambuluisha kudi bakulu.

6. Muntu yeye muenze mpekatu munene, ntshinyi tshidiye ne bua kuenza?

6 Muntu yeye muenze mpekatu munene udibu mua kumumbushila mu tshisumbu, mbimpe ambile umue wa ku bakulu. (1 Kol. 5:11-13) Bidi bikengela ambe bualu kena mua kudilengejila nkayende malanda ende ne Yehowa to. Bua Yehowa kumufuila luse, udi ne bua kuenza ‘malu adi aleja mudiye munyingalale bua mpekatu wende.’ (Bien. 26:20) Diambila bakulu mudiye muenze mpekatu munene didi munkatshi mua malu au.

7. Mbanganyi bakuabu badi ne bua kulomba diambuluisha kudi bakulu?

7 Bakulu batu bambuluisha kabidi bantu badi batekete mu nyuma. (Bien. 20:35) Tshilejilu, wewe mumone ne: mbikukolele bua kukandamena majinga mabi audi nawu, manya ne: mbasue kukuambuluisha. Lutatu alu ludi mua kuikala lukole pikalabi ne: kumpala kua kulua muena Kristo uvua ne tshibidilu tshia kunua bintu bidi binyungulula mutu, tshia kutangila malu a bantu butaka anyi tshia kuenda masandi. Kutshinyi bua kulomba diambuluisha to. Udi mua kuluambila mukulu uudi mumanye ne: neakuteleje bimpe, neakupeshe mibelu mimpe, ne neakujadikile ne: Yehowa neasanke bikole wewe mutungunuka ne kukandamena majinga mabi au. (Muam. 4:12) Biobi ne: ukadi mutekete mu mikolo bua mudi majinga mabi kaayi akushila muaba, bakulu nebakuambuluishe bua uvuluke ne: Yehowa udi usanka bikole bua muudi mulue kukeba diambuluisha, ne bidi bileja muudi kuyi udieyemena ne muudi musue kumusankisha.​—1 Kol. 10:12.

8. Mbilema bia mushindu kayi bitudi ne bua kuambila bakulu?

8 Kabiena bikengela kuambila bakulu kalema ne kalema konso kaudi wenza to. Tshilejilu, tufuanyikijabi ne: udi muambe muena Kristo nebe dîyi dibi anyi mumukuatshile tshiji tshikole. Pamutu pa kuambila mukulu bualu abu, udi mua kutumikila mubelu wa Yezu wa kukeba ditalala pankatshi pebe ne muanenu. (Mat. 5:23, 24) Udi mua kubala biena-bualu bidi biakula bua ngikadilu iudi mua kutamba kuikala nayi mu nsombelu wa nunku bu mudi bupole, lutulu, ne didikanda. Wewe kuyi anu mukokeshe bua kukeba ditalala adi, udi mua kulomba diambuluisha kudi mukulu. Mu mukanda uvua mupostolo Paulo mufundile bena Filipoyi, wakambila muanetu wa balume kampanda bua kuambuluisha Evodi ne Sentishe bua kujikijabu tshilumbu tshivua pankatshi pabu. Mukulu kampanda wa mu tshisumbu tshienu udi mua kukuambuluisha pebe mu mushindu wa muomumue.​—Filip. 4:2, 3.

BUA TSHINYI UDI NE BUA KUBIKILA BAKULU?

9. Bua tshinyi kuena ne bua kumvua bundu bua kubikila bakulu? (Nsumuinu 28:13)

9 Bidi bikengela kuikala ne ditabuja ne dikima bua kulomba diambuluisha patudi benze mpekatu munene anyi patudi tumona ne: katuena tukokesha bua kukandamena majinga mabi to. Wewe muenze mpekatu, kumvu bundu bua kubikila bakulu to. Bua tshinyi? Bualu Yehowa mmubateke bua bikale batuambuluisha bua kulama malanda etu nende makole. Nunku patudi tubambila malu atudi nawu, tudi tuleja mutudi tueyemena Yehowa ne tumutumikila. Tudi bamanye ne: mbimpe tumulombe diambuluisha bua katuenji bualu bubi to. (Mis. 94:18) Wewe muambile bakulu mpekatu webe ne mumulekele, Nzambi neakufuile luse.​—Bala Nsumuinu 28:13.

10. Tuetu basokoke mpekatu yetu, ntshinyi tshidi mua kutufikila?

10 Patudi tuambila bakulu mpekatu utudi benze, Yehowa udi mua kutufuila luse ne netuikale nende mu malanda mimpe. Kadi tuetu bamusokoke, netutate bikole. Pavua mukalenge Davidi musokoke mpekatu yende, biakamubungamija bikole, yeye kusama bualu uvua mumanye ne: malanda ende ne Yehowa avua manyanguke. (Mis. 32:3-5) Muntu yeye kayi muangate buanga padiye usama, disama didi mua kumunemenena. Bia muomumue, muena Kristo udi usama mu nyuma, tuambe ne: udi muenze mpekatu munene yeye kayi muambile bakulu, malanda ende ne Yehowa neatungunuke anu ne kunyanguka. Yehowa ki mmusue bua bualu bua nunku butufikile to, ke bualu kayi udi utulomba bua tuambile bakulu badiye mututekele bua batuambuluishe bua kulama bulunda buetu nende.​—Yesh. 1:5, 6, 18.

11. Tuetu basokoke mpekatu munene utudi benze, bidi mua kuenzela bakuabu tshinyi?

11 Tuetu basokoke mpekatu munene utudi benze, bidi mua kukengeshisha bakuabu. Bidi kabidi mua kusaka Yehowa bua kumbusha nyuma wende mu tshisumbu ne bidi mua kunyanga ditalala munkatshi mua bena Kristo. (Ef. 4:30) Ke bualu kayi, wewe mumanye ne: muena Kristo nebe mmuenze mpekatu munene, udi ne bua kumuambila bua aye kuambila bakulu.a Yeye kayi mubambile, wewe udi ne bua kubambila, tshianana wewe kuyi mubambile, udi wenza mpekatu. (Lew. 5:1) Tudi tuambila bakulu mpekatu udi muntu muenze bualu tudi banange Yehowa. Abi nebiambuluishe bua tshisumbu tshikale tshikezuke ne bua muntu udi muenze mpekatu apetulule malanda mimpe ne Yehowa.

MMUSHINDU KAYI UTU BAKULU BATUAMBULUISHA?

12. Mmushindu kayi utu bakulu bambuluisha bantu badi batekete mu nyuma?

12 Bible utu ulomba bakulu bua kuambuluisha bantu badi batekete mu nyuma. (1 Tes. 5:14) Wewe muenze mpekatu, badi mua kukuela nkonko bua kumanya meji audi nawu ne muudi umvua. (Nsu. 20:5) Bidi mua kukukolela bua kuambila bakulu mpekatu webe, pamuapa bualu utu muena lumamamama anyi bualu udi umvua bundu bua biudi muenze. Kuikadi ne buôwa bua ne: newambe ‘mêyi a tshiakulakula’ to. (Yobo 6:3) Bakulu kabakuangata dipangadika lubilu lubilu to, kadi nebakuteleje bimpe bua bumvue malu onso mudiwu ne bua bamanye mibelu ya kukupesha. (Nsu. 18:13) Mbamanye ne: kuambuluisha muena Kristo kutu kulomba dîba, ke bualu kayi kabena mua kuyukila ne muena Kristo au anu musangu umue au to.

13. Mmunyi mudi masambila a bakulu ne mibelu ya mu Bible idibu batupesha bituambuluisha? (Tangila kabidi bimfuanyi.)

13 Wewe mubikile bakulu, kabakukutentekela dibungama pa dikuabu to, kadi nebakusambidile. Masambila abu ‘neakuambuluishe bikole’ mu mushindu uuvua kuyi welela meji. Nebikale kabidi mua ‘kukulaba manyi mu dîna dia Yehowa.’ (Yak. 5:14-16) “Manyi” adi aleja bulelela bua mu Dîyi dia Nzambi. Nunku nebakubadile mvese bua kukukankamija ne kukuambuluisha bua upetulule malanda ebe ne Yehowa. (Yesh. 57:18) Mibelu ya mu Bible yakupeshabu neyikupeshe bukole buakuambuluisha bua kutungunuka ne kuenza malu mimpe. Nebakuambuluishe bua umvue mudi Yehowa ukuambila ne: ‘Njila nyeye eu. Endelamu.’​—Yesh. 30:21.

Foto: 1. Doktere au utangila tshidi mua kuikala tshisamisha muntu dikaya. Foto wa mifuba ya dikaya dia muntu au udi ku tshimanu. 2. Mukulu au ne mukulu nende mukuabu kua muanetu au bamubadila mvese ya kumukankamija nayi. Muanetu au ubateleja ne disanka.

Bakulu batu batukolesha ne batukankamija ne Bible (Tangila tshikoso 13-14)


14. Bilondeshile Galatiya 6:1, mmunyi mutu bakulu bambuluisha muntu udi wenda “usesuka mu njila”? (Tangila kabidi bimfuanyi.)

14 Bala Galatiya 6:1. Muena Kristo udi wenda ‘usesuka mu njila’ udi wenza malu adi Yehowa kayi musue to. Disesuka mu njila adi didi mua kuikala diangata dipangadika dibi anyi dienza mpekatu munene. Dinanga ditu disaka bakulu bua “kupingaja muntu wa nunku mu njila ne meji a bupole.” Muaku wa mu tshiena Greke udibu bakudimune mu mvese eu ne: “kupingaja” udi uleja mutu munganga waluja mufuba wa muntu uvua mupawuke pa muaba wawu. Patu munganga mupiluke waluja mufuba wa muntu pa muaba wawu, utu wenza bua kabimusami bikole to. Bia muomumue, patu bakulu bambuluisha muntu udi musesuke mu njila, batu badienzeja bua kubenga kumutentekela dibungama pa dikuabu. Bible utu ubabela kabidi bua bikale ‘badimuke bobu bine.’ Bakulu mbamanye ne: bobu pabu mbapange bupuangane ne badi mua kuenza pabu bilema. Nunku mbimpe badimuke bua kabedi meji ne: bobu mbakane kupita badibu bambuluisha to. Mbimpe bikale ne didipuekesha ne luse.​—1 Pet. 3:8.

15. Ntshinyi tshiudi mua kuenza wewe ne bualu?

15 Mbimpe tueyemene bakulu. Mbabalongeshe bua kulama malu masokoka atudi tubambila, bua kupesha bantu mibelu miangatshila mu Bible pamutu pa kubapeshayi bilondeshile ngenyi yabu bobu, ne bua kutungunuka ne kutuambuluisha bua tuambule majitu etu. (Nsu. 11:13; Gal. 6:2) Bakulu mbashilangane ku ngikadilu ne ku dimonamona dia malu. Kadi udi mua kukuatshila mukulu yonso uudi musue bualu buudi nabu. Abi kabiena biumvuija ne: tudi ne bua kuya kudi mukulu ne mukulu, tulomba mibelu ne meji a ne: tupete udi mua kutuambila anu tshitudi basue to. Tuetu ne meji au, tudi tufuanangana ne bantu badi basue “kumvua malu adi abafunya ku matshi” pamutu pa kuikala bantu badi bakeba “dilongesha didi dikolesha” dia mu Dîyi dia Nzambi. (2 Tim. 4:3) Patudi tukuatshila mukulu kampanda bualu butudi nabu, udi mua kutuebeja ni tukadi babuleje bakulu bakuabu, batupeshilabu mibelu. Nunku bu mudi mukulu au ne didipuekesha, udi mua kuanji kulomba pende mibelu kudi bakulu bakuabu.​—Nsu. 13:10.

TSHIDI YONSO WA KUTUDI NE BUA KUENZA

16. Ntshinyi tshidi yonso wa kutudi ne bua kuenza?

16 Nansha mudi bakulu batulama tuetu mikoko ya Nzambi, kabakutuangatshila mapangadika to. Dilamata Nzambi mbualu bua muntu nkayende, ne didi dimuenekela mu mêyi ne mu bienzedi. Nzambi neatuambuluishe bua kuangata mapangadika mimpe ne kushala ne lulamatu kudiye. (Lomo 14:12) Ke bualu kayi bakulu kabatu batuleja tshionso tshitudi ne bua kuenza to, batu batuleja tshidi Nzambi wamba mu Dîyi diende. Tuetu tulonda mibelu ya mu Bible idibu batupesha, nebituambuluishe bua kulongesha ‘bieledi bietu bia meji bia kujingulula nabi malu’ bua kuangata mapangadika mimpe.​—Eb. 5:14.

17. Tudi ne bua kudisuika bua kuenza tshinyi?

17 Kuikala mikoko ya Yehowa ndiakalenga dinene be! Yehowa wakatuma Yezu bu “mulami muimpe wa mikoko” bua kufila tshia kupikulangana natshi bua tupete muoyo wa tshiendelele. (Yone 10:11) Yehowa mmutupeshe kabidi bakulu bua kukumbaja mulayi wende eu: “Nennupeshe balami ba mikoko badi benza malu bu mudi disua dianyi, nebanudishe ne dimanya ne busunguluji.” (Yel. 3:15) Nunku tuetu ne butekete bua mu nyuma anyi benze mpekatu munene, mbimpe tubikile bakulu bua batuambuluishe, katuelakanyi to. Tuetu badisuike bua kuenza nanku, netumone ne: Yehowa mmututekelabu bua batuambuluishe.

NEWANDAMUNE MUNYI?

  • Ndîba kayi ditudi ne bua ‘kubikila bakulu’ bua batuambuluishe?

  • Bua tshinyi tudi ne bua kubikila bakulu?

  • Mmunyi mutu bakulu batuambuluisha?

MUSAMBU WA 31 Wewe, wende ne Nzambi!

a Muena Kristo udi muenze mpekatu yeye kayi muye kuambila bakulu, pebe wewe mumane kumupesha tshipolu kampanda tshikumbane, lulamatu luudi nalu kudi Yehowa ludi ne bua kukusaka bua kuya kuambila bakulu tshiudi mumanye.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2025)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu