“Roñjake Naanin Jojomar Kein Aõ”

1, 2. Etke rijjilõk Paul ear etal ñan Jerusalem, im ta apañ ko enaaj iiooni?

PAUL ear etetal ilo ial̦ ko ilo Jerusalem me raidik im robrak kõn armej. Ejjel̦o̦k bar juon jikin kweilo̦k elukkuun l̦ap an kwal̦o̦k kõn bwebwenatoun armej ro an Jeova, ãinwõt jikin kweilo̦k in Jerusalem. Elõñ armej ro ilo Jerusalem elukkuun utiej bũrueer kõn men in. Paul ear jel̦ã bwe elõñ Kũrjin ro ilo Jerusalem rar kõn̦aan l̦oore wõt Kien Moses ijello̦kun aer m̦õkaj im l̦oore wãween kabuñ eo ekããl Jeova ear katakin er kake. Innem ke Paul ear pãd ilo Epesõs, ear bũl̦ããn in etal ñan Jerusalem ñan jipañ Kũrjin ro jein im jatin ijo. Ear jab baj kõn̦aan wõt bõktok jããn ko ñan jipañ ro jein im jatin ilo Jerusalem, ak ear bar kõn̦aan jipañ er ñan kajim̦we l̦õmn̦ak eo aer. (Jrb. 19:21) Meñe emaroñ kar kauwõtata ñane, ak Paul ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im etal ñan Jerusalem.

² Kiiõ ta ko Paul enaaj iioone ilo Jerusalem? Juon iaan apañ ko Paul enaaj iiooni ej jãn Kũrjin ro jet, me jet iaaer rar tõmak bwebwenato ko reriab kõn Paul. Ak apañ ko rel̦l̦apl̦o̦k renaaj kar itok jãn ri-kõjdat ro an Jesus. Renaaj ruruwe Paul, m̦ane, im kamijake bwe renaaj m̦ane ñan mej. Aolep apañ kein rar kõpel̦l̦o̦k juon iien bwe Paul en maroñ jojomare tõmak eo an. Paul ear kwal̦o̦k ettã bõro, peran, im tõmak ilo an kijenmej ium̦win wãween kein reppen, im joñak eo an emaroñ katakin kõj ñan kõm̦m̦ane ejja men in wõt rainin.

“Rar Jino Aer Nõbar Anij” (Jerbal 21:18-20a)

3-5. (1) Wõn ro Paul ear kweilo̦k ippãer ilo Jerusalem, im ta eo rar kõnono kake? (2) Ta ko jemaroñ katak jãn kweilo̦k in an Paul ippãn em̦m̦aan rein ilo Jerusalem?

³ Raan eo ãlikin aer tõparl̦o̦k Jerusalem, Paul im l̦õm̦aro m̦õttan rar lol̦o̦k em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo. Ilo bwebwenato in, Baibõl̦ eo ejjab kwal̦o̦k kõn etan rijjilõk ro, bõlen kõnke ilo iien in rar em̦m̦akũt ñan aelõñ ko jet bwe ren kwal̦o̦k naan. Ijoke, Jemes l̦eo jatin Jesus, ear pãdwõt ilo Jerusalem. (Gal. 2:9) Jemes emaroñ kar tõl kweilo̦k eo ke “aolep em̦m̦aan ro rej lale eklejia rar bar pãd ijo” ippãn Paul.​—Jrb. 21:18.

⁴ Paul ear yokyokwe em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo “im jino tipdikil̦o̦k aolep men ko Anij ear kõm̦m̦ani ibwiljin ri-aelõñ ko ilo an kar kõjerbal e.” (Jrb. 21:19) Ejjel̦o̦k pere bwe bwebwenato ko an rar lukkuun kõkajoor im kõketak ro jein im jatin. Rainin, kõj bareinwõt jej m̦õn̦õn̦õ in roñ kõn wõnm̦aanl̦o̦k im tõprak ko ilo jerbalin kwal̦o̦k naan ilo jikin ko jet.​—JK. 25:25.

⁵ Ilo kweilo̦k in an Paul ippãn em̦m̦aan rein, emaroñ kar bareinwõt kwal̦o̦k kõn jabawõt ko ear bõktok jãn Europe. Ejjel̦o̦k pere bwe el̦ap an kar em̦m̦aan ro ilo Jerusalem lukkuun m̦õn̦õn̦õ ñan jel̦ã bwe ro jeier im jatier jãn jikin ko rettol̦o̦k rej lukkuun yokwe im kea kake er. Ke em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo rar roñ bwebwenato ko an Paul, “rar jino aer nõbar Anij”! (Jrb. 21:20a) Ãindeinl̦o̦k wõt, ro jeid im jatid rainin me rej iiooni wãween ko reppen ak rej lukkuun nañinmej, rej bareinwõt m̦õn̦õn̦õ ñe rũttõmak ro m̦õttaer rej lel̦o̦k naanin rõjañ ko im jipañ er.

Elõñ Iaaer Rar ‘Kijejeto Wõt ilo Kien Eo’ (Jerbal 21:20b, 21)

6. Apañ ta eo Paul ear jel̦ã kake?

⁶ Em̦m̦aan ro rej lale eklejia ilo Jerusalem rar ba ñan Paul bwe ro jeier im jatier ilo Judia rar abn̦õn̦õ kõn juon men rar roñ kõn e. Rar ba: “Jeim im jatim Paul, kwõjel̦ã bwe elõñ to̦ujin ri-Ju ro rar erom rũttõmak, im aolepeer el̦ap aer kijejeto ilo Kien eo. Bõtab rar roñ an armej ba bwe kwõj katakin aolep ri-Ju ro ibwiljin ri-aelõñ ko bwe ren jum̦aiki Kien Moses, kwõj ba ñan er bwe ajri ro nejier ren jab m̦wijm̦wij ak l̦oore m̦anit ko jet.”a—Jrb. 21:20b, 21.

7, 8. (1) Ta l̦õmn̦ak eo ebõd elõñ iaan Kũrjin ri-Ju ro ilo Judia rar bõke? (2) L̦õmn̦ak in aer ebõd ej ke mel̦el̦ein bwe rar jab tiljek ñan Jeova, im etke jemaroñ ba men in?

⁷ Etke elõñ iaan Kũrjin ro rar kijejeto wõt kõn Kien Moses meñe ekar jem̦l̦o̦k kien eo elõñl̦o̦k jãn 20 iiõ ko remootl̦o̦k? (Kol. 2:14) Ilo 49 C.E. eo, rijjilõk ro im em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo ilo Jerusalem rar jilkinl̦o̦k juon lõta ñan aolep eklejia ko. Lõta in ear kaalikkar bwe ri-aelõñ ko me rar erom rũttõmak rar jab aikuj m̦wijm̦wij ak pokake Kien Moses. (Jrb. 15:23-29) Bõtab, lõta in ear jab kõnnaan kõn Kũrjin ri-Ju ro, im elõñ iaaer rar jab mel̦el̦e bwe ejako an Kien Moses jerbal ñan er.

⁸ Meñe ear jab jim̦we an Kũrjin ri-Ju ro l̦õmn̦ak, ak men in ear jab mel̦el̦ein bwe rar jab tiljek ilo aer karejar ñan Jeova. Ejjab ãinwõt ñe rar kabuñ ñan anij ko rewaan ak l̦oore m̦antin kabuñ ko rewaan m̦okta jãn aer erom Kũrjin. Kien eo me ear lukkuun aorõk ippãn ri-Ju ro ear itok jãn Jeova. Kõn men in, ejjel̦o̦k juon men ebõd ak m̦antin ri-peikan ilo Kien eo. Ijoke, Kien eo ear jerbal im ekkejell̦o̦k ippãn bujen eo m̦okta, ak kiiõ Kũrjin ro rar pãd ium̦win bujen eo ekããl. Innem, ear jab menin aikuj ñan aer pokake Kien Moses bwe Jeova en buñbũruon ippãer ilo aer kabuñ ñane. Kũrjin ri-Ju ro me rar ba bwe armej rej aikuj l̦oore Kien eo, rar jab lõke karõk eo ekããl an Jeova kõn wãween aer aikuj kabuñ. Alikkar armej rein rar aikuj ukot l̦õmn̦ak eo aer bwe en ekkar ñan l̦õmn̦ak eo an Jeova kõn wãween eo ekããl ñan aer kabuñ ñane.b—Jrm. 31:31-34; Luk 22:20.

“Ejjab M̦ool Naan ko Rar Roñ” (Jerbal 21:22-26)

9. Ta eo Paul ear katakin ikijjeen Kien Moses?

⁹ Ak ta kõn an armej ro ruruwe im ba bwe Paul ear katakin ri-Ju ro ibwiljin ri-aelõñ ko bwe “ajri ro nejier ren jab m̦wijm̦wij ak l̦oore m̦anit ko jet”? Paul ear kwal̦o̦k kõn ennaan eo em̦m̦an ñan ri-aelõñ ko, im kõmel̦el̦eik er kõn pepe eo bwe rejjab aikuj l̦oore Kien eo. Ear kaalikkar bwe ebõd l̦õmn̦ak ko an ro rar ba bwe ri-aelõñ ko rej aikuj m̦wijm̦wij im pokake Kien Moses. (Gal. 5:1-7) Paul ear bareinwõt kwal̦o̦k kõn ennaan eo em̦m̦an ñan ri-Ju ro ilo jikin kweilo̦k ko ear etal ñani. Ear kõmel̦el̦eik ri-Ju ro me rar m̦õn̦õn̦õ in roñjake bwe mej eo an Jesus ear kõjem̦l̦o̦k Kien eo im bwe kiiõ ejjab menin aikuj bwe ren pokake Kien eo bwe Anij en watõk er rewãnõk.​—Rom 2:28, 29; 3:21-26.

10. Ewi wãween an kar Paul kwal̦o̦k bwe epel̦an l̦õmn̦ak eo an kõn Kien eo im kõn m̦wijm̦wij?

¹⁰ Bõtab, Paul ear jab kõnanaik ro rar kõn̦aan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im l̦oore jet iaan m̦anit ko an ri-Ju ro, ãinwõt m̦anit eo ñan jab jerbal ilo raanin Jabõt ak jab m̦õñã jet ekkan ko. (Rom 14:1-6) Im ear jab kõm̦m̦an kakien ikijjeen m̦wijm̦wij. Ilo m̦ool, Paul ear kajjitõk ippãn Timote ñan m̦wijm̦wij bwe ri-Ju ro ren jab kõjekdo̦o̦ne kõnke jemãn ear juon ri-Grik. (Jrb. 16:3) Ej an juon armej make pepe el̦aññe ekõn̦aan m̦wijm̦wij ak jaab. Paul ear ba ñan ri-Galetia ro: “Ejjel̦o̦k tokjãn m̦wijm̦wij im jab m̦wijm̦wij. Men eo eaorõk in ej tõmak, eo ej wal̦o̦k jãn yokwe.” (Gal. 5:6) Ijoke, ear bõd ñan an juon armej m̦wijm̦wij ñan l̦oore Kien eo ak ba bwe ej menin aikuj ñan m̦wijm̦wij bwe Jeova en buñbũruon ippãn. Ñe juon armej ej kõm̦m̦ane men in, ej kwal̦o̦k bwe edik an tõmak.

11. Ta naanin tõl eo em̦m̦aan ro rar lel̦o̦k ñan Paul, ak ta eo jejel̦ã Paul eban kar kõm̦m̦ane? (Bar lale footnote eo.)

¹¹ Innem meñe ebõd men ko Kũrjin ri-Ju ro rar roñ kõn Paul, ak rar abn̦õn̦õ wõt kaki. Kõn men in, em̦m̦aan ro rej lale eklejia rar lel̦o̦k naanin tõl in ñan Paul im ba: “Ewõr emãn em̦m̦aan ijin em̦õj aer kõm̦m̦ane juon aer kallim̦ur. Kwõn bõk em̦m̦aan rein ippam̦ im kom̦win karreoik kom̦ ekkar ñan m̦antin kabuñ, im kwõn bõk eddon aikuj ko aer, bwe ren m̦wijbar. Ilo wãween in, aolep renaaj jel̦ã bwe ejjab m̦ool naan ko rar roñ kaki kõn kwe, im bwe kwõj juon eo ej etetal ilo jim̦we im ej l̦oore Kien eo.”c—Jrb. 21:23, 24.

12. Ewi wãween an kar Paul kwal̦o̦k bwe ear m̦õn̦õn̦õ in kõttãik e make im pokake naanin tõl ko jãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia ilo Jerusalem?

¹² Paul emaroñ kar ba bwe apañ eo ejjab lukkuun itok jãn men ko armej ro rej ba kõn e, ak ej itok jãn an Kũrjin ri-Ju ro ba bwe aolep rej aikuj pokake Kien Moses. Meñe ãindein, ak ear m̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦ane ta ko em̦m̦aan ro rar kajjitõk bwe en kõm̦m̦ane, toon wõt an jab n̦ae naanin kakapilõk ko an Anij. M̦oktal̦o̦k ear je im ba: “Ñan ro rej pãd ium̦win kien, iar erom juon eo ej pãd ium̦win kien bwe in jipañ er meñe ijjab pãd ium̦win kien.” (1 Kor. 9:20) Ilo tõre in, Paul ear kõm̦m̦ane men eo em̦m̦aan ro ilo Jerusalem rar ba bwe en kõm̦m̦ane im ear erom juon eo ej “pãd ium̦win kien.” Ilo an kar kõm̦m̦ane men in, ear likũt juon joñak em̦m̦an ñan kõj rainin bwe jen kõttãik kõj im pokake em̦m̦aan ro rej lale eklejia im jab akwel̦ap in kõm̦m̦ani wõt men ko jekõn̦aan kõm̦m̦ani.​—Hib. 13:17.

“Ejjel̦o̦k Tokjãn an Mour!” (Jerbal 21:27–22:30)

13. (1) Etke jet ri-Ju ro rar kõm̦m̦ane juon poktak l̦apl̦ap ilo tampel̦ eo? (2) Ewi wãween kar lo̦mo̦o̦ren mour eo an Paul?

¹³ Ejjab em̦m̦an men ko rar wal̦o̦k ilo tampel̦ eo. Ke ear itok iien eo ñan an em̦m̦aan ro kajejjet kallim̦ur eo aer, ri-Ju ro jãn Eijia rar loe Paul, rar n̦aruon im ba bwe ear bõktok ri-aelõñ ko ñan ilowaan tampel̦ eo, im rar kõm̦m̦ane juon poktak l̦apl̦ap. El̦aññe ri-tõlin jarin tarin̦ae eo an Rom ear jab kajjitõk ippãn rũttarin̦ae ro an bwe ren jibwe Paul im kalbuuji, innem armej ro renaaj kar m̦ane ñan mej. Jãn kar raan eo, enaaj kar bõk elõñl̦o̦k jãn emãn iiõ ñan an Paul rõl̦o̦k im anemkwõj. Kõn men in, Paul ear pãdwõt ilo kauwõtata. Ke ri-tõlin jarin tarin̦ae eo ear kajjitõk etke rar illu im m̦an Paul, armej ro rar ellam̦õjm̦õj im ear okkõtaktak aer uwaak. Kõn an kar lukkuun l̦ap poktak eo, ri-tõlin jarin tarin̦ae eo ear jab mel̦el̦e ta ko armej ro rej ba. Ejjabto tokãlik, rũttarin̦ae ro rar aikuj jibwe im kotake Paul jãn ijo. Ke Paul im rũttarin̦ae ro an Rom rar itõn del̦o̦ñel̦o̦k ijo jikin rũttarin̦ae ro, Paul ear ba ñan ri-tõl eo: “Ij akwel̦ap ñan eok bwe kwõn kõtl̦o̦k aõ kõnnaan ñan armej ran̦.” (Jrb. 21:39) Ri-tõl eo ear kõtl̦o̦k an Paul kõnnaan, innem Paul ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im jojomare tõmak eo an ilo peran.

14, 15. (1) Ta eo Paul ear kõmel̦el̦eik ri-Ju ro kake? (2) Ta eo ri-tõlin jarin tarin̦ae eo an Rom ear kõm̦m̦ane ñan pukot unin an kar ri-Ju ro lukkuun illu ippãn Paul?

¹⁴ Paul ear jino naan ko an ilo an ba: “Kom̦win roñjake naanin jojomar kein aõ.” (Jrb. 22:1) Paul ear kõnono ñan jarlepju eo ilo kajin Hibru, im men in ear kõm̦m̦an bwe en dikl̦o̦k aer ellam̦õjm̦õj. Ear lukkuun kõmel̦el̦eik er kõn unin an kar erom juon ri-kal̦ooran Christ kiiõ. Ilo an kar kõm̦m̦ane men in, Paul ear kwal̦o̦k kõn jet men ko me ri-Ju ro remaroñ kar kam̦ooli ñan er make el̦aññe rekõn̦aan. Ñan waanjoñak, ãinwõt an kar jet ilo jarlepju eo remaroñ kar jel̦ã kake, Paul ear kwal̦o̦k bwe ear katak jãn ri-kaki eo ebuñbuñ etan Gameliel, im ear jum̦ae im matõrtõre ri-kal̦oor ro an Christ. Ijoke, ilo ial̦ eo an l̦o̦k ñan Damaskõs, Christ eo me ear jerkakpeje, ear kõnono ñane ilo juon pijen. Innem l̦õm̦aro me rar etal ippãn Paul rar loe juon meram im rar roñ juon ainikien, bõtab rar jab mel̦el̦e ta ko ainikien eo ear ba. (Jrb. 9:7; 22:9) Ãlikin an kar men in wal̦o̦k, l̦õm̦aro m̦õttan Paul rar aikuj tõll̦o̦k e ñan Damaskõs kõnke ear pilo jãn pijen eo. Ilo Damaskõs, Anenaiõs, juon em̦m̦aan me ri-Ju ro ijo rar jel̦ã kajjien, ear kõm̦m̦an bwe Paul en bar lol̦o̦kjen̦ ilo kabwilõñlõñ.

¹⁵ Paul ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im ba bwe ãlikin an kar jepl̦aak ñan Jerusalem, Jesus ear wal̦o̦k ñane ilo tampel̦ eo. Ke ri-Ju ro rar roñ an ba naan kein, rar lukkuun illu im rar lam̦õj im ba: “Jol̦o̦k l̦õn̦e jãn lal̦ in bwe ejjel̦o̦k tokjãn an mour!” (Jrb. 22:22) Ri-tõlin jarin tarin̦ae eo ear lo̦mo̦o̦ren Paul ikijjeen an kar bõkl̦o̦ke ñan ijo jikin rũttarin̦ae ro. Kõnke ri-tõlin jarin tarin̦ae eo ear kõn̦aan jel̦ã etke ri-Ju ro rar lukkuun illu ippãn Paul, ear ba bwe rũttarin̦ae ro an ren deñl̦o̦ke Paul bwe en kwal̦o̦k ta eo ear kõm̦m̦ane. Ijoke, ke rũttarin̦ae ro rar pojakin deñl̦o̦ke, Paul ear ba ñan er bwe ej juon jitijen in Rom im ear kajjitõk el̦aññe ewõr aer jim̦we im maroñ ñan deñl̦o̦ke ekkar ñan kakien ko an Rom. Ilo raan kein, Ri-Kõnnaan ro an Jeova rej bar kõjerbal kain kakien rot kein wõt ñan jojomare tõmak eo aer. (Lale bo̦o̦k ko etaer “Kien ko an Rom im Jitijen ro an Rom” im “Jojomare Ennaan eo Em̦m̦an ilo Raan Kein.” ) Ke ri-tõlin jarin tarin̦ae eo ear roñ bwe Paul ej juon jitijen in Rom, ear kile bwe ear aikuj pukot bar juon wãween ñan an ebbõk mel̦el̦e. Raan eo tok juon, ear kajjitõk bwe kumi in ekajet eo ilo Im̦õn Ekajet eo El̦ap an ri-Ju ro ren kweilo̦k ippãn doon ñan lale ta ruõn Paul.

“Ña Ij Juon Parisi” (Jerbal 23:1-10)

16, 17. (1) Kõmel̦el̦eik ta eo ear wal̦o̦k ke Paul ear kõnono im̦aan Im̦õn Ekajet eo an ri-Ju ro. (2) Ke rar jeptake Paul, ewi wãween an kar likũt juon joñak em̦m̦an kõn ettã bõro?

¹⁶ Ilo an kar jino jojomare e make im̦aan im̦õn ekajet eo, Paul ear ba: “Em̦m̦aan ran̦ jeiũ im jatũ, aolep iien kein m̦aantak ñan rainin iar mour im̦aan mejãn Anij kõn juon bõklõkõt elukkuun erreo.” (Jrb. 23:1) Bõtab ãlikin an kar ba naan kein, ear jab maroñ bar ba jabdewõt. Bwebwenato in ilo Baibõl̦ ej ba: “Kõn men in, bũrij l̦apl̦ap eo etan Anenaiõs ear jiroñ ro rej jutak iturin Paul bwe ren jeptake lo̦ñiin.” (Jrb. 23:2) Elukkuun nana men in rar kõm̦m̦ane ñan Paul! Bareinwõt, men in ej kwal̦o̦k bwe bũrij eo el̦ap elukkuun kalijekl̦o̦k kõnke ear n̦aruon Paul im ba bwe eriab m̦okta jãn an kar Paul maroñ jojomare e make! Eñin unin Paul ear uwaak im ba: “Anij enaaj m̦an eok, kwe wõrwõr rot kan̦ rettoon im em̦õj unoiki kõn uno mouj. Ta kwõj jijet ijen̦e im ekajet eõ ekkar ñan Kien eo, bõtab kwõj rupe Kien eo ilo am̦ ba ren jeptak eõ ke?”—Jrb. 23:3.

¹⁷ Ro rar jutak ijo rar lukkuun bwilõñ, ejjab kõn men eo ear wal̦o̦k ñan Paul, ak kõn men eo Paul ear ba! Armej rein rar ba: “Kwõj kajooke bũrij l̦apl̦ap n̦e an Anij ke?” Ilo an kar uwaake er, Paul ear kwal̦o̦k ettã bõro im kautiej ñan Kien eo. Ear ba: “Ro jeiũ im jatũ, ijaje ke e eo ej bũrij l̦apl̦ap. Jeje ko rej ba, ‘Kwõn jab kõnono n̦ae ri-tõl eo an armej ro am̦.’”d (Jrb. 23:4, 5; Ex. 22:28) Kiiõ Paul ear jino kõmel̦el̦eik er im jojomare e make ilo bar juon wãween. Ejel̦ã bwe kumi in ekajet eo an ri-Ju ro rar ejaakin Parisi ro im Sadusi ro. Kõn men in ear ba: “Em̦m̦aan ran̦ jeiũ im jatũ, ña ij juon Parisi, im nejin Parisi. Unin aer ekajete eõ ej kõn wõt kõjatdikdik eo bwe ro remej renaaj jerkakpeje.”—Jrb. 23:6.

18. Etke Paul ear ba bwe ej juon Parisi, im ewi wãween ad maroñ l̦oore joñak eo an ilo ad kõmel̦el̦eik ro jet me eoktak tõmak eo aer jãn kõj?

¹⁸ Etke Paul ear ba bwe ej juon Parisi? Eokwe kõnke e “nejin Parisi” jãn juon baam̦le me ej jãn kumi in Parisi ro. Kõn men in, elõñ armej remaroñ kar watõke bwe ej juon Parisi wõt.e Ijoke, ewi wãween an kar Paul maroñ ba bwe ej juon Parisi ke ejjab m̦ool tõmak ko an Parisi ro kõn jerkakpeje eo? Parisi ro rar tõmak bwe ewõr juon an ippãn armej me ej mour m̦aanl̦o̦k wõt ãlikin an mej im an ko an ro rewãnõk renaaj bar mour ilo ãnbwinnin armej. Paul ear jab tõmak mel̦el̦e kein. Ak ear tõmak jerkakpeje eo me Jesus ear katakin kake. (Jon 5:25-29) Meñe ãindein, ak Paul ear errã ippãn Parisi ro bwe ewõr juon kõjatdikdik kõn mour ilju im jekl̦aj ãlikin an juon armej mej—juon men Sadusi ro rar jab tõmake. Jemaroñ bar kõmel̦el̦e ilo ejja wãween in wõt ñe jej bwebwenato ippãn ro me eoktak tõmak eo aer jãn kõj. Jemaroñ ba ñan er bwe jej tõmak ilo Anij ãinwõt aer bar tõmak ilo Anij. Em̦ool bwe remaroñ tõmak ilo katak eo kõn jilu anij ilo juon, ak jej tõmak ilo Anij eo em̦ool ilo Baibõl̦ eo. Meñe ãindein, ak ãinwõt er, jej jim̦or tõmak bwe ewõr juon Anij.

19. Etke kweilo̦k eo an Im̦õn Ekajet eo El̦ap an ri-Ju ro ear jem̦l̦o̦k ilo juon wãween enana?

¹⁹ Naan ko an Paul rar kõm̦m̦an bwe kumi in ekajet eo ren lukkuun jepel. Bwebwenato in ej ba: “Elõñ iaaer rar jino ellam̦õjm̦õj, im jet iaan skraib ro jãn kumi eo an Parisi ro rar jutak im jino aer akwããl im ba: ‘Kõmij jab ellolo ruõn em̦m̦aan in, bõtab el̦aññe juon jetõb ak enjel̦ ear kõnnaan ñane—.’” (Jrb. 23:9) Ijoke, Sadusi ro rar jab tõmak bwe ewõr enjel̦, innem ke rar roñ men in, rar lukkuun illu! (Lale bo̦o̦k eo etan “Sadusi Ro im Parisi Ro.”) Joñan an kar lukkuun l̦ap aer ellam̦õjm̦õj im kõm̦m̦an poktak, ri-tõlin jarin tarin̦ae eo ear bar lo̦mo̦o̦ren Paul. (Jrb. 23:10) Meñe ãindein, ak Paul ekabde pãdwõt ilo kauwõtata. Ta eo enaaj wal̦o̦k ñan rijjilõk Paul kiiõ? Eokwe, jenaaj kal̦apl̦o̦k ad mel̦el̦e kõn men in ilo katak eo tok juon.