Kwõjkwõj ko Me Anij Ejjab M̦õn̦õn̦õ Kaki

1. (1) Kain armej rot ro me Jeova ej kamaroñ er bwe ren epaake? (2) Etke armej rein rej aikuj kate wõt er bwe ren jel̦ã wõt kõn men ko me Anij ej buñbũruon kaki?

JIJEJ ear ba bwe ‘ri kabuñ ro rem̦ool’ renaaj kabuñ ñan Jemen ikijjeen kajoor eo an im “ilo m̦ool.” Ear ba bwe Anij “ej pukot ro ãierwõt bwe ren kabuñ ñan E.” (Jon 4:23) Ñe Jeova ej loe im kile armej rein, ej kamaroñ er bwe ren epaake E im Nejin. Anij ear bar kõm̦m̦ane men in ñan kwe. (Jon 6:65, UBS) Men in Anij ej kõm̦m̦ane ñan kõj ej juon jeraam̦m̦an ekanooj l̦ap! Bõtab, jen keememej wõt bwe Setan el̦ap an etao im jel̦ã riab. Eñin unin ro me rej kaorõk katak ko rem̦ool jãn Baibõl̦ eo rej aikuj kõjparok er make im “kajjioñ katak kõn men ko rej kabuñbũruon Irooj.”​—Epesõs 5:10, UBS; Revelesõn 12:9.

2. Ta l̦õmn̦ak eo an Jeova ñe armej ro rej kobaiki m̦anit ko jãn kabuñ ko reriab ippãn kabuñ eo em̦ool?

² Ke Ri Israel ro rar pãd iturin Tol̦ Sainai, rar kajjitõk ippãn Aron bwe en kõm̦m̦ane ak ãeiki juon aer anij. Aron ear l̦oor kõn̦aan in an Ri Israel ro im ãeiki juon koon in kau jãn kool̦. Bõtab, ear ba bwe ekjab eo ej jutak kõn Jeova. Ear ba ñan armej ro: “Ilju enaaj [iien] kwõjkwõj ñan Jeova.” Jeova ear ke m̦õn̦õn̦õ ke armej rein rar kobaiki m̦anit ko jãn kabuñ ko reriab ippãn kabuñ eo em̦ool? Ear jab. Joñan, enañin 3,000 armej ro me rar kabuñ ñan ekjab in rar mej. (Exodus 32:1-6, 10, 28) Ta eo jemaroñ katak jãn bwebwenato in? Eokwe, el̦aññe jekõn̦aan pãd wõt ilo yokwe eo an Anij, jen jab “uññũri” ak bõk kun̦aad ilo jabdewõt m̦anit im katak ko reriab im rettoon. Im jen jab kõtl̦o̦k bwe jabdewõt men en kattoon im ko̦kkure wãween ad kabuñ im jerbal ñan Jeova.​—Aiseia 52:11; Ezekiel 44:23; Galetia 5:9.

3, 4. Ñe jej etale m̦anit im raan ko rel̦l̦ap an armej ro ilo lal̦ in, etke eaorõk bwe jen lukkuun l̦oore naan in kakapilõk ko jãn Baibõl̦?

³ Ke rijjelõk ro an Jijej rar mour wõt, rar kõjparok armej ro an Anij jãn katak im tõmak ko reriab an ri jum̦ae ro. Bõtab, ãlikin an kar rijjelõk rein mej, ekar lõñ riab in Kũrjin ro me rar jab kaorõk katak ko rem̦ool jãn Baibõl̦. Armej rein rar bõktok m̦anit ko, kwõjkwõj ko, im raan ko rel̦l̦ap an armej ro me rar kabuñ ñan anij ko jet im jab ñan Jeova. Rar bõk kun̦aaer ilo men kein im ba bwe ej an Kũrjin ro. (2 Tessalonika 2:7, 10) Ilo ad naaj bwebwenato kõn m̦anit im raan kein rel̦l̦ap, kwõnaaj make kile bwe men kein rejjab itok jãn Anij. Rar jebar im wal̦o̦ktok jãn l̦õmn̦ak im kõn̦aan ko an armej. Unleplep in m̦anit im raan kein rel̦l̦ap ej ñan katõprak m̦õm̦ ak kõn̦aan ko an armej ro. Iien kein rej bareinwõt kajeeded katak ko reriab im tõmak eo bwe ewõr jetõbin ak añin armej ro ñe rej mej. Keememej wõt bwe katak kein reriab im tõmak in ebõd rej kakõl̦l̦e ko rel̦l̦ap kakõl̦l̦en “Babilon El̦ap.”a (Revelesõn 18:2-4, 23) Jouj im bar keememej bwe Jeova ejel̦ã ia eo m̦anit kein im raan kein rel̦l̦ap rar itok jãni. Ejel̦ã im ear make loe an men kein wõj itok jãn m̦anit ko rekajjõjõ an armej ro me rar kabuñ ñan anij ko jet im jab ñan E. Jeova ekar lukkuun jõjõik men kein, im ej jõjõiki wõt ñan rainin. Jej aikuj lukkuun kaorõki im l̦oori l̦õmn̦ak kein an Anij.​​—2 Jon 6, 7.

⁴ Kõnke jej m̦ool in Kũrjin, jejel̦ã bwe ewõr m̦anit ko im raan ko rel̦l̦ap an armej in lal̦ in me Jeova ejjab buñbũruon kaki. Jej aikuj jek ilo bũruod bwe jen jab bõk kun̦aad ilo m̦anit kein im raan kein rel̦l̦ap ilo jabdewõt wãween ko. Jen bar etale kiiõ unin an Jeova dike m̦anit im raan kein rel̦l̦ap. Ilo wãween in, enaaj l̦apl̦o̦k ad kõn̦aan kõjparok kõj jãn jabdewõt men ko me remaroñ kõm̦m̦an bwe jen jab pãd wõt ilo yokwe eo an Anij.

KŨRIJM̦ÕJ EAR ITOK JÃN ARMEJ RO ME REJ KABUÑ ÑAN AL̦

5. Etke jejel̦ã bwe Jijej ear jab l̦otak ilo Tijem̦ba 25 raan?

⁵ Ejjel̦o̦k juon eoon ilo Baibõl̦ eo ej ba bwe rar kõl̦o̦k raan, birthday, ak keememe Jijej. Ilo m̦ool, ejjel̦o̦k en ejel̦ã raan in l̦otak eo an Jijej. Bõtab, jejel̦ã bwe Jijej ear jab l̦otak ilo Tijem̦ba 25 raan, ilo allõñ in me el̦ap an m̦õl̦o ilo Israel.b Jejaam̦ ba men in? Eokwe, Luk ear ba bwe ilo raan eo me Jijej ear l̦otak, jet jabõt ro ilo Betleem rar “emmej ilo boñõn eo im lale jiip ko aer ilo mel̦aaj.” (Luk 2:8-11, UBS) Ñe ej allõñ in Tijem̦ba ilo Betleem, ej wõtlo̦k sno ko im el̦ap an m̦õl̦o ñe ej wõt. Kõn men in, ñe Jijej en kar l̦otak ilo Tijem̦ba 25 raan, jabõt ro remaroñ ke kar “emmej ilo boñõn eo im lale jiip ko aer ilo mel̦aaj”? Reban kar, kõnke el̦ap an m̦õl̦o. Bareinwõt, irooj eo an Rom etan Sizar Augõstõs ear kakien aolep armej bwe ren ilo̦k ñan ijoko jikier ñan aer maroñ bwine er. Eñin unin Josep im Meri rar etal ñan Betleem im pãd ie ke Jijej ear l̦otak. (Luk 2:1-7, UBS) Sizar eban kar kakien armej rein bwe ren etal ilo allõñ in Tijem̦ba ñan ijoko me rar l̦otak ie. Etke? Kõnke Sizar ear jel̦ã bwe Ri Israel ro rar dike kien eo an Rom im renaaj kar m̦akoko in etal ilo tõre in me el̦ap an m̦õl̦o.

6, 7. (1) Ia eo elõñ iaan m̦antin Kũrijm̦õj ko rar jebar im wal̦o̦ktok jãni? (2) Ta oktak eo ñe armej ro rej lel̦o̦k menin lel̦o̦k ko ilo iien Kũrijm̦õj im ñe Kũrjin ro rem̦ool rej lel̦o̦k menin lel̦o̦k ko?

⁶ Kũrijm̦õj ejjab itok jãn Baibõl̦. Kũrijm̦õj ear jebar im wal̦o̦ktok jãn m̦anit im kwõjkwõj ko an armej ro ilo iien ko etto me rar kabuñ ñan anij ko jet im jab ñan Jeova. Juon iaan iien kein ej iien kwõjkwõj eo an Ri Rom ro etan Saturnalia. Rar kõm̦m̦ane kwõjkwõj in ñan kautiej anij eo aer etan Saturn. Rej ba anij in ej kajeraam̦m̦an er bwe en kouwa jikin kallib ko aer im en lõñ nejier menin mour. Bareinwõt, juon bok (New Catholic Encyclopedia) ej ba bwe Tijem̦ba 25 ej iien an kar armej ro kõm̦m̦ane juon kwõjkwõj ñan Mithra, anij in al̦ eo aer. Armej rein rej tõmak bwe eñin ej kar raan in l̦otak eo an anij in aer. Bok in ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im ba bwe “Kũrijm̦õj ear jino an wal̦o̦k ilo tõre ko me el̦ap an kar armej ro ilo Rom kabuñ ñan al̦.” Men in ear wal̦o̦k enañin 300 iiõ ko ãlikin an kar Kũraij mej.

⁷ Ilo kar iien kwõjkwõj kein aer, armej rein rar lel̦o̦k menin lel̦o̦k ko ñan doon im kõm̦m̦an el̦ap m̦õñã. Eñin ej men eo me armej ro ilo raan kein rej kõm̦m̦ane ilo iien Kũrijm̦õj. Ãinwõt kar iien ko etto im bareinwõt ilo iien Kũrijm̦õj ko ilo raan kein, elõñ armej rej baj lel̦o̦k wõt menin lel̦o̦k ko bõtab ejjab ilo wãween eo me Baibõl̦ ej ba. Bok in 2 Korint 9:7 ej ba: “Jabdewõt armej ãinwõt ear pepe ilo bũruon, ãindein en lel̦o̦k, jab ilo bũrom̦õj ak kõn an aikuj kõm̦m̦ane, bwe Anij ej yokwe eo em̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k.” Kũrjin ro rem̦ool rej lel̦o̦k ilo yokwe im jãn bũrueer. Rejjab kõttar m̦ae juon raan kajjojo iiõ im lel̦o̦k menin lel̦o̦k ko. Bareinwõt, ñe rej lel̦o̦k menin lel̦o̦k ko, rejjab kõtmãne bwe armej ro ren bar karo̦o̦ll̦o̦k juon menin lel̦o̦k ñan er. (Luk 14:12-​14; Jerbal 20:35) Innem kõnke rejel̦ã m̦ool eo, el̦ap aer m̦õn̦õn̦õ bwe rejjab inepata kõn aolep men ko me armej ro jet rej aikuj kõm̦m̦ani ilo iien Kũrijm̦õj. Im rejjab aikuj m̦uri ak inepata kõn jããn ilo iien rot kein.​—Matu 11:28-​30; Jon 8:32, UBS.

8. Ri jedjed iju ro rar ke lel̦o̦k menin lel̦o̦k ko ñan Jijej ñan kõl̦o̦k raan in l̦otak eo an? Jouj im kõmel̦el̦e.

⁸ Jet armej rej ba bwe ri jedjed iju ro rar lel̦o̦k menin lel̦o̦k ko ñan Jijej ñan kõl̦o̦k raan in l̦otak eo an. M̦ool ke bwe rar kõm̦m̦ane men in? Ejjab. Unin aer kar lel̦o̦k menin lel̦o̦k ko ñan Jijej ej kõnke ej juon m̦anit ilo iien ko etto. Armej ro rekõn lel̦o̦k menin lel̦o̦k ko kõnke rekõn̦aan kwal̦o̦k aer kautiej ñan ro reutiej. (1 Kiiñ 10:1, 2, 10, 13; Matu 2:2, 11, UBS) Bareinwõt, ri jedjed iju rein rar jab lol̦o̦k Jijej ilo ejja boñõn eo wõt me ear l̦otak. Ilo kar tõrein ke rar lol̦o̦ke, Jijej ear jab juon niñniñ me ej babu ilo jikin m̦õñã ko an menin mour ko. Jijej ear juon ajri jidikdik im ear jokwe ilo juon em̦ ke ri jedjed rein rar lol̦o̦ke.

TA EO BAIBÕL̦ EJ BA KÕN KEEMEM IM BIRTHDAY?

9. Ta ko rar wal̦o̦k ilo kar iien birthday ko ruo me rej wal̦o̦k ilo Baibõl̦?

⁹ Ñe juon niñniñ ej l̦otak, el̦ap an armej ro m̦õn̦õn̦õ. Bõtab, ejjel̦o̦k juon eoon ilo Baibõl̦ ej ba bwe armej ro doon Anij rar keemem, birthday ak kõl̦o̦k raan in l̦otak ko. (Sam 127:3) Mel̦el̦ein ke bwe ewõr likjab ko ilo Baibõl̦ eo? Ejjab, kõnke ewõr ruo armej ro me Baibõl̦ ej ba bwe rar birthday ak kõl̦o̦k raan in l̦otak ko aer. Armej rein ej Pero jãn Ijipt im Herod Antipas. (Jenesis 40:20-​22, UBS; Mark 6:21-​29) Ilo kar iien birthday kein ruo, elõñ men ko renana rar wal̦o̦k. Ilo kar iien birthday eo an Pero, rar jõbbare juon iaan ri jerbal ro an. El̦apl̦o̦k an kar nana men eo ear wal̦o̦k ilo kar iien birthday eo an Herod, kõnke rar jõbbare Jon Ri Peptaij, juon iaan ri karejar ro an Anij.

10, 11. (1) Ta l̦õmn̦ak eo an kar Kũrjin ro ilo iien ko etto kõn iien keemem ak birthday ko? (2) Etke rar l̦õmn̦ak rot in?

¹⁰ Juon bok (The New World Book Encyclopedia) ej ba bwe Kũrjin ro ilo iien ko etto rar tõmak bwe keemem ak birthday ej juon m̦anit an armej ro me rar kabuñ ñan anij ro jet. Ñan waanjoñak, elõñ Ri Grik ro rar tõmak bwe ñe juon armej ej l̦otak, juon jetõb ej pãd ilo iien eo im enaaj kõjparok armej eo toõn wõt an mour. Bar juon bok (The Lore of Birthdays) ej ba bwe “jetõb in ejel̦ã kajjien anij eo an raan eo me armej eo ear l̦otak ie.” Bareinwõt, jãn kar iien ko etto ri jedjed iju ro rej kaorõke birthday ak keemem ko an armej ro. Etke? Kõnke rekõn lale jekjek in iju ko ilo raan in l̦otak eo an juon armej ñan bubu im jel̦ã kõn ilju im jekl̦aj eo an armej in.

¹¹ Ri karejar ro an Anij ilo iien ko etto rar jab keemem, birthday ak kõl̦o̦ke raan in l̦otak ko aer. Etke? Kõnke m̦anit kein rar jebar im wal̦o̦ktok jãn ro me rar jab kabuñ ñan Jeova im ro me rar tõmak bwe ewõr jetõbin ak añin armej ro ñe rej mej. Bõtab, ebar wõr juon un me armej ro doon Anij rejjab keemem ak birthday. Ta in? Eokwe, kõnke rein ettã bũrueer. Reban kar l̦õmn̦ak bwe ro jet ren kõl̦o̦ke raan in l̦otak eo aer kõn an l̦ap aer aorõk im utiej.c (Maika 6:8, UBS; Luk 9:48) Ijello̦kun aer ãindein, armej rein rar nõbar Jeova im kam̦m̦oolole kõn an kar lel̦o̦k mour ñan er.d​—Sam 8:3, 4; 36:9, UBS; Revelesõn 4:11.

12. Etke Baibõl̦ ej ba bwe em̦m̦anl̦o̦k raan in mej eo ad jãn raan in l̦otak eo ad?

¹² Bok in Ekklisiastis 7:1 ej ba: “Juon ãt em̦m̦an, em̦m̦an jãn oil eaorõk; im raan in mej jãn raan in l̦otak.” Ta mel̦el̦ein eoon in? Ñe jej tiljek wõt ñan Anij, enaaj em̦m̦an etad ippãn. Anij enaaj keememej aolep ro me rej tiljek ñane. Im el̦aññe armej rein renaaj mej, juon iien Anij enaaj bar kõmour er. (Job 14:14, 15) Eñin unin Baibõl̦ ej ba bwe em̦m̦anl̦o̦k raan in mej jãn raan in l̦otak. Bareinwõt, ewõr juon wõt raan me Baibõl̦ ear kakien kõj bwe jen keememeje. Raan in ej raan eo me Jijej ear mej. Kõnke ear em̦m̦an etan Jijej im̦aan mejãn Anij, kõj aolep jemaroñ bõk lo̦mo̦o̦r.​—Luk 22:17-​20; Hibru 1:3, 4, UBS.

IJITÕ EJ ITOK JÃN ARMEJ RO ME RAR JAB KABUÑ ÑAN JEOVA

13, 14. M̦anit ko ilo iien Ijitõ rar itok jãn ia?

¹³ Elõñ armej rej Ijitõ kõnke rej l̦õmn̦ak bwe rej keememej raan eo me Jijej ear jerkakpeje. Bõtab ilo m̦ool, Ijitõ ej itok jãn m̦anit im tõmak ko an kabuñ ko reriab. Ãt in Ijitõ ej itok jãn Eostre, ak Ostara, anij in jimmarok im iien jonikkan ko an armej ro me rar jokwe ilo iien ko etto ilo Iñlen. Ta mel̦el̦ein lep eo im rapit eo ilo iien Ijitõ? Eokwe, ekkar ñan juon bok (Encyclopædia Britannica), ej ba bwe jãn kar etto in an kar lep eo kõkkar kõn juon mour ekããl im jerkakpeje. Bareinwõt, jãn kar iien ko etto rapit eo ear kõkkar kõn neji. Kõn men in, Ijitõ ej juon iien kwõjkwõj in neji im em̦õj aer ukote im ba bwe ej iien keememej jerkakpeje eo an Kũraij.e

¹⁴ Jeova ej ke m̦õn̦õn̦õ kõn an armej ro kõjerbale iien kwõjkwõj in ettoon ñan aer keememej iien eo me Nejin ear jerkakpeje? Ejjab ñan jidik! (2 Korint 6:17, 18) Ilo m̦ool, ejjel̦o̦k juon eoon ilo Baibõl̦ ej kakien ak kamãlim armej ro bwe ren keememej iien jerkakpeje eo an Jijej. Bõtab armej ro rej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ane men in. Rej bareinwõt kobaik m̦antin Ijitõ ilo aer keememej jerkakpeje eo an Jijej. Elukkuun alikkar joñan an armej rein jab tiljek ñan Anij.

M̦ANIT KO ILO IIEN MEJ

15. Halloween ear itok jãn ia, im ta eo men in ej jipañ kõj ñan mel̦el̦e kõn raan eo kar kããlõte bwe en raanin Halloween?

¹⁵ Halloween ej raan eo ekkã an armej kwal̦o̦k kõn tim̦on̦ im witch ko im rej kainõknõk kõn men ko rekaamijak. M̦anit in ear itok jãn armej ro etto ilo Britain im Ireland me rej n̦aetaer ri-Celt. Ilo iien full moon en̦ epaake Nobõm̦ba 1 raan, armej rein rekõn kõm̦m̦ane kwõjkwõjin Samain, me ej mel̦el̦ein “Jem̦l̦o̦kin Summer.” Rar tõmak bwe ilo iien kwõjkwõj in, em̦õj kõm̦akũti men eo ej kõjepel armej ro jãn lal̦ eo an jetõb ko, im kiiõ jetõb ko rem̦m̦an im renana jim̦or remaroñ itoitak ioon lal̦. Innem rar bar tõmak bwe jetõb ko an ro remej rej jepl̦aak ñan m̦õko im̦weer, im baam̦le ko aer rekõn kõpooji m̦õñã im dãn ko kadede ñan aer naaj medeke jetõb rein. Kõn men in, ñe ajri ro ilo raan kein rej kõn̦ak nuknukin halloween ko bwe ren arin tim̦on̦ im witch ko, im rej itoitak ñan m̦õko im ba ñan ri-m̦weo bwe ñe ejab lel̦o̦k kijeer tõñal renaaj kaamijake, rejaje ke rej kowõnm̦aanl̦o̦k m̦anit ko rekõn kõm̦m̦ani ilo kwõjkwõjin Samain.

IIEN M̦ARE KO REN ERREO

16, 17. M̦okta jãn an juon em̦m̦aan im kõrã m̦are, etke rej aikuj etale im lale el̦aññe m̦antin m̦are ko rej idaaptõk ippãn naan in kakapilõk ko jãn Baibõl̦?

¹⁶ Anij ejjab m̦õn̦õn̦õ kõn iien m̦are ko me rej l̦oor m̦antin anijnij ko im kajjetõbtõb ko me rej itok jãn Babilon El̦ap ak kabuñ ko reriab. (Mark 10:6-9) Eñin unin Revelesõn 18:23 ej ba bwe m̦õttan jidik “rejamin bar roñ ilo [Babilon El̦ap] ainikien ro rej pãlele.”

¹⁷ Kajjojo aelõñ ewõr aer make m̦anit ilo iien kõm̦are ko. Jel̦ak lale jet iaan m̦anit kein, jemaroñ l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k jorrããn ie. Bõtab, elõñ iaaer rar jebar im wal̦o̦ktok jãn tõmak im m̦anit ko an Ri Babilon ro ñan bõktok jeraam̦m̦an ak “good luck” ñan ri m̦are ro im armej ro ilo iien m̦are eo. (Aiseia 65:11, UBS) Ilo jet aelõñ ko, kõrã eo ekkã an jol̦o̦k wũt in m̦are eo an ñan kõrã ro jet. Rej tõmak bwe kõrã eo ak jiroñ eo me enaaj bouri wũt in enaaj m̦are tokãlik. Bõtab, m̦anit in ej itok jãn tõmak ko reriab im armej ro me rejjab kabuñ ñan Jeova. Elukkuun alikkar bwe ro me rekõn̦aan pãd wõt ilo yokwe eo an Anij renaaj kõjparok er jãn m̦anit rot kein rettoon.​​—2 Korint 6:14-​18.

18. Ta naan in kakapilõk ko jãn Baibõl̦ me remaroñ jipañ ri m̦are ro im bareinwõt ro me renaaj ilo̦k ñan iien kõm̦are im m̦õñã eo?

¹⁸ Ilo iien kõm̦are ko im iien m̦õñã ko an ri karejar ro an Jeova, rej aikuj kõjparok bwe ren jab l̦oore m̦anit ko an armej in lal̦ in. Etke? Kõnke rekõn̦aan bwe aolep men ko rej wal̦o̦k ilo iien kein ren bõktok nõbar ñan Anij im jab kal̦õkatip ro jet. Ñan waanjoñak, el̦aññe rej jipij, renaaj kõjparok bwe ren jab kõmetak ak kajook ri m̦are ro. Bareinwõt, reban kwal̦o̦k kõjak ko rejekkar me enaaj kajook ri m̦are ro im ro jet. (Jabõn Kõnnaan 26:18, 19; Luk 6:31; 10:27) Im el̦aññe rej kõm̦m̦an iien aer m̦õñã ãlikin m̦are eo, eokwe rej kõm̦m̦an joñan. Rejjab kõm̦m̦an bwe en l̦e jãn joñan an l̦ap iien m̦õñã eo bwe en ãinwõt juon menin kemjãje ak “menin kautiej bũruon armej.” (1 Jon 2:16, UBS) El̦aññe kwõj pojak in m̦are, jab mel̦o̦kl̦o̦k bwe Jeova ekõn̦aan bwe raan in am̦ en juon iien me kwõnaaj l̦ak reilikl̦o̦k, kwõnaaj m̦õn̦õn̦õ im jab ajl̦o̦k.f

JUON M̦ANIT ILO IIEN KÕM̦ARE KO IM IIEN KO REL̦L̦AP

19, 20. (1) Ta eo juon bok ej ba kõn m̦anit eo me armej rej kotak kab ko aer im keitaaki ippãn doon? (2) Etke m̦anit in ejjab ekkar ñan Kũrjin ro?

¹⁹ Juon iaan m̦anit ko me ekkã an wal̦o̦k ilo iien kõm̦are ko im ilo iien ko rel̦l̦ap ej ñe armej ro rej kotak kab ko aer im keitaaki ippãn doon (toasting). Juon bok (The 1995 International Handbook on Alcohol and Culture) ej ba bwe m̦anit in “emaroñ kar wal̦o̦k ilo iien katok ko an armej ro ilo iien ko etto me rekõn ajel̦o̦k dãn kwõjarjar ko ñan anij ko aer . . . bwe en maroñ tõprak kõn̦aan ko aer.” Bok in ej ba bwe ñe armej rein rej ajel̦o̦k dãn kein, ekkã aer jar im kajjitõk bwe en ‘aetok aer mour’ im ren ‘ãjmour!’

²⁰ Elõñ armej remaroñ l̦õmn̦ak wõt bwe ejjel̦o̦k m̦antin kabuñ ak m̦antin anijnij im kajjetõbtõb ñe rej kotaki kab ko aer im keitaaki ippãn doon ilo iien ko rel̦l̦ap. Bõtab, ñe armej ro rej kotaki kab ko aer, jet remaroñ l̦õmn̦ak bwe m̦anit in ej juon wãween me rej kajjitõk kajeraam̦m̦an jãn juon anij. Kajeraam̦m̦an rot in ejjab ekkar im jim̦we ekkar ñan Baibõl̦.​​—Jon 14:6; 16:23.g

“KOM̦ RI YOKWE JEOVA, KOM̦WIN KŨTÕTÕKAKE NANA”

21. (1) Ta bade ak kwõjkwõj ko Kũrjin ro rej kõjparok er jãni meñe iien kein rejjab an kabuñ? (2) Etke Kũrjin ro rej kõjparok er jãn iien kein?

²¹ Kabuñ ko reriab rej bõk kun̦aaer im jet iien rej rõjañ armej ro bwe ren kõm̦m̦ani m̦anit ak wãween mour ko me rettoon. Ilo jet aelõñ ko, kien eo ej bõk eddon iien bade ak kwõjkwõj ko rel̦l̦ap. Iien kein rej kaalikkar joñan an nanal̦o̦k m̦antin im m̦wilin armej ro ilo raan kein. Ñan waanjoñak, el̦ap an ettoon im jekkar wãween an armej ro eb ilo iien kein. Ilo bar iien rot kein, ekkã an armej ro m̦õn̦õn̦õ ippãn doon kõn m̦anit ko rejakkar me em̦m̦aan ro rej kõm̦m̦ani ippãn em̦m̦aan ro jet im kõrã ro ippãn kõrã ro jet. Kajjitõk eo in kiiõ: Ekkar ke bwe juon eo me ej “yokwe Jeova” en pãd ilo iien rot kein ak alwõji? El̦aññe ej ãindein, armej in ej ke kaalikkar bwe ej kũtõtõiki men ko renana? (Sam 1:1, 2; 97:10) Jen kate kõj im anõke joñak eo an juon iaan ro rar je bok in Sam ke ear jar im ba: “Kwõn kajeõr meja jãn men ko ejjel̦o̦k tokjãer.”​—Sam 119:37, UBS.

22. Kain m̦anit im iien rot ko me kajjojo Kũrjin ej aikuj make pepe kõn ta eo enaaj kõm̦m̦ane?

²² Ilo raan ko rel̦l̦ap an lal̦ in, Kũrjin ro rej kõjparok bwe ejjel̦o̦k juon armej en l̦õmn̦ak bwe ej bõk kun̦aan ilo iien kein. Paul ear ba: “El̦aññe kom̦ij m̦õñã ak idaak ak kõm̦m̦an jabdewõt, kom̦win kõm̦m̦an men otemjej ñan aiboojoj an Anij.” (1 Korint 10:31; lale bo̦o̦k eo etan “Kõm̦m̦ani Pepe ko Rejim̦we.”) Bõtab, ewõr m̦anit im raan ko rel̦l̦ap me rejjab an kabuñ ko reriab, rejjab an kien ko an lal̦, im rejjab n̦ae jabdewõt naan in kakapilõk jãn Baibõl̦. Ñe ej itok ñan m̦anit im iien rot kein, kajjojo Kũrjin ej aikuj make kõm̦m̦an an pepe. Bõtab, ej aikuj bar l̦õmn̦ak kõn ro jet bwe ren jab l̦õkatip.

NAAN IM KÕM̦M̦AN KO AD REN NÕBAR ANIJ

23, 24. Ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani bwe jen tõpar bũruon armej ro ñe jej kõmel̦el̦eik er kõn kien ko an Jeova?

²³ Elõñ armej ro rej kaorõk raan in kwõjkwõj kein an lal̦ in kõnke ej iien aer kobal̦o̦k im kõjota ippãn ro m̦õttaer im ro nukũer. Jet iien, armej ro remaroñ l̦õmn̦ak bwe jejjab yokwe er ak bwe jelukkuun kakũrjinjin. Ñe ej wal̦o̦k men in, jemaroñ kõmel̦el̦eik er bwe Ri Kõnnaan ro an Jeova rej m̦õn̦õn̦õ in kobal̦o̦k ilo iien ko rel̦l̦ap im iien kõjota ko me rekkar im rejjab n̦ae tõmak ko ad. (Jabõn Kõnnaan 11:25; Ekklisiastis 3:12, 13; 2 Korint 9:7) Jej m̦õn̦õn̦õ in kobal̦o̦k im kõjota ippãn ro m̦õttad im ro nukũd. Bõtab, kõnke jej yokwe Anij im kien ko an rejim̦we, jejjab bõk kun̦aad ilo m̦anit ko im kobal̦o̦k ilo raan ko rel̦l̦ap me Anij ej diki.​—Jouj im lale bo̦o̦k eo etan “M̦õn̦õn̦õ Ej Itok jãn Ad Kabuñ ñan Jeova.”

²⁴ Ñe armej ro rej kajjitõk kõn unin an Ri Kõnnaan ro an Jeova jab bõk kun̦aaer ilo raan kein rel̦l̦ap an lal̦ in, elõñ iaaer rar lo el̦ap tõprak ke rar kwal̦o̦k katak 16 ilo bok eo etan Katak ko Rem̦ool jãn Baibõl̦ Eo.h El̦aññe kwõj kõmel̦el̦eik juon armej kõn men kein, jouj im jab kajju kwal̦o̦k bwe ebõd men eo rej kõm̦m̦ane. Jouj im keememej bwe jejjab kõn̦aan akwããl, bõtab jekõn̦aan tõpar bũruon armej ro. Kõn men in, kwõn kwal̦o̦k kautiej, jel̦ã kõmmaanwa, im kõnono ippãn armej ro “iien otemjej ilo jouj.”​—Kolosse 4:6.

25, 26. Ewi wãween rũtto ro remaroñ jipañ ajri ro nejier bwe en kajoorl̦o̦k tõmak eo aer im l̦apl̦o̦k aer yokwe Jeova?

²⁵ Kõnke jej ri karejar ro an Jeova, el̦ap ad jel̦ã kõn m̦ool eo. Jejel̦ã unin ad tõmaki katak ko. Jebar jel̦ã unin jej bõk kun̦aad ilo jet m̦anit ko im unin ad bar kõjparok kõj jãn m̦anit ko jet. (Hibru 5:14) Kom̦ ro jinen im jemen ajri ro, jouj im katakin ajri ro nejõmi bwe ren mel̦el̦e kõn naan in kakapilõk ko jãn Baibõl̦. Ñe kwõnaaj ãindein, eokwe kwõj jipañ er bwe en kajoorl̦o̦k tõmak eo aer. Kwõj bar jipañ er bwe ren jel̦ã uwaak jãn Baibõl̦ ñe ro jet rej kwal̦o̦k kajjitõk ko ñan er. Im ñe renaaj mel̦el̦e kõn naan in kakapilõk kein, renaaj make kile bwe Jeova ej lukkuun yokwe er.​​—Aiseia 48:17, 18; 1 Piter 3:15, 16, UBS.

²⁶ Aolep ro me rej kabuñ ñan Anij ikijjeen kajoor eo an im “ilo m̦ool” rejjab bõk kun̦aaer ilo jabdewõt m̦anit ak kwõjkwõj ko me rej n̦ae katak ko rem̦ool jãn Baibõl̦. Rej bareinwõt kate er bwe ren m̦ool ilo aolep men ko rej kõm̦m̦ani. Rainin, elõñ armej rej l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k tokjãn an armej ro m̦ool. Bõtab, ãinwõt ad naaj lale ilo katak eo tok juon, jej bõk el̦ap tokjãn ñe jej l̦oor kien im naan in kakapilõk ko an Anij.