TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 40
MUSAMBU WA 111 Malu atudi ne bua kusankila
Yehowa udi mua kutuambuluisha bua kuikala ne disanka dilelela
“ Nendue . . . kudi Nzambi, disanka dianyi dipite bungi.”—MIS. 43:4.
LUNGENYI LUNENE
Netuakule bua malu adi mua kutujimijila disanka ne tshitudi mua kuenza bua kudipetulula.
1-2. a) Nnsombelu kayi udi bantu ba bungi batuilangana nende lelu? b) Ntshinyi tshituamona mu tshiena-bualu etshi?
BANTU ba bungi lelu badi benza ne muabu muonso bua kupeta disanka. Kadi bionso bidibu benza kabiena anu bibapeteshadi to. Bakuabu ba bungi badi ne tunyinganyinga ne badi bela meji ne: nsombelu wabu kena mua kuakana to. Nansha bamue batendeledi ba Yehowa badi mua kumvua pabu nanku. Bu mutudi mu “matuku a ku nshikidilu,” tudi mua kutuilangana ne malu adi mua kutunyingalaja anyi kutubungamija.—2 Tim. 3:1.
2 Mu tshiena-bualu etshi netuakule bua malu adi mua kutujimijila disanka dietu ne mutudi mua kudipetulula. Kadi tuanjayi kumona kutudi mua kupetela disanka dilelela.
MPOKOLO WA DISANKA DILELELA
3. Bufuki budi butulongesha tshinyi bua Yehowa? (Tangila kabidi bimfuanyi.)
3 Yehowa utu anu ne disanka. Mmusue bua tuikale petu nadi. Ke bualu kayi mmufuke bintu bia bungi bidi bitupetesha disanka. Tshilejilu, tutu tusanka patudi tumona mudi buloba buetu ebu bulenga ne mudibu buule ntente ne mekala malenga, patudi tumona nyama inaya ne patudi tudia biakudia bimpe bia muenya. Bushuwa, Nzambi mmutunange ne mmusue bua tuikale ne disanka mu nsombelu wetu.
Kana ka kapumbu (nzevu): Image © Romi Gamit/Shutterstock; tuana tua nyunyi ya pingouin: Vladimir Seliverstov/500px via Getty Images; tuana tua mbuji: Rita Kochmarjova/stock.adobe.com; mishipa ya Dauphins ibidi: georgeclerk/E+ via Getty Images
Patutu tumona nyama inaya, tutu tuvuluka mudi Yehowa ne disanka (Tangila tshikoso 3)
4. a) Ntshinyi tshidi tshiambuluisha Yehowa bua kuikala anu ne disanka nansha mudiye umona bantu bakenga pa buloba? b) Ntshintu kayi tshidi Yehowa mutupeshe? (Misambu 16:11)
4 Nansha mudi Yehowa muikale “Nzambi wa disanka,” mmumanye bimpe tunyinganyinga ne ntatu bidi nabi bantu pa buloba. (1 Tim. 1:11) Nansha nanku ki mmulekele disanka diende dikepela to. Mmumanye ne: makenga onso nga tshitupa tshîpi bualu ukadi musungule dîba dia kuajikija onso bua kashidi. Patshidiye muindile tshikondo atshi, mmumanye ntatu itudi tutuilangana nayi ne mmusue kutuambuluisha. Umue mushindu udiye utuambuluisha ngua kutupesha disanka. (Bala Misambu 16:11.) Tumonayi muvuaye mudipesha Muanende Yezu.
5-6. Bua tshinyi Yezu udi ne disanka?
5 Pakumbusha Yehowa, kakuena muntu mukuabu udi ne disanka mupite Yezu to. Bua tshinyi tudi tuamba nanku? Bua malu aa: bua kumpala, “Yeye udi tshimfuanyi tshia Nzambi udi kayi umueneka” ne mmufuane Yehowa mu malu onso. (Kolos. 1:15; 1 Tim. 6:15) Buibidi, Yezu uvua musombe bikole ne Tatu wende, udi Mpokolo wa disanka.
6 Buisatu, Yezu uvua anu ne disanka bualu uvua anu wenza tshivua Tatu wende umuambila bua enze. (Nsu. 8:30, 31; Yone 8:29) Ke bualu kayi Tatu wende uvua anu umuanyisha.—Mat. 3:17.
7. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kupeta disanka dilelela?
7 Kusemena pabuipi ne Yehowa kudi mua kutupetesha petu disanka dilelela. Tuetu tuangata dîba dia bungi bua kulonga malu a Yehowa, ne tuetu tumuidikija, nebituambuluishe bua kuikale ne disanka dia bungi. Netupete kabidi disanka patudi tuenza disua diende, bamanye ne udi utuanyisha.a (Mis. 33:12) Kadi tuetu bamone ne: katuena ne disanka, bidi biumvuija ne: Nzambi kena utuanyisha anyi? Tòo. Yehowa mmumanye ne: mu buloba butudi ebu kudi malu adi mua kutubungamija anyi kutukebela tunyinganyinga. (Mis. 103:14) Tumonayi malu adi mua kutujimijila disanka dietu ne tshitudi mua kuenza bua kudipetulula.
KULEKEDI TSHINTU NANSHA TSHIMUE TSHIKUJIMIJILA DISANKA TO
8. Ntatu idi mua kutuenzela tshinyi?
8 Bualu bua kumpala: Ntatu. Pamuapa badi bakukengesha bua muudi mutendeledi wa Yehowa, peshi udi utata bua tshipupu tshidi tshienzeke muaba unudi, bua bupele, bua masama anyi bua bukulakaje. Ntatu eyi idi mua kutujimijila disanka dietu, nangananga tuetu katuyi ne tshitudi mua kuenza bua kuyijikija. Bible udi mene wamba ne: “Kusama kua muoyo kudi kuzengeja lungenyi.” (Nsu. 15:13) Mukulu kampanda diende Babis, uvua mufuishe muanabu wa balume ne baledi bende mu bidimu binayi patupu, udi wamba ne: “Mvua ndiumvua nkaya, tshiyi ne wakungambuluisha. Kuvua misangu imvua ngumvua kanyinganyinga ka bungi bualu muanetu ne baledi banyi bamvua musue kusomba nabu kabatshivuaku kabidi to.” Bushuwa, ntatu idi mua kututekesha mu mikolo ne kututshiokesha mu lungenyi.
9. Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kupetulula disanka? (Yelemiya 29:4-7, 10)
9 Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kupetulula disanka? Mbimpe tuikale tusanka ne bitudi nabi ne tulekele kusamisha mutu bua malu atudi katuyi mua kushintulula to. Tudi anu mua kuikala ne disanka nansha tuetu katuyi ne nsombelu utuvua basue kuikala nende to. Kadi bena panu kabatu bitaba lungenyi elu to. Tshilejilu, Yehowa wakambila bena Yuda bavuabu baye nabu mu bupika mu Babilona bua badienzeje bua kuikala anu ne disanka. (Bala Yelemiya 29:4-7, 10.) Bidi bitulongesha tshinyi? Mbimpe tudienzeje bua kumona malu mimpe adi atufikila mu nsombelu wetu ne tuikale tusanka bua malu awu. Tuikalayi anu bavuluke ne: Yehowa kakutukela to, neatuambuluishe. (Mis. 63:7; 146:5) Muanetu wa bakaji mukuabu diende Effie, udi ne dianyisha dia bungi bua muvua Yehowa mumuambuluishe. Uvua mupetakana ne njiwu mibi idi mimushiye kayi mua kuenda kabidi to. Kadi udi wamba ne: “Yehowa ne bena mu dîku dietu ne bena Kristo nanyi bavua bangambuluishe ne bankankamije. Ndi musue bua bamone ne: ndi ne dianyisha bua bionso bidibu bangenzele. Ke bualu kayi ndi ngenza muanyi muonso anu bua ngikale ne disanka.”
10. Bua tshinyi tudi anu mua kuikala ne disanka nansha patudi mu ntatu?
10 Nansha tuetu katuyi ne nsombelu utuvua tujinga anyi bualu bubi bobu butufikile peshi bobu bufukile muena mu dîku dietu, tudi anu mua kuikala ne disanka.b (Mis. 126:5) Bualu disanka dietu ki ndisuikile ku malu adi atukuata to. Muanetu wa bakaji mukuabu udi mpanda-njila diende Maria udi wamba ne: “Kuikala anu ne disanka paudi mu ntatu kakuena kumvuija ne: wewe kutu udila anyi kutu uleja muutu umvua to; kadi kudi kuleja ne: kuena mupue malu onso adi Yehowa mutulaye muoyo to. Tatu wetu netuambuluishe bua kulama disanka dietu.” Nansha wewe utuluingana ne nsombelu mikole lelu eu, vuluka ne: nsombelu ayi nya tshitupa tshîpi. Mu katupa kîpi emu Yehowa neumbushe bintu bionso bitu bitukengesha ne bitunyingalaja.
11. Mmunyi mudi tshilejilu tshia mupostolo Paulo tshikukankamija?
11 Imue misangu tudi mua kuela meji ne: ntatu idi itukuata bualu Yehowa kena utuanyisha kabidi to. Tuetu tuela meji nanku, mbimpe tuvuluka batendeledi ba Yehowa ba lulamatu bavua pabu batuilangane ne ntatu. Tuakula bua tshilejilu tshia mupostolo Paulo. Yezu nkayende ke uvua mumusungule bua aye kuyisha lumu luimpe “kudi bisamba bikuabu, kabidi ne kudi bakalenge ne bana ba Isalele.” (Bien. 9:15) Uvua mupete diakalenga dia dikema! Nansha nanku, Paulo wakatuilangana anu ne ntatu. (2 Kol. 11:23-27) Nansha muvuaye ne ntatu, kudi malu adi aleja ne: Yehowa uvua umuanyisha. Yeye ke uvua umuambuluisha bua kunanukila mu ntatu yende. (Lomo 5:3-5) Mpindieu anji elabi meji bua nsombelu webe. Wewe pebe udi utungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu ne lulamatu nansha muudi ne ntatu. Nunku udi mua kuikala mutuishibue ne: Yehowa udi ukuanyisha.
12. Mmunyi mudi kutekemena malu adi kaayi mua kukumbana mua kutujimijila disanka?
12 Bualu buibidi: Patudi tupanga kukumbaja malu atuvua basue kuenza. (Nsu. 13:12) Dinanga ditudi banange Yehowa ne dianyisha ditudi nadi kudiye bidi bitusaka bua kudifundila bipatshila mu mudimu wende. Tuetu tuditatshisha bua kuenza bualu butudi katuyi mua kukokesha bua nsombelu utudi nende, bidi mua kututekesha mu mikolo. (Nsu. 17:22) Muanetu wa bakaji mukuabu udi mpanda-njila diende Holly udi wamba ne: “Mvua ne tshipatshila tshia kuya ku Kalasa ka bamanyishi ba Bukalenge, tshia kuya kuyisha mu ditunga dikuabu anyi tshia kuya kuambuluisha mu mudimu wa luibaku udi wenzeka ku Ramapo. Kadi bu muvua nsombelu wanyi mushintuluke, tshiakapeta mushindu wa kukumbaja tshipatshila nansha tshimue tshia kudibi to; biakantonda bikole.” Ke mutu batendeledi bakuabu ba Yehowa ba bungi bumvua pabu.
13. Nsombelu wetu yeye utupangisha bua kukumbaja bimue bipatshila, mbiepi bitudi mua kudifundila?
13 Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kupetulula disanka? Manya ne: Yehowa katu utulomba bua kuenza malu adi matupite bukole to. Udi utuangata ne mushinga nansha tuetu katuyi tukokesha bua kuenza bidi bakuabu benza to. Yehowa mmusue bua tuikale ne bupuekele ne lulamatu. (Mika 6:8; 1 Kol. 4:2) Utu nangananga wimanyina pa meji atudi nawu ne pa ngikadilu yetu, kadi ki mpa malu atudi badifundile bua kuenza mu mudimu wende to. Nunku katukebi bua kuenza malu adi matupite bukole pabi Yehowa kayi utulomba bua kuenza.c Nsombelu webe yeye ukupangisha bua kuenza malu kampanda mu mudimu wa Yehowa, difundila bipatshila biudi mua kukumbaja. Tshilejilu, udi mua kudifundila tshipatshila tshia kulongesha bansonga, tshia kukolesha bakulakaje, anyi tshia kukankamija muntu mpala ne mpala anyi tshia kumukankamijila ku telefone peshi kumufundila mesaje. Yehowa udi usanka paudi wenza malu audi ukokesha bua kuenza, ne neakuambuluishe bua ulame disanka diebe. Ikala anu muvuluke ne: mu bulongolodi bupiabupia netuikale ne mishindu ya bungi ya pa buayi ya kuenzela Yehowa mudimu. Ke tshiakambuluisha Holly utukadi batele. Wakamba ne: “Patu mu mikolo munteketa, ntu ngela meji a tshikondo tshingikale ne muoyo kashidi. Yehowa neangambuluishe bua kukumbaja bimue bia ku bipatshila bianyi mu bulongolodi bupiabupia.”
14. Ntshinyi tshikuabu tshidi mua kutujimijila disanka dietu?
14 Bualu buisatu: Didisankisha. Bamue batu bamuangalaja ku lungenyi kampanda ku Enternete, lua ne: bua muntu kuikala ne disanka dilelela mbimpe ikala ne bintu bimpe dîba dionso. Tudi mua kutuadija kumona ne: tuetu tuenza malu adi atusankisha, tusumba bitudi basue ne tuenza ngendu miaba mishilashilangane, netuikale ne disanka dilelela. Kuenza malu aa ki nkubi to. Yehowa mmusue ne: tusanke ne bintu bilenga bidiye mufuke. Kadi ba bungi mbafike ku dimona ne: malu avuabu bamanye ne: adi mua kubapetesha disanka au, mmabajimijiladi. Muanetu mukuabu udi mpanda-njila diende Eva udi wamba ne: “Wewe mudisuike bua kuenza malu anu bua kudisankisha, neushale mupika wa masanka.” Tuetu tuenza muetu muonso anu bua kudisankisha, netushale ne tunyinganyinga ne netudiumvue bedibue mâyi ku makasa.
15. Tshivua tshifikile Mukalenge Solomo tshidi tshitupesha dilongesha kayi?
15 Tshivua tshifikile Mukalenge Solomo tshidi tshituambuluisha bua kumanya bipeta bibi bitu bipatuka bua didisankisha. Bua kupeta disanka, wakenza tshionso tshivua muoyo wende musue, bu mudi: kudia biakudia bimpe, kuteleja mijiki milenga, ne kusumba bintu bionso bimpe bivuaku mu tshikondo tshiende. Kadi bionso abi kabiakamupetesha anu disanka to. Wakamba ne: “Dîsu kadiena ditshioka ne kumona; nansha ditshi kadiena dipata ne kumvua.” (Muam. 1:8; 2:1-11) Bantu ba bungi batu bela meji ne: bobu bikale ne makuta a bungi ne mushindu wa kuenza tshidi wabu muoyo musue, nebikale ne disanka. Kadi ndishima, bualu bintu ebi kabiena mua kutupetesha disanka dilelela to.
16. Mmunyi mudi kuambuluisha bakuabu kutupetesha disanka? (Tangila kabidi bimfuanyi.)
16 Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kupetulula disanka? Yezu wakatulongesha ne: “Disanka dia kufila ndipite dia kuangata.” (Bien. 20:35) Mukulu mukuabu diende Alekos udi wamba ne: “Ntu ndienzeja bua kuambuluisha bakuabu nansha mu tumalu tukese. Pantu mpita kuenza nanku, tshitu ntamba kudizangika, ne ntu ngumvua disanka.” Mmalu kayi audi mua kuenzela bakuabu? Wewe mumone muntu mubungame, mukankamija. Pamuapa kuakukokesha bua kujikija ntatu yende to, kadi udi mua kumukolesha. Wewe mumuteleje ne ntema ne muditeke pa muaba wende, udi mua kumvua bimpe. Udi mua kumuvuluija bua upuile Yehowa ntatu yende bualu udi umutabalela. (Mis. 55:22; 68:19) Udi mua kumuvuluija kabidi ne: Yehowa ki mmumulekele to. (Mis. 37:28; Yesh. 59:1) Udi kabidi mua kuenza malu kampanda bua kumuambuluisha, bu mudi: kumulambila anyi kuya kuendakana nende. Muambile bua aye kukufile mu buambi, bualu kuyisha bakuabu lumu luimpe kutu kutusankisha. Lekela Yehowa akuata nebe mudimu bua kukolesha bakuabu. Tuetu badifile bikole mu ditabalela bakuabu, netupete disanka dilelela.—Nsu. 11:25.
Pamutu pa kuenza anu malu adi atusankisha, mbimpe tuenze malu kampanda bua bakuabu (Tangila tshikoso 16)d
17. Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza bua tuetu kupeta disanka dilelela? (Misambu 43:4)
17 Bua tuetu kupeta disanka dilelela, tudi ne bua kutungunuka ne kusemena pabuipi ne Tatu wetu wa diulu. Bible udi ulaya ne: Yehowa udi mua kutupetesha disanka dilelela. (Bala Misambu 43:4.) Nansha tuetu tutuilangana ne ntatu, katusamishi mutu anyi katuikadi ne buôwa to. Tuetu bavuije Yehowa mulunda wetu munene, neatuambuluishe bua kuikala ne disanka kashidi.—Mis. 144:15.
MUSAMBU WA 155 “Disanka dietu tshiendelele”
a Tangila kazubu ka “Eyemena Yehowa bua akupeteshe disanka.”
b Tshilejilu tangila mu jw.org mu Mapiamapia a kudi Kasumbu kaludiki a mu 2023 No. 5, tshitupa tshivuabu bele muanetu Dennis Christensen ne mukajende Irina nkonko.
c Bua kumanya malu makuabu, bala tshiena-bualu tshia “Enza malu audi mua kukokesha bua wikale ne disanka” mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia 15/7/2008.
d DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Muanetu wa bakaji mmudisumbile bintu bia bungi, kadi udi umvua disanka dia bungi bua bilongo bidiye musumbile muanetu wa bakaji mukulakaje udi dijinga ne dikankamija.