“Kwõn Peran!”

1, 2. Etke Paul ejjab bwilõñ kõn jum̦ae im matõrtõr ko ej iiooni ilo Jerusalem?

ÃLIKIN an kar ri-tõlin jarin tarin̦ae eo lo̦mo̦o̦ren Paul jãn juon jarlepju in armej ro rellu, Paul ej bar pãd ilo kalbuuj. Rijjilõk in ekijejeto ejjab bwilõñ kõn an lukkuun l̦ap an iioon jum̦ae im matõrtõr ilo Jerusalem. Etke? Kõnke kar ba l̦o̦k im̦aan bwe enaaj kar pãd ilo ‘kalbuuj im iioon eñtaan’ ilo jikin kweilo̦k in. (Jrb. 20:22, 23) Meñe Paul ear jab lukkuun jel̦ã kõn ta eo enaaj wal̦o̦k ñane, ak ear jel̦ã bwe enaaj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im iioon eñtaan kõn wõt etan Jesus.​—Jrb. 9:16.

² Bareinwõt, ri-kanaan ro me er Kũrjin rar kakkõl Paul bwe naaj lukwõje im bõkl̦o̦ke “ñan ium̦win pein ri-aelõñ ko.” (Jrb. 21:4, 10, 11) M̦oktal̦o̦k, juon jarlepju in ri-Ju rar kajjioñ m̦ane ñan mej, im ejjabto tokãlik ear ãinwõt ñe ro uwaan Im̦õn Ekajet eo El̦ap renaaj lukkuun ko̦kkure Paul ke rar akwããl kõn ta eo Paul ear ba. Kiiõ rijjilõk Paul ej juon ri-kalbuuj ium̦win pein rũttarin̦ae ro an Rom im enaaj aikuj bar etal ñan im̦õn ekajet eo im jojomare e make. (Jrb. 21:31; 23:10) Ejjel̦o̦k pere bwe rijjilõk Paul ear aikuj naanin rõjañ im kõkajoor!

3. Ia eo jej bõk naanin rõjañ im kõkajoor ko ie ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo jerbalin kwal̦o̦k naan eo ad?

³ Ilo raan kein ãliktata, jejel̦ã bwe “aolep ro rekõn̦aan mour ilo aer tiljek ñan Anij im aer juon wõt ippãn Christ Jesus, naaj bareinwõt kaeñtaan er.” (2 Tim. 3:12) Jãn iien ñan iien, kõj bareinwõt jej aikuj naanin rõjañ ko ñan ad maroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo jerbalin kwal̦o̦k naan eo ad. El̦ap ad kam̦m̦oolol “ri-karejar eo etiljek im mãlõtlõt” kõn an lukkuun jejjet iien eo ej letok naanin rõjañ ko ilo bok ko ad me rej pedped iioon Baibõl̦ im ilo iien kweilo̦k ko ad! (Matu 24:45) Em̦õj an Jeova kallim̦ur bwe jabdewõt eo ej jum̦ae ennaan eo em̦m̦an eban lo tõprak. Reban ko̦kkure ri-karejar ro an ãinwõt juon kumi ak kabõjrak jerbalin kwal̦o̦k naan. (Ais. 54:17; Jrm. 1:19) Bõtab, ta kõn rijjilõk Paul? Ear ke bõk naanin rõjañ ko ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k naan ilo juon wãween elõt meñe ej iioon jum̦ae? El̦aññe aet, ewi wãween an kar Paul bõk kõkajoor, im ta eo ear kõm̦m̦ane tokãlik?

Juon Bũl̦ããn Elukkuun Nana Ear Jab Tõprak (Jerbal 23:11-34)

4, 5. Ta naanin kõkajoor ko Paul ear bũki, im etke elukkuun jejjet iien eo kar lel̦o̦k ñane?

⁴ Rijjilõk Paul ear bõk naanin kõkajoor ko ear lukkuun aikuji ilo boñõn eo ãlikin an kar lo̦mo̦o̦ren e jãn Im̦õn Ekajet eo El̦ap an ri-Ju ro. Baibõl̦ eo ej ba: “Irooj ear jutak iturin im ba: ‘Kwõn peran! Kwõnaaj kwal̦o̦k kõn ña ilo Rom, ãinwõt an kar lukkuun lõt am̦ kwal̦o̦k kõn ña ilo Jerusalem.’” (Jrb. 23:11) Naan kein an Jesus rar lukkuun kõkajoor Paul im kaalikkar ñane bwe enaaj mour wõt. Kiiõ ear jel̦ã bwe enaaj mour wõt bwe en maroñ tõpar Rom im bõk jeraam̦m̦an eo ñan kwal̦o̦k naan kõn Jesus ilo jikin in.

⁵ Elukkuun jejjet iien eo kar lel̦o̦k naanin kõkajoor ko ñan Paul. Ilo raan eo tok juon, elõñl̦o̦k jãn 40 em̦m̦aan ro me er ri-Ju “rar kweilo̦k ippãn doon im kõm̦m̦ane juon aer pepe. Rar kõm̦m̦ane juon kallim̦ur im ba bwe en wal̦o̦k jorrããn ñan er el̦aññe renaaj m̦õñã ak idaak m̦okta jãn aer m̦ane Paul.” Kallim̦ur in rar kõm̦m̦ane ej kaalikkar joñan aer kar jek ippãer make ñan m̦an rijjilõk Paul. El̦aññe rar jab lo tõprak ilo aer kajejjet pepe eo aer, rar tõmak bwe juon men enana enaaj wal̦o̦k ñan er. (Jrb. 23:12-15) Bũl̦ããn eo aer, me bũrij ro im em̦m̦aan ro rar kõweeppãne, ej bwe ren bõktok Paul ñan Im̦õn Ekajet eo El̦ap ñan aer bar kajitũkini, ãinwõt ñe rar kõn̦aan bwe en lõt aer etale keej eo an. Bõtab ilo ial̦ eo an l̦o̦k, ri-nana ro renaaj kar kõttar bwe ren ankõmãjuri Paul im m̦ane ñan mej.

6. Ewi wãween an kar Paul jel̦ã kõn pepe eo ri-Ju ro rar kõm̦m̦ane ñan m̦ane, im ewi wãween ro reddik im jo̦dikdik ro remaroñ l̦oore joñak eo an likao eo mañden Paul rainin?

⁶ Bõtab likao eo mañden Paul ear roñ kõn men in ri-Ju ro rar l̦õmn̦ak in kõm̦m̦ane, kõn men in ear kõnnaanek Paul kake. Innem, Paul ear ba ñane bwe en kwal̦o̦k men in ñan ri-tõlin jarin tarin̦ae eo an Rom etan Klaudiõs Lisiõs. (Jrb. 23:16-22) Ejjel̦o̦k pere bwe Jeova ej yokwe ro reddik im jo̦dikdik ro me rej ãinwõt likao eo mañden Paul. Rej peran im likũt aikuj ko an armej ro an Anij m̦okta jãn er make, im rej tiljek im kõm̦m̦an jabdewõt ñan kowõnm̦aanl̦o̦k jerbal ko an Aelõñ eo.

7, 8. Ta eo Klaudiõs Lisiõs ear kõm̦m̦ane bwe en kõjparok wõt mour eo an Paul?

⁷ Ke Klaudiõs Lisiõs, juon eo ear tõl 1,000 rũttarin̦ae ro, ear roñ kõn pepe eo n̦ae Paul, ear m̦õkaj im kõm̦m̦an bwe 470 rũttarin̦ae ro—ro rar kõjerbale m̦ade, im ro rej uwe ioon kidia—ren etal jãn Jerusalem ilo boñõn eo im bõkl̦o̦k Paul ñan Seseria. Ke rar tõparl̦o̦k Seseria, rũttarin̦ae ro rekar aikuj bõkl̦o̦k Paul ñan Kom̦ja eo etan Filix.a Seseria ear kiãptõl̦ eo an Judia me ej pãd ium̦win kien eo an Rom. Meñe elõñ ri-Ju ro rar jokwe ie, ak elõñl̦o̦k ri-aelõñ ko rar jokwe ijo. Seseria ear juon jikin elukkuun aenõm̦m̦an ñe kwõj keidi ñan Jerusalem, ijo armej ro rar kwal̦o̦k aer kalijekl̦o̦k n̦ae kabuñ ko jet im kõm̦m̦an el̦ap poktak ko ie. Seseria ear bareinwõt ra eo el̦ap an rũttarin̦ae ro an Rom ilo Judia.

⁸ Klaudiõs Lisiõs ear pokake kien eo an Rom im ear jilkinl̦o̦k juon lõta ñan Filix kõn keej eo an Paul. Lisiõs ear kwal̦o̦k bwe ke ear roñ bwe Paul ej juon jitijen in Rom, ear lo̦mo̦o̦rene jãn ri-Ju ro me “rar itõn m̦ane ñan mej.” Lisiõs ear bareinwõt ba bwe ear jab lo ruõn Paul im bwe “ejjel̦o̦k juon men [Paul] ear kõm̦m̦ane im ej tõllo̦kũn an mej ak kalbuuj.” Bõtab, kõn an kar ri-Ju ro etao im kõm̦m̦ane juon pepe bwe renaaj m̦ane Paul, ear jilkinl̦o̦ke ñan Kom̦ja Filix bwe en roñ ta ko ri-Ju ro rej n̦aruon Paul kaki, innem kõm̦m̦ane juon pepe.​—Jrb. 23:25-30.

9. (1) Ewi wãween aer kar ko̦kkure jim̦we im maroñ ko an Paul ãinwõt juon jitijen in Rom? (2) Etke jet iien jemaroñ kortokjãn jim̦we im maroñ ko ad ãinwõt juon jitijen ilo aelõñ eo jej jokwe ie?

⁹ Aolep men ko Klaudiõs Lisiõs ear jei ilo lõta eo an rar ke m̦ool? Ejjab lukkuun. Lisiõs emaroñ kar kõn̦aan bwe en em̦m̦an etan ippãn Filix. Ilo m̦ool, Lisiõs ear jab lo̦mo̦o̦ren Paul ke ear roñ bwe ej juon jitijen in Rom. Bareinwõt, Lisiõs ear jab kwal̦o̦k ilo lõta eo an bwe ear “lukwõje [Paul] kõn ruo jeen” im tokãlik jiroñ rũttarin̦ae ro bwe ren “kajitũkini im deñl̦o̦ke.” (Jrb. 21:30-34; 22:24-29) Ke Lisiõs ear kõm̦m̦ane men in, ear ko̦kkure jim̦we im maroñ ko an Paul ãinwõt juon jitijen in Rom. Ilo raan kein, Setan ej kõjerbale ro me rej lukkuun kijejeto kõn kabuñ eo aer ñan jum̦ae im matõrtõre kõj, im remaroñ kajjioñ ko̦kkure jim̦we im maroñ ko ad ñan kabuñ ñan Anij. Bõtab ãinwõt Paul, ekkã an armej ro an Anij kõjerbale jim̦we im maroñ ko aer jãn kien eo an aelõñ eo rej pãd ie ñan kõjparok er.

“Ipojakin Make Jojomare Ña Im̦aan Mejam̦” (Jerbal 23:35–24:21)

10. Ta men ko rel̦l̦ap rar n̦aruon Paul kaki?

¹⁰ Ilo Seseria, rar likũti Paul ‘ilo m̦weo im̦õn Herod, im rar kanooj waje’ im kõttar an ri-Ju ro me rar n̦aruon itok jãn Jerusalem. (Jrb. 23:35) L̦alem raan tokãlik Bũrij eo El̦ap Anenaiõs, juon ri-kõnono etan Tertõlliõs, im jet iaan ri-tõl ro rar itok ñan Seseria. M̦oktata, Tertõlliõs ear nõbar Filix kõn men ko ear kõm̦m̦ani ñan ri-Ju ro. Ear kõm̦m̦ane men in ñan nõbar im kabuñbũruon Filix bwe en m̦õn̦õn̦õ ippãn.b Ãlikin an nõbar Filix, Tertõlliõs ear jino bõkm̦aantak keej eo an Paul im ba bwe Paul ej juon “ri-kõm̦m̦an poktak, ej kõm̦m̦an bwe aolep ri-Ju ro ipel̦aakin lal̦ in ren jum̦ae kien, im ej juon ri-tõl ñan kumi en̦ an ri-Nazeret ran̦. Bareinwõt, l̦ein ear kajjioñ in kattoone tampel̦ eo, innem kõmar jibwe.” Ri-Ju ro jet rar ‘kobal̦o̦k ippãn im n̦aruon Paul, im rar ba bwe men kein rem̦ool.’ (Jrb. 24:5, 6, 9) Ñe rej n̦aruon juon armej kõn an kõm̦m̦an poktak, ak kõn an tõl juon kumi ekauwõtata, im kõn an kattoone tampel̦ eo—men kein rej jet men ko rel̦l̦ap im remaroñ tõll̦o̦k ñan an armej eo mej.

11, 12. Ewi wãween an kar Paul jojomare e make jãn men ko rar n̦aruon kaki?

¹¹ Kiiõ rar kõtl̦o̦k an Paul kõnono. Ear jino kõnono im ba, “Ipojakin make jojomare ña im̦aan mejam̦.” Ear lukkuun kaalikkar bwe men ko rar n̦aruon kaki reriab. Rijjilõk Paul ear jab kattoone tampel̦ eo, im ear jab kajjioñ kõm̦m̦an bwe armej ren jum̦ae kien. Ear bar ba bwe ilo m̦ool, “elõñ iiõ” in an kar jako jãn Jerusalem im ear itok bwe en bõktok “m̦weien tũriam̦o,” ak jabawõt ko ñan jipañ Kũrjin ro me remaroñ kar jeram̦õl itok wõt jãn ñũta im jãn an ro jet jum̦ae im matõrtõre er. Paul ear bar ba bwe m̦okta jãn an kar del̦o̦ñ ilowaan tampel̦ eo, ‘em̦õj an erreo ekkar ñan m̦antin kabuñ’ im ear kate e ‘ñan dãpij wõt juon bõklõkõt erreo im̦aan mejãn Anij im armej.’—Jrb. 24:10-13, 16-18.

¹² Ijoke, Paul ear kwal̦o̦k m̦ool im ba bwe ear kabuñ ñan Anij eo an ro jim̦m̦aan “ekkar ñan wãween mour eo an kumi in.” Bõtab ear ba bwe ear tõmak “aolep men ko rej wal̦o̦k ilo Kien eo im men ko ri-Kanaan ro rar jei.” Innem ãinwõt ro rar n̦aruon, ear bar tõmak ilo kõjatdikdik eo kõn “juon iien jerkakpeje ñan ro rewãnõk im ro rejjab wãnõk jim̦or.” Tokãlik, Paul ear ba bwe armej ro rej n̦aruon ren kwal̦o̦k kein kam̦ool ko kõn men ko rej n̦aruon kaki. Ear ba: “Kõtl̦o̦k bwe l̦õm̦arein ijin ren make kwal̦o̦k ta bõd ko rar loi ke iar jutak im̦aan ro uwaan Im̦õn Ekajet eo El̦ap an ri-Ju. Ilo m̦ool, men eo dein remaroñ n̦aruõ kake ej kõn aõ kar jutak ibwiljier im kõl̦l̦aaj ainikiõ im ba: ‘Unin aer ekajete eõ im̦aami rainin ej kõn wõt jerkakpeje eo an ro remej!’”—Jrb. 24:14, 15, 20, 21.

13-15. Etke Paul ej juon joñak em̦m̦an ñan l̦oore ñe jej kõnono im̦aan mejãn ro reutiej ilo kien?

¹³ Paul ear likũt juon joñak em̦m̦an ñan ad l̦oore el̦aññe jej aikuj kõnono im̦aan mejãn ri-utiej ro ilo kien kõn tõmak eo ad, ñe rej n̦aruod kõn ad kõm̦m̦an poktak im jum̦ae kien, ekoba kõn aer ba bwe jej m̦õttan juon “kumi ekauwõtata.” Ear jab l̦e jãn joñan an kar Paul nõbare kom̦ja eo bwe en maroñ kam̦õn̦õn̦õiki ãinwõt an kar Tertõlliõs kõm̦m̦ane. Paul ear ineem̦m̦an wõt im ear kwal̦o̦k kautiej. Paul ear kwal̦o̦k jouj ilo an kõnono, ak ilo ejja iien eo wõt ear lukkuun alikkar im m̦ool an kõnono. Paul ear ba bwe “jet ri-Ju jãn jikin ko ilo Eijia” me rar n̦aruon kõn an kar kattoone tampel̦ eo rar jab pãd ilo iien ekajet in. Innem ekkar ñan kien, ej aikuj in wõnm̦ae er im roñjaki men ko rej n̦aruon kaki.​—Jrb. 24:18, 19.

¹⁴ Ak men eo el̦apl̦o̦k an aorõk, ej bwe Paul ear jab jenliklik in kõnono kõn tõmak eo an. Ilo peran, Paul ear bar ãliji tõmak eo an ilo jerkakpeje eo, meñe men in ear kõm̦m̦an poktak l̦apl̦ap ilo Im̦õn Ekajet eo El̦ap an Ri-Ju ro. (Jrb. 23:6-10) Ke Paul ear jojomare e make, ear kaalikkar kõjatdikdik eo kõn jerkakpeje eo. Etke? Eokwe, kõnke Paul ear kwal̦o̦k naan kõn Jesus im bwe ear jerkakpeje—juon men me ri-jum̦ae ro rar jab tõmake. (Jrb. 26:6-8, 22, 23) Ilo m̦ool, eñin men eo el̦aptata aer kar ekajete im n̦aruon Paul kake kõnke ear tõmak ilo jerkakpeje eo, el̦aptata jerkakpeje eo an Jesus.

¹⁵ Ãinwõt Paul, jemaroñ kwal̦o̦k peran im bõk kõkajoor jãn naan ko Jesus ear ba ñan ri-kal̦oor ro an ke ear ba: “Armej otemjej renaaj dike kom̦ kõn wõt eta, bõtab eo ej kijenmej ñan jem̦l̦o̦kin enaaj bõk lo̦mo̦o̦r.” Jej aikuj ke inepata kõn ta ko jen ba? Jaab, kõnke Jesus ear kallim̦uri kõj im ba: “Ñe renaaj liaakel̦o̦k kom̦, kom̦win jab inepata kõn ta eo kom̦ naaj ba. Kom̦win kab kwal̦o̦k ta eo naaj kwal̦o̦ke ñan kom̦ ilo iien en̦. Ejjab kom̦ eo kom̦ naaj kõnono, bõtab jetõb kwõjarjar.”—Mark 13:9-13.

“Filix Ear Jino Mijak” (Jerbal 24:22-27)

16, 17. (1) Ta eo Filix ear ba im kõm̦m̦ane ilo iien ekajet eo an Paul? (2) Etke Filix ear jino mijak, ak etke ear kõn̦aan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im loe Paul?

¹⁶ Ejjab eñin iien eo jinointata Filix ear roñ kõn tõmak ko an Kũrjin ro. Baibõl̦ ej ba: “Kõn an Filix jel̦ã m̦ool eo kõn Ial̦ Eo [naan ko kar kõjerbali ñan kwal̦o̦k kõn Kũrjin ro jinoin], ear lem̦aanl̦o̦k iien ekajet eo im ear ba: ‘Ñe Lisiõs, ri-tõlin jarin tarin̦ae eo, enaaj itok, inaaj kõm̦m̦ane pepe eo aõ kõn men kein rejelõt kom̦.’ Innem ear jiroñ kapen eo an jarin tarin̦ae eo bwe en kalbuuji wõt Paul bõtab en lel̦o̦k jidik an anemkwõj, im en kõtl̦o̦k an ro m̦õttan jipañe kõn aikuj ko an.”—Jrb. 24:22, 23.

¹⁷ Jet raan ko tokãlik, Filix im kõrã eo ippãn etan Drusilla, eo me ej juon ri-Ju, ear ba bwe ren bõktok Paul bwe en “roñjake an kõnnaan kõn tõmak eo kõn Christ Jesus.” (Jrb. 24:24) Ijoke, ke Paul ear kõnono kõn “mour jim̦we im kõn an juon jel̦ã irooj ioon make im kõn iien ekajet eo ej pãd im̦aan, Filix ear jino mijak.” Emaroñ kar jino an mijak kõnke ear abn̦õn̦õ bõklõkõt eo an kõn aolep men ko renana ear kõm̦m̦ani ilo mour eo an. Kõn men in, ear kadiwõjl̦o̦k Paul im ba: “Kwõmaroñ etal kiiõ, ak ñe ebar wõr aõ iien inaaj bar kũrtok eok.” Elõñ alen an kar Filix loe Paul ãlikin iien in, ak ejjab kõnke ear kõn̦aan katak m̦ool eo, ak kõnke ear kõjatdikdik bwe Paul enaaj kar wiaik bũruon.​—Jrb. 24:25, 26.

18. Etke Paul ear kõnono ñan Filix im kõrã eo ippãn kõn “mour jim̦we im kõn an juon jel̦ã irooj ioon make” im bareinwõt “kõn iien ekajet eo ej pãd im̦aan”?

¹⁸ Etke Paul ear kõnono ñan Filix im kõrã eo ippãn kõn “mour jim̦we im kõn an juon jel̦ã irooj ioon make” im bareinwõt “kõn iien ekajet eo ej pãd im̦aan”? Keememej bwe rar kõn̦aan jel̦ã ta mel̦el̦ein “tõmak eo kõn Christ Jesus.” Paul ear jel̦ã bwe Filix im kõrã eo ippãn rar mourin l̦õñ, rar lãj, im rar kõm̦m̦ani jerbal ko rejjab jim̦we. Kõn men in, ear lukkuun kaalikkar ta eo Anij ekõn̦aan bwe aolep ri-kal̦oor ro an Jesus ren kõm̦m̦ane. Men ko Paul ear ba ear lukkuun kaalikkar joñan an oktak kien ko an Anij kõn mour jim̦we jãn mour eo Filix im kõrã eo ippãn rar mour kake. Men in en kar jipañ erro ñan kile bwe Anij enaaj ekajete aolep armej kõn men ko rej l̦õmn̦ak kaki, men ko rej ba, im kõm̦m̦ani. Bareinwõt, en kar bar jipañ erro ñan kile bwe ekajet eo el̦apl̦o̦k an aorõk jãn ekajet eo Filix ej kõm̦m̦ane n̦ae Paul ej ekajet eo an Anij n̦ae erro. Jejjab bwilõñ bwe Filix “ear jino mijak”!

19, 20. (1) Ilo jerbalin kwal̦o̦k naan eo, ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane ñe jej kwal̦o̦k naan ñan armej ro me rej ãinwõt ñe rej itoklimo, bõtab ilo m̦ool rejjab kõn̦aan kõm̦m̦an oktak ilo mour ko aer? (2) Ewi wãween ad jel̦ã bwe Filix ear jab m̦õttan Paul?

¹⁹ Ilo jerbalin kwal̦o̦k naan eo ad, jemaroñ bar lo armej ro me rej ãinwõt Filix. M̦oktata, emaroñ ãinwõt ñe rej itoklimo kõn m̦ool eo, bõtab ilo m̦ool rejjab kõn̦aan pokake Anij im ukot mour ko aer. Jej aikuj ekkõl wõt ñe jej kajjioñ jipañ rein. Ijoke, ãinwõt Paul, jemaroñ kwal̦o̦k ñan er ilo jouj im kautiej ta eo rej aikuj kõm̦m̦ane ñan kabuñbũruon Anij. Bõlen m̦ool eo enaaj tõpar bũrueer im kõm̦akũt er ñan kõm̦m̦an oktak. Ijoke, el̦aññe elukkuun alikkar bwe rejjab kõn̦aan oktak jãn jerawiwi ko aer im wãween mour eo aer enana, eokwe jejjab iuun er ñan kõm̦m̦an oktak. Ijello̦kun ad ãindein, jej pukot ro me relukkuun kõn̦aan jel̦ã m̦ool eo.

²⁰ Ak ikijjeen Filix, bũruon im kõn̦aan eo an ear lukkuun alikkar ilo naan kein: “Ke ear jem̦l̦o̦k ruo iiõ, Porsiõs Festõs ear bõk jikin Filix, im kõnke Filix ear kõn̦aan bwe ri-Ju ro ren m̦õn̦õn̦õ ippãn, ear likũt wõt Paul ilo kalbuuj.” (Jrb. 24:27) Alikkar bwe Filix ear jab m̦õttan Paul. Filix ear jel̦ã bwe Kũrjin ro rar jab kajjioñ jum̦ae kien ak kõm̦m̦an bwe ro jet ren bar jum̦ae kien. (Jrb. 19:23) Ear bareinwõt jel̦ã bwe Paul ear jab ko̦kkure jabdewõt kakien ko an Rom. Meñe ãindein, ak Filix ear likũt wõt Paul ilo kalbuuj kõnke “ear kõn̦aan bwe ri-Ju ro ren m̦õn̦õn̦õ ippãn.”

21. Ta eo ear wal̦o̦k ñan Paul ãlikin an kar Porsiõs Festõs erom kom̦ja, im ta eo Paul ear bõk kõkajoor jãne?

²¹ Ãinwõt an eoon eo ãliktata ilo Jerbal jebta 24 kwal̦o̦k kake, Paul ekabde pãdwõt ilo kalbuuj ke Porsiõs Festõs ear bõk jikin Filix ãinwõt juon kom̦ja. Kõn men in, elõñ alen aer kar kõm̦m̦an bwe Paul en jutak im kõnono im̦aan elõñ ri-utiej ro. Em̦ool bwe rar bõkl̦o̦k rijjilõk in eperan “ñan im̦aan kiiñ ro im kom̦ja ro.” (Luk 21:12) Ãinwõt ad naaj loe, tokãlik enaaj kwal̦o̦k naan ñan ri-tõl eo ekajoortata ilo kar tõre eo an. Ak ium̦win aolep wãween kein ear iiooni, Paul ear jab m̦õjn̦o̦l̦o̦k ilo tõmak eo an. Ejjel̦o̦k pere bwe ear bõk kõkajoor jãn naan kein an Jesus ke ear ba: “Kwõn peran!”