“Ij Kajjitõk bwe Sizar En Ekajet Eõ!”

1, 2. (1) Ta eo ej wal̦o̦k ñan Paul ilo tõre eo? (2) Ta kajjitõk eo ej wanlõñtak ikijjeen kajjitõk eo an Paul ñan Sizar?

PAUL ear pãd wõt ium̦win pein rũttarin̦ae ro ilo Seseria. Ruo iiõ m̦oktal̦o̦k ke ear jepl̦aak ñan Judia, ãlikin wõt jejjo raan ri-Ju ro rar kajjioñ tõn m̦ane jilu alen. (Jrb. 21:27-36; 23:10, 12-15, 27) Meñe ri-kõjdat ro an Paul rar jab lo tõprak, bõtab rar jab ebbweer. Ke Paul ear kile bwe rein remaroñ bar ekajete, ear ba ñan kom̦ja Festõs: “Ij kajjitõk bwe Sizar en ekajet eõ!”—Jrb. 25:11.

² Jeova ear ke rejetake pepe eo an Paul ñan kajjitõk ippãn irooj eo an Rom bwe en ekajete e? Eokwe, uwaak eo ñan kajjitõk in eaorõk ñan kõj—kõj eo me jej kate kõj bwe en lõt ad kwal̦o̦k kõn Aelõñ eo an Anij ilo raan kein. Jej aikuj jel̦ã ñe Paul ear likũt juon joñak em̦m̦an ñan ad anõke ikijjeen ad ‘jojomare . . . im kõm̦m̦an bwe en wõnm̦aanl̦o̦k wõt ennaan eo em̦m̦an.’—Pil. 1:7

“Ij Jutak Ijin Im̦aan Jea in Ekajet” (Jerbal 25:1-12)

3, 4. (1) Ta unin an kar ri-Ju ro kajjitõk bwe ren bõktok Paul ñan Jerusalem, im ewi wãween an kar Paul jeor jãn mej? (2) Ewi wãween an Jeova rejetake ri-karejar ro an ilo raan kein, ãinwõt an kar kõm̦m̦ane ñan Paul?

³ Jilu raan ãlikin an Festõs bõk jerbal eo ekããl ãinwõt juon kom̦ja in Rom ilo Judia, ear etal ñan Jerusalem.a Ke ear pãd ijin, ear roñjake an bũrij ro reutiej im em̦m̦aan ro reutiej an ri-Ju ro n̦aruon Paul im ba bwe ear kõm̦m̦ane juon men elukkuun nana. Ri-Ju rein rar jel̦ã bwe ri-Rom ro rar kõn̦aan bwe kom̦ja eo ekããl en kõjparok bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an ikõtaer im aolep ri-Ju ro. Kõn men in, rar kajjitõk jipañ jãn Festõs. Rar kõn̦aan bwe en bõkl̦o̦k Paul ñan Jerusalem bwe en ekajet ijo. Bõtab, ear wõr juon un enana unin aer kajjitõk kõn men in. Ri-kõjdat ro rar pepe in m̦ane Paul ilo ial̦ eo an lo̦k jãn Seseria ñan Jerusalem. Bõtab, Festõs ear jab roñjake er, ak ear ba: “Ri-tõl ro ami ren itok ippatok im kwal̦o̦k abn̦õn̦õ ko aer n̦ae e el̦aññe m̦ool bwe ewõr men en̦ ebõd ear kõm̦m̦ane.” (Jrb. 25:5) Innem, ilo wãween in Paul ear bar jeor jãn mej.

⁴ Ilo aolep apañ ko Paul ear iiooni, Jeova ear kõkajoore ikijjeen Irooj Jesus Christ. Ñan waanjoñak, Jesus ear ba ñan rijjilõk in an: “Kwõn peran!” (Jrb. 23:11) Rainin, ri-karejar ro an Anij rej bar jelm̦ae wãween ko reppen im matõrtõr. Jeova ejjab kõjparok kõj jãn aolep wãween ko reppen, ak ej letok ñan kõj mãlõtlõt im kajoor ñan kijenmej. Jemaroñ lõke bwe aolep iien Anij eo ad me el̦ap yokwe ippãn enaaj letok “kajoor eo . . . el̦ap jãn joñan” ñan kõj.​—2 Kor. 4:7.

5. Ewi wãween an kar Festõs kõm̦m̦an ñan Paul?

⁵ Jet raan tokãlik, Festõs ear “jijet ilo jea in ekajet” eo ilo Seseria.b Paul im ro rar n̦aruon rar jutak im̦aan Festõs. Ñan uwaake riab ko rar n̦aruon kaki, Paul ear ba: “Ijjañin kar kõm̦m̦an jabdewõt jerawiwi n̦ae Kien eo an ri-Ju ro ak n̦ae tampel̦ eo ak n̦ae Sizar.” Ear ejjel̦o̦k ruõn rijjilõk in im ej tõllo̦kũn bwe en anemkwõj. Naaj ta pepe eo an Festõs? Kõn an kõn̦aan bwe ri-Ju ro ren m̦õn̦õn̦õ ippãn, ear kajjitõk ippãn Paul im ba: “Kokõn̦aan ke wanlõñl̦o̦k ñan Jerusalem im ekajet im̦aõ kõn men kein?” (Jrb. 25:6-9) Ear juon kajjitõk el̦ap an kõjak! Ñe Paul en kar etal ñan Jerusalem bwe ren ekajete ijo, ro rej n̦aruon renaaj kar ri-ekajet ro an im ejjel̦o̦k pere bwe renaaj kar liaakel̦o̦ke ñan mej. Ilo wãween in, ear l̦apl̦o̦k an Festõs kõn̦aan kam̦õn̦õn̦õik bũruon armej jãn an kõm̦m̦ane men eo ejim̦we. Jet iiõ ko m̦oktal̦o̦k bar juon kom̦ja etan Pontiõs Pail̦at, ear kõm̦m̦ane ejja men in wõt ñan Jesus. (Jon 19:12-16) Ri-ekajet ro rainin remaroñ bar kõm̦m̦ani pepe ko rejjab jim̦we bwe ren maroñ kabuñbũruon armej. Innem, jejjab bwilõñ ñe jikin ekajet ko rej ãindein n̦ae armej ro an Anij rainin meñe ewõr kein kam̦ool ko me rej kwal̦o̦k bwe ejjel̦o̦k rueer.

6, 7. Etke Paul ear kajjitõk bwe Sizar en ekajete, im ta joñak eo ear likũti ñan Kũrjin ro rem̦ool rainin?

⁶ Kõn̦aan eo an Festõs ñan kabuñbũruon ri-Ju ro emaroñ kar likũt mour eo an Paul ilo kauwõtata. Kõn men in, Paul ear kõjerbal jim̦we im maroñ eo an ãinwõt juon jitijen in Rom. Ear ba ñan Festõs: “Ij jutak ijin im̦aan jea in ekajet in an Sizar, im ijo in ekkar bwe ren ekajet eõ ie. Ejjel̦o̦k men en̦ ebõd iar kõm̦m̦ane n̦ae ri-Ju ro im kwõlukkuun jel̦ã kõn men in. . . . Ij kajjitõk bwe Sizar en ekajet eõ!” El̦aññe em̦õj an juon armej kõm̦m̦ane juon kajjitõk rot in, eokwe eban kar maroñ ukote. Festõs ear kaalikkar men in ilo an ba: “Kwaar kajjitõk bwe Sizar en ekajet eok, kõn men in kwõnaaj ilo̦k ñan ippãn Sizar.” (Jrb. 25:10-12) Ke Paul ear kajjitõk bwe juon eo eutiejl̦o̦k en ekajete, ear likũt juon joñak em̦m̦an ñan Kũrjin ro rem̦ool rainin. Ñe ri-jum̦ae ro rej kõjerbale kien ñan kajjioñ kabõjrak jerbal eo ad, Ri-Kõnnaan ro an Jeova rej pukot jipañ jãn kien ñan jojomare jim̦we im maroñ eo aer ñan kõm̦m̦ane jerbalin kwal̦o̦k naan eo kõn ennaan eo em̦m̦an.c—Sam 94:20

⁷ Innem, ãlikin elõñl̦o̦k jãn ruo iiõ in an kalbuuj meñe ear ejjel̦o̦k ruõn, kar kamãlim Paul bwe en jojomare keej eo an ilo Rom. Bõtab, m̦okta jãn an em̦m̦akũt, bar juon irooj ear kõn̦aan loe im kõnono ippãn.

“Iar Jab Kõjekdo̦o̦ne” (Jerbal 25:13–26:23)

8, 9. Etke Kiiñ Agrippa ear etal ñan Seseria?

⁸ Jejjo raan ãlikin an Festõs kar roñ an Paul kajjitõk bwe Sizar en ekajete, Kiiñ Agrippa im lio jein ak jatin Bernis rar ‘lol̦o̦k’ kom̦ja eo ekããl.d Ilo iien ko an ri-Rom ro, ear juon m̦anit ippãn ri-utiej ro ñan lol̦o̦k kom̦ja ro rekããl. Ilo an kõjeraam̦m̦an Festõs kõn an kar bõk jerbalin kom̦ja, Agrippa ear kajjioñ kõm̦m̦ane juon jem̦jerã me emaroñ bõk tokjãn jãne ãinwõt juon kiiñ.​—Jrb. 25:13.

⁹ Festõs ear kwal̦o̦k kõn Paul ñan Agrippa innem Agrippa ear kõn̦aan kõnono ippãn Paul. Raan eo tok juon, ri-tõl rein ruo rar itok ñan jea in ekajet eo “ilo aer utiej im kõn aiboojoj el̦ap.” Ak naan ko Paul ear pojakin ba rar l̦apl̦o̦k aer kajoor im emmejaja jãn wãween an kar Festõs im Agrippa kar del̦o̦ñtok ñan jikin ekajet eo.​—Jrb. 25:22-27.

10, 11. Ewi wãween an kar Paul kwal̦o̦k kautiej ñan Agrippa, im ta ko rijjilõk Paul ear kwal̦o̦k ñan kiiñ eo kõn mour eo an kar m̦okta?

¹⁰ llo kautiej, Paul ear kam̦m̦oolol Kiiñ Agrippa kõn an kõtl̦o̦k an jojomare e make im̦aan, el̦aptata kõnke Agrippa ear tijem̦l̦o̦k ilo aolep m̦anit ko an ri-Ju ro ekoba men ko rar aitwerõk kaki. Innem Paul ear kõmel̦el̦e kõn mour eo an kar m̦okta: “Ikõn mour ãinwõt juon Parisi, . . . kumi eo in ej make wõt pentata kien ko aer ilo kabuñ in ad.” (Jrb. 26:5) Ãinwõt juon Parisi, ear wõr an Paul kõjatdikdik ilo itok eo an Messaia eo. Kiiõ ke ej juon Kũrjin, ear kwal̦o̦k ilo peran bwe Jesus Christ ej eo me ear to aer kõttare. Innem Paul ear kõmel̦el̦e ñan Agrippa bwe unin an ri-Ju ro ekajete ej kõnke ear kwal̦o̦k bwe kallim̦ur eo an Anij—juon kallim̦ur me e im ri-jum̦ae ro an rar jim̦or tõmake—ear jejjet kũtien. Ãlikin an kar Agrippa roñjake naan ko an Paul, ear l̦apl̦o̦k an kõn̦aan jel̦ã ta eo Paul ej tõn ba.e

¹¹ Ilo an kar Paul keememej men ko renana ear kõm̦m̦ani ñan Kũrjin ro, ear ba: “Ãindein, kar ña, iar lukkuun tõmak bwe ij aikuj kõm̦m̦ane jabdewõt men ñan jum̦ae ãt eo etan Jesus ri-Nazeret. . . . Im kõn aõ kar lukkuun illu ippãer [ri-kal̦oor ro an Christ], iar bar etal ñan jikin ko jet im kaeñtaan er.” (Jrb. 26:9-11) Paul ear jab kõl̦l̦apl̦ap. Elõñ armej rar jel̦ã kõn an kar Paul lukkuun lãj ñan Kũrjin ro. (Gal. 1:13, 23) Etke juon em̦m̦aan rot in ear oktak im erom Kũrjin? Agrippa emaroñ kar kõn̦aan jel̦ã.

12, 13. (1) Ewi wãween an kar Paul oktak im erom Kũrjin? (2) Ewi wãween an kar Paul “jujuuri al̦al̦ eo ekkañ”?

¹² Naan ko jet an Paul tokãlik rej kwal̦o̦k uwaak eo: “Ke iar kõm̦m̦ane men in, iar etal ñan Damaskõs kõn maroñ im mãlim jãn bũrij ro reutiej. Im O Kiiñ, ilo ial̦ eo aõ l̦o̦k ke ear raelep, ear wal̦o̦k juon meram jãn lañ im emeraml̦o̦k jãn al̦, im ear rome aolepen pel̦aakũ im ipel̦aakin ro rar itok ippatok. Innem ke kõm aolep kar buñ ioon bwidej, iar roñ an juon ainikien kõnnaan ñan ña ilo kajin Hibru im ba: ‘Saul, Saul, etke kwõj kaeñtaan eõ? Kwõj ko̦kkure eok make ilo am̦ jujuuri al̦al̦ eo ekkañ.’ Bõtab iar ba: ‘Irooj, wõn kwe?’ Im Irooj ear ba: ‘Ña Jesus, eo kwõj kaeñtaane.’”f—Jrb. 26:12-15.

¹³ M̦okta jãn an wal̦o̦k menin kabwilõñlõñ in, Paul ear “jujuuri al̦al̦ eo ekkañ” ilo kõkkar. Ilo tõre ko etto ilo Baibõl̦, rar kõjerbal juon kain al̦al̦ me eaetok im ewõr juon aen ekkañ ilo bõran ñan kõjbwebweik im tõl menninmour ko. El̦aññe menninmour eo ej jum̦ae im wõnm̦aanl̦o̦k wõt im jujuuri ijo ekkañ ilo al̦al̦ eo, eokwe enaaj ko̦kkure e make. Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, Paul ear ko̦kkure jem̦jerã eo an make ippãn Jeova ilo an kar jum̦ae ankilaan Anij. Ilo an kar Jesus wal̦o̦k ñan Paul ilo ial̦ eo an l̦o̦k ñan Damaskõs, ear kõm̦m̦an bwe em̦m̦aan in me ear lukkuun jebwãbwe ak em̦ool bũruon en oktak wãween an l̦õmn̦ak.​—Jon 16:1, 2.

14, 15. Ta eo Paul ear ba kõn oktak ko ear kõm̦m̦ani ilo mour eo an?

¹⁴ Ear l̦ap oktak ko Paul ear kõm̦m̦ani ilo mour eo an. Ear ba naan kein ñan Agrippa: “Iar jab kõjekdo̦o̦ne pijen in jãn lañ, bõtab iar etal m̦oktata ñan ippãn ro ilo Damaskõs innem etal wõt ñan ippãn ro ilo Jerusalem im aolep jikin ko ilo Judia, im bareinwõt ñan ippãn ri-aelõñ ko. Iar etal im bõkl̦o̦k ennaan eo bwe rej aikuj ukel̦o̦k im oktak ñan Anij ilo aer kaalikkar ilo kõm̦m̦an ko aer bwe rej ukel̦o̦k.” (Jrb. 26:19, 20) Iumin elõñ iiõ ko, Paul ear kajejjet jerbal eo Jesus Christ ear lel̦o̦k ñane ilo pijen eo ilo ial̦ eo an l̦o̦k ñan Damaskõs. Ta tokjãn ko rar wal̦o̦k jãn an kar Paul kõm̦m̦ane jerbal in? Ro rar erom ri-kal̦ooran Jesus ãlikin aer kar roñjake Paul rar ukel̦o̦k, bõjrak jãn aer kõm̦m̦ani men ko renana rekõn kõm̦m̦ani, im jino kõm̦anm̦an ankilaan Anij. Rein rar pokake kien ko im kõm̦m̦an aenõm̦m̦an jabdewõt jikin rej jokwe ie.

¹⁵ Ijoke, ri-Ju ro rar jab kea kõn tokjãn ko armej ro rar bũki jãn ennaan eo Paul ear kwal̦o̦k kake. Paul ear ba: “Eñin unin ri-Ju ro rar jibwe ña ilo tampel̦ eo im kajjioñ in m̦an eõ. Meñe ãindein ak kõn wõt jipañ eo jãn Anij, ij wõnm̦aanl̦o̦k wõt ñan rainin im kwal̦o̦k ñan ro reutiej im ro rettã.”—Jrb. 26:21, 22.

16. Ewi wãween jemaroñ anõke Paul ñe jej kõnono kõn tõmak eo ad ñan ri-ekajet ro im ro ilo kien?

¹⁶ Ãinwõt Kũrjin ro rem̦ool, jej aikuj “pojak iien otemjej ñan jojomare” tõmak eo ad. (1 Pit. 3:15) Ñe jej kõnono ñan ri-ekajet ro im ro ilo kien kõn tõmak eo ad, juon men emaroñ jipañ kõj ej ñan anõke wãween an kar Paul kõnono ñan Agrippa im Festõs. Ilo kautiej, jemaroñ kwal̦o̦k ñan er wãween an kar katak ko rem̦ool ilo Baibõl̦ jipañ kõj im ro jet ñan erom armej ro rem̦m̦an. Men in emaroñ kõm̦m̦an bwe en em̦m̦anl̦o̦k wãween an ri-ekajet ro im ro ilo kien ekajete kõj.

“Kwõmaroñ Ukot Ña bwe In Erom Kũrjin” (Jerbal 26:24-32)

17. Kar ta l̦õmn̦ak eo an Festõs kõn naan in jojomar ko an Paul, im ewi wãween ad loe ejja men in wõt ippãn armej ro rainin?

¹⁷ Ke rej roñjake an Paul jojomare e make, ri-ekajet rein ruo rejjab maroñ kõjool men eo Paul ej ba. Lale m̦õk men eo ear wal̦o̦k: ‘Ke Paul ear jojomare e make im ba naan kein, Festõs ear kõl̦l̦aaj ainikien im ba: “Korowãlo̦k Paul! Ejino jorrããn kõmãlij n̦e am̦ kõn an l̦e jãn joñan am̦ katak!”’ (Jrb. 26:24) Naan ko an Festõs rej kwal̦o̦k juon l̦õmn̦ak me ekkã an armej ro kwal̦o̦ke ilo raan kein. Elõñ armej rej l̦õmn̦ak bwe ro rej katakin ta eo Baibõl̦ ej lukkuun ba rebwebwe. Ro rar bõk jel̦ãl̦o̦kjen̦ ko reutiej epen aer tõmak katak eo ilo Baibõl̦ kõn jerkakpeje eo.

18. Ewi wãween an kar Paul uwaake Festõs, im Agrippa ear ba ta tokãlik?

¹⁸ Bõtab, Paul ear uwaake kom̦ja eo im ba: “Festõs, Eo Eutiej Tata, kõmãlij e aõ ejjab jorrããn, naan ko ij kwal̦o̦ki rejim̦we im rem̦ool. Ilo m̦ool, kiiñ in ij kõnono ñane ilo anemkwõj ekanooj jel̦ã kõn men kein . . . Kiiñ Agrippa, kwõj ke tõmak ri-Kanaan ro? Ijel̦ã bwe kwõj tõmak.” Innem Agrippa ear ba ñan Paul: “Ium̦win jidik wõt iien ak kwõmaroñ ukot ña bwe in erom Kũrjin.” (Jrb. 26:25-28) Meñe naan kein remaroñ kar itok jãn bũruon ak jaab, ak ealikkar bwe naan ko an Paul rar jelõt kiiñ eo.

19. Ta pepe eo Festõs im Agrippa rar kõm̦m̦ane kõn Paul?

¹⁹ Innem Agrippa im Festõs rar jutak, im men in ear kwal̦o̦k bwe ejem̦l̦o̦k ekajet eo. “Ke rej diwõjl̦o̦k, rar kõnnaan ñan doon im ba: ‘Ejjel̦o̦k men en̦ em̦m̦aan en̦ ear kõm̦m̦ane bwe en tõllo̦kũn ñan mej ak pãd ilo kalbuuj.’ Im Agrippa ear ba ñan Festõs: ‘Em̦m̦aan en̦ emaroñ kar rõl̦o̦k el̦aññe ear jab kajjitõk an etal ñan ippãn Sizar.’” (Jrb. 26:31, 32) Rar jel̦ã bwe ejjel̦o̦k ruõn Paul. Bõlen kiiõ enaaj em̦m̦an aer kõm̦m̦an ñan Kũrjin ro.

20. Ta ko rar wal̦o̦k kõn an kar Paul kwal̦o̦k naan ñan ro reutiej ilo kien?

²⁰ Ri-utiej rein ruo remaroñ kar jab erom Kũrjin ãlikin an kar Paul kwal̦o̦k naan ñan erro. Innem ewõr ke tokjãn an kar Paul jãdel̦o̦k im̦aerro im jojomare e make? Uwaak eo ej aet. Aer kar bõkl̦o̦k Paul “im̦aan kiiñ ro im kom̦ja” ro ilo Judia ear kõm̦m̦an bwe ennaan eo en maroñ tõpar ri-utiej ro ilo kien eo an Rom me bõlen rejjañin kar roñ kake. (Luk 21:12, 13) Bareinwõt, wãween ko ear iiooni im an kar tiljek ear rõjañ ro jein im jatin ilo tõmak.​—Pil. 1:12-14.

21. Ilo ad wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo jerbalin kwal̦o̦k naan kõn Aelõñ eo, ta men ko rem̦m̦an remaroñ wal̦o̦k?

²¹ Men in ej bar wal̦o̦k rainin. Ad wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k kõn Aelõñ eo meñe jej iioon apañ im jum̦ae ko, jemaroñ lo elõñ tõprak ko. Jemaroñ kwal̦o̦k naan ñan ro ilo kien me emaroñ pen ad tõpar er. Ad kate kõj kijenmej enaaj kõkajoor ro jeid im jatid, im kõm̦akũt er bwe en l̦apl̦o̦k aer kwal̦o̦k peran ilo an lõt aer kwal̦o̦k naan kõn Aelõñ eo an Anij.