KAJJITÕK KO JÃN RO REJ RIIT

Wõn in Gog jãn aelõñin Megog me bokin Ezekiel ej kwal̦o̦k kake?

Ium̦win elõñ iiõ ko, bok ko ad rar kõmel̦el̦e bwe Gog jãn aelõñin Megog ej ãt eo me kar n̦aetan Setan Tepil̦ eo ãlikin aer kar jolal̦tak jãn lañ. Mel̦el̦e in ekar itok jãn bokin Revelesõn kõnke ej kaalikkar bwe Setan Tepil̦ eo ej rũtõl ñan aolep ro ipel̦aakin lal̦ in me renaaj ko̦kkure ak tarin̦aeik armej ro an Anij. (Revelesõn 12:1-17) Eñin unin ad kar l̦õmn̦ak bwe Gog ej ãt eo juon etan Setan ilo kõkkar.

Bõtab, mel̦el̦e in ear kõm̦m̦an bwe en wal̦o̦k jet kajjitõk ko raorõk. Etke? Eokwe, l̦õmn̦ak m̦õk kõn men in: Ke Jeova ear kwal̦o̦k kõn iien eo me naaj ko̦kkure Gog, ear kwal̦o̦k ta eo enaaj wal̦o̦k ñan Gog. Ear ba: “Inaaj lel̦o̦k eok bwe kwõn kijen aolep kain bao rellãj im menninmour an mel̦aaj.” (Ezekiel 39:4) Bareinwõt ear ba: “Ilo raan eo Inaaj lel̦o̦k juon wũliej ñan Gog ilo Israel . . . Im renaaj kalibwin Gog im aolep jar ko an ie.” (Ezekiel 39:11) Ak ewi wãween an naaj ‘bao ko rellãj im menninmour an mel̦aaj’ kañ ãnbwinnin Setan ke ej juon jetõb? M̦ool ke bwe naaj “lel̦o̦k juon wũliej” ñan Setan ijin ioon lal̦? Eokwe, elukkuun alikkar an Baibõl̦ kwal̦o̦k bwe naaj kalbuuji Setan ilo abys ium̦win 1,000 iiõ. Mel̦el̦ein bwe bao ko im menninmour ko reban kañ ãnbwinnin im eban kallib ilo wũliej.​—Revelesõn 20:1, 2.

Baibõl̦ ej ba bwe ilo naaj jem̦l̦o̦kin 1,000 iiõ ko, naaj karõl̦o̦k Setan jãn abys eo im “enaaj ilo̦k im m̦on̦e aelõñ ko ijoko otemjej ipel̦aakin lal̦ in, ãinwõt ba, Gog kab Megog. Setan enaaj ko̦kweilo̦k aolepeer bwe ren kõpata.” (Revelesõn 20:8, UBS) Ak ewi wãween an Setan naaj m̦on̦e Gog ñe e eo ej Gog? Elukkuun alikkar bwe “Gog” eo me ej wal̦o̦k ilo kanaan ko ilo bokin Ezekiel ak Revelesõn, ejjab jitõñl̦o̦k ñan Setan.

Kajjitõk eo in kiiõ, wõn in Gog jãn aelõñin Megog? Ñan uwaake kajjitõk in, jej aikuj etale eoon ko ilo Baibõl̦ bwe jen jel̦ã wõn ro renaaj ko̦kkure ak tarin̦aeik armej ro an Anij. Baibõl̦ eo ejjab kwal̦o̦k wõt kõn tarin̦ae eo an ‘Gog jãn aelõñin Megog’ ak ej bar kwal̦o̦k kõn tarin̦ae eo an “kiiñ eo an eañ” im tarin̦ae eo an “kiiñ ro an lal̦.” (Ezekiel 38:2, 10-13, UBS; Daniel 11:40, 44, 45; Revelesõn 17:14; 19:19) Eoktak ke tarin̦ae kein jãn doon? Eokwe, ejjel̦o̦k pere bwe Baibõl̦ ej jitõñl̦o̦k ñan juon wõt iien tarin̦ae, bõtab eoktak an kõmel̦el̦eiki etan tarin̦ae kein. Etke jejel̦ã men in? Kõnke eoon ko jet ilo Baibõl̦ rej ba bwe aolep aelõñ ko ipel̦aakin lal̦ in renaaj koba ippãn doon im bõk kun̦aaer ilo tarin̦ae eo ãliktata n̦ae armej ro an Anij. Ñe renaaj jino kõm̦m̦ane men in, enaaj ijjino tarin̦ae eo etan Armagedon.​—Revelesõn 16:14, 16.   

Ñe jej keidi aolep eoon kein kõn tarin̦ae eo ãliktata n̦ae armej ro an Anij, elukkuun alikkar bwe Gog jãn aelõñin Megog ejjab jitõñl̦o̦k ñan Setan ak ej jitõñl̦o̦k ñan juon kumi in elõñ aelõñ ko. “Kiiñ eo an eañ” ilo kõkkar enaaj ke tõl aelõñ kein? Eokwe, jejjab lukkuun jel̦ã. Bõtab, mel̦el̦e in ej ãinl̦o̦kwõt naan ko an Jeova kõn Gog, ke ear ba: “Kwõnaaj itok jãn ijo jikũm̦ ituiõñ, im tõl tok juon jarin tarin̦ae el̦ap im kajoor, eo rũttarin̦ae ro ie rej jãn elõñ aelõñ im aolepeer rej iuwe ioon o̦o̦j.”—Ezekiel 38:6, 14, 15, UBS.

Naan kein rej ãinl̦o̦kwõt naan ko an rũkanaan Daniel, eo im ear bar mour ilo tõre ko an Ezekiel. Ke Daniel ear kõnnaan kõn kiiñ eo an eañ, ear ba: “Jet naan jãn rear im eañ renaaj kalõl̦ño̦ñ e, im enaaj diwõjl̦o̦k ilo illu el̦ap bwe en m̦an im kanooj kajeepepl̦o̦k elõñ. Enaaj kajutak em̦ nuknuk ko an kiiñ ko an ikõtaan lo̦jet ko im tol̦ eo eaiboojoj im kwõjarjar. Bõtab enaaj jorrããn, im ejjel̦o̦k enaaj jipañe.” (Daniel 11:44, 45) Men in ej ekkejell̦o̦k ippãn ta eo bokin Ezekiel ej ba kõn men ko Gog enaaj kõm̦m̦ani.​—Ezekiel 38:8-12, 16, UBS.

Ta eo enaaj wal̦o̦k ãlikin naaj tarin̦ae in ãliktata? Daniel ej ba: “Innem ilo iien eo Maikõl [Jijej Kũraij], irooj eo el̦ap eo ej jutak [jãn kar 1914] kõn ro nejin armej ro doom̦, enaaj jutak [ilo Armagedon], im enaaj wõr juon iien eñtaan eo ejjañin wõr ãinwõt jãn ke ear juon aelõñ ñan iien in. Im ilo iien eo renaaj lo̦mo̦o̦ren armej ro doom̦, aolep ro rej lo bwe em̦õj je er ilo bok eo.” (Daniel 12:1) Bokin Revelesõn 19:11-21 ej bar kõnnaan kake men in me Jijej, eo Anij ear kããlõte, enaaj kõm̦m̦ane.

Ak wõn in “Gog kab Megog” me bokin Revelesõn 20:8 (UBS) ej kõnnaan kake? Jemaroñ ba bwe aolep ro me renaaj jum̦ae Jeova ilo naaj jem̦l̦o̦kin 1,000 iiõ ko, naaj n̦aetaer “Gog kab Megog.” Etke? Kõnke ilo naaj iien mãlejjoñ eo ãliktata me enaaj wal̦o̦k ilo jem̦l̦o̦kin 1,000 iiõ ko, armej ro me renaaj jum̦ae Jeova renaaj kõm̦m̦ane ejja men eo wõt me ‘Gog jãn aelõñin Megog’ enaaj kõm̦m̦ane. Keememej bwe ‘Gog jãn aelõñin Megog,’ ej jitõñl̦o̦k ñan aelõñ ko me renaaj tarin̦aeik armej ro an Anij ilo jem̦l̦o̦kin eñtaan eo el̦ap. Juon wõt jem̦l̦o̦k ñan kumi kein ruo. Jem̦l̦o̦k eo ej mej ñan indeeo!—Revelesõn 19:20, 21; 20:9, UBS.

Kõnke el̦ap ad itoklimo in katak Naanin Anij, jej lukkuun kijoororetok raan ko repãd im̦aan ñan lale wõn eo enãj “kiiñ eo an eañ.” Ak jekdo̦o̦n wõn eo me enaaj tõl kumi in elõñ aelõñ ko, ak ewõr ruo men ko jej lukkuun tõmaki: (1) Jej tõmak bwe Gog jãn aelõñin Megog im jarin tarin̦ae eo an reban bõk anjo̦; im (2) Kiiñ eo ad Jijej Kũraij enaaj lo̦mo̦o̦ren armej ro an Anij im kadel̦o̦ñl̦o̦k er ñan jukjukun pãd eo ekããl me enaaj l̦ap aenõm̦m̦an im jokwane ie.​—Revelesõn 7:14-17.